1977-06-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lyational -Library 56255 J^^^q}iisit;ions Secfeia Ottawa ^ Ont ^ - ^J^J^. Tlk OM -^^'^^ Secsnd chiss mail regi» tratiOD nnmbef -r 1189. UBX Nr. 42 (2889) XXVI aastakäik Teisipäeval, 7. jiaimü 1977- Üksikkambri hiBd iS MOSKVA — N. liidu ajalehtedes avaldati kogu riigi ulatuses uus põhiseaduse kavand, miilas huvitaval kombel on vähe muudatusi võrreldes Stalini ajal rakendatud N . liidu konstitutslooM-ga. Inimõiguste rakemdamise alal ei ole uues pihsseaduses ette nähtud põhilisi muudats^ Minig ük- .fi^d^ku õigused! Jäävad kehtima samadel alustel smgiB^^ oM ette nähtud endises põMseadu- . ses. • . • I : • ' /, • V. Põöiseaduse Ijavandit utidnud Põhiseaduses on väga tagasi-j . kui nende eesmäirgäks'©n tugev-iä& 3arükide etespeixiid on jõudnud anramisQle, ©b .UÄies ipi5hisea-dussES on teaitaval niäärai s u u i m . dffifcud kajtset nenddle isifeutele, k6(i& siiüdistattefese tavalistes k u - lit^iKies. Samuiti on latanalt määnötetud elanikele lubatud ma-j s M o s l t o d võimalused, mis möodicstead N. L i i du inimõiguste definitisiooni tuur^iiilcu — B6ed On õigused korteritele, haridusele, tööle, puhkusele, arstiabile Ja vanaduspäevade toetuseSe. hoidaifei^/etitevaBitliM ja deli-kaatsalt Ijäsitatud ütosikisiku poliitilisi õigusi, mida N. Liidus on a M i vägistatud. Nende õiguste hulil?a. ikütüufva^ fcoosolefcu-te-, tMiäd-, damotnstroitsioonider Ja usuvabadused ning õigus privaatsused. N. Liidu uus põhiseadus muudab need õiglused väga vedeOaiks ija teiselfes kui ta deMa-reerib, et neid vabadusi' lubatakse ainult sel puhul kui n e ^ on ,,kooskõ-las töötava rahva huvidega Ja ^ K H O L M (EPL) — Juuli lõpul ja augusUi algul toimuvad Eootsi-Sovjeti sõprusühingu poolt korraldatavad Nõukogude Ealtuuripäevad", millsseid sisustatakse ansamblitega Eestist. Seoses nimetatud i^lteadötega liõuda, et lähenevatel"kultuuriosi PsrampöoQne E ^ i tl^hing p(K>rdunud nende keskuste nkode-raatjde ühingute poole, ikuhu üritus on suunatud, s. o. Borg-ho! m, Karläferona, Södertälje, Sto^Mm, Karistad, Arvika ja Kri^tinehaimn, et selgitada, aniUes •?isi seisab. .. . - . " i Eestlaste külastusest peab nimelt jääma rootsi rahvale mulje, et okupatsioonivõim laseb e€sti kultuuril vabalt areneda. ' Ti^ellkult iubafeaikse seda vaid sdliles uüatuses, kus see sobib rez-hümi huvidega. Direktiivid tub-vadifca siin Moskvast. Ses puudutab k a ildrjanikke, kunstnikke, he-lEoojaid jt., kes ori sunnitud ran-jälgima partei e&skirjadele ja juhtnööridele. „Bssti rahvas ei ole ikunagi akt-sspteerinud Nõukogude koloni-aajüset rõhumist ega ka mitte kommunistlikku kuituuri tasalü-lltemist", üteldakse 'kirjas, kus ÄXJvitoiiaikse fcoh^ikke esindajaid „TliBCi" illi päevad^ oleks tegemist ainult eesti rahvusliku kultuuri avalduste esitamisega tegemist (ainult eesti rahvaitantšud, eesti heliloo-mirig, eestlaste kunst ja! kunstkäsitöö, eestlasist solistid jne.). / vältida tuleks igasugust propagandat ja okupatsioonivõimu, s. 0. N. Liidu, otsest esindamist. . Peale selle peaksid asjassepuutuvad keskused samaaegselt võimaldama ka väliseestlaste fcul-tuuriavaddusi, näit. raamatunäitusi, tegelikke oöiukordi selgitava materjali vahendamist j a et kom-muunivalitsustes nõutaks väliseestlaste ' vastavatele üritustele sama suurt majanduslikku toe-tust k u i seda antakse nõukogude esinemisteks. dada sotsialistlikku süsteemi." Seega korrataksfe nende õiguste käsitamisiell 1936, aasita Staaini .põhiseaduse teksti, müe alusel Štaain saaitis naäijonsd inimesed susinitöölliaagrifessse j a hukkamls- Uitö pöhise^us tulöb, üiamnöu-kogus vastUTOtmisele eeloleval sügisea. Kuna üliemnõukogu kujutab endast ainult koonmimistli-ku partei keskkomitee j a poliitbüroo kummitemplit, siis ea ole mingisuguseid võimalusi, et keegi uut põhiseadust kritiseeriks Ja oma5| poolt muudatuste ettepanekuid esi- 2000 eesflasf* kifldstcssid mul Ikodiimcicid Vana-Andrese koguduses Torontos oi! möödunud piüiapäeval pidulik leeripäev, niillele elas kaas® kirikutäis rahvast. Koguduse õpetaja Ä. Taul õnnistas 22 leerilast —- 8 poeg- ja 14 tütarlast Jumar lateenistuse lõppemisel piirasid sajad õnnesoovnjad kirikust välJunM noored külvasid nad ülenägu näeme seda esitatud fotol. ' . y Foto: T. Säägi Tallinnas pidas oma järjekordse kõneles SikesicD koosoleku Väliseestlastega Kultuu-risi4emete Arendamise ühingu juhatus, kus eelmise aasta tegevusaruande esitas ühingu esimees tJlo Koit. Ta ütles, et möödunud aastal olevat jätkunud sidemete tugevnemine kodumaa ja väliseestlaste va- M Paljud N. Eesti esinda^^^^^ tatmieistnd, nutmesuguste « ' - ' s e ^ i t a a ^ ö j a l õ p p f a ^ f e välja tõrjutud endised SEeesia elani- IKanada senaator Paul Yuzyk, kes viibis maikuu lõpul Euroopas NATO konverentsil, kutsuti pühapäeval, 29. mall kõnelema E ^ - ni^ss, LääneJSaksamaM, kus ema B süüdistab Nixonil' ySA mahamüümises CHICAGO ühendriikide Eesti; helifihri „Tiina" on varustatud ingliskSeelse tekstiga. E^ndused Lakewoodis olid menukad ja film leidis hindamist kuna selle üldinimlik idee oU kõigile kergesti mõistetav ja kaasahaarav. Fibnimees E. Martin-vübis To-ix) ntoS| kavas olevate filmietendus-t ^ a seoses olevaid küsimusi korraldamas ja seletas, et Lakewoodis oli filmi järel palju suurem aplaus kontroversiaalne ipeadeiegaat L i i tunud Rahvaste Organisatsioonis Andrew Young, ikes on ise must ja k©ll6 peamiseks .eesmärgiks on rassismi vastu võitlemine, süüdistas endisi presidente Richard Nixonit ja Gerald Fordi rassismis. 'Kuid samal aijal võttis Young terava vaiatluse a l a ka Nixqni välispoliitika, kinnitades, et-Nixoh müüs ühendriikide huvid maha venelasitele. Ta ütles, et Ühendriikide nisumüügi tehingud venelastega kujutasid endist lihtlsalt n i su äraandmist venelastele ning et alade spetsialistid j a turistid kohtusid väliseestlastega Kanadas, Rootsis, Ameerika ühendriikides ja teistes maades. ,',Fööramäta tähelepanu reaktsiooniliste emi-grantlike tegelaste püüetele pidurdada kodumaaga suhtemist, külastas aasta jooksu Eestit ligi 2000 väliseestlast'', kinnitab ajaleht „Kodumaa". Selle kõrval olevat väliseestlaste nooremas põlvkonnas näha kasvavat huvi kodumaa tundmaõppimiseks. Mitmed osavõtjad uue tegevuskava koostamisel ,,juhtisid muuhulgas tähelepanu va;jaäüsele veelgi mitmekülgsemalt rahuldada väliseestlaste soove Nõukogude Eesti tegelikkuse valgustamisel ajalehe ,;Kpdumäa" veergudel", mainib „Kodumaa". kud korraldasid suureana proteslti meeleavaiduse. Demonstratsioonist, kus peakõnelojaks o l i Lääne- Saksamaa parlamendiliige dr. H . Hupfea, võttis osa ligemale 100.000 ininBSt, kes asusid mitmes hallis, mis omavahel o l i ühendatud mikrofonide süsteemiga.. Dr. Hup-ka oma kõnes kirjeldas punaarmee metsikust ja barbaarsust kui see brutaiailselt valutas Siieesia piinkonna ning andis selle hiljem üle oma. satelliidile—- Poolale. Senaator Yuzyik oma kõnes mauiis, et saksa rahva lootused baseeruvad Helsingi fcokkulepate räkm-damisele ning demokraatlike rii^ kide tugeva toetuse a n d m i si NAT049. .. rimise: MOSKVA N. Pidu võimud ori võtnud dissidentide karlsk-miseks kasutamisele ra^ngemad süüdistused, heites paljudele neist ette spioneerimist võõraste võimude kasuks. Nii süüdistatakse juudi päritoluga rezMimivastast aktivisti Anatoli Shtshar ranskit spioneerimises ning kohtu alla andmisel võib teda isegi ähvardada surmanuhtlus. • 29-aastene , Shtsharanski arreteeriti pärast seda kui N. Liidu valitsuse häälekandja Izvestija süüdistas teda spiooniringi kuulumises, mis 'tegutsevat ütoendrii^ kide saatkonna näpunäidete alusel. Süüdistuses mainitakse, et. spio-na^ zhiliigasse on segatud ka Ühendriikide ajakirjanikke Liidus, kes on kogunud sõjalist ja teaduslikku informatsiooiBs. ühendriikide saatkond on feaibe-goorilisölt eitanud nõukogude võimude poolt ©sitatud süüdistusi. Mainitakse, et ShtsharasÄi oli üks aktiivsemaid Moskva dissidente, 'kes on juba pikema aja jooksul osutunud võimudele yägia tülikaiks. liste tuumarelvade kokkulepe oli 'tegelikult relvastamise . tiivusta-jaks, kuna kokkuleppe aliisel kinnitati Vladivostokis väga kõrged rakettide ülemmäärad. k u i ^ s t i publiku puhul. Oli palju T H O ^ ; , ^ x f''mms^ fcikifi kAhalolevailt näitlp- ^^divostokis sõlmitud strateegi-e. evust, Kusiü Maiolevaüt na,itie- ^.^^^ ^„mi«,rpflxraHA .k^fainiwo r.u jailt autogrammel j a . tunti igati selle vastu huvi. Saadud kogemu-süe toetudes arvab E . Martin, et film annab sama elamuse kõigile inimestele, kuna selles on põhiline inimeste probleem, mis kõiki inimesi suudab haarata nü, et amee-riM^ ed lahkusid kinoruumist pisaraid pühkides. S. Martin peab selle fihni esitamist vajalifaiks ka Torontos, et eestlased võiksid oma võõrrahvus- •test sõpru kirnio viia selleks, et need hakkaksid meie kultuurisaavutusi mõistma. Ta arvab, et esi-meme probleem selle juures ongi inimesed kinno saada, ülejäänud osas läheks ^ kõik kergesti jä tutvuste kaudu leviks teadmine sellisest filmist edasi. E. Martin ütleb, 6t see on rahvuslik pn^aganda ja seda tuleb kasutada ^esti tutvustamiseks. I Etendused tdmuväd OISE saalis ixärast Karavampidustase nädalat. amanlkelt istetakse kartuleid Möödunud sügisel tuli Eestis külm varakult, mistõttu kolhooside ja sovhooside kartulisaak kannatas ja müügil olevad kartulid on haHva kvaliteediga. Küll olid aga individuaalpõillupidajäd oma põllulappide koristamisega hoolikamad ja kogusid oma kaituli-saagi varakult. Nüüd kuulutab ETKVL (Eesti Tarbijate KJocp©- ratüvidie Vabarükillk Liit), et ta ostab elanikelt kvaliteetset toidu-kartulit hinnaga 20 kop. kg. Prae- Laodetakse ii©reaa1sete gu võib aga maalapikese omajja vastukaubana saada jõusööta! Möödunud pühapäeval' toimus . PõhJaoTorontos Wülov^dale Ädvent Luteri kirikus äsja Waterloo Luteri .Seminari lõpetanud usuteadlase Walter Johansoni austamiseks pidulik jumalateenistus, miUe kestel noorde eesü usuteadlasele, kes teenib praegu Vancouveris Peetri koguduses, »nti üle ametirist PUdü näeme risti üleandmise mömeiiiti Vasakult Walter Jfofeanson, paremal pistor W. ®. Hura®. Foto: J. Kreüis HAVANNA —• Ühendriikide president Carter avas ÜhendrilM-de- Kuuba vahekordadesse uue ajastu kui Havannas teataÜ, et Kuuba ja Ühendriigid vahetavad vastastikku diplomaate ning seavad jalule diplomaatilised sidemed. Mõlema riigi vahelised diplomaatilised sidemed katkesid 1961. aastsi 3. Jaanuaril lüng sellest ajast saadik ei ole vübinud ii]^M ameerika diplonimt Havannas.ega iiksk! Kuuba diplomaat Washingtonis. ; Paljud poliitilised vaatlejad riikidelt suuri krediite j a majanduslikke eeliseid. üliendriigid katsusid läbirääkimisi alustades Kuubale survet avaldada oma sõdurite välijatoomiseks Angooiast, kuld Castro vastas kiilmalt, et Kuuba rahvusvahelised polüti-lised Ja majaMuslikud suhted on Kuuba sisemine asi nii^ scUegä ei ole m i d ^ ameeriklasteL imestavad, ©t ühendriikide ja Kuuba vaheliste normaalsete suhete jalule seadmine läks nii k i i resti,; ' •kuna mõlemad pooled-vahetasid vihaseid sõnu pärast seda kui Kuuba sõdurid esile kerkisid Angoolas ning seal konununist-liku rezhiiml aitasid jalule sea- Mainitalkse, et diplomaatiliste sidemete sõlminiisega annavad Ühendrügid täie. tunnustuse Kuuba kommunistlikuäe .rezhümite. Kuuba loodab diplomaatiliste s i - demste sõlmimisega saada übend-iCaks rasedat AMSTERDAM — Moluki saaite terroristid vabastasid nende valduses olevalt rongilt kaks rasedat naist, toes olid pantvangidena nende küüsis olnud juba kaks näda- 'lat. Terroristide valduse on vesi •52 ISTANBUL — Türgis tonnusid möödunud pühapäeval paitomm-divaiimised eriti^ ülesköetud õMs-konnas. Valmiste esialgsed tulemused kinnitavad, et Türgi ralii-va poliitiline hoiak kaldub vasal l . KöaitroHimata - tulemuste, põhja juhivad valmistel seni võimul oikiud õiguspartei ja. vasakpoolne Vabariiklik Rahvapaatei, Valimiste aijal tekkis Valijate va^ he[ -mitmel pool kokkupõrkeid, mille tulemusena kaiks isikut said s u m a ja paflijud haavata..
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 7, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-06-07 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770607 |
Description
Title | 1977-06-07-01 |
OCR text | lyational -Library 56255 J^^^q}iisit;ions Secfeia Ottawa ^ Ont ^ - ^J^J^. Tlk OM -^^'^^ Secsnd chiss mail regi» tratiOD nnmbef -r 1189. UBX Nr. 42 (2889) XXVI aastakäik Teisipäeval, 7. jiaimü 1977- Üksikkambri hiBd iS MOSKVA — N. liidu ajalehtedes avaldati kogu riigi ulatuses uus põhiseaduse kavand, miilas huvitaval kombel on vähe muudatusi võrreldes Stalini ajal rakendatud N . liidu konstitutslooM-ga. Inimõiguste rakemdamise alal ei ole uues pihsseaduses ette nähtud põhilisi muudats^ Minig ük- .fi^d^ku õigused! Jäävad kehtima samadel alustel smgiB^^ oM ette nähtud endises põMseadu- . ses. • . • I : • ' /, • V. Põöiseaduse Ijavandit utidnud Põhiseaduses on väga tagasi-j . kui nende eesmäirgäks'©n tugev-iä& 3arükide etespeixiid on jõudnud anramisQle, ©b .UÄies ipi5hisea-dussES on teaitaval niäärai s u u i m . dffifcud kajtset nenddle isifeutele, k6(i& siiüdistattefese tavalistes k u - lit^iKies. Samuiti on latanalt määnötetud elanikele lubatud ma-j s M o s l t o d võimalused, mis möodicstead N. L i i du inimõiguste definitisiooni tuur^iiilcu — B6ed On õigused korteritele, haridusele, tööle, puhkusele, arstiabile Ja vanaduspäevade toetuseSe. hoidaifei^/etitevaBitliM ja deli-kaatsalt Ijäsitatud ütosikisiku poliitilisi õigusi, mida N. Liidus on a M i vägistatud. Nende õiguste hulil?a. ikütüufva^ fcoosolefcu-te-, tMiäd-, damotnstroitsioonider Ja usuvabadused ning õigus privaatsused. N. Liidu uus põhiseadus muudab need õiglused väga vedeOaiks ija teiselfes kui ta deMa-reerib, et neid vabadusi' lubatakse ainult sel puhul kui n e ^ on ,,kooskõ-las töötava rahva huvidega Ja ^ K H O L M (EPL) — Juuli lõpul ja augusUi algul toimuvad Eootsi-Sovjeti sõprusühingu poolt korraldatavad Nõukogude Ealtuuripäevad", millsseid sisustatakse ansamblitega Eestist. Seoses nimetatud i^lteadötega liõuda, et lähenevatel"kultuuriosi PsrampöoQne E ^ i tl^hing p(K>rdunud nende keskuste nkode-raatjde ühingute poole, ikuhu üritus on suunatud, s. o. Borg-ho! m, Karläferona, Södertälje, Sto^Mm, Karistad, Arvika ja Kri^tinehaimn, et selgitada, aniUes •?isi seisab. .. . - . " i Eestlaste külastusest peab nimelt jääma rootsi rahvale mulje, et okupatsioonivõim laseb e€sti kultuuril vabalt areneda. ' Ti^ellkult iubafeaikse seda vaid sdliles uüatuses, kus see sobib rez-hümi huvidega. Direktiivid tub-vadifca siin Moskvast. Ses puudutab k a ildrjanikke, kunstnikke, he-lEoojaid jt., kes ori sunnitud ran-jälgima partei e&skirjadele ja juhtnööridele. „Bssti rahvas ei ole ikunagi akt-sspteerinud Nõukogude koloni-aajüset rõhumist ega ka mitte kommunistlikku kuituuri tasalü-lltemist", üteldakse 'kirjas, kus ÄXJvitoiiaikse fcoh^ikke esindajaid „TliBCi" illi päevad^ oleks tegemist ainult eesti rahvusliku kultuuri avalduste esitamisega tegemist (ainult eesti rahvaitantšud, eesti heliloo-mirig, eestlaste kunst ja! kunstkäsitöö, eestlasist solistid jne.). / vältida tuleks igasugust propagandat ja okupatsioonivõimu, s. 0. N. Liidu, otsest esindamist. . Peale selle peaksid asjassepuutuvad keskused samaaegselt võimaldama ka väliseestlaste fcul-tuuriavaddusi, näit. raamatunäitusi, tegelikke oöiukordi selgitava materjali vahendamist j a et kom-muunivalitsustes nõutaks väliseestlaste ' vastavatele üritustele sama suurt majanduslikku toe-tust k u i seda antakse nõukogude esinemisteks. dada sotsialistlikku süsteemi." Seega korrataksfe nende õiguste käsitamisiell 1936, aasita Staaini .põhiseaduse teksti, müe alusel Štaain saaitis naäijonsd inimesed susinitöölliaagrifessse j a hukkamls- Uitö pöhise^us tulöb, üiamnöu-kogus vastUTOtmisele eeloleval sügisea. Kuna üliemnõukogu kujutab endast ainult koonmimistli-ku partei keskkomitee j a poliitbüroo kummitemplit, siis ea ole mingisuguseid võimalusi, et keegi uut põhiseadust kritiseeriks Ja oma5| poolt muudatuste ettepanekuid esi- 2000 eesflasf* kifldstcssid mul Ikodiimcicid Vana-Andrese koguduses Torontos oi! möödunud piüiapäeval pidulik leeripäev, niillele elas kaas® kirikutäis rahvast. Koguduse õpetaja Ä. Taul õnnistas 22 leerilast —- 8 poeg- ja 14 tütarlast Jumar lateenistuse lõppemisel piirasid sajad õnnesoovnjad kirikust välJunM noored külvasid nad ülenägu näeme seda esitatud fotol. ' . y Foto: T. Säägi Tallinnas pidas oma järjekordse kõneles SikesicD koosoleku Väliseestlastega Kultuu-risi4emete Arendamise ühingu juhatus, kus eelmise aasta tegevusaruande esitas ühingu esimees tJlo Koit. Ta ütles, et möödunud aastal olevat jätkunud sidemete tugevnemine kodumaa ja väliseestlaste va- M Paljud N. Eesti esinda^^^^^ tatmieistnd, nutmesuguste « ' - ' s e ^ i t a a ^ ö j a l õ p p f a ^ f e välja tõrjutud endised SEeesia elani- IKanada senaator Paul Yuzyk, kes viibis maikuu lõpul Euroopas NATO konverentsil, kutsuti pühapäeval, 29. mall kõnelema E ^ - ni^ss, LääneJSaksamaM, kus ema B süüdistab Nixonil' ySA mahamüümises CHICAGO ühendriikide Eesti; helifihri „Tiina" on varustatud ingliskSeelse tekstiga. E^ndused Lakewoodis olid menukad ja film leidis hindamist kuna selle üldinimlik idee oU kõigile kergesti mõistetav ja kaasahaarav. Fibnimees E. Martin-vübis To-ix) ntoS| kavas olevate filmietendus-t ^ a seoses olevaid küsimusi korraldamas ja seletas, et Lakewoodis oli filmi järel palju suurem aplaus kontroversiaalne ipeadeiegaat L i i tunud Rahvaste Organisatsioonis Andrew Young, ikes on ise must ja k©ll6 peamiseks .eesmärgiks on rassismi vastu võitlemine, süüdistas endisi presidente Richard Nixonit ja Gerald Fordi rassismis. 'Kuid samal aijal võttis Young terava vaiatluse a l a ka Nixqni välispoliitika, kinnitades, et-Nixoh müüs ühendriikide huvid maha venelasitele. Ta ütles, et Ühendriikide nisumüügi tehingud venelastega kujutasid endist lihtlsalt n i su äraandmist venelastele ning et alade spetsialistid j a turistid kohtusid väliseestlastega Kanadas, Rootsis, Ameerika ühendriikides ja teistes maades. ,',Fööramäta tähelepanu reaktsiooniliste emi-grantlike tegelaste püüetele pidurdada kodumaaga suhtemist, külastas aasta jooksu Eestit ligi 2000 väliseestlast'', kinnitab ajaleht „Kodumaa". Selle kõrval olevat väliseestlaste nooremas põlvkonnas näha kasvavat huvi kodumaa tundmaõppimiseks. Mitmed osavõtjad uue tegevuskava koostamisel ,,juhtisid muuhulgas tähelepanu va;jaäüsele veelgi mitmekülgsemalt rahuldada väliseestlaste soove Nõukogude Eesti tegelikkuse valgustamisel ajalehe ,;Kpdumäa" veergudel", mainib „Kodumaa". kud korraldasid suureana proteslti meeleavaiduse. Demonstratsioonist, kus peakõnelojaks o l i Lääne- Saksamaa parlamendiliige dr. H . Hupfea, võttis osa ligemale 100.000 ininBSt, kes asusid mitmes hallis, mis omavahel o l i ühendatud mikrofonide süsteemiga.. Dr. Hup-ka oma kõnes kirjeldas punaarmee metsikust ja barbaarsust kui see brutaiailselt valutas Siieesia piinkonna ning andis selle hiljem üle oma. satelliidile—- Poolale. Senaator Yuzyik oma kõnes mauiis, et saksa rahva lootused baseeruvad Helsingi fcokkulepate räkm-damisele ning demokraatlike rii^ kide tugeva toetuse a n d m i si NAT049. .. rimise: MOSKVA N. Pidu võimud ori võtnud dissidentide karlsk-miseks kasutamisele ra^ngemad süüdistused, heites paljudele neist ette spioneerimist võõraste võimude kasuks. Nii süüdistatakse juudi päritoluga rezMimivastast aktivisti Anatoli Shtshar ranskit spioneerimises ning kohtu alla andmisel võib teda isegi ähvardada surmanuhtlus. • 29-aastene , Shtsharanski arreteeriti pärast seda kui N. Liidu valitsuse häälekandja Izvestija süüdistas teda spiooniringi kuulumises, mis 'tegutsevat ütoendrii^ kide saatkonna näpunäidete alusel. Süüdistuses mainitakse, et. spio-na^ zhiliigasse on segatud ka Ühendriikide ajakirjanikke Liidus, kes on kogunud sõjalist ja teaduslikku informatsiooiBs. ühendriikide saatkond on feaibe-goorilisölt eitanud nõukogude võimude poolt ©sitatud süüdistusi. Mainitakse, et ShtsharasÄi oli üks aktiivsemaid Moskva dissidente, 'kes on juba pikema aja jooksul osutunud võimudele yägia tülikaiks. liste tuumarelvade kokkulepe oli 'tegelikult relvastamise . tiivusta-jaks, kuna kokkuleppe aliisel kinnitati Vladivostokis väga kõrged rakettide ülemmäärad. k u i ^ s t i publiku puhul. Oli palju T H O ^ ; , ^ x f''mms^ fcikifi kAhalolevailt näitlp- ^^divostokis sõlmitud strateegi-e. evust, Kusiü Maiolevaüt na,itie- ^.^^^ ^„mi«,rpflxraHA .k^fainiwo r.u jailt autogrammel j a . tunti igati selle vastu huvi. Saadud kogemu-süe toetudes arvab E . Martin, et film annab sama elamuse kõigile inimestele, kuna selles on põhiline inimeste probleem, mis kõiki inimesi suudab haarata nü, et amee-riM^ ed lahkusid kinoruumist pisaraid pühkides. S. Martin peab selle fihni esitamist vajalifaiks ka Torontos, et eestlased võiksid oma võõrrahvus- •test sõpru kirnio viia selleks, et need hakkaksid meie kultuurisaavutusi mõistma. Ta arvab, et esi-meme probleem selle juures ongi inimesed kinno saada, ülejäänud osas läheks ^ kõik kergesti jä tutvuste kaudu leviks teadmine sellisest filmist edasi. E. Martin ütleb, 6t see on rahvuslik pn^aganda ja seda tuleb kasutada ^esti tutvustamiseks. I Etendused tdmuväd OISE saalis ixärast Karavampidustase nädalat. amanlkelt istetakse kartuleid Möödunud sügisel tuli Eestis külm varakult, mistõttu kolhooside ja sovhooside kartulisaak kannatas ja müügil olevad kartulid on haHva kvaliteediga. Küll olid aga individuaalpõillupidajäd oma põllulappide koristamisega hoolikamad ja kogusid oma kaituli-saagi varakult. Nüüd kuulutab ETKVL (Eesti Tarbijate KJocp©- ratüvidie Vabarükillk Liit), et ta ostab elanikelt kvaliteetset toidu-kartulit hinnaga 20 kop. kg. Prae- Laodetakse ii©reaa1sete gu võib aga maalapikese omajja vastukaubana saada jõusööta! Möödunud pühapäeval' toimus . PõhJaoTorontos Wülov^dale Ädvent Luteri kirikus äsja Waterloo Luteri .Seminari lõpetanud usuteadlase Walter Johansoni austamiseks pidulik jumalateenistus, miUe kestel noorde eesü usuteadlasele, kes teenib praegu Vancouveris Peetri koguduses, »nti üle ametirist PUdü näeme risti üleandmise mömeiiiti Vasakult Walter Jfofeanson, paremal pistor W. ®. Hura®. Foto: J. Kreüis HAVANNA —• Ühendriikide president Carter avas ÜhendrilM-de- Kuuba vahekordadesse uue ajastu kui Havannas teataÜ, et Kuuba ja Ühendriigid vahetavad vastastikku diplomaate ning seavad jalule diplomaatilised sidemed. Mõlema riigi vahelised diplomaatilised sidemed katkesid 1961. aastsi 3. Jaanuaril lüng sellest ajast saadik ei ole vübinud ii]^M ameerika diplonimt Havannas.ega iiksk! Kuuba diplomaat Washingtonis. ; Paljud poliitilised vaatlejad riikidelt suuri krediite j a majanduslikke eeliseid. üliendriigid katsusid läbirääkimisi alustades Kuubale survet avaldada oma sõdurite välijatoomiseks Angooiast, kuld Castro vastas kiilmalt, et Kuuba rahvusvahelised polüti-lised Ja majaMuslikud suhted on Kuuba sisemine asi nii^ scUegä ei ole m i d ^ ameeriklasteL imestavad, ©t ühendriikide ja Kuuba vaheliste normaalsete suhete jalule seadmine läks nii k i i resti,; ' •kuna mõlemad pooled-vahetasid vihaseid sõnu pärast seda kui Kuuba sõdurid esile kerkisid Angoolas ning seal konununist-liku rezhiiml aitasid jalule sea- Mainitalkse, et diplomaatiliste sidemete sõlminiisega annavad Ühendrügid täie. tunnustuse Kuuba kommunistlikuäe .rezhümite. Kuuba loodab diplomaatiliste s i - demste sõlmimisega saada übend-iCaks rasedat AMSTERDAM — Moluki saaite terroristid vabastasid nende valduses olevalt rongilt kaks rasedat naist, toes olid pantvangidena nende küüsis olnud juba kaks näda- 'lat. Terroristide valduse on vesi •52 ISTANBUL — Türgis tonnusid möödunud pühapäeval paitomm-divaiimised eriti^ ülesköetud õMs-konnas. Valmiste esialgsed tulemused kinnitavad, et Türgi ralii-va poliitiline hoiak kaldub vasal l . KöaitroHimata - tulemuste, põhja juhivad valmistel seni võimul oikiud õiguspartei ja. vasakpoolne Vabariiklik Rahvapaatei, Valimiste aijal tekkis Valijate va^ he[ -mitmel pool kokkupõrkeid, mille tulemusena kaiks isikut said s u m a ja paflijud haavata.. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-07-01