1985-04-09-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Wationa?. ,Li'jrary 5025^
OTTAWA, Ont. KlA 0N4
Second e t e miBill
registratioa immbe?
ILMUIB IGAL TEISIPÄEVAL
lA NEUAPÄEVAL
Nr. 27 (3140) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 9. aprillil 1985 — Tuesday, April 9, 1985 Üksiknumbri hind 70 centi
^ |€i HeiEio Äins© Genfis BATUN'i delegceatidena
lõppes hiljuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, ÜRO Inimõiguste Ko^
41. istungjärg, 11. kuni 15. veebruarini viibis seal New Yorgis baseeruva balti
isatsioqni BATUN (Balti ApeU ÜRO'le) ja eksiiUäflaste ülemaailmse kesk»
f gaaisats!^ Vabade Lätlaste Maailmaliidu ühine delegatsioon.
.Selle delegatsiooni eesmärgiks ^ - T r . T- V , ; T U N U esindaja Lääne-Eumopas
oli valgustada ÜRO Inimõiguste f ^ f ^ ^ Venetsueela. Lisaks ^selle- ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^
Komisjoni liikmesrükide esindajaid kohtus Sirje Amso veel Uruguai .^^^j^^^^j^^^^j^^
okupeeritud Balti riikide praegu-''^^^^^J^^^^^^
sest olukon-ast/BATlM ön saatnud öhuK^^t^RO Inimõiguste Komisjoni
oma delegatsioone selle komisjoni; ^^"^^^^r
istungjärkudele juha terve rida Baltiaste delegatsiooni ühe: liik^
aastaid mng , need; pingutused; on ^e Heino Amso poolt koostatud^
saavutamjd ka teatud tähelepanu aruandes Öeldav Genfis
Laane-Eufoopa ajakirjanduses.
Kui sarnast selgitustööd ei tehta
näiteks Euroopa Majandusühei-duse
liikmesriikide välisministeeriumite
juures, siis on tõenäoline,
et nende delegaadid Genfis valivad
teised teemad oma seisuko-i
M h l ^
•Eestlastest olid seekord delegat/^^^^i^^^^^^^^^ Komisjoni istungjärgul,
siooni koosseisus dr. Heino Ainso S^ste Komisjoni delegaatidega koh-koos
oma abikaasa Sirje Ainšoga tumiste kindlaks määramiseks. Ainso kommenteerib, et selle asja-
Eelnenud aastatel on ÜRO inim- ^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^ olu tõttu on hõuetaV kellegi balti
õiguste Komisjoni istungjärkude^^^^^^ aitas •kaasa;^ asjaolu, et neil esindaja informatsiooni töö Lääne-puhul
organiseeritud BATÜNT de ^^^^
Soojade toitude Jagamine oli esimesel ESTO 'Brunch'il' priskete noormeeste hodeks.^^^^^^
Pildil, vasakult Toomas Trautvaag, Rein TammistO, Ilmar Soom, Mark Olo, Elinar Lätlaste Maa^ kinnitati Genfis asuva inimõiguste Komisjoni istungjärku.
Foto: Vaba Eestlane roo juhataja Julijs Kadehs, kes oli tJRO pressibüroo juhataja '/poolt. Selleks aitab ehk kaasa juulis 1985
kä-seekord Genfis kohal. ' Nende tunnistustega oli võimalik toimuva haiti vabadusristlemise
. . ;- ; • ^- ; ' ' : . saavutada vaba juurdepääsu Inim; poolt tekitatud publitsiteetl Lääne
Teistest tänavustest delegaatidest õiguste^^
võiks dmetada Imarits Gross'i, desse ning lihtsustada kokkusaami- Lisafc sellele ütleb Ainso, et Bal-noort
läti pärito si nende liikmesriikide esindajate- ti riikide enesemääramise küsimu-
Roofsist, kes on möödunud aasta ga, kes soovisid baltiastega kohtu- se edukas tõstatamine ÜRO foo-jooksul
tegutsenud BATUN'i täie- da Palais des Natiohs'is. Seal ringi rumitel, nagu on seda Inimõiguste
ajalise esindajana Lääne-Euroo- liikumine olevat muide äratanud N. Komisjon, nõuab ka Kolmanda
pas, kus ta on teinud süstemaati- Liidu delegaatide tähelepanu, kes Maailma riikide toetust, miEeks on
selgitustööd Euroopa Majan- Jälitasid mõningaid balti delegat- vaja nende ÜRO esinduste infor-
Maripuu ja Andu Kass.
New ¥orgf Bfinna advoksiaž kõneles hiSjutiFomona lewish €enter%
Generatsiooiü grupile, kes koosneb elanik kelle vanemad hukkusid natside
holocausti ajal, ndst takistustestj^^^^ ees Office of Spedal Iivestigatiötfil, OSI, et
sõiakuriategiiaid la viia
dusiihemduse Hükmesrükide valis-
; kdniöSeerimniie juures,
seoses Euroopa parlamendi: poolt
jaanuaris 1983 vastuvõetud: resolutsiooniga,
mis soövitas Euroopa Majandusühenduse
liikmete välismi-ön
meie vastu, ütles 30-aas- kust ta võivat Hispaaniasse pääse- inimesi, näidates et holocaust ^ i oi- nistritele, et need tõstataksid Bal-taneRosenbaum,
kes tö^ da ja elada seal rahulikult oma nud ainult sakslaste kuritegu,"üt- ti riikide küsimuse rahvusvahelis-
New Yorgi advokaadifirmas, kuna ülejäänud elu. - les advokaat.; tel foorumitel, eriti aga t]rRO's.
ohvrid ja säilinud tunnistajad x^^^ TD u . i i' o v • Teised seekordsed- delegatsiooni
wemäs, samuti k l kahtlustatavad Rosenbaum ^aivas^^e ol^^ ide- ^ SamuU on^^arjamam^antisemnt- ^^^^^ y^^^
ja samal ajal hävitatakse dokumen-V^^^^^^^ poeg Guiiars
te; Lisaks on probleem, et ükski
riik eitaha sõjakurjategijaid Vastu^^^^^^^^^
võtta, ^ taUe ^odnud: .Kur Jcaua ma pean avaldas jnMtava.^^^^h^^ TV- elunev leedulane Narcizas Prielai:
oma lastelastele raakima, et me ole- filmi „Holocausti' iseloomustami- ^ „ T ( Ä T T M M /i^iptfä+ciAnni^ ioap
et^^ seks. ^Ajaleht oh p l t
meenlase Valerian Trifa juhtumi, . . .: . . . . • • . oma ugejatele, et fihnl jutustus v^^,,^^;^^r^
keda ÜSA; hnmigratsioonivõimud^^^^^^ ^^^^^^^ Rahvusk^miitee ühendim^
määrasid väljasaatmisele.^ ^^^^T^^ öd- Delegatsiooni tegevus oü seekord
leidnud ühtki riiki J kes v^jasaade- f ^"^^ ^^^^^ f ^^^^ Ja jdaeuroop- ^^^^j, ^t juudid teenisid oma taba- eriti aktiivne, osaliselt oma suure- samaalt
siooni liikmeid.
Heino Amsa kirjutab, et balti
küsimuste tõstatamine ÜRO Inimõiguste
Komisjonis nõuab antud
riigi yälismmisteeriumi heakskiitu.
Selleks on hädavajalik samane
selgitustöö nagu see, mida on teinud
möödunud aasta jooksul BA-.,
meerimine New Yorgis ja mis veel
parem, k'ilaskäigud n^ende peslin-nade
välisministeeriumitesse balti
delegatsioonide poolt. Heino Ainso
on veendunud, et BATUN'il on vajalik
ülalpidada iäieajalist nö.
„balti saadikut", kes reisiks möö-
(Järg lk. 8)
IIDOPUU,R :
Arthur Puksoye Fondi Laureandid 1985. CB»
Seekordsetdb laureaatideks on osutunud dr. Yaler
Uibopuu Rootsist ja dr. Reinhard Yogelsang Lään&Sak»
tu vastu võtnuks.
:Ta : katsetas Shveütsi, • ItaaMaga,
Rumeenia ei soovinud teda, küsis
Lääne-Saksamaalt kuni lõpuks
banonisse korda pidam
stiudä lõpetada
surma
^Ultimaatüni tehti kui kristlased Liibanoni ida- ja põhjaosas 1976.
ja muhameedlased vahetasid kahu- a. Araabia Xiidümand alusel,
ritüld Siidonis. —— - i -
Nahar ütles
laste vahel kes .tahavad hävitada ra olukorra, - kuna nad olid juhti- ma koosseisu tõttu. Kohtuti kahe-selle
asutuse puiMiusi. nüdVene revohitsiooni ja olid sur- kümnendja ÜRO Inimõiguste Ko-
Need grupid tabavad tatitada 70 miljonit süütut inimest" misjoni eri liikmesriikide esindaja-nende
ajaloolisi kurite^šidn^^^^^^ tega, kusjumrös Mäne-Saks^
ÕSi on hammast Julge pealehakkamisega õmiestus
° k^^^ kirjuta- "^^^^^^^"gi ühe- delegaadiga ja
' vad „mgutavaid ki^^^ president Soome delegatsiooni juhiga, milhs-
Reaganile, öeldes taMe, e^^^
ta, mis OSI meile teeb"* hoiduvad kohtumistest eksiilbaltlas-
' te poliitüiste aktivistidega/ Infor-ö>
koalitsiooni jüMd levitasid 650 matsiooni materjali hulgas, mida
eksemplari 150-leheküljelist raama- leVitäti ÜRO Inimõiguste Komisjo-tut,
milles näidatakse OSI iegeviBst hi liikmesriikide esindajatele oli
igale Kongressi liikmele; BÄtUN'i poolt koostatud inimõi-
® nad on korraldanud vaikseid, ^ " ^ ^ ^^
eesÄtaguseid kohtumisi^^^^^^V^^^^^^
Maja ametnikega, julgeoleku nõ^. ^
• * • . 4 peasekretärile mng kõikidele
Sl^ rr'^' ^ Vahtra 4 millele olid alla-mun.
stl.ku vandenõuga. kirjmanBd veel kaksteist Balti dis-
„OSI on ainus ebapopulaarseim sMenti või ärahüppajat, kes viibi-matute
eest: „Kämmereibuch der
Stadt Reval 1432—1463", ihnunud
1976. a. —- 746 Ihk. ja teine raa-;
mat sänia pealkirjaga aastate ,,1463 \
—1507" suhtes, ihhünud 1983. a.
— 948 Jhk. Tallinna rae hiliskesk-aegsete
„kassaraamatute" deshifree--
rimise ja täppisteaduslikult väljaandmisega
on autor loonud kapitaalse
vundamendi mitte ainult Tallinna,
vaid kõikide Läänemere linnade
administratiiv-, -kaubandus-,
finantside ja sotsiaalajaloo mõistmiseks
vastaval epohhü. Tõendataks©
soliidselt Tallinna keskset iunktsiT
ooni Läänemereruumi uurimistöös.,
Tohutult rikkalike andmete kattesaadavaks
tegemisega on nüüd pandud
alus eriküsimusle uurimiseks
ja töötlemiseks.
Dr. Ä, Puksovi testamendi kohaselt
moodustatud Fondi ülesandeks
on anda auhindu uuemate teadus-
Beiruti ajaleht An- millise sammuga seekord taheti iõ-
V. Uibopuu
like uurimuste eest, inis' käsitavad
Dr. V. Uibopuu töö dn auhinna- eesti ajalugu pearm^elt-enne 172L
Need grupid ei ^^^gust^^^M^ Selle Fondi Zhürii koosseisu
i - o « , o ^ ^ i v . A 7=.A T- V .grupp, väljaarvatud IRSföderaal-vad Läänes. Lisaks seUe
krisdane O n 4 ^ £ ^ 1 ^ ; „ ^ r ^ f ^ .
Jseks:^ enne kui võitlused on laiene- veebruaril.
nud iiueks; kodusojfe tiihänönis.V , ^ .
Suuna riikliku kontrolli all olev 1984 numbris.
^ p i i G ^ a y e l i enese taotluf^e^
onhestut), T mayeiil suruda maha ülestõus krist>-
.; lubab Sulina saata k o b a l e p a r t e i sisemises;ringis,:
jayäe ilma valitsuselt kutset
ugrilaste minevi- ^oopa ajaloo professpr dr. Hain
,The Journal News" IL veebr, aetada biograafüisi i)röfüle koi- kust ja olevikust". Selles teoses an-R^b Taani rügiarhivar
mest vümaste aastate jooksul arre- takse ammtenda^ iilevaade eestlaste ^r. Vello Helk ja dr. Peep P. Re-
Liibanoni poliitilised ja sOj
juhid kohtusid pärast seda Beirutis
presiclentõcimayeli kutsel
et lõpetada võitlusi, mis! on toonud
:ollvreid.^•• /'
on
. • mis algas 12, märfeiS Iisraeli toetava
kristliku miilitsaüleiiiia Sa-mir
fieagea jufotimisel,^ /
kes võttis oma kätte kontrolli enamuses
kristlaste alal Beirutis! põhja
pool ja kuulutas oma väeosa lahkunuks-
falangistide parteist
uuris 198(>-^1983. leedu katoliku preestrist,
natsi sõjakunategijd^
mims^^iunii,juurde kuuluva^ reks. abiks asjaöhi, et Sirje Ainso
fice of Special Investi^^^^^^^
a. loodud asumsessoj^^^ saamid Argentiinas,
te otsimiseks USA's. Asutuse ulfes- •
anne oh tühistada nende kodakond-ja
nende hõimurahvaste päritolust, bane, ajaloo professor Pennsylva-ajaloost
ja aktuaalsest olukorrast, ülikoolis, USA.
sus ja nad ÜSA'st välja saata.
Autor on esile toonud kõik olulise
viimase aja uurimustulemusist, mida
rikkalikult tsiteeritakse peatükkide
lõpul. See annab tööle erilise
mille, tõttu tal oli võimalik läM- aktuaalsuse nii õpperaamatuna, kui
s^ääkimisi pidada luspaänia; keelt ka införmatsioonivahendina laie-
Ettepanekud 1986. a. auhindadeks
tulevad saata hiljemalt 3. oktoobriks
s.ä. aadressil: Prof. Dr. H.
Rebas, Historisches Seminar, ^ Ols-hausenstr.
40—60, Universität
iraäkivate riikide
emakeeles.
delegaatidega
Nendeks riikideks oM Argentiina,
Hispaania, Kolumbia, Kostariilca,
12 Ihk. soome-ugri bibliograafiat. Muudes Fondi 4p^,imustes: Prof.
• ^ dr. Karl Aun, Wilfned Launer
Dr. R. Vogelsangi töid on auhin- Uhiversity, Waterio(!>, Ont.,
hatud Can. $2,000 suuruses, raa- da N2L 3C1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 9, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-04-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850409 |
Description
| Title | 1985-04-09-01 |
| OCR text | Wationa?. ,Li'jrary 5025^ OTTAWA, Ont. KlA 0N4 Second e t e miBill registratioa immbe? ILMUIB IGAL TEISIPÄEVAL lA NEUAPÄEVAL Nr. 27 (3140) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 9. aprillil 1985 — Tuesday, April 9, 1985 Üksiknumbri hind 70 centi ^ |€i HeiEio Äins© Genfis BATUN'i delegceatidena lõppes hiljuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, ÜRO Inimõiguste Ko^ 41. istungjärg, 11. kuni 15. veebruarini viibis seal New Yorgis baseeruva balti isatsioqni BATUN (Balti ApeU ÜRO'le) ja eksiiUäflaste ülemaailmse kesk» f gaaisats!^ Vabade Lätlaste Maailmaliidu ühine delegatsioon. .Selle delegatsiooni eesmärgiks ^ - T r . T- V , ; T U N U esindaja Lääne-Eumopas oli valgustada ÜRO Inimõiguste f ^ f ^ ^ Venetsueela. Lisaks ^selle- ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^ Komisjoni liikmesrükide esindajaid kohtus Sirje Amso veel Uruguai .^^^j^^^^j^^^^j^^ okupeeritud Balti riikide praegu-''^^^^^J^^^^^^ sest olukon-ast/BATlM ön saatnud öhuK^^t^RO Inimõiguste Komisjoni oma delegatsioone selle komisjoni; ^^"^^^^r istungjärkudele juha terve rida Baltiaste delegatsiooni ühe: liik^ aastaid mng , need; pingutused; on ^e Heino Amso poolt koostatud^ saavutamjd ka teatud tähelepanu aruandes Öeldav Genfis Laane-Eufoopa ajakirjanduses. Kui sarnast selgitustööd ei tehta näiteks Euroopa Majandusühei-duse liikmesriikide välisministeeriumite juures, siis on tõenäoline, et nende delegaadid Genfis valivad teised teemad oma seisuko-i M h l ^ •Eestlastest olid seekord delegat/^^^^i^^^^^^^^^ Komisjoni istungjärgul, siooni koosseisus dr. Heino Ainso S^ste Komisjoni delegaatidega koh-koos oma abikaasa Sirje Ainšoga tumiste kindlaks määramiseks. Ainso kommenteerib, et selle asja- Eelnenud aastatel on ÜRO inim- ^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^ olu tõttu on hõuetaV kellegi balti õiguste Komisjoni istungjärkude^^^^^^ aitas •kaasa;^ asjaolu, et neil esindaja informatsiooni töö Lääne-puhul organiseeritud BATÜNT de ^^^^ Soojade toitude Jagamine oli esimesel ESTO 'Brunch'il' priskete noormeeste hodeks.^^^^^^ Pildil, vasakult Toomas Trautvaag, Rein TammistO, Ilmar Soom, Mark Olo, Elinar Lätlaste Maa^ kinnitati Genfis asuva inimõiguste Komisjoni istungjärku. Foto: Vaba Eestlane roo juhataja Julijs Kadehs, kes oli tJRO pressibüroo juhataja '/poolt. Selleks aitab ehk kaasa juulis 1985 kä-seekord Genfis kohal. ' Nende tunnistustega oli võimalik toimuva haiti vabadusristlemise . . ;- ; • ^- ; ' ' : . saavutada vaba juurdepääsu Inim; poolt tekitatud publitsiteetl Lääne Teistest tänavustest delegaatidest õiguste^^ võiks dmetada Imarits Gross'i, desse ning lihtsustada kokkusaami- Lisafc sellele ütleb Ainso, et Bal-noort läti pärito si nende liikmesriikide esindajate- ti riikide enesemääramise küsimu- Roofsist, kes on möödunud aasta ga, kes soovisid baltiastega kohtu- se edukas tõstatamine ÜRO foo-jooksul tegutsenud BATUN'i täie- da Palais des Natiohs'is. Seal ringi rumitel, nagu on seda Inimõiguste ajalise esindajana Lääne-Euroo- liikumine olevat muide äratanud N. Komisjon, nõuab ka Kolmanda pas, kus ta on teinud süstemaati- Liidu delegaatide tähelepanu, kes Maailma riikide toetust, miEeks on selgitustööd Euroopa Majan- Jälitasid mõningaid balti delegat- vaja nende ÜRO esinduste infor- Maripuu ja Andu Kass. New ¥orgf Bfinna advoksiaž kõneles hiSjutiFomona lewish €enter% Generatsiooiü grupile, kes koosneb elanik kelle vanemad hukkusid natside holocausti ajal, ndst takistustestj^^^^ ees Office of Spedal Iivestigatiötfil, OSI, et sõiakuriategiiaid la viia dusiihemduse Hükmesrükide valis- ; kdniöSeerimniie juures, seoses Euroopa parlamendi: poolt jaanuaris 1983 vastuvõetud: resolutsiooniga, mis soövitas Euroopa Majandusühenduse liikmete välismi-ön meie vastu, ütles 30-aas- kust ta võivat Hispaaniasse pääse- inimesi, näidates et holocaust ^ i oi- nistritele, et need tõstataksid Bal-taneRosenbaum, kes tö^ da ja elada seal rahulikult oma nud ainult sakslaste kuritegu,"üt- ti riikide küsimuse rahvusvahelis- New Yorgi advokaadifirmas, kuna ülejäänud elu. - les advokaat.; tel foorumitel, eriti aga t]rRO's. ohvrid ja säilinud tunnistajad x^^^ TD u . i i' o v • Teised seekordsed- delegatsiooni wemäs, samuti k l kahtlustatavad Rosenbaum ^aivas^^e ol^^ ide- ^ SamuU on^^arjamam^antisemnt- ^^^^^ y^^^ ja samal ajal hävitatakse dokumen-V^^^^^^^ poeg Guiiars te; Lisaks on probleem, et ükski riik eitaha sõjakurjategijaid Vastu^^^^^^^^^ võtta, ^ taUe ^odnud: .Kur Jcaua ma pean avaldas jnMtava.^^^^h^^ TV- elunev leedulane Narcizas Prielai: oma lastelastele raakima, et me ole- filmi „Holocausti' iseloomustami- ^ „ T ( Ä T T M M /i^iptfä+ciAnni^ ioap et^^ seks. ^Ajaleht oh p l t meenlase Valerian Trifa juhtumi, . . .: . . . . • • . oma ugejatele, et fihnl jutustus v^^,,^^;^^r^ keda ÜSA; hnmigratsioonivõimud^^^^^^ ^^^^^^^ Rahvusk^miitee ühendim^ määrasid väljasaatmisele.^ ^^^^T^^ öd- Delegatsiooni tegevus oü seekord leidnud ühtki riiki J kes v^jasaade- f ^"^^ ^^^^^ f ^^^^ Ja jdaeuroop- ^^^^j, ^t juudid teenisid oma taba- eriti aktiivne, osaliselt oma suure- samaalt siooni liikmeid. Heino Amsa kirjutab, et balti küsimuste tõstatamine ÜRO Inimõiguste Komisjonis nõuab antud riigi yälismmisteeriumi heakskiitu. Selleks on hädavajalik samane selgitustöö nagu see, mida on teinud möödunud aasta jooksul BA-., meerimine New Yorgis ja mis veel parem, k'ilaskäigud n^ende peslin-nade välisministeeriumitesse balti delegatsioonide poolt. Heino Ainso on veendunud, et BATUN'il on vajalik ülalpidada iäieajalist nö. „balti saadikut", kes reisiks möö- (Järg lk. 8) IIDOPUU,R : Arthur Puksoye Fondi Laureandid 1985. CB» Seekordsetdb laureaatideks on osutunud dr. Yaler Uibopuu Rootsist ja dr. Reinhard Yogelsang Lään&Sak» tu vastu võtnuks. :Ta : katsetas Shveütsi, • ItaaMaga, Rumeenia ei soovinud teda, küsis Lääne-Saksamaalt kuni lõpuks banonisse korda pidam stiudä lõpetada surma ^Ultimaatüni tehti kui kristlased Liibanoni ida- ja põhjaosas 1976. ja muhameedlased vahetasid kahu- a. Araabia Xiidümand alusel, ritüld Siidonis. —— - i - Nahar ütles laste vahel kes .tahavad hävitada ra olukorra, - kuna nad olid juhti- ma koosseisu tõttu. Kohtuti kahe-selle asutuse puiMiusi. nüdVene revohitsiooni ja olid sur- kümnendja ÜRO Inimõiguste Ko- Need grupid tabavad tatitada 70 miljonit süütut inimest" misjoni eri liikmesriikide esindaja-nende ajaloolisi kurite^šidn^^^^^^ tega, kusjumrös Mäne-Saks^ ÕSi on hammast Julge pealehakkamisega õmiestus ° k^^^ kirjuta- "^^^^^^^"gi ühe- delegaadiga ja ' vad „mgutavaid ki^^^ president Soome delegatsiooni juhiga, milhs- Reaganile, öeldes taMe, e^^^ ta, mis OSI meile teeb"* hoiduvad kohtumistest eksiilbaltlas- ' te poliitüiste aktivistidega/ Infor-ö> koalitsiooni jüMd levitasid 650 matsiooni materjali hulgas, mida eksemplari 150-leheküljelist raama- leVitäti ÜRO Inimõiguste Komisjo-tut, milles näidatakse OSI iegeviBst hi liikmesriikide esindajatele oli igale Kongressi liikmele; BÄtUN'i poolt koostatud inimõi- ® nad on korraldanud vaikseid, ^ " ^ ^ ^^ eesÄtaguseid kohtumisi^^^^^^V^^^^^^ Maja ametnikega, julgeoleku nõ^. ^ • * • . 4 peasekretärile mng kõikidele Sl^ rr'^' ^ Vahtra 4 millele olid alla-mun. stl.ku vandenõuga. kirjmanBd veel kaksteist Balti dis- „OSI on ainus ebapopulaarseim sMenti või ärahüppajat, kes viibi-matute eest: „Kämmereibuch der Stadt Reval 1432—1463", ihnunud 1976. a. —- 746 Ihk. ja teine raa-; mat sänia pealkirjaga aastate ,,1463 \ —1507" suhtes, ihhünud 1983. a. — 948 Jhk. Tallinna rae hiliskesk-aegsete „kassaraamatute" deshifree-- rimise ja täppisteaduslikult väljaandmisega on autor loonud kapitaalse vundamendi mitte ainult Tallinna, vaid kõikide Läänemere linnade administratiiv-, -kaubandus-, finantside ja sotsiaalajaloo mõistmiseks vastaval epohhü. Tõendataks© soliidselt Tallinna keskset iunktsiT ooni Läänemereruumi uurimistöös., Tohutult rikkalike andmete kattesaadavaks tegemisega on nüüd pandud alus eriküsimusle uurimiseks ja töötlemiseks. Dr. Ä, Puksovi testamendi kohaselt moodustatud Fondi ülesandeks on anda auhindu uuemate teadus- Beiruti ajaleht An- millise sammuga seekord taheti iõ- V. Uibopuu like uurimuste eest, inis' käsitavad Dr. V. Uibopuu töö dn auhinna- eesti ajalugu pearm^elt-enne 172L Need grupid ei ^^^gust^^^M^ Selle Fondi Zhürii koosseisu i - o « , o ^ ^ i v . A 7=.A T- V .grupp, väljaarvatud IRSföderaal-vad Läänes. Lisaks seUe krisdane O n 4 ^ £ ^ 1 ^ ; „ ^ r ^ f ^ . Jseks:^ enne kui võitlused on laiene- veebruaril. nud iiueks; kodusojfe tiihänönis.V , ^ . Suuna riikliku kontrolli all olev 1984 numbris. ^ p i i G ^ a y e l i enese taotluf^e^ onhestut), T mayeiil suruda maha ülestõus krist>- .; lubab Sulina saata k o b a l e p a r t e i sisemises;ringis,: jayäe ilma valitsuselt kutset ugrilaste minevi- ^oopa ajaloo professpr dr. Hain ,The Journal News" IL veebr, aetada biograafüisi i)röfüle koi- kust ja olevikust". Selles teoses an-R^b Taani rügiarhivar mest vümaste aastate jooksul arre- takse ammtenda^ iilevaade eestlaste ^r. Vello Helk ja dr. Peep P. Re- Liibanoni poliitilised ja sOj juhid kohtusid pärast seda Beirutis presiclentõcimayeli kutsel et lõpetada võitlusi, mis! on toonud :ollvreid.^•• /' on . • mis algas 12, märfeiS Iisraeli toetava kristliku miilitsaüleiiiia Sa-mir fieagea jufotimisel,^ / kes võttis oma kätte kontrolli enamuses kristlaste alal Beirutis! põhja pool ja kuulutas oma väeosa lahkunuks- falangistide parteist uuris 198(>-^1983. leedu katoliku preestrist, natsi sõjakunategijd^ mims^^iunii,juurde kuuluva^ reks. abiks asjaöhi, et Sirje Ainso fice of Special Investi^^^^^^^ a. loodud asumsessoj^^^ saamid Argentiinas, te otsimiseks USA's. Asutuse ulfes- • anne oh tühistada nende kodakond-ja nende hõimurahvaste päritolust, bane, ajaloo professor Pennsylva-ajaloost ja aktuaalsest olukorrast, ülikoolis, USA. sus ja nad ÜSA'st välja saata. Autor on esile toonud kõik olulise viimase aja uurimustulemusist, mida rikkalikult tsiteeritakse peatükkide lõpul. See annab tööle erilise mille, tõttu tal oli võimalik läM- aktuaalsuse nii õpperaamatuna, kui s^ääkimisi pidada luspaänia; keelt ka införmatsioonivahendina laie- Ettepanekud 1986. a. auhindadeks tulevad saata hiljemalt 3. oktoobriks s.ä. aadressil: Prof. Dr. H. Rebas, Historisches Seminar, ^ Ols-hausenstr. 40—60, Universität iraäkivate riikide emakeeles. delegaatidega Nendeks riikideks oM Argentiina, Hispaania, Kolumbia, Kostariilca, 12 Ihk. soome-ugri bibliograafiat. Muudes Fondi 4p^,imustes: Prof. • ^ dr. Karl Aun, Wilfned Launer Dr. R. Vogelsangi töid on auhin- Uhiversity, Waterio(!>, Ont., hatud Can. $2,000 suuruses, raa- da N2L 3C1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-09-01
