1985-12-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
qOuinsti.t lÄTJoisi , &öHcitj.l on
r
iresistratiffli mimber E s T OP E M U B IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEYAL
Nr. 90 (3193) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 3. detsembril 19S5 - '^esday, December 3,1985 Ük tbrihiiid70 eea&
Noored lõpetagu
Rahvusliku vaimugca Eesti Vabadussõjci mälestusäkte
Toronto Eesti Võitlejate Ühing (TEVÜ) tähistas lanpäevalj^ 3Ö, nov. omvahelise
koosviibimisega Eesti Vabadussõja alguse 67. aastapäeva. Eesti Maja keslanises saalis
aastate jooksul, kindlaks kujiiMenud^^^v^^ sõprade pereö
' õhtu aktuse |)oole avas esimees
Ülo Tamre, öeldes ikõigile tere tulemast
Eesti Vabadussõja algust tähistama,
kuiia see oli kangelaslikumaid
episoode, mil haarati relvad
anastajate vastu ja tulemuseks oli
võit. 1
Neid, kes langesid selles võitluses
mälestas Endel Ruberg, dekla-meerides
„Nüud mälestame vendi"
(H. Oja), misjärel Ü. Tamre meenutas
lahihguepisoodi Volhovi rindelt
aastast 1942, mil mitmekordselt
suurem vaenlaste üksus hävitati
käsitsivõitlusel ja viimased alistusid.
Veebel Leets oli andnud meestele
võitluskäsu. See oli 23. juuni
hommikul, Võidupühal.
Veebel Leets kehastas eesti sõdalast
selMseina nagu see m olnud!
muinasajast peale, nagu on tänased
kokku tulnud sõjaveteranid,
kes 67 aastat tagasi alustasid
vastupanuga vaenlastele.
Kutsuti ette Eesti Vabadussõja
veteranid J. Säälgi, B. Leeman, A.
Vaher ja A. Nüüd, kellele Vabadusristi
kavaleri J. Lepa tütar Eevi
Moks kinnitas rinnale valge nelgi-õie.
Muusikalise vahepalana esitas
Peeter Lääniste omavalmistatud
suurel kandlel popurrii eesti marssidest.
Endel Ruberg oma aktusekõne
alul andis edasi Soomepoiste Klubi
ja Montreali EVÜ tervitused, misjärel
asetas^ kuulajaskonna positsioonile,
xieldes et meie maarahva
maa ja keel ,oii nagu Suure Looja
poolt antud. ^Kuigi oleme pidanud
kaüä võitlema on see jäänud jyifei-ma,
kiitis eesti emad, bn andnud
laste hingesse isamaa-armastuse. See
on meie maa, maarahva maa, Eestimaa.
Eesti pojad ja tütred on või^
delnud selle maa eest ja nüüdne
okupatsiooniaegki jääb ajutiseks.
Kaunis eesti keel kuulub maailma
kaunimate keelte hulka.
Looja Ise 01 loonud meile selle
kauni keele meie kohus m
seda hoida ja edasi anda. Vanavanemad
hoolitsegu selle eest,
nagu meie esivanemad hoolits®''
sid aasta^dade jooksul, siis d
kustu priiuse päike.: .
Vabadussõjas ja II maailmasõjas
oli eesti meeste ^dames võitluštuli.
Ka praegusel kodumaal pole asjata
need teod, mis tehakse, sest rahvas
peab tundma, et veel pole kadunud
kõik.
Lõpuks ta sümboliseeris näitlikult
kohne eri pikkuse küünlaga
eriliiki inimiseloomusid, "Üks oli väga
lühikeseks põlenud, sest see oli
pidevalt põlenud, alati ennastsalgavalt
andnud. Teine oli andnud, aga
mitte kõike, kolmas süütamata elab
iseenesele, hoiab et ta ei kuluks.
Kes neist on Looja poolt antud eluõigust
õigesti kasutanud? -
Meie ei oleks siin kui poleks mehi
ega naisi, kes võitlesid, et teised
võiksid • -eladaijõudsime' siia,. ei
kannaksime oma rahvast hinges,
toetades rahvuslikku võitlust iga
hinna eest. Ärme laskem vaenlast
provdkatsiooniga meie ridu haryen-dada.
Me peame teadma, et veri
on päksein kui vesi. Kui seob meie
keel, siis seob ka meie vere hääl,
Meil on vaja pidevat võitlustahet
24 tundi ööpäevas, milleks on alati
võimalusi. •
383 Järvis St.
ItoMatdVaiMiAnito^ Kogudu§esegi»-*oor Asta
Jiidiatusel esitab J. S. BachiM
. .©mtooriumlst valitud-katkeri^^
• Mkidt TAMARA NORHIM sopran,
MOSBERG >r^^^^^
' SeUeks .on. Jumal andnud meile
tugevust. Olgu meie relvavendadel
südames ühlneÄtunne: ttõota"
me täna teha kõik Eesti vaba-duse:^
eest, selleks hoia, Jumal,
Eestit •
H. Lupp tõi ervituse EV aupea-konsui
Ilmar Heinsoolt, kes muude
ülesannete tõttu ei saanud koosviibimisele
tulla. I. Heinsoo avaldas
tänu ja tunnustust TEVÜle, kes on
võtnud südameasjaks selle sündmuse
tähistamise. Vabadussõjaga saavutati
vabadus ja riiklik iseseisvuse
periood võimaldas oma küpsust
näidata maaihnale iseseisva riigina,
Eestlaste rahvuslik selgroog on
kodumaal hästi vastu pidanud,
meenutagem seda tõde sellisel pidulikul
kokkutulekul.
J. Lääniste esitas teise popurrii
kergemaist meloodiaist, misjärel
Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK)
esimees H. Lupp tegi teatavaks, et
TEVtJ liige August Nüüd on valinud
selle Eesti riikliku päevaga
seotud kokkutuleku kohaks,
kus annab üle Aide |a Augu§t
: Nüüdi nimelisest mälestusfondi
permanentsest põhikapitali kasvikust
kaks toetust eesti noorte
B-shvusliku töö viljelemiseks,
' . Eesti ;Gaidide Malevale ja .Eesti
Skautide ' Malevale''Mimiial^
$1500.
Eesti Gaidide Malevast võtsid
toetuse A. Nuudilt vastu Anne-Mal
Kaunismaa ja Anne Orunuk, Eesti
Skautide Malevast Egbert Runge
ja Ervin Aleve. A.; Nüüd ütles, et
sellist kaunist j ä liigutavat sündmust
sai ta kaasaelada selletõttu, et
tema abikaasa Aide seÜe oma e^^^
ajal korraidas. Ä. Nüüd soovitas,
et ka teised samuti teökšjd oma
eluajal ega; jätaks, juhul^^^Ö
pole siin Omakseid, oma varandust
okupantidele.
Pastor A.Jalonen tervitas Soome
Sõjaveteranide Klubi ja oma
koguduse poolt, soovitades et hoo»
litsegemisamiaa eest, et see oleks
vaba. Jumala abil see võib olla tulevikus,
aga hoolitsegem selle kõrval,
et saaksime täielikult vabaks
Jumala poja Jeesuse läbi.
^Lõppsõnas lEVtJ abiesiinees
Aadu Topniing tänas kaasaaitajaid,
esinejaid; ja Linda Kirssi,; kes jälle
rikkaiiku emelaua oli vahnistanud.
Eesti Vabadussõda ja iseseis
aeg andis meie rahvale tungi olla
vaba. Meie kohus on seda tungi
Ä eda^ anda, kes meie
Npolepoiste parviku pesäpojad Erik Lepik Ja Gilli Palias lubavad olla tublid Lembitu
noolepoisid skautüksuse 36. aastapäeval. Foto: Erviu Aleve
oma maailmaruumi relvad
MOSKVA — N. Liit lubas ehitada oma maailma-nuum
relvad, kui USA läheb edasi oma tähtede sõja plaaniga^
hoiatas kõrgem N. Liidu kaitsejõudude iilem mars"
sai Sergei Ahhromejev. Ägedas kõnes, ^
mõeldud ettevalinistuseks suurjõududekohtumisele Gen-iSj
üies ta, et N. Liit ei lase nutte
dendi Ronald Reagani valitsust
desinformatsiooni andmises N.
Liidu relvastuse üle.
Kirjutades 19. oktoobri .„Prav-das",
ütles marssal Ahhroiriejev,
et tähtede sõda, Reagani plaan
maailmaruumis asetseva räkettide-vastasele
süsteemüe on agressiivse
iseloomuga. See programm annab
USA'le võimaluse esimesena
tuumarelvade rünnaku sooritamiseks,
kuna rakettidevastane kaitse
annab võimaluse kättemaksu löökideks.-
.•
„Kui tähtede sõja ettevalmistused
jätkuvadj süs ei jää meile muud
üle, kui võtta kasutusele vastuabi:
nõud mõlemal alal, nii ofensüvsel
kui ka muu relvastuse alal, mitte
välja jättes kaitserelvi,"- ütles ta.
Ta eitas^^^^^^
on juba. nende oma tähtede sõja
programm olemas. V - ^
silüüstas USA presi-
T A D T 11''^^^^'^^'
i H II I U 310BLOORSt.Vv5ST
. ' • • TORONTO, M5Ü1W4
Sissekäik: M<-i;i!r>on Avenue Spadin.« iaiim
883 Broadview Ave.
Piihapäeval, 1|. dets. kell 4 p.L
Seda kinnitati hoogsa Eesti hüm^
niga. '
Pärast lippude saalist viimist
vjärgnes teine, selt^ondlik osa, kus
- saatemuusika eest hoolitses Georg
I M elÄiorelil/ v,
2 huvitavat loengut
prof. ELMAR JÄRVESOmts
Uued lestifosforiidileiud:
kasutuselevõtu ja keskkonna
saastamise. probleemid.
Reedel^ 13. dets. keU 19.30
Vanu eestlaste põUu-majanduslikke
asundusi
Ühendriikides
Esmaspäeva, 16. detis. kell 19.30
EELTEADE: Järgmine loeng
12. jaan. kell 15.(
segar ja
L)esireeMedri —
VALGUSPILDID ÜÜSHMERE.
MAALT ja AUSTRAALIAST,
näitab Kersti Meema.
KÕil£ bn kutsutud^
ISeskustelu ^ kohv
1.1.8. Täienduskool Vaimulik osa — õpetaja Udo Peterso®
ESTONIA ORSaSST^^
Lastenäidend: 55 Jõultttaat on tteel * v ^\
Teisi ettekandeid. Jõuhivana
liiiiniim
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 3, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851203 |
Description
| Title | 1985-12-03-01 |
| OCR text | qOuinsti.t lÄTJoisi , &öHcitj.l on r iresistratiffli mimber E s T OP E M U B IGAL TEISIPÄEVAL JANEUAPÄEYAL Nr. 90 (3193) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 3. detsembril 19S5 - '^esday, December 3,1985 Ük tbrihiiid70 eea& Noored lõpetagu Rahvusliku vaimugca Eesti Vabadussõjci mälestusäkte Toronto Eesti Võitlejate Ühing (TEVÜ) tähistas lanpäevalj^ 3Ö, nov. omvahelise koosviibimisega Eesti Vabadussõja alguse 67. aastapäeva. Eesti Maja keslanises saalis aastate jooksul, kindlaks kujiiMenud^^^v^^ sõprade pereö ' õhtu aktuse |)oole avas esimees Ülo Tamre, öeldes ikõigile tere tulemast Eesti Vabadussõja algust tähistama, kuiia see oli kangelaslikumaid episoode, mil haarati relvad anastajate vastu ja tulemuseks oli võit. 1 Neid, kes langesid selles võitluses mälestas Endel Ruberg, dekla-meerides „Nüud mälestame vendi" (H. Oja), misjärel Ü. Tamre meenutas lahihguepisoodi Volhovi rindelt aastast 1942, mil mitmekordselt suurem vaenlaste üksus hävitati käsitsivõitlusel ja viimased alistusid. Veebel Leets oli andnud meestele võitluskäsu. See oli 23. juuni hommikul, Võidupühal. Veebel Leets kehastas eesti sõdalast selMseina nagu see m olnud! muinasajast peale, nagu on tänased kokku tulnud sõjaveteranid, kes 67 aastat tagasi alustasid vastupanuga vaenlastele. Kutsuti ette Eesti Vabadussõja veteranid J. Säälgi, B. Leeman, A. Vaher ja A. Nüüd, kellele Vabadusristi kavaleri J. Lepa tütar Eevi Moks kinnitas rinnale valge nelgi-õie. Muusikalise vahepalana esitas Peeter Lääniste omavalmistatud suurel kandlel popurrii eesti marssidest. Endel Ruberg oma aktusekõne alul andis edasi Soomepoiste Klubi ja Montreali EVÜ tervitused, misjärel asetas^ kuulajaskonna positsioonile, xieldes et meie maarahva maa ja keel ,oii nagu Suure Looja poolt antud. ^Kuigi oleme pidanud kaüä võitlema on see jäänud jyifei-ma, kiitis eesti emad, bn andnud laste hingesse isamaa-armastuse. See on meie maa, maarahva maa, Eestimaa. Eesti pojad ja tütred on või^ delnud selle maa eest ja nüüdne okupatsiooniaegki jääb ajutiseks. Kaunis eesti keel kuulub maailma kaunimate keelte hulka. Looja Ise 01 loonud meile selle kauni keele meie kohus m seda hoida ja edasi anda. Vanavanemad hoolitsegu selle eest, nagu meie esivanemad hoolits®'' sid aasta^dade jooksul, siis d kustu priiuse päike.: . Vabadussõjas ja II maailmasõjas oli eesti meeste ^dames võitluštuli. Ka praegusel kodumaal pole asjata need teod, mis tehakse, sest rahvas peab tundma, et veel pole kadunud kõik. Lõpuks ta sümboliseeris näitlikult kohne eri pikkuse küünlaga eriliiki inimiseloomusid, "Üks oli väga lühikeseks põlenud, sest see oli pidevalt põlenud, alati ennastsalgavalt andnud. Teine oli andnud, aga mitte kõike, kolmas süütamata elab iseenesele, hoiab et ta ei kuluks. Kes neist on Looja poolt antud eluõigust õigesti kasutanud? - Meie ei oleks siin kui poleks mehi ega naisi, kes võitlesid, et teised võiksid • -eladaijõudsime' siia,. ei kannaksime oma rahvast hinges, toetades rahvuslikku võitlust iga hinna eest. Ärme laskem vaenlast provdkatsiooniga meie ridu haryen-dada. Me peame teadma, et veri on päksein kui vesi. Kui seob meie keel, siis seob ka meie vere hääl, Meil on vaja pidevat võitlustahet 24 tundi ööpäevas, milleks on alati võimalusi. • 383 Järvis St. ItoMatdVaiMiAnito^ Kogudu§esegi»-*oor Asta Jiidiatusel esitab J. S. BachiM . .©mtooriumlst valitud-katkeri^^ • Mkidt TAMARA NORHIM sopran, MOSBERG >r^^^^^ ' SeUeks .on. Jumal andnud meile tugevust. Olgu meie relvavendadel südames ühlneÄtunne: ttõota" me täna teha kõik Eesti vaba-duse:^ eest, selleks hoia, Jumal, Eestit • H. Lupp tõi ervituse EV aupea-konsui Ilmar Heinsoolt, kes muude ülesannete tõttu ei saanud koosviibimisele tulla. I. Heinsoo avaldas tänu ja tunnustust TEVÜle, kes on võtnud südameasjaks selle sündmuse tähistamise. Vabadussõjaga saavutati vabadus ja riiklik iseseisvuse periood võimaldas oma küpsust näidata maaihnale iseseisva riigina, Eestlaste rahvuslik selgroog on kodumaal hästi vastu pidanud, meenutagem seda tõde sellisel pidulikul kokkutulekul. J. Lääniste esitas teise popurrii kergemaist meloodiaist, misjärel Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) esimees H. Lupp tegi teatavaks, et TEVtJ liige August Nüüd on valinud selle Eesti riikliku päevaga seotud kokkutuleku kohaks, kus annab üle Aide |a Augu§t : Nüüdi nimelisest mälestusfondi permanentsest põhikapitali kasvikust kaks toetust eesti noorte B-shvusliku töö viljelemiseks, ' . Eesti ;Gaidide Malevale ja .Eesti Skautide ' Malevale''Mimiial^ $1500. Eesti Gaidide Malevast võtsid toetuse A. Nuudilt vastu Anne-Mal Kaunismaa ja Anne Orunuk, Eesti Skautide Malevast Egbert Runge ja Ervin Aleve. A.; Nüüd ütles, et sellist kaunist j ä liigutavat sündmust sai ta kaasaelada selletõttu, et tema abikaasa Aide seÜe oma e^^^ ajal korraidas. Ä. Nüüd soovitas, et ka teised samuti teökšjd oma eluajal ega; jätaks, juhul^^^Ö pole siin Omakseid, oma varandust okupantidele. Pastor A.Jalonen tervitas Soome Sõjaveteranide Klubi ja oma koguduse poolt, soovitades et hoo» litsegemisamiaa eest, et see oleks vaba. Jumala abil see võib olla tulevikus, aga hoolitsegem selle kõrval, et saaksime täielikult vabaks Jumala poja Jeesuse läbi. ^Lõppsõnas lEVtJ abiesiinees Aadu Topniing tänas kaasaaitajaid, esinejaid; ja Linda Kirssi,; kes jälle rikkaiiku emelaua oli vahnistanud. Eesti Vabadussõda ja iseseis aeg andis meie rahvale tungi olla vaba. Meie kohus on seda tungi Ä eda^ anda, kes meie Npolepoiste parviku pesäpojad Erik Lepik Ja Gilli Palias lubavad olla tublid Lembitu noolepoisid skautüksuse 36. aastapäeval. Foto: Erviu Aleve oma maailmaruumi relvad MOSKVA — N. Liit lubas ehitada oma maailma-nuum relvad, kui USA läheb edasi oma tähtede sõja plaaniga^ hoiatas kõrgem N. Liidu kaitsejõudude iilem mars" sai Sergei Ahhromejev. Ägedas kõnes, ^ mõeldud ettevalinistuseks suurjõududekohtumisele Gen-iSj üies ta, et N. Liit ei lase nutte dendi Ronald Reagani valitsust desinformatsiooni andmises N. Liidu relvastuse üle. Kirjutades 19. oktoobri .„Prav-das", ütles marssal Ahhroiriejev, et tähtede sõda, Reagani plaan maailmaruumis asetseva räkettide-vastasele süsteemüe on agressiivse iseloomuga. See programm annab USA'le võimaluse esimesena tuumarelvade rünnaku sooritamiseks, kuna rakettidevastane kaitse annab võimaluse kättemaksu löökideks.- .• „Kui tähtede sõja ettevalmistused jätkuvadj süs ei jää meile muud üle, kui võtta kasutusele vastuabi: nõud mõlemal alal, nii ofensüvsel kui ka muu relvastuse alal, mitte välja jättes kaitserelvi,"- ütles ta. Ta eitas^^^^^^ on juba. nende oma tähtede sõja programm olemas. V - ^ silüüstas USA presi- T A D T 11''^^^^'^^' i H II I U 310BLOORSt.Vv5ST . ' • • TORONTO, M5Ü1W4 Sissekäik: M<-i;i!r>on Avenue Spadin.« iaiim 883 Broadview Ave. Piihapäeval, 1|. dets. kell 4 p.L Seda kinnitati hoogsa Eesti hüm^ niga. ' Pärast lippude saalist viimist vjärgnes teine, selt^ondlik osa, kus - saatemuusika eest hoolitses Georg I M elÄiorelil/ v, 2 huvitavat loengut prof. ELMAR JÄRVESOmts Uued lestifosforiidileiud: kasutuselevõtu ja keskkonna saastamise. probleemid. Reedel^ 13. dets. keU 19.30 Vanu eestlaste põUu-majanduslikke asundusi Ühendriikides Esmaspäeva, 16. detis. kell 19.30 EELTEADE: Järgmine loeng 12. jaan. kell 15.( segar ja L)esireeMedri — VALGUSPILDID ÜÜSHMERE. MAALT ja AUSTRAALIAST, näitab Kersti Meema. KÕil£ bn kutsutud^ ISeskustelu ^ kohv 1.1.8. Täienduskool Vaimulik osa — õpetaja Udo Peterso® ESTONIA ORSaSST^^ Lastenäidend: 55 Jõultttaat on tteel * v ^\ Teisi ettekandeid. Jõuhivana liiiiniim |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-03-01
