1986-07-18-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J
THIS^FÄPER WA§ MAILEE
IHÜRSDÄY, JULY 17^ 1986
m
Nr.
don number — H Ä Ä L
xxxv aastakäik
JÄ REEDEL
Üksiknumbri hind 70 ceiSi
lasest senaator PaiilYiizyk suri 9. juiilil Ottawas 73 aas^
ta vanuses. Ta nimetati senaatorU^
se peaministri John Dietenbakeri joolt. Senaatori surma'^
ga on
Paul Yuzyk oli sündinud Sas-katchewahis,
oli Manitoba ülikoolis
ajaloo professoriks, Vene ja ^^^^N
Liidu ajalob professoriks Ottawa
ülikoolis. Ta rajas Ukraina Rahvusliku
Noorte Föderatsiooni, Kanada
Slaavlaste Ühingu ja Kanada
Ukraina Üliõpilaste ühingu, Tä on
mitme raamatu autor, nende liul-gas
,,Ukrainian Canadians: Their
Place and Roie in Ganadian Life"
(1:967).::;:;; •.::•,•;'••::
Poliitilises elus ta oli seotud Am°
nesty IntemationaFiga ja 1960, a.
direktor Canadian Söciety for the
Abplition of the Death Penalty.
Talle on ta teenete eest antud mitmesuguseid
aumärke ja medaleid.
Ta on kuulunud ka fialti õhtute
üheks alalisemaks käendüskomitee
liikmeks, kes lähedaselt on tundnud
ja kaasa aidanud baltlaste
probleemidele.
Feetrifko
Pihlj Kristi Irigri
Aastakoosolekul esitati organisatsiooni
presidendi, laekuri ja revisjonikomisjoni
aruanded, võeti
yastii käesoleva tegevusaasta eelarve
i ja arutati tulevikuprojekte. Samuti
tehti teatavaks kirjateel läbiviidud
:BÄTUN'i juhiatusey valimiste
• tulemused. ^ ::••,::-
dr. Heino Ainso, Sirje Ökas-Ainso
ja Andres Jüriado,asemikeks^ Li-tianJeilr,!
Paul Endel Luedig ning
.Peeter Teedla.Juh^^^
jem omavahe! ametikohad, jättes
enam-väHem samaks^ eelnenud tegevusaastal
{s.t.v esimene aprill 1985
kuni 31-mene miärts 1986)
nud koosseisu:
ase»
jiooF leeduSaiina Ginte
Däniusls, laekur lätlane lanls
küsimuste
lane Margers Pinnis ja büUetäähi
, , J A T U N : Newsf Hoimetaja - leedur
länna InaNaväzelskis-Lisaks neile
lisati veel kaks ametininietiist: rahalise
toetuse hankimise koordineerija
Peeter Teedla ja uute liikmete
värbaja leedulanna Jane Sirusas.
. Äinso oma presidendi aru-gevüse
tähtsamatest aspektidest
möödunud tegevusaastal Ta nimetas
kohtumisi ÜRO liikmesriikide
New Yorgis asuvate saatkondade
esindajatega, öeldes külI, et mitme-siigustel
põhjustel toimus neid -möödunud
aastal vähemal arvul kui vareni.
Ühendriikide delegatsioon nimetas
selle perioodi jooksul
: Balti riikide enesemääramise ki-'
simustjsi seal toimuvat venesta-mSst
neljal: eri korral ÜRO foo-ülemjuhatajal
villand kutsumata
külalistest ja otsustanud kogu lahe
sulgeda permanentsete allveelaeva-võrkudega.
Tööd oh juba käigus,
isegi enne ametlikku luba. Poole
aasta pärast on kõik valmis.
Võrkud(&ga suletakse iga saarte-vaheline
merekitsus, kust kääbus-allveelaeyad
vähegi võiksid läbi
pääseda. •:,
• e (Järg lk: 12)
yaDaaja-paat^icte jaoks leiduvad
avaused, millised on tähistatud
poidega ja pimedas punaste ming
roheliste tuledega.
üldsust pn informeeritud käikulastud
töödest tõk;;te juures kuulutustega
ajalehtedes ehkki tegemist
peaks olema rii^ikäitselike sala-dustega.
Kuulutus oli avaldatud
sellepärast; et valitsus peab arves-tama
„kolmända isikuga", kuna
SUUf
riifc ei tohi välja panna tõkkeid,
mis võivad kedagi vigastada või
kahjustada. Sellepärast on võrktõk-ked
märgistatud korralike poidega.
mis kantakse ka merekaartidele.
Ka olevat oluline, et üldsus saab
neist: enne teadlikuks kui algab
suur suvine purjetamishooaeg.
Legaalset riiereliiklust ei taheta
tülitada rohkem kui hädavajalik.
Kui avaused tõketes on suletud
põhjast §lestõstetavate võrkude
abil, ei pääse Harsfjärdeni iikski
allveelaev — ei sisse ega välja.
Teoreetiliselt on võimalik, et
võõrad akvalangistid väljuvad
oma kääbušallveelaevadest ja
lõikavad võrkudesse augud, kpt
on võimalik läbi sõita,
kuid kä sellele on mõeldud jäme°
repõhjäpn paigutatud instrumendid,
millede abil ; ebaharüikke objekte
aegsasti avastatakse.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 18, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860718 |
Description
| Title | 1986-07-18-01 |
| OCR text | J THIS^FÄPER WA§ MAILEE IHÜRSDÄY, JULY 17^ 1986 m Nr. don number — H Ä Ä L xxxv aastakäik JÄ REEDEL Üksiknumbri hind 70 ceiSi lasest senaator PaiilYiizyk suri 9. juiilil Ottawas 73 aas^ ta vanuses. Ta nimetati senaatorU^ se peaministri John Dietenbakeri joolt. Senaatori surma'^ ga on Paul Yuzyk oli sündinud Sas-katchewahis, oli Manitoba ülikoolis ajaloo professoriks, Vene ja ^^^^N Liidu ajalob professoriks Ottawa ülikoolis. Ta rajas Ukraina Rahvusliku Noorte Föderatsiooni, Kanada Slaavlaste Ühingu ja Kanada Ukraina Üliõpilaste ühingu, Tä on mitme raamatu autor, nende liul-gas ,,Ukrainian Canadians: Their Place and Roie in Ganadian Life" (1:967).::;:;; •.::•,•;'••:: Poliitilises elus ta oli seotud Am° nesty IntemationaFiga ja 1960, a. direktor Canadian Söciety for the Abplition of the Death Penalty. Talle on ta teenete eest antud mitmesuguseid aumärke ja medaleid. Ta on kuulunud ka fialti õhtute üheks alalisemaks käendüskomitee liikmeks, kes lähedaselt on tundnud ja kaasa aidanud baltlaste probleemidele. Feetrifko Pihlj Kristi Irigri Aastakoosolekul esitati organisatsiooni presidendi, laekuri ja revisjonikomisjoni aruanded, võeti yastii käesoleva tegevusaasta eelarve i ja arutati tulevikuprojekte. Samuti tehti teatavaks kirjateel läbiviidud :BÄTUN'i juhiatusey valimiste • tulemused. ^ ::••,::- dr. Heino Ainso, Sirje Ökas-Ainso ja Andres Jüriado,asemikeks^ Li-tianJeilr,! Paul Endel Luedig ning .Peeter Teedla.Juh^^^ jem omavahe! ametikohad, jättes enam-väHem samaks^ eelnenud tegevusaastal {s.t.v esimene aprill 1985 kuni 31-mene miärts 1986) nud koosseisu: ase» jiooF leeduSaiina Ginte Däniusls, laekur lätlane lanls küsimuste lane Margers Pinnis ja büUetäähi , , J A T U N : Newsf Hoimetaja - leedur länna InaNaväzelskis-Lisaks neile lisati veel kaks ametininietiist: rahalise toetuse hankimise koordineerija Peeter Teedla ja uute liikmete värbaja leedulanna Jane Sirusas. . Äinso oma presidendi aru-gevüse tähtsamatest aspektidest möödunud tegevusaastal Ta nimetas kohtumisi ÜRO liikmesriikide New Yorgis asuvate saatkondade esindajatega, öeldes külI, et mitme-siigustel põhjustel toimus neid -möödunud aastal vähemal arvul kui vareni. Ühendriikide delegatsioon nimetas selle perioodi jooksul : Balti riikide enesemääramise ki-' simustjsi seal toimuvat venesta-mSst neljal: eri korral ÜRO foo-ülemjuhatajal villand kutsumata külalistest ja otsustanud kogu lahe sulgeda permanentsete allveelaeva-võrkudega. Tööd oh juba käigus, isegi enne ametlikku luba. Poole aasta pärast on kõik valmis. Võrkud(&ga suletakse iga saarte-vaheline merekitsus, kust kääbus-allveelaeyad vähegi võiksid läbi pääseda. •:, • e (Järg lk: 12) yaDaaja-paat^icte jaoks leiduvad avaused, millised on tähistatud poidega ja pimedas punaste ming roheliste tuledega. üldsust pn informeeritud käikulastud töödest tõk;;te juures kuulutustega ajalehtedes ehkki tegemist peaks olema rii^ikäitselike sala-dustega. Kuulutus oli avaldatud sellepärast; et valitsus peab arves-tama „kolmända isikuga", kuna SUUf riifc ei tohi välja panna tõkkeid, mis võivad kedagi vigastada või kahjustada. Sellepärast on võrktõk-ked märgistatud korralike poidega. mis kantakse ka merekaartidele. Ka olevat oluline, et üldsus saab neist: enne teadlikuks kui algab suur suvine purjetamishooaeg. Legaalset riiereliiklust ei taheta tülitada rohkem kui hädavajalik. Kui avaused tõketes on suletud põhjast §lestõstetavate võrkude abil, ei pääse Harsfjärdeni iikski allveelaev — ei sisse ega välja. Teoreetiliselt on võimalik, et võõrad akvalangistid väljuvad oma kääbušallveelaevadest ja lõikavad võrkudesse augud, kpt on võimalik läbi sõita, kuid kä sellele on mõeldud jäme° repõhjäpn paigutatud instrumendid, millede abil ; ebaharüikke objekte aegsasti avastatakse. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-18-01
