1987-02-24-01 |
Previous | 1 of 20 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
registration numbeir
Nr. 15 (3309) X X X V I aastakäik
i.]';ij^inp^j.iHin„_Ltftftp
Teisipäeval, 24. veebruaril 1987 — Tuesday, February 24, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi
%• orato Eesti Maja saalikor-ruse
ftiajees on seinal suur pronksist
reljeefkaart. millele on märgiti
d kõigil aegadel Eestimaa
kaitseks peetud lahingute kohad ja
: ajad. Mälestustahvli all on seinale
kinnitatud aukartu|t äratav tala,
millel vahest on lillekimp, vahest
põlevad küünlad, vahest ei-midagi.
Selle tagasihoidliku plaadi ees
iiägin mingisugusel pidupäeval
erakordset hetke. Üks mees,
pealtnäha päris harilik mees, astus
ümmekond aastat tagasi arvati,
et "eestlased on üle-organi-seeritud,
et meil on väikese
rahvusgruppi kohta liiga palju
ühinguid. Vahepeal on loodud
uusi organisatsioone jä keegi ei
arva enam, et neid on palju. Vähe
või palju — see on suhteline. Or-trepist
üles ja | jäi
seisma. Ta pööras pilgu üles,
tõstis käe sõjamehelikuks tervituseks
ning kadus hetke pärast fuajees
sagiva phva hulka:
Pronksist plaat Eesti Maja hallis
on kõigil aegadel Eesti eest langenute
mälestusmärk.
Erakordne, aga meeldejäänud
seik virgutas mõtlema ja siis köitsid
kuskilt kaugest mälusopist ammu
õpitud kirjaread. Need seisid
kirjas Eesti Vabariigi sõjaväe
sisemäärustikus . . . ,,sõjaväela-,
sedtervitavad . . .Eesti vabaduse
eest langenute mälestussam-
Ma es hakanud meest
rahvasummast otsima ega tema
teo motiiVi küsitlema. Võibolla oii
see tema isiklik sisemäärustik,
eestlase südametunnistus või
mõne kalli kadunu mälestus, mis
teda juhtis. Igatahes ma sain
temast aru, sest minagi tõstan
möödudes käe skauditervituseks
Kotkajärve lipuväljaku servale
laotud kivist obeliskile ja maasse
löödud mõõgale.
Inime;si, nende tundeid ja
talitusviise on mitmesuguseid.
Mõnele on see lihtne pronksist de-koratiiv-
plaatv teisele rahvuslik
pühadus. Mõnele on kogu Tpron-to
Eesti Maja kstlaste ühistunde
ja
.mas. ;.•
ganisatsioonidel on oma ülesanded
ja funktsioonid — kui tuleb
vajadus, siis tekib organisatsioon.
Ka väike übing võib olla elujõuline,
kui selles on vaimustatud ja
aktiivsed liikmed.
Viimastel aastatel tekkinud
uued elujõulised organisatsioonid
on: pensionäride ühing oma paljude
tegevusharudega ja maak
o n d l i k u d ühingud oma
keskorgani — esinduskoguga.
Eesti vaimse pärandi säilitamiseks
on rida organisatsioone, kes
talletavad arhivaale, eesti kunsti,
rahvakunsti, muusikat ja helini
ng video-lindistavad
kultuuritegelaste mälestusi. Kõik
need on väärtuslikud ja hinnatavad
tegevusalad. Kolmekümne
aasta eest ei osanud me neid
ette näha. Nüüd näeme ja tegutseme:
koondame pensionäre
e l u r õ õ m s a k s vahelduseks,
ehitame üles kodukandi inimeste
sõpruskondi, koostame ja kirjastame
kodukohtade- ja
kodukoolide mälestusraamatuid.
Suurem osa sellest hinnatavast
tegevusest on vaate-suunaga
möödunud aegade poole,
minevikku. Me astume edasi ja
silmad vaatavad seljataha. See on
oij normaalne ja armas, sest
eluõhtul meenutab igaüks lapsepõlve,
noorust ja kodupaika.
Sel lest aga tõuseb suur
küsimusmärk varjutama koike
väärtuslikku ja kummitama eesti
übiskohna kohal.
Kellele jäävad meie arhiivid,
diapositiivide- ja filmide kogud,
)- ja helisalvestused? Kas Ja
gi aegne Raisarügement Värska laagrisse õppusele minekul
Foto: J. Säägi kogust
kes tunneb huvi nende tulevase
kasutamise või isegi säilitamise
vastu. Need ei seisa ise, need vajavad
hoolt ja hoiukohta. Kes
hoiab neid tarvitamiskorras üliõpilaste
jaoks, kui nad vajavad
teavet projektideks etniliste kultuuride
kohta?
Meil on üks analoogiline kogemus,
mida me kõik mäletame.
Need on eesti raamatud, mida me
aastakümnete jooksul ostsime ja
mõnedki korrad naudinguga
lugesime. Kuidas me neile riiuleid
ehitasime, kuidas neid kolimisel
ühest kohast teise tassisime ja
neilt tolmu pühkisime. Nüüd
vanaduses otsime neile tahtjat, kes
raamatut hindaks — aga lõpuks
l ä h e b suurem osa neis!
paberi veskisse.
Eks ole — me.
jäänud gaidide ja skautide rivi
jüripäeva paraadil. Varsti on juhte
paraadil rohkem kui noori. Eesti
täienduskool, mis tegutses Toronto
linnas mitmes koolimajas,
mahub praegu hästi Eesti Maja
keldrikorrusele. Kunagi sadadest
paaridest koosneva rahvatantsurühma
paaride arvu lugemine
esinemistel ei valmista raskusi.
arhiivid, kultuuri- ja kunstikogud,
f i l m i d ja videolindid
pealekasvavale sugupõlvele, eesti
noortele. Me ei saa aga noori
kohustada neid õrnaks võtma jai
sama väärtuslikeks pidama kui
ma i lühikeseks on
Kas me oleme oma mängu
tanud? Kas lootusetult?
Vist-veel mitte, kuid me oleme
kohutavalt kriitilises punktis.
Meie pärandikonverentsi peateema
peaks olema pärandi tarbijate
küsimus. Iga toodang lõpetatakse
kui tarbijaid ei ole.
Sellelt mehelt sealt Eesti Maja
fuajeest saame õppida väga lihtsat
asja — vaata ette ja vaata üles, kui
sa oma isamaad armastad. Anna
oma tööjõudu, kui sul seda on; anna
majanduslikku abi, kui sa seda
suudad — sinna kiis üha vähenev
noorte pere püüab eestluse poole.
Täienduskoolidy asutatav metsakool
vmetsaülikoöl, gaidid ja
skaudid; rahvatantsijad, sportlaa-ger,
eesti voimlesjad rahvuslik
noortetöö igas kohas ja igas vormis.-:
.'.
o9 eo
Eest! Poliitvangide Hooidus°
toimkonnalt saadud andmete
järgi vabanesid Nõukogude
Liidus veal kaks eestlasest süü-mevangi
— Arvo Pesti ja Heikki
Ähonen. Arvo Pesti olevat vaba-l
nenud umbes paar nädalat
tagasi ja temalt olevat juba
vabanemise kohta Rootsi kiri
saabunud. Heikki Ahoneni
vabastamisest teatati nädal
tagasi. Meie lehe veergudel
teatasime juba varem Lagle
Pareki vabanemisest. Need on
rõõmustavad uudised — kahju
ainult, et endine Hooldustoim-konna
esimees Ants Jüppar, kes
hiljuti Stokholmis suri, ei
imst,
töötas.
sini-must-valget silda
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 24, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870224 |
Description
| Title | 1987-02-24-01 |
| OCR text | registration numbeir Nr. 15 (3309) X X X V I aastakäik i.]';ij^inp^j.iHin„_Ltftftp Teisipäeval, 24. veebruaril 1987 — Tuesday, February 24, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi %• orato Eesti Maja saalikor-ruse ftiajees on seinal suur pronksist reljeefkaart. millele on märgiti d kõigil aegadel Eestimaa kaitseks peetud lahingute kohad ja : ajad. Mälestustahvli all on seinale kinnitatud aukartu|t äratav tala, millel vahest on lillekimp, vahest põlevad küünlad, vahest ei-midagi. Selle tagasihoidliku plaadi ees iiägin mingisugusel pidupäeval erakordset hetke. Üks mees, pealtnäha päris harilik mees, astus ümmekond aastat tagasi arvati, et "eestlased on üle-organi-seeritud, et meil on väikese rahvusgruppi kohta liiga palju ühinguid. Vahepeal on loodud uusi organisatsioone jä keegi ei arva enam, et neid on palju. Vähe või palju — see on suhteline. Or-trepist üles ja | jäi seisma. Ta pööras pilgu üles, tõstis käe sõjamehelikuks tervituseks ning kadus hetke pärast fuajees sagiva phva hulka: Pronksist plaat Eesti Maja hallis on kõigil aegadel Eesti eest langenute mälestusmärk. Erakordne, aga meeldejäänud seik virgutas mõtlema ja siis köitsid kuskilt kaugest mälusopist ammu õpitud kirjaread. Need seisid kirjas Eesti Vabariigi sõjaväe sisemäärustikus . . . ,,sõjaväela-, sedtervitavad . . .Eesti vabaduse eest langenute mälestussam- Ma es hakanud meest rahvasummast otsima ega tema teo motiiVi küsitlema. Võibolla oii see tema isiklik sisemäärustik, eestlase südametunnistus või mõne kalli kadunu mälestus, mis teda juhtis. Igatahes ma sain temast aru, sest minagi tõstan möödudes käe skauditervituseks Kotkajärve lipuväljaku servale laotud kivist obeliskile ja maasse löödud mõõgale. Inime;si, nende tundeid ja talitusviise on mitmesuguseid. Mõnele on see lihtne pronksist de-koratiiv- plaatv teisele rahvuslik pühadus. Mõnele on kogu Tpron-to Eesti Maja kstlaste ühistunde ja .mas. ;.• ganisatsioonidel on oma ülesanded ja funktsioonid — kui tuleb vajadus, siis tekib organisatsioon. Ka väike übing võib olla elujõuline, kui selles on vaimustatud ja aktiivsed liikmed. Viimastel aastatel tekkinud uued elujõulised organisatsioonid on: pensionäride ühing oma paljude tegevusharudega ja maak o n d l i k u d ühingud oma keskorgani — esinduskoguga. Eesti vaimse pärandi säilitamiseks on rida organisatsioone, kes talletavad arhivaale, eesti kunsti, rahvakunsti, muusikat ja helini ng video-lindistavad kultuuritegelaste mälestusi. Kõik need on väärtuslikud ja hinnatavad tegevusalad. Kolmekümne aasta eest ei osanud me neid ette näha. Nüüd näeme ja tegutseme: koondame pensionäre e l u r õ õ m s a k s vahelduseks, ehitame üles kodukandi inimeste sõpruskondi, koostame ja kirjastame kodukohtade- ja kodukoolide mälestusraamatuid. Suurem osa sellest hinnatavast tegevusest on vaate-suunaga möödunud aegade poole, minevikku. Me astume edasi ja silmad vaatavad seljataha. See on oij normaalne ja armas, sest eluõhtul meenutab igaüks lapsepõlve, noorust ja kodupaika. Sel lest aga tõuseb suur küsimusmärk varjutama koike väärtuslikku ja kummitama eesti übiskohna kohal. Kellele jäävad meie arhiivid, diapositiivide- ja filmide kogud, )- ja helisalvestused? Kas Ja gi aegne Raisarügement Värska laagrisse õppusele minekul Foto: J. Säägi kogust kes tunneb huvi nende tulevase kasutamise või isegi säilitamise vastu. Need ei seisa ise, need vajavad hoolt ja hoiukohta. Kes hoiab neid tarvitamiskorras üliõpilaste jaoks, kui nad vajavad teavet projektideks etniliste kultuuride kohta? Meil on üks analoogiline kogemus, mida me kõik mäletame. Need on eesti raamatud, mida me aastakümnete jooksul ostsime ja mõnedki korrad naudinguga lugesime. Kuidas me neile riiuleid ehitasime, kuidas neid kolimisel ühest kohast teise tassisime ja neilt tolmu pühkisime. Nüüd vanaduses otsime neile tahtjat, kes raamatut hindaks — aga lõpuks l ä h e b suurem osa neis! paberi veskisse. Eks ole — me. jäänud gaidide ja skautide rivi jüripäeva paraadil. Varsti on juhte paraadil rohkem kui noori. Eesti täienduskool, mis tegutses Toronto linnas mitmes koolimajas, mahub praegu hästi Eesti Maja keldrikorrusele. Kunagi sadadest paaridest koosneva rahvatantsurühma paaride arvu lugemine esinemistel ei valmista raskusi. arhiivid, kultuuri- ja kunstikogud, f i l m i d ja videolindid pealekasvavale sugupõlvele, eesti noortele. Me ei saa aga noori kohustada neid õrnaks võtma jai sama väärtuslikeks pidama kui ma i lühikeseks on Kas me oleme oma mängu tanud? Kas lootusetult? Vist-veel mitte, kuid me oleme kohutavalt kriitilises punktis. Meie pärandikonverentsi peateema peaks olema pärandi tarbijate küsimus. Iga toodang lõpetatakse kui tarbijaid ei ole. Sellelt mehelt sealt Eesti Maja fuajeest saame õppida väga lihtsat asja — vaata ette ja vaata üles, kui sa oma isamaad armastad. Anna oma tööjõudu, kui sul seda on; anna majanduslikku abi, kui sa seda suudad — sinna kiis üha vähenev noorte pere püüab eestluse poole. Täienduskoolidy asutatav metsakool vmetsaülikoöl, gaidid ja skaudid; rahvatantsijad, sportlaa-ger, eesti voimlesjad rahvuslik noortetöö igas kohas ja igas vormis.-: .'. o9 eo Eest! Poliitvangide Hooidus° toimkonnalt saadud andmete järgi vabanesid Nõukogude Liidus veal kaks eestlasest süü-mevangi — Arvo Pesti ja Heikki Ähonen. Arvo Pesti olevat vaba-l nenud umbes paar nädalat tagasi ja temalt olevat juba vabanemise kohta Rootsi kiri saabunud. Heikki Ahoneni vabastamisest teatati nädal tagasi. Meie lehe veergudel teatasime juba varem Lagle Pareki vabanemisest. Need on rõõmustavad uudised — kahju ainult, et endine Hooldustoim-konna esimees Ants Jüppar, kes hiljuti Stokholmis suri, ei imst, töötas. sini-must-valget silda |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-24-01
