Vaba eestlane , November 5, 1985

              Jational Li^rary 5S253
Teisipäeval, 5. novembril 1985 - '^^-^y, November 5,1985
UMUB IGAL HEEISIPMVAL
JA NELJAPÄEVAL
tljOmimibri bM 70 m i
Leivat tagasi EKN esimeheks
Nooremaila oodo^Stitee
ivuses
s # Ä S j et m & ä f e
i#S on aeg uuesti ülesdiitaimsdcs ;
tänapäeva pimedal ja segasel ajat
kus kõik näib kulgevat allapoole.
20. sajand on jõudnud punktini,
kus, see on pimedain kui keskaeg.
Issand, kas ei tuleks aeg, et pime-dtisel
olieks Ippp ja inimestel vaba-desa
eluvõimalusi/ Eesti pojad ja
tütred, tulete kodudest, kus kum­mardatakse
Jumala: poole, võite as­tuda
vanemate jälgedesse ja minna
Issanda ette küsimusega: Issand,
me tuleme Su ette, kas sa tahad
ehitada seda, mille üle oleksime
Ontario Mtmekidtouriministri Tony Ruprechti tuluõhtul olid kohal mitmed praeguse
vaHtsusermimstridv Pildil Evelyn Koop (vasakul) ja Helve Massakas (paremal) nende aknad valgenevad
olela Ontario mitmekultum ja kodakondsuse mim^^
Foto: Vaba Eestlane
vf:: MöödoiMdlaiipS®?d oli Eestil (EKN) XD koosseisu
idkoosdeL Osayõtt arvu^ ka kaugemaist kolitadest nagu Halif^^
Mo^trealja OÄ^^
$41.043.12, eriüritusist ja mitmesu­gustest
tuludest kokku saadud
$19.793.89, tõstes kogusumma
$60.8Š7.01-le. Väljaminekute poo­lel
$62.575.39, jättes puudujäägi
aasta tegevusele $1738.38. Pärast
revisjonikomisjoni protokolli ettelu­gemist
E. Altosaare poolt kinnitati
aruanded.
L. Leivat andis ülevaate hiljuti
peetud Gananoque sümpibsionist,
kus 28 inimest arutlesid otsekohe­selt,
avameelselt, kriitiliselt ja
uuendatud energiaga EKN tulevi­kuprobleeme,
mis; on võetud ka
soovitustena EKN eelolevasse te-geyuskavasse.
Nende hulgas: tuua
Balti riikide küsimus kui kõrgem
prioriteet Helsingi kokkuleppe
konverentsile 1986. a. Viinis;
Baltlased indma:
Kohtumisel Valges Mojos esitab! i V i pioolt mem^remdum
presidendile
' 22. r oktoobril toimus Washifflgtoi^^^^^^
€i1 koordiuaatori Xohn Matlocki kohtoimn^^
ga. Päevakorras oM nõupidamiM® enme Genfis toimuvai USA ja No Liidu vahelist sms-kohtumist.
Laas Leivat iaoüeda BaM konsidite nimed©
võtmist diplomaatide nimekirla
Km (Bsimeiae eelaffve OÜ $5000, j ä r g i ^ Balti õhtids^
siis praegune on $85.000. Orga- . / \ • • ^ '
nisatsiooni tugevuse suuremaks ettevalmistada kahte isikut, kes rei-vaenlaseks
on kaugused, nüstõt- #s BK3^..es^^
tu tegevus toimub peamiselt t e ^ r e i i t s d e ; ^»
lefoni teel p kirjalikult v^l^^^^^^^^ aktoon
küüditatute nialestam^^
Valimiste Peakomitee esimees J.
Lepp andis ülevaate valimiste käi­gus^
öeldes et valimistest osavõtt
on suurenenud viimaste valimiste­ga.
Teiseks on EKN Koosseis noo­renenud
keskmiselt viie aasta võr­ra
madalamale eelmisest 2593 vali­missedelist
loeti kehtivaiks 2533.
Ta luges ette uude koosseisu vali­tute
mmed,
i * ^ ^, Valijaid on üle 4000, kellest ER- lastele, tähelepanu andmisdks; tu-kUele
hsaks knulavad ex offffice tegevust toetavad üle 2000. gevdada EKN majandust, viies eel.
^ ^ ^ ^ H^sewi lU ^Kolk, K. pg^jjjg tefcte väljäspoole arve $70.000-le; anda välja E KK
.>^SÄrg, E. ^IWsna,^ neli korda aastas; Ka-
^ ^ ^ ^ ^ ^ palgaline Vi^šhingtiMU valitsuse majahdusIMiI töötu-,
s^, praostid q . J P ^ korraldada 1?86; a. kladel
komitee balti ja ukraina huvide põhja-Ämeerilcä eesti noorte kong-
Ta^uhatÄ\^imistePe^omi- eest seisjaist^
tee, kui koosoleku kokkukutsujana, sündmused viivad kongressi ette. päevakorrapunkti aU oli mitmeid.
Tir** • 1 TTCA t, • 1 . 1 1 « .cj^w • ^ sisse köosoleku/Koosoleku juhata^
Bjiitte kunagi pole USA küsmud km osale protsessist, kuidas korral- päeva tähistamisega. Sama ajakir- valiti L Kolk Lupp ja A -P^^aeg" suuremaks probleemiks ^^xud EKN struktuuri A Salumets
nõu baltlastelt enne sdliseid suur^ dada USA ja,N. Liidu suhteid ja 28. ökt. numbris on kir^jeldatud salumets, p^tokölüjaiks E. Linda^
kohtumisi.^Seekord kohtusid kohne USA ettepanekud on konkreetsed dissidentlikku liikumist N. Ui- ja 'ja ^iret Kom^ ^^ hinnas.on gjg^^^^^^ enam isiklikke
rahva esmdajad, heiide hulgas oUd ja konstruktiivsed. dus, kaasaarvatud eesti dissidenti, taja luges ette VäncoüVerist E. väljaandmise ohus. Uuem USA v^- j^^^^j^^^^^^ andis ülevaate
Lepnurmelt ja V. Maritsalt saadud- lit^^^^ ^- J^"^^^ * Öeschenes'^ u
jaandmine venelastele ei miiuda^
kutsutud eestiased-Balti Vabadus- purneUi ettekande lõpul esitati StoJSSSÄSÄ^ tane järgmised punküd, mis teda delegaadid rõhutasid, .t W
KanvusKomitee uüendnüades pre- huvitasid: UITSCAA tJoLo.bU esne iin^i:m^^õLig..u^snte.i i.k: üsi- Bwewsü s VaKe,ri,-m a
rr^tio^A k^^^,^v t r ^ ^ . , ^ ^ ^ ^ ^ ^ : ^ Wpinenn. tArvitac VTI t^s^^^^ la L ^ U K S Xa SOOVliaS, Cl iiK.Ä.U ja t ^ - „ : x .^^
sideiQt J. Simonson ja Mari-AM
Rikken samast orgamsatsioonist -^j^^j^"^g^r"-^:™^^^ meedia kindlasti Idab fumni" selle õnnitles neid, kel j ^ Estonians in ISforth America'^^^^^ Trr^^ ^-^—T^-VA
Kohtumine kestis tund aega. Esi- hendamata internatsionaalne prob- Eeldamiseks. ku vamm j^kodanhkku jdgust ^ - ^ ^
- - - - - - . « it' kandideerida Kanada eestiaste par- ^ ,• M i? ettevähnistav osa järgmi^le päeva-
1) Küsimus Balti riikides\t pro.l:e mmpu^seridia e,veil«oHleiavca*fl ik^o.Kn^v..e.^r;e ntsil, ..sVii.s Hõneniintsieoso nteeirdv.i taksfi l XiäItLku kšo TosasheviussuH kj-a ^"^^^^an naksid koqs Välja raama^
mesel pooltunnil National Security leem;
Council (NSQ ;esindaja',J^
neil rääkis USA eesmärÜdest eel- 2) USA Balti riikide mittetmi- mine saad^^ — ^ ^
oleval kohtumisel Genfis. J. Pur- nustamise poliitika ön okas N . O i - gesti maäntles, et USA poh^tika kestnud juba 40 aastat AiMaad- Bke
-«il ^-.1.^.1 ^.A^jL J TVT-- « - - . _ : rlnU viimacol n/^i^rtisVAnvor»n^en Balti riikide osas on mittetunm^^ fl kätte (laiatud kus «« , , « i , « o*n« , ; o o i -o
Council (NSQ;esindaja:^Jbhn Pur- Järgmine pooltuidi oli jutuaja, lamendi valimistel; See on ahista^
• Metiock'igai kes^ sel- nüd kohn^^^ mis on ^aid 38 higet ^ jätkab rutiinipärasdt eelmiste aas-
5, lüüuia- «muw loacmci uicvau amcmjjs.uu. jöös ja kelle side eestiuse pärimu- vusKuituuruisei, ^logrsqoiw, vaoa- astuda sa
poliitikat Alamas astmes konsulaar- ja diplo- ja eesmärkidega põhineb sellel, dusfondi^
uti noori maatUkud ametnikud. hoiduvad omandatud oma kodust ja alal. L. Leivat lisas Balti Tribu- lüjoneks.
et Venelased soovivad ti USA mittetunnustamist^
Genfis -rääkida ainult relvastuse Balti riikide üle ja ^'k^^^ ^
kontrolhst,;Strateegiüse kaitse init- veenda^s hävitamiseks Balti Ädesse-.mineku pu^iul k Jne^® ilhvuslikät t^^^
siatiivist (Spi) ja relvastusega seo- ja seUele vastu töötamiseks. täködest J^õrgemate kömmunistiike laste keskustes sel asukõh^mttosÄt on kogutu ajale-tud
küsimusist Kuid USA päeva- „ ^ . . , , partei funktsionääridega, kuid kok- See lükkab tagasi väöiMe^Ä^^
kord (mpjlju laiem ja hõlmab ter- ^ - ^ J ^ ^ kusaamisi ;iimiaametaJk^a, nagu et meie võitius Äab^^^^ v^^^^^^
raaguä ja Laoseni. USA tahab ^'"^""'^ Baltikumis. konverentsile kaasa. Balü küsmius-tõsta
üles inimõiguste küsimused, 5) Meedia on andnud suurt tä- ®^spert, s u ^ seUise tasemega
perekondade lahusolu ja etnilised helepanu inimõiguste küsimusUe f sperti ei vQeta kohtumisele. Kök-grupid,
kes soovivad lahkuda N. U.S. News and World Raport" 21. f «saamise eel oh Balti Vabadusliit.
Liidust. USA läheb nõupidamisele okt. väljaandes on ulatuslikult ruu- foofanud pikema üksikasjalikult
laia programmiga, mida president mi antud inimõiguste küsimustele, loetletud memorandumi USA pre-
Ronald Reagan juba väljendas 24. sellejuures prominentseh kaetud ^^^^^^ oh tehtud kohn
oktoobril ÜRO's peetud kõnes. Balti riMde osa, seotud eriti leedu- ^l^fP^ne^^^^^^ . . , . • . . . •
USA vaatab Genfi nõupidamisele, lastele ristiusu toomise 600. aasta- f J ' ' ' ^ ' / okupeeritud kui meie j^aegus^^^^^^ majandusaruande kus sisse-
Balti riikidest, korrapidamine Balti iga üksik hige kvalifitseeritud ja tulekute poolel oh toetusi
'• r- —-— . • — • — riikides anda ÜRO jõududele ja võimeline oma panust andma
juurde esitas pike-fcohn,
soovitades
Eesti saaks vas-orgainy^
satsiooni
Kuid sellejmires peab tõsist tähe-lepann
pöörama EKN XII koos­seisul^,;
selle tem ' kooseisu rä-kendanusele
meie eesm^ldde
buvides. Ei ole õige ega põhjen­datud,
et suurem osa tegelikust
tööist ja aktsioonidest lasub ük-sikutd
jnkivatel jõududel,
Kana eelaste keskoirganlstttsioo-siid
vabas maafimas ei ole Eesti
Vabariik esindajad rahvusvähe"^
üses mõistes, siis on Eesti Va-mistekuse
Kanada osakolma tege-vusest,
intemationalAmnesty kont- «fw diplomaa-serti••.•
• ,y •y-'^ : ., ^
j a t e s k õ iM 10. dets;Toronto Selleptat ^a t ^ ! « « P f ° * " £ -
mkoja ette Balti Naiste demon- ^^*,**l*T?f»^^
stiatsioönile, b»s e*ui«lUdega f'!^^^^^
* kanalite kaudu täisliikme või vaat-
EKN peasekretär P. Aruvald leja koha saamise ÜRO's.
kus sisse-
. {järgik.m:.
Eesti Abistamiskomitee
LOTERII
teotos nEhatciregia" 01»)
lainpäeval, 7. detsembril 1985 kell 2 p.l.
„EHATARES« 40 Oid Kingston Rd. Scarboioogjlii
Xoterii asin palutakse tuua EAK är&se või „EIiateress(B^
Jõolnm^ügl puhul on EAK äri avatud 9. deteembrist—-23. det­sembrini
keO 10 honmilkust—8.30-ni õhtul, lani^ievfl kella 2«ni.
JUHATUS
võimaldada vabade valimiste kor- EKN tegevus on suurenenud^ mis
raldamine, mille lõpul rõhutati, et tingib liikmeskonna aktiviseerimise.
Balti vabariikide küsimus on seotud Lõpuks ta ütles, et „meil on va-ySA
kestva vabaduse ja maailma- ja uut ärkamisaega", sellepärast
rahu küsimusega, see on intematr tehkem kõik, et ESTO-84 positiiv-sionaalne
probleem, mis eksistee- sete impulsside mõju ei kaoks ja
rib, kuna N. Liidus kestab 19. sa- soovis siis jõudu ning edu eesmär-jandlköloniseerimise
poliitika. Mär-kide poole pürgimisel,
gukirja juurde oli lisatud baltias- teisena tervitas ERKU esimees
test dissidentide mmekin, nende j . Simonson, käsitledes sellejärel
hulgas eestlased Mart Niklus, Lag- parallelismi ja ühiseid sihte mõle-
^^5^.?°?,.^^'^^' ^^^^ ma maa keskorganisatsioonides. Ta
nen, Tut Maddisson, Arvo Pesti ja andis ülevaate samal aastal (1952)
maailma noorim wliitüine vang loodud keskorganisatsiooni struk­tuuri
loomisestokuiunemisest aas-
EEiK Vana Andrese kirikusr383 Jai^is %
pifliap., 10. nov. lell 1.00 p,l.
KOGUDUSE TRAmTSIOONILINE LOTERII
Rikkalik!
Kõik teretulnud!