1983-07-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Na/iowLUbrary 03 / c NEW£?'^r[R DiVISlO DIVISiON Ög iregistratSoii rnnnber V A EMUB|IGAL TEISIPÄEVi JANEUAPÄEVi Nr. 55 (2976) XXXH aastakäik Teisipäeval, 26. juuUl 1983 I^iesd^y, Juiy 26,1983. Üksiknumbri hind 60 centi . .^^^^ ya^^^«slüdu j ^ ^ ^ 12. juum Beverly m o n hotelll^^ B^^^ Otto VOE biirgiga,. kes «m m^^^^ ja Euroopa Pariamend! resolutsiooni kaen(l5ja.^Ä<uroopa Parlan»'^"'^" ^ ssoon naeb ette Balti riikide küsimuse üles tõstmist ühendatud Rahvaste Oi^nisateiooni (ÜRO) Bekoloniseenmjse komisjonis. Dr. Otito von Habsbürg sündis tüüiga Tema Keiserlik Kõrgus Ertshertsog Otto. Ta ,6n viimase Austria keisri^; IJngari j ja Böööii-maa kunmgaf Karl I vanem poeg. Karl 1 suri 1922.1 aastal ja set lest ajast ph dr. Otto von Habsbürg Habsburgide dünastia pärija, kes on juhtinud Euroopat ül6 600 aasta. Dr. von Habsbürg elab Baieris. Ta on kujutanud 24 raamatut ajaloo ja polütüca alal, tema artiklid ümuvad iga nädal 21 ajalehes vües keeles. Dr. Otto von Habsbürg on töötanud Euroopa ühendamiseks viiskümmend aastat. Kokkusaamisel dr. Otto von Habsburgiga viibisid Balti Vabadusliidu esimees mag. yaldis Pav-, lovskis, abiesimehed Avo Piirisüd, Anthony Mazeika, dr. Ansis Bla-kis ja sekretär Vüvi Piirisüd. Dr. Otto von Habsbürg oü juba tuttav Balti Vabadusliidu tegevusega Balti Vabaduslüdu bül= letääi^de kaudu ja nii arenes keskustelu selle üle, kuidas baltlased saaksid kaalsa aidata Eu TASS teatas 12. juulil, et Moskvast TaMhmaSSie teel oleval Minl-lennukü püüdsid kaks meest leiinuki hõivata ja sundida see lennuki õhldmise ähvardusel ta^ N, Lüdu piüidest välja. Meeskond ja ffeisijad reageerisid J a nurjasM ürftam Üks mnnanulst tapeti jsi arreteeriti^ T A S S ' i teates üteldakse veel, et vem on, et kommunistlik ajakir-' hõivamiskatse oli toimunud juuli jandus sellest teatab, algul. Ameerika lehed, kes teate Veebruaris 1979 hõivas neli i n i - ära toovad, lisavad, et Tallinn on mest N L Aerofloti lennuki, kui see Eesti pealinn. oli teel Oslost. Moskvasse. .Kes hõivajaiks olid, või kuhu ja Xennuk simniti maanduma miks nad kavatsesid põgeneda, Stokholmis, kus hõivajad end sellest TASS sõna ei lausu ega politsei kätte andsid. too ka üksikasju. Nad ütlesid, et soovisid maailma Ameerika ajalehed märgivad tähelepanu pöörata N . Liidus va- TASS'i lennükihõivamiskatse tea- litsevatele oludele, det avaldades, et lennukihõivami- 1970. a. alates on teada ainult sed N . Liidus sünnivad harvemini 11 juhtumit mil NL-us on teosta-kui mujal maailmas, ning veel har- tud lennukihõivamisi. VES MOSKVA — Endme Kanada fmantsmmisterWalter Gordon, kes Juhatas üht mitteametlikku rahudelegatsiooni N. Lütu, ütles, et temal on olnud „produktiivseid" kõnelusi N. Liidu ametivõimudega, et teha Eanadast tuumarelvadevaba tsoon. Balti:Vabaduslüdu kokkusaamisel: dr. Otto von Hatosburgiga Veverley lilton liotellis. Balti Vabadusliidu Gordon'peab diskussiooni väga ff«M)pa Pariainendi resolutsiooni sekretär ja ERKü liige Vüvi Piirsild andis üle dr. Otto von Habsburgile Balti Vabaduspäeva proklamat- avitavaks ja kasuHkuks, kuna Ühendatud Rahvaste Orgamsat-siooni,Vasakult^^^^ ja pr. Kauskas (leeddased)/Avo Piirisild Balti Vabä^^^^ oli end väljendanud täiesti Všiöoni viimisel EKKv juhatuse lüge, Viivi Pürisild Balti VabadusMdu sekretär Ja E R ^ lüge, dr. Otto von Habsbürg, vabalt". Dr. Otto von Habsbürg mainis, et "^^^^^^^^^ Balti Vabadusliidu esimees (lätlane )> Antiiony Mazeika Balti Vabaduslüdu abiesimees Temaga koos läksid N . Lütu To- Baltr küsimusel üRO-sse vümiseks tegid viis inglise konservatiivi. Re-söltitsiooh ÖH aastaid olnud vaka aU kuni dr; Otto vön Habsbürg selle uies tõstis. Siin olid abiks olnud iaktüvselt ja peamine abi tüli sotsialistidelt, Dr. Habsbürg leidis, et eurooplastel on moraalne kohus mitte unustada riike,' kes ön kaotanud oma vabaduse Molotoy:Ribbentropi pakti tagajärjel ja Jalta kokkuleppe-et ta tegi ettepaneku, et Kanada keelduks tegelemast tuumarelvadega ja kuulutama oma territooriumi tuumarelvadevabaks tsooniks. ronto üÜkooli rektor George Igna- Kanada rahudelegatsiooni lükmed tieff, endine Canadian Institute of tahavad nõuda N . Ludult ja XJSA-lt Internatimal AHairs d i r e t o selle tsooni respekteerimist; vamge parem!- bert Redford ja York ülikooli po- Gordon kohtas veel polütbüroo ni. lütiliste teaduste professor Eod läget Milihael Gorbatshevi, kellega Byers. diskuteeris tuumarelvade valmista- Dr. Otto von Habsburgi kõnele Esimese^ Oma kõnes ta maisiis mitmel anti apl^ause kõne keskel, lõpuks dönü Institute for USA j a Canadian mustest. Kokkusaamisest võtsid kus ninietatakse ka Euroopa P a r - h a s t puudus. Dr. voh Habsbürg lamendi resohitsiOöni. \ märkis, et roheliste liikümme ei Poolteist tundi hüjemesmes dr. kesta kaua ja hakkab varsti lagu-t e e u t s e i ^ S^^^^o leguxsevaa öaiu orgamsaxsiüoma Affau-s Councillbanketü samas Oma kõnes^^t^ kõne keskel, lõpuks donü Institute for USA j a Canadian mustest. Kokkusaamisest hotellis, korral, et Balti rügid peavM, saa- sai ta p^^^ Studies ekspertidega Georgy Arba- osa kommunistliku partei keskko-miUest võttis osa üle tuhande tagasi. Samuti tugeva aplausi. tovi inimese, nende hulgas ka Balti ütles ta, et hiljuti president Ro- ja Vlzdy Zhurkmiga. Gordon mitee lüge Vadim Zagladin ja Ka- Väbaduslüdu juhte. naid Reagan kuuhitas 14. juuni Tema kõne Igemaks oUNÕuko^^Sfi^f^^^"^ ga » räude^srüde tahi. Euroopa gude Lnt ja Euroopa kriis. Kõne ^oikimd tuhandeid kimdi- Parlamendis on tühjad toolid riiki- alguses ta mamis, et sõja Euroo- See oh smir saavutus. K u i . dele, kes on kommunismi ikka aH. pas põhjustas H i t i e r i ^ j a Staiihi ^ ^ ^ P ? , , " ^ ^ ' ^ ^^^^ Dr. Habsuburg toonitas ka, et Eibbentrop-Molotm^^^^ pakt. Nüüd P^f^^^^^^se?^ 1^^ me peame rääMmaBaM riikidest on Euroopal vaja saada^^ü kui Kesk-Euroopa rükidest. kide abi j a on vaja oUa partnerid ^^^^^^-^^ Ida-Euroopas Meie Euroopa Pkriamendi ko- ühendriüddega. Tihti näidatakse^^^^^»^^ V. P. ütles,. nada saadik (Jeoffrey Pearson. ful^eoleku eeskirfäd ciiBiiavcsd olukorrale vaid rae mme VARSSAVI — Poola sõjaväeline valitsus ja kommunisfüku partei juhtkond lõpetas möödunud nel-r « t . a m p « u t . u - —- .io^^^ bloM mkide ajaloos enneolematu peatükk lõppes pariamendis hustus on panna Balti riigid ta- USA ^^M^^ juuiumdb üksmeelse käetõstmisega, ütted ranged seadused annavad !sama võmiuulatuse valitsusele, mis on loonud gasi maakaardüe. Teie kohus on Euroopas. Tegelikult on see väga skeptiüse seisuk^^^^ et uus selgusetu ajajäric on alanud rügi sotsiaalses ja poüitilises elus. Moida Balti küsimus avalikkuse yäike Protsent^^u^^ , fiöst la esile tuua mimõiguste monstreerivad, aga ameerU^a tele- ^^^"^raadioL poolakate elus. Poola sündmused leidsid tähele- ^rilk.,kLu.rm isi Battiriüddes vvi^s^io^o^n teeb sellest suure mrmhri. "«u järele. Televisioon on väga täh- partei juht kindral Woieciech Ja- Ükskõiksus ilmnes üldises reaktsi- panu. üle maaiüna. Washingtonis ^.r».^ \.r^A.^.^^.^^^ on Lääne Saksamaa nn. ro- ^eg^ ^ i ^ ütles Poola parlamendis, oonis, kus inimesed leidsid, et see president Ronald Reagan ütles, et bainuii avaiaaaa survec unenqru^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ , raudeesriide taha. Dr. Otto von et anarhia e i või tagasi tulla Poo- muudatus ei tähenda sisuliselt mi- ta ei tühista sanktsioone Poola kidele, et näd toetaksid Euroopa ^-.^ Habsbure arvas pt 50 aasta na- lass^ - nV. Aar.\ HHPH AP^tJriaH võivad olla vastu siiski enne. kuni ta on otsu5- sõjaseaduse löpetamme _„ „ a^j^^^, « ^ - kosmeetiline zhest. Ta i ^ * i j o i . c W . . ^ ^ ; r , o f « .ivk. muha- miseaj^?""^" ''-"v"" liste, -akadeemikute ja üliõpilaste tahab näha sõnadele järgnevaid k^äi^f S s - 3 k Möödunud kolmapäeval, päev üle järgneval 18-kuulisel„majan- tegusid. ^ n ^ S ^ T S r ^ l i m n ^ s,i^^^ kommuiusm ei saauud alguse po- Lõpuks ta ütles, et peale vaba- enne sõjaseaduse lõpetamist, andis dusliku toibumise" perioodil. Ka Ottavas Kanada välishiinis-k n d i ^ m P v S p ^ ^ Sellel perioodü ön töölistel p ter Alk^^ MacEadien ütles, et sõ-idiootide keskel. ^ T ^ teretul- AugUstts ©n Lääne-Saksamaal usaldada enam^^^n * on ettenähtud võimatiketsi- tud,' kontfoUitakse ^ isejuhtiyaid nud, JäUe oodata suuremaid roheUste^aa sead ena viiirahutuste vältimise yajaduv^^^ demonstratsioone. Neü on käes^^v ametnikest, kellelt meü on abi loota. Tä avaldas tahet koostööks Balti Vabaduslüduga. Tänutäheks andis Balti Vabaduslüdu sekretär Vüvi Pürisüd dr. Otto von Habs- väga suured summad. Kust nad burgÜe Balti Vabaduspäeva prokla-- saavad selleks raha? matsiooni, millele on alla kirjuta- Arvake ise! Rohelistel on raha ja nud president Ronald Reagan ja teistel polütiüstel parteidel on r a - maaüma ees oma inimõi-pärast Ja on osalt reformideks Poola majan-ja elimineeriks kommunistliku par- duselus vajadusejuhtüniseüleandmiseks ja laiendatakse; polütüist aga veel on liiga vara öelda, kas sanktsioonide tühüstamine teostatakse. , j . sõjaväele, nagu tehti 19 Jcuud ta- :gasi.-:.. lent võttis Poolas endine ametiühingu SoH-daarsuse juht Lech Walesa ütles, et USÄ k@da'kõiidsyst kaotanyd lätlasf ei saadeta väl|c9 rolli ülikoolides ja professionaalsete isikute organisatsioonides. CX"' J i i K ^ ^ + o ^ i o o f r a i;vvi selüue tingmiustega amnestia on v?stu seeria uusi määrusi valitsuse . ^ ^ ^ ^ ^ ,,mõttetuVl^ ei'olnudki huvita-vounupiiri tugevdamisdcs ja andis ^ - N õ u k o g u , kelle võimupiir tud Jaruzelsk tähtsast kõnest, vaid tinsimn.t... ..na,Hele. ^^^^ päeva, nagu seda «ü lamud sel ajal hoopis kalasta-ajajärku iseloomustas kindral Ja-ruzelski. "Ükski ei saavat kustutada tingimustega amnestia vangidele ^ arreteerti sõjaseaduse kehtivuse ajal. Valitsuse allikaist o n kuul-iwA mA 11 1. ^ . 1 ^ ' et^amnestiad käi seitsme põ- . . p j rahvuslikust aja- USA föderaalkohus New Yorgi genenud Solidaarsuse liikme koh- neia p^cyi rw j lektorid: Heino Ainsa, Adu* Aranovich, Maret Arahovich, Hardu Kerk,Walter Rand, Vello Sermat,Hemo Süsi, Rein Taagepera, Roman Toi, Aame Vahtra, Taavo Virkhaps. registreerhnis informatsioon: (416^ 463-9065^^^^^^^^^^^^ 45 Fulton Ave., Toroiito, Ont. M 1X6 Manhattani linnaosas otsustas, et ta. Amnestia võimaldavat neile, USA-st ; yäljaasumisele määratud kes viidud eksiteele jälle tagasi lättane Boleslavs Maikovskis ^^^^^^ tulla normaalsesse ellu. jääda Ühendriikidesse, sest teda Kuid Jaruzelski mä^rfcis, et pole võimalik deporteerida. Mai- ^kontrrevolutsiooni organiseerijad k o v t t süüdi ärgu 'tehku mingisuguseid illusioo-maaihnasõja ajal Latis kaastegev ne. Julgeoleku vastutavad or- 20.000 juudi tapmises. N . Liidu ganisatsioonid annaksid neile tuge-kohtüs on Maikovskissõjakurite- va vastulöögi" gudes tagaselja surma mõistetud Sõjaseaduse lõpetamine võib Soovist kirikuga head vahekorda moraalselt laiduväärt. Tübraketi juba 1965., aastal, m ü N . Liidu kergendada Lääne majanduslikke pidada,' lahjendati see klausel ja katsetamine olevat samm edasi sel valitsus nõudis saksa okupatsiooni- sanktsioone Poola vastu, nüüd olevat nõric võimalus, et rajal, mida me ühtsalt ei või mo-aegse läü politseiniku väljaand- n»is pandi kehtima sõjaseaduse 1985, pärast kui „toibümisperiood" raalselt aktsepteerida. Varem oü mist. Ühendriigid aga N . Liidule / rakendamisel ja cm Poolale eriti on lõppenud, võiks ka ametiühin- sama pnskop saanud tuntuks vaü^ kedagi karistamiseks välja ei and- ^gevasti raskus! põhjustanud, gu elustamiseks olla mõnesugune suse majanduspolütika hukka-nud. ^%seadu^ lõpetamisel on vähe võimalus. mõistmisega.; loost ^ ^ Kafoliku piiskop Ufles^o Parlamendi seaduseelnõu esialg- • • ne tekst oli väga range, mispärast^ j»g!|^QJlQ.f 50, S s e S ebamoradne Üks klausel selles oleks ätotiseks viCTORIA — Katoükü piifekop sulgenud ukse iseseisvaüdame- Rgmi de Roo üttes, et Kanadi va- Hiühmguile nende uuesti % M v i - i i t s u s e otsus lubada katsetada K a - seerimisel. nada pmnal ÜSA tübrakette on
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 26, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-07-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830726 |
Description
Title | 1983-07-26-01 |
OCR text |
Na/iowLUbrary 03 / c
NEW£?'^r[R DiVISlO
DIVISiON Ög
iregistratSoii rnnnber V A EMUB|IGAL TEISIPÄEVi
JANEUAPÄEVi
Nr. 55 (2976) XXXH aastakäik Teisipäeval, 26. juuUl 1983 I^iesd^y, Juiy 26,1983. Üksiknumbri hind 60 centi
. .^^^^ ya^^^«slüdu j ^ ^ ^ 12. juum Beverly m o n hotelll^^ B^^^ Otto VOE
biirgiga,. kes «m m^^^^ ja Euroopa Pariamend! resolutsiooni kaen(l5ja.^Ä |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-26-01