1979-06-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lational Library 55255
GeHpAoquisitions Section
Nr. 46 (2585) X X V I I I aastakäik • Teisipäevas, 19. juunifi 1979 — Tuesday, Jme 19,19'?9 Üksiknumbri hind 40 centŠ
VIIN — yünis toimunud kohtumine Ühendriikide presidendi Garteri ja N. Liidu diktaatori Leonid
Bmzhnevi vahel pidi lõppema kava kohaselt esm Seoses
SÄLT kokkuleppe arutamisega käsitasid mõlemad riigipead ka päl^^^^^ teisi rahvusvahelisi küsi-
Müsi ning lagasid^^^ oli eriti mures, et Ühendriikide senat ei
kinnita S ^ T kokkulepet, kima Garter pidas vajalikuks hoiatada venelasi arengumaade sfääridess©
:sekkumise ;dest.v; T " • : • • : •• - ^ •
I^nid Brezhnev!^^^^^^^^^te^^
kannatab raskete tervishäirete all,
hoiatas ühendriikide senatit Ja
mainis ähvardavalt, et kui senat
lepingut ei kinnita, siis' oii, sellel
väga kaugeleulatuvad tagajärjed, ^
mille alla kannatab kogu ühendrii- i
kide ja N. Liidu vaheline koostöö.
: . Carter sanial ajal mäfkis Brezh-j
iievile, et kui N. Liit kavatseb
ära kasutada maailma mitmesugustes
osades esinevad häireid
Ja segadusi om^ huvides, siis
toob see paratamatult kaasa kokkupõrke
võimalusi kähe sijur-
; võimu Tähel.- ' / j . • ' ' ^
Carter tõsti^ nendest tundelistest
piirkondadest eriti esile Keöfc-Ida,
Äafriksa lõunapiirkoiinad ja Kagu-
'Aasia.'.'"-'^ .p^' • • " ^'-/^^
Mõlemad riigijuhid ja nende nõuandjad
käsitasid ka SALT III kokkuleppe
soknimise võimalusi, milleks
president Carter esitas omapoolseid
ettepanekuid. Nende ettepanekute
põhjal tuleks piirata rakettide
suurust, loobuda uue tehnoloogia
rakendamisest rakettide
produtseerimiseks ning rakendada
tihedamat kontrollaparatuuri, mis
võimaldaks vältida vastaspoole
petmist.- -
Läbirääkimised SÄLT III kokkuleppe
sõlmimiseks algavad alles
pärast seda kui Ühendriikide se-
/• nat -on kinnitanud' SALT II kok-
Brežhnevi sõnavõtust võib järeldada,
;et venelased tunnevad tõsist
niuret senati hoiaku ; pärast ja
kardavad, et senat kiniitab kokkuleppe
alles siis kui selle juures
tehakse vajalikke muudatusi ja
parandusi. Brezhnev mainis, et
igasugune katse muudatuste tegemiseks
ei anna mingisuguseid tulemusi
ning sellel on ainult väga
tõsised ja kaugeleulatuvad taga-
Kokkuleppe suuremaid kritiseerijaid
senaator Henry Jackson
mainis Washingtonis, et kokkuleppe
juures tuleb teha paratamatult
muudatusi,
. kuna: ühendriigid on tegelikult
palju paremas olukorras ilma
SÄLT:II kokkuleppeta kui sellele
allafeirjutamisegs.
Ühendriikide ajakiri „News-week"
mainib, et Brezhnev kan-iiatab
peaaju skleroosi all ning ta
on võimeline ainult aasta või poolteist
aastat juhi positsioonil püsima
jä otsuseid tegema.
STOKHOLM 'dEPL) — NÕukogBide Päeyad Skansenis said pisut teistsuguse publitsiteedi W : koiralda-jad,
Eootsi-N. Liidu | sõpmsühing ja Skanseii olid m öelnud. Toimusid nimelt tugeva demonštratslcM)]!iid,
mis „varästasid" nõukogude propagandale mõeldid tähelepanu. Massimeediumes domiöeerisld Agä-povi
ja Termoneni vägSvaldgelt katkestatu
väljalaskmist ja ka see, et Nõukogude saätkonma Julgeolekuapetnikud KöB-st otseselit
mionstrante eiine kui poKtsei jõudis- vahele segada^. '
Päevad algasid Skansenis 1. juu- 'Rah\aisnõukogu, Eesti Rahvusfond, | kohale. Kuus demönstranti,- kes
nii, kuid juba mitu päeva varem Läti Rahvusnõukogu, Läti Eahvus- KGB-meestele vastu hakkasid, yii-esiöes
proteste.. Kui Nõukogude
suursaadik tt^fakovlev hakkas ava-kõnet
pidama, tekkis mitmel pool
publiku hulgas lööminguid. Umbes
poolsada demorisiranti näitasid
loosungeid,' vilistasid, viskasid
lendlehti ja nõudsid valjuhäälselt
vabadust N. Liidu rahvastele:
Publiku huikž^ varem paigutatud
KGB-mehed ründasid kiiresti
häirijaid, kuna demonstratsioonid
ei vaibunud enne kui politsei
oli ajutiselt vahistanud kuus demönstranti
ja need ära viinud.
Need lasti pärast ülekuulamist var
baks.- • •
Euna N. Liidu Skariseni-päevad
olid suurimaks N. Liidu propagan-daürituseks
viimaste aasta,te jooksul,
sus olid mitmed organisatsioon
nid, ettevalmistanud protestiaval-
Ida-Euroopa šölidaarsuskomitee
triÄis initutuhat affishi ja° lend-lehte,
mida pandi n^itmelpoollin-^
nas üles ja jagati Škäašeni sissekäigu
ees rahvale. Peale selle trükiti
kleepmärke ja muud informat-sioonimaterjali
N . Lüdu kohta. Mitu
organisatsiooni; saatsid toetust
aktsioonile, nende hulgas:^, Eesti
fond, Läti Abistamiskomitee, loo-red
liberaalid ja noored moderaä-did:^^;-
Päev enne Skanseni-päevade
avamist olid N. Liidu vastased
maha rebinud kõik' N v Liidu lipud
Skansenist ja värviga maalinud
paroole vabadusnouetega Skanseni
seintele.
Mitmele poole oli asetatud kleepmärke,
millised nõudsid vaba-
' diist Eestile, Lätile ;Ja•Leedule.-.
Avakõne pidas Skanseni-juhataja
Nils-Erik Baehrendtz. Kui Jakovlev
pärast teda kõnelema hakkas,
hakkasid denionstrandid vilistama.
Kaks; suuremat loosungit tõmmati
üles. Nendel nõuti kultuurilist ja
poliitilisti vabadust niiig vabadust
Agapovi perekonnale.
N. Liidu agendid jooksid kih-esti
loosungeid maha rebima. Siis ilmusid
Valentin Ägapov ja eestlane
Peeter Termonen, kes^^plakatitel
nõudsid vabadust oma- perekondadele.;
KGB-mehed kiirustasid neile
vastu ja hakkasid neid julmalt
di politsei poolt ajutiselt kõrvale.
Nii Valentin Ägapov kui Peeter;
Termonen sai kõvasti lüüa KGB-meeste
poolt, Nad kaebasid KGB-tegelaste
peale politseile. •
Ida-Euroopa Šölidaarsuskomitee
süüdistas ametivõimusid pärast
Skänseni-löömingut leides, et
KGB-laste provokatsioonid rahulike
demonstrantide vastu olid põhjuseks
löömingule. Komitee küsib,
kas KGB-mehed viivad ükskõik
kui vabalt käituda Rootsi pijfmal
ilma politsei vahele segamata:
-- Imelikul kombel viidi kuus
demönstranti politsei poolt eemale
aga ühtki provokaatorit KCJrB-st ei
puudutatud!
Pärast vüeminutüist
lust ilmus rohkesti politseinikke
OTTAWA — Ottawas mainitaksey
et konservatiivide uus valitsus
hakkab peatselt teostama oma
suurt programmi I riigiteenijate
koosseisu kärpimiseks, mida tõotas
peamiöistej' ja parteijuht Joe
Clark oma valimiskämpaasiia ajal.
Riigi varaameti^ president Sinclair
SteVens ei ole seni veel ametlikult
maininud kui suurel määral kavatsetakse
riigitieeniJBid lähemas tulevikus
vähendada, kuid kuuldavasti
ei uuendata enam teenistuslepinguid
nende 16.000 riigiamethikuga,
kes töötavad lepingu alusel. Valitsuse
palgalehel onj: praegu umbes
40.000 isikut, kes töötavad vastavate
teenistuslepingute
Toronto ülikooli
osakonna dekaan prof. Endel Tul-ving
valiti hiljuti Epyal Šoeiety pf
Ganada liikmeks, millega, tema
tööle akadeemilisei aial on antud
kõrge tunnustus. Royal Society öf
Gänadä koosneb kolmest akadeemiast,
millest üks hõlmab prantsuse
õpetlased ja teadlased, teine
humanitaar- ja sotsiaalalad ja kolmas
ioodusiteadused. Prof. E. Tul-ving
kuulub humanitaar- Ja sotsiaalala
liikmete (fellows) hulka.
Royal Society of Ganada valib igal
aastal välja silmapaistvaid teadlasi
oma liikmeskonda ja käesoleval
aastal kuulub nende väljavalikute
hulka ka prof. E., TuMng...;'
Tallinnas viibis ametlikul
koos abikaasaga
Ühendriikide peakonsul Thompson
RBuchanan Leningradist. Ta kohtus
Nõukogude Eesti pealinnas
Eesti NSV välisministri asetäitja
K. Türgi, Tä!li]nina;;RSN Täitevkomitee
esimehe asetäitja R. Liivi,
Eesti Evangeelse Luteriiktt Kiriku
peapiiskopi E. Hargi- ja teisteg^i'
• KIJÄLA. LÜMPÜE Malaisia
yalitsus paigutas viletsatele laevadele
2500 Vietnamist saabunud
põgenikku ning saatis nad merele
tagasi, kuna valitsuse andmetel
•ei ole MaMsial võimalus . enam
põgenikke vastu võtta. Arvatakse,;
et põgenikud lähevad vastu Mnd-lale
surmale, kuna viletsad laevad
ei ole sÕidukõlbUimd ning hukkuvad
juba esimese suurema tormi
ajal Malaisia peaministri asetäitja
tegi ühtlasi teatavaks, et Malaisias
viibib praegu 76.0ID0 p)ögemkr
ku ja need kavatsetakse kõik merele
tagas! saata. Samuti kavatsetakse
tulevikus põgenike laevu tulistada
kui need katsuvad Mala-
Talvi Jaldre klaveristuudio õpilasõhtult 12. juunil. Esimene rida, vasakult: Tiina Pedel, MarilyE
Mori, Arnie Pedel, Ingrid Laar, Martin Juuse, Derek Ewen; teine rida: tanla Martinek, Rosemary
Vairo, Liia Truman,Mvi Jaldre, Ka^ kõhnas rida: Lisa
Norheim,KamHubel, Juta Metsalar Marika Tamm, Tm^^
Andre,Monika Pmt, Paul:PooSsaar, Hfflar Prints,.'S/armo Teng, Paul Pint. Pildilt puuduvad: Merike
I, Lisa Lamhur Ja Biaam Tom.
Torontos mälestati kikb-tÕsisekontser^aktusega neid kümneid tuhandeid inimesi, kes 38 aastat
tagasi 14. juunil küüditati N. Liidu võimude poolt loomavagunites Balti riikidest Siberisse su-reiiia.
Sündmuse tähistaniiseks oli Brocktoni keskkooli aulasse kogunenudiile 800 eestlase, lätlase
ja leedulase, kes kuulasid Balti Liidu esimehe T. Krpnbergsi, Ontario libe^^ S. Smith!
ja Ontario.kultuuriministri R.BaetzMi5isukaidpäevakohaseid sõnavõtte ja efe^^ kontserdile,
mida pakkusid eesti segakoor CantateDomino, noor läti pianist Peter Zarina ja leedu meeskoor,,
Aras".
Aiktuse korraldus oli ilmselt
heades kätes npg kava rullixs kiirelt
ja sujuvailt noore leedulannast
tseremoonlairneistri Joana
Kurase jtilitiimisel aiktusesit' osavõtjate,
ette. Teadustaja oma lü-?
hikeses sissejuhatuses mainis> et
tänasel päeval on siia kojcku tulnud
need,- kes selle' sündmuse
kaasa elasid kui ka need, kes
sellest midagi ei tea, kuid ühiselt
mälestame, kurba päeva, mille üle
elasid Balti Tiigid 38 aastat taga-,
., . Eesti, Läti ja Leedu
rahvuslipud toodi saali sõjaveteranide
ühingute auvalve saate!
ning rahvuslippudele Järgnesid
skaufKku nooruse
Pärast lippude alustele asetamist
kõlas ühine „0 Gaaiada" ja Lati
peapiiskop Arnolds Lusis pidas
lühikese sissejuhatava palvuse,
milles ta esile jbõi Balti rahvaste
suuri kannatusi ja nende inimõiguste
allasurumist ning palus
Kõigevägevamalt abi õiguse taastamiseks.
Peapiiskopi kõnele järgnes la-,
vale asunud; eesti koorilt „Canta-te
Doaninolt'' Charles Kipperi juhatusel
A. Tompmani „Requiem"y
mille haaravad helid ^kõlasid
täiendusena; peapiiskopi sõnavõtule.;;
• v'.'-:.. .-•••^ v^--'
Balti Liidu esimees T. Kron-bergs
oma avakõnes" meenutas
küüditamise suurt, tragöödiat ja
kirji^das kuidas 14. juunil 1941
aastal kümned tuhanded süütud
eestlased, lätlased ja leedulased
arreteeriti öösel oma kodudes;
paigutati lahtistele veoautodele
ja toimetati loomavagunites Siberisse
su^ema^
Kõneleja valgustas ka selle julma
teo poliitilist tagapõhja ning
Hitleri Ja Štalini salajast kokkulepet
Balti riikide andmiseks N.
mille tagajärjel küüditamise kask
kirjutati Moskvas alla jul^a enne
Balti riikide okupeerimist. T.
Kronbergs; kinnitas ühtlasi, et
Balti rügid ujutatakse nüüd üle
venelastega ja peatselt võib tekkida
olukord, kus balti rahvad
moodustavad omal maal minori-teedi.
Oma kõne teises osas süüdistas
T, Kronbergs lääfieriike venelastele
järetadmiste tegemises
ja juhtis tähelepanu läane^
maailma' alistumisele Hitlerile,
mille tulemuseks oli Teine maa-ilmasiõda.
Kronbergs mainis ka,
et Kanada eelmise vMitsuse hoiak
oli järelandlikN. Liidule siing
kindla hoiaku ja võimalike vastuolud^
asemel eelistati igaifctilgset
koostööd. ^
Lõpuks esitas kõneleja süüdistuse
kogu iäänemaailma vastu,
kes ei ole Liitunud Rahvaste
Organisatsioonis Balti rahvastele
tehtud ülekohut Ja Balti
prohleeme • päevakorrale ..tõst-mille
tulemusena venelased ei
tunnista mitte" ainult Badtt riikidest
põgenenud inimesi vaid ka
nende lapsi N. Liidu kodanikeks.
Kõnele järgnes tugev aplaus.
Ontario liberaalide ja Opositsiooni
juht dr. Stüart Smith tõstis
oma kõnes eriti esile Balti rah-vasteile
osaks saanud ülekohut ja
võrdles Balti riikides valitsevat
masendavat olukorda Kanadaga,
kus inimesed võivad öösel rahulikult
magada ja keegi ei koputa
nende uksele, et neid arreteerida
või iküüditäda.^^^ kinnitas,
et Balti riigid on müüdud maha
ning nende õiguste taastamiseks
ei ole astutud vajalikke samme.
Balti riikidest pääses süski osa
inimesi vabasse maailma ning
need kannavad siin edasi vabaduse
vainm.-.;-y::r-.\v-\^^ '.• ' '
Dr. Stuart Smith küsis, milles
..oli' süüd! .IJkraliaa'.-V
' •;,leja.-Moröž,.-et' teda'.hoiti
taid; vangis? '
Ta küsis ka, kuhu jäävad inimõigused
kui hüütud inimesed pikkadeks
aastateks Tangi mõistetakse?
Meie ei tohi lasta mõjutada
endid mõttest, et maailma saatust
juhtivad jõud on suureiniad lm!
meie ja meie ei saa sündmuste
käiku mõjutada. Meie peame säilitama
oma südames õiglustunde
ja peame avaldariia survet valit- •
süstele rahvaste õiguste |täastaml-"
seks. Kõneleja avaldas lõpuks arvamist,
et Eesti, Läti ja 'Leedu
saavad taas vabaks. Kõnele jäJg-nesid;
suured küduavaldused;
Kolmanda kõnelejana asus ko»
rietöoli Ontario kultuu^
lelahutuse minister Reuben
Baeitsz, kes kirjeldas oma kokkupuuteid
Balti rahvusgruppide liikmetega
juba Saksamaal põg^iike
laagrites pärast Teist maailinasõ-
Ta iitles, et ta õppis selles olukorras
eestlasi, lätlasi Ja leedulasi
põhjalikult tundma ning
tutvus ka nende probleemidega,
neile tehtud ülekohtuga niug
neid tabanud kurva saatusega,
kuna laagrites viibis palju jnfene-si,
kes olid kaotanud oma lähemad
omaksed. Minister tõi esile
ka Balti rahvaste töökust ja tublidust
, mille tulemusena need riigid
jõudsid iseseisvuse pedoodll
kaugele. I^eed riigid ja nende demokraatlikud
s ü s t e i d hävitati
üleöö ning täna ei meenuta meie
mitte ainult terrori ohvriks langenud
inimesi vaid ka neid iseseisvaid
riike; mis vägivaldselt
hävitati. Minister tõstis esüe ka
balti rahvusgruppide panust Kar
nada ülesehitamisel ning avaldas
lootust, et Balti rahvad 'saavad
jälle tagasi oma vabaduse. Kõne
võeti vastu tugeva aplausiga.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 19, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-06-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790619 |
Description
| Title | 1979-06-19-01 |
| OCR text | lational Library 55255 GeHpAoquisitions Section Nr. 46 (2585) X X V I I I aastakäik • Teisipäevas, 19. juunifi 1979 — Tuesday, Jme 19,19'?9 Üksiknumbri hind 40 centŠ VIIN — yünis toimunud kohtumine Ühendriikide presidendi Garteri ja N. Liidu diktaatori Leonid Bmzhnevi vahel pidi lõppema kava kohaselt esm Seoses SÄLT kokkuleppe arutamisega käsitasid mõlemad riigipead ka päl^^^^^ teisi rahvusvahelisi küsi- Müsi ning lagasid^^^ oli eriti mures, et Ühendriikide senat ei kinnita S ^ T kokkulepet, kima Garter pidas vajalikuks hoiatada venelasi arengumaade sfääridess© :sekkumise ;dest.v; T " • : • • : •• - ^ • I^nid Brezhnev!^^^^^^^^^te^^ kannatab raskete tervishäirete all, hoiatas ühendriikide senatit Ja mainis ähvardavalt, et kui senat lepingut ei kinnita, siis' oii, sellel väga kaugeleulatuvad tagajärjed, ^ mille alla kannatab kogu ühendrii- i kide ja N. Liidu vaheline koostöö. : . Carter sanial ajal mäfkis Brezh-j iievile, et kui N. Liit kavatseb ära kasutada maailma mitmesugustes osades esinevad häireid Ja segadusi om^ huvides, siis toob see paratamatult kaasa kokkupõrke võimalusi kähe sijur- ; võimu Tähel.- ' / j . • ' ' ^ Carter tõsti^ nendest tundelistest piirkondadest eriti esile Keöfc-Ida, Äafriksa lõunapiirkoiinad ja Kagu- 'Aasia.'.'"-'^ .p^' • • " ^'-/^^ Mõlemad riigijuhid ja nende nõuandjad käsitasid ka SALT III kokkuleppe soknimise võimalusi, milleks president Carter esitas omapoolseid ettepanekuid. Nende ettepanekute põhjal tuleks piirata rakettide suurust, loobuda uue tehnoloogia rakendamisest rakettide produtseerimiseks ning rakendada tihedamat kontrollaparatuuri, mis võimaldaks vältida vastaspoole petmist.- - Läbirääkimised SÄLT III kokkuleppe sõlmimiseks algavad alles pärast seda kui Ühendriikide se- /• nat -on kinnitanud' SALT II kok- Brežhnevi sõnavõtust võib järeldada, ;et venelased tunnevad tõsist niuret senati hoiaku ; pärast ja kardavad, et senat kiniitab kokkuleppe alles siis kui selle juures tehakse vajalikke muudatusi ja parandusi. Brezhnev mainis, et igasugune katse muudatuste tegemiseks ei anna mingisuguseid tulemusi ning sellel on ainult väga tõsised ja kaugeleulatuvad taga- Kokkuleppe suuremaid kritiseerijaid senaator Henry Jackson mainis Washingtonis, et kokkuleppe juures tuleb teha paratamatult muudatusi, . kuna: ühendriigid on tegelikult palju paremas olukorras ilma SÄLT:II kokkuleppeta kui sellele allafeirjutamisegs. Ühendriikide ajakiri „News-week" mainib, et Brezhnev kan-iiatab peaaju skleroosi all ning ta on võimeline ainult aasta või poolteist aastat juhi positsioonil püsima jä otsuseid tegema. STOKHOLM 'dEPL) — NÕukogBide Päeyad Skansenis said pisut teistsuguse publitsiteedi W : koiralda-jad, Eootsi-N. Liidu | sõpmsühing ja Skanseii olid m öelnud. Toimusid nimelt tugeva demonštratslcM)]!iid, mis „varästasid" nõukogude propagandale mõeldid tähelepanu. Massimeediumes domiöeerisld Agä-povi ja Termoneni vägSvaldgelt katkestatu väljalaskmist ja ka see, et Nõukogude saätkonma Julgeolekuapetnikud KöB-st otseselit mionstrante eiine kui poKtsei jõudis- vahele segada^. ' Päevad algasid Skansenis 1. juu- 'Rah\aisnõukogu, Eesti Rahvusfond, | kohale. Kuus demönstranti,- kes nii, kuid juba mitu päeva varem Läti Rahvusnõukogu, Läti Eahvus- KGB-meestele vastu hakkasid, yii-esiöes proteste.. Kui Nõukogude suursaadik tt^fakovlev hakkas ava-kõnet pidama, tekkis mitmel pool publiku hulgas lööminguid. Umbes poolsada demorisiranti näitasid loosungeid,' vilistasid, viskasid lendlehti ja nõudsid valjuhäälselt vabadust N. Liidu rahvastele: Publiku huikž^ varem paigutatud KGB-mehed ründasid kiiresti häirijaid, kuna demonstratsioonid ei vaibunud enne kui politsei oli ajutiselt vahistanud kuus demönstranti ja need ära viinud. Need lasti pärast ülekuulamist var baks.- • • Euna N. Liidu Skariseni-päevad olid suurimaks N. Liidu propagan-daürituseks viimaste aasta,te jooksul, sus olid mitmed organisatsioon nid, ettevalmistanud protestiaval- Ida-Euroopa šölidaarsuskomitee triÄis initutuhat affishi ja° lend-lehte, mida pandi n^itmelpoollin-^ nas üles ja jagati Škäašeni sissekäigu ees rahvale. Peale selle trükiti kleepmärke ja muud informat-sioonimaterjali N . Lüdu kohta. Mitu organisatsiooni; saatsid toetust aktsioonile, nende hulgas:^, Eesti fond, Läti Abistamiskomitee, loo-red liberaalid ja noored moderaä-did:^^;- Päev enne Skanseni-päevade avamist olid N. Liidu vastased maha rebinud kõik' N v Liidu lipud Skansenist ja värviga maalinud paroole vabadusnouetega Skanseni seintele. Mitmele poole oli asetatud kleepmärke, millised nõudsid vaba- ' diist Eestile, Lätile ;Ja•Leedule.-. Avakõne pidas Skanseni-juhataja Nils-Erik Baehrendtz. Kui Jakovlev pärast teda kõnelema hakkas, hakkasid denionstrandid vilistama. Kaks; suuremat loosungit tõmmati üles. Nendel nõuti kultuurilist ja poliitilisti vabadust niiig vabadust Agapovi perekonnale. N. Liidu agendid jooksid kih-esti loosungeid maha rebima. Siis ilmusid Valentin Ägapov ja eestlane Peeter Termonen, kes^^plakatitel nõudsid vabadust oma- perekondadele.; KGB-mehed kiirustasid neile vastu ja hakkasid neid julmalt di politsei poolt ajutiselt kõrvale. Nii Valentin Ägapov kui Peeter; Termonen sai kõvasti lüüa KGB-meeste poolt, Nad kaebasid KGB-tegelaste peale politseile. • Ida-Euroopa Šölidaarsuskomitee süüdistas ametivõimusid pärast Skänseni-löömingut leides, et KGB-laste provokatsioonid rahulike demonstrantide vastu olid põhjuseks löömingule. Komitee küsib, kas KGB-mehed viivad ükskõik kui vabalt käituda Rootsi pijfmal ilma politsei vahele segamata: -- Imelikul kombel viidi kuus demönstranti politsei poolt eemale aga ühtki provokaatorit KCJrB-st ei puudutatud! Pärast vüeminutüist lust ilmus rohkesti politseinikke OTTAWA — Ottawas mainitaksey et konservatiivide uus valitsus hakkab peatselt teostama oma suurt programmi I riigiteenijate koosseisu kärpimiseks, mida tõotas peamiöistej' ja parteijuht Joe Clark oma valimiskämpaasiia ajal. Riigi varaameti^ president Sinclair SteVens ei ole seni veel ametlikult maininud kui suurel määral kavatsetakse riigitieeniJBid lähemas tulevikus vähendada, kuid kuuldavasti ei uuendata enam teenistuslepinguid nende 16.000 riigiamethikuga, kes töötavad lepingu alusel. Valitsuse palgalehel onj: praegu umbes 40.000 isikut, kes töötavad vastavate teenistuslepingute Toronto ülikooli osakonna dekaan prof. Endel Tul-ving valiti hiljuti Epyal Šoeiety pf Ganada liikmeks, millega, tema tööle akadeemilisei aial on antud kõrge tunnustus. Royal Society öf Gänadä koosneb kolmest akadeemiast, millest üks hõlmab prantsuse õpetlased ja teadlased, teine humanitaar- ja sotsiaalalad ja kolmas ioodusiteadused. Prof. E. Tul-ving kuulub humanitaar- Ja sotsiaalala liikmete (fellows) hulka. Royal Society of Ganada valib igal aastal välja silmapaistvaid teadlasi oma liikmeskonda ja käesoleval aastal kuulub nende väljavalikute hulka ka prof. E., TuMng...;' Tallinnas viibis ametlikul koos abikaasaga Ühendriikide peakonsul Thompson RBuchanan Leningradist. Ta kohtus Nõukogude Eesti pealinnas Eesti NSV välisministri asetäitja K. Türgi, Tä!li]nina;;RSN Täitevkomitee esimehe asetäitja R. Liivi, Eesti Evangeelse Luteriiktt Kiriku peapiiskopi E. Hargi- ja teisteg^i' • KIJÄLA. LÜMPÜE Malaisia yalitsus paigutas viletsatele laevadele 2500 Vietnamist saabunud põgenikku ning saatis nad merele tagasi, kuna valitsuse andmetel •ei ole MaMsial võimalus . enam põgenikke vastu võtta. Arvatakse,; et põgenikud lähevad vastu Mnd-lale surmale, kuna viletsad laevad ei ole sÕidukõlbUimd ning hukkuvad juba esimese suurema tormi ajal Malaisia peaministri asetäitja tegi ühtlasi teatavaks, et Malaisias viibib praegu 76.0ID0 p)ögemkr ku ja need kavatsetakse kõik merele tagas! saata. Samuti kavatsetakse tulevikus põgenike laevu tulistada kui need katsuvad Mala- Talvi Jaldre klaveristuudio õpilasõhtult 12. juunil. Esimene rida, vasakult: Tiina Pedel, MarilyE Mori, Arnie Pedel, Ingrid Laar, Martin Juuse, Derek Ewen; teine rida: tanla Martinek, Rosemary Vairo, Liia Truman,Mvi Jaldre, Ka^ kõhnas rida: Lisa Norheim,KamHubel, Juta Metsalar Marika Tamm, Tm^^ Andre,Monika Pmt, Paul:PooSsaar, Hfflar Prints,.'S/armo Teng, Paul Pint. Pildilt puuduvad: Merike I, Lisa Lamhur Ja Biaam Tom. Torontos mälestati kikb-tÕsisekontser^aktusega neid kümneid tuhandeid inimesi, kes 38 aastat tagasi 14. juunil küüditati N. Liidu võimude poolt loomavagunites Balti riikidest Siberisse su-reiiia. Sündmuse tähistaniiseks oli Brocktoni keskkooli aulasse kogunenudiile 800 eestlase, lätlase ja leedulase, kes kuulasid Balti Liidu esimehe T. Krpnbergsi, Ontario libe^^ S. Smith! ja Ontario.kultuuriministri R.BaetzMi5isukaidpäevakohaseid sõnavõtte ja efe^^ kontserdile, mida pakkusid eesti segakoor CantateDomino, noor läti pianist Peter Zarina ja leedu meeskoor,, Aras". Aiktuse korraldus oli ilmselt heades kätes npg kava rullixs kiirelt ja sujuvailt noore leedulannast tseremoonlairneistri Joana Kurase jtilitiimisel aiktusesit' osavõtjate, ette. Teadustaja oma lü-? hikeses sissejuhatuses mainis> et tänasel päeval on siia kojcku tulnud need,- kes selle' sündmuse kaasa elasid kui ka need, kes sellest midagi ei tea, kuid ühiselt mälestame, kurba päeva, mille üle elasid Balti Tiigid 38 aastat taga-, ., . Eesti, Läti ja Leedu rahvuslipud toodi saali sõjaveteranide ühingute auvalve saate! ning rahvuslippudele Järgnesid skaufKku nooruse Pärast lippude alustele asetamist kõlas ühine „0 Gaaiada" ja Lati peapiiskop Arnolds Lusis pidas lühikese sissejuhatava palvuse, milles ta esile jbõi Balti rahvaste suuri kannatusi ja nende inimõiguste allasurumist ning palus Kõigevägevamalt abi õiguse taastamiseks. Peapiiskopi kõnele järgnes la-, vale asunud; eesti koorilt „Canta-te Doaninolt'' Charles Kipperi juhatusel A. Tompmani „Requiem"y mille haaravad helid ^kõlasid täiendusena; peapiiskopi sõnavõtule.;; • v'.'-:.. .-•••^ v^--' Balti Liidu esimees T. Kron-bergs oma avakõnes" meenutas küüditamise suurt, tragöödiat ja kirji^das kuidas 14. juunil 1941 aastal kümned tuhanded süütud eestlased, lätlased ja leedulased arreteeriti öösel oma kodudes; paigutati lahtistele veoautodele ja toimetati loomavagunites Siberisse su^ema^ Kõneleja valgustas ka selle julma teo poliitilist tagapõhja ning Hitleri Ja Štalini salajast kokkulepet Balti riikide andmiseks N. mille tagajärjel küüditamise kask kirjutati Moskvas alla jul^a enne Balti riikide okupeerimist. T. Kronbergs; kinnitas ühtlasi, et Balti rügid ujutatakse nüüd üle venelastega ja peatselt võib tekkida olukord, kus balti rahvad moodustavad omal maal minori-teedi. Oma kõne teises osas süüdistas T, Kronbergs lääfieriike venelastele järetadmiste tegemises ja juhtis tähelepanu läane^ maailma' alistumisele Hitlerile, mille tulemuseks oli Teine maa-ilmasiõda. Kronbergs mainis ka, et Kanada eelmise vMitsuse hoiak oli järelandlikN. Liidule siing kindla hoiaku ja võimalike vastuolud^ asemel eelistati igaifctilgset koostööd. ^ Lõpuks esitas kõneleja süüdistuse kogu iäänemaailma vastu, kes ei ole Liitunud Rahvaste Organisatsioonis Balti rahvastele tehtud ülekohut Ja Balti prohleeme • päevakorrale ..tõst-mille tulemusena venelased ei tunnista mitte" ainult Badtt riikidest põgenenud inimesi vaid ka nende lapsi N. Liidu kodanikeks. Kõnele järgnes tugev aplaus. Ontario liberaalide ja Opositsiooni juht dr. Stüart Smith tõstis oma kõnes eriti esile Balti rah-vasteile osaks saanud ülekohut ja võrdles Balti riikides valitsevat masendavat olukorda Kanadaga, kus inimesed võivad öösel rahulikult magada ja keegi ei koputa nende uksele, et neid arreteerida või iküüditäda.^^^ kinnitas, et Balti riigid on müüdud maha ning nende õiguste taastamiseks ei ole astutud vajalikke samme. Balti riikidest pääses süski osa inimesi vabasse maailma ning need kannavad siin edasi vabaduse vainm.-.;-y::r-.\v-\^^ '.• ' ' Dr. Stuart Smith küsis, milles ..oli' süüd! .IJkraliaa'.-V ' •;,leja.-Moröž,.-et' teda'.hoiti taid; vangis? ' Ta küsis ka, kuhu jäävad inimõigused kui hüütud inimesed pikkadeks aastateks Tangi mõistetakse? Meie ei tohi lasta mõjutada endid mõttest, et maailma saatust juhtivad jõud on suureiniad lm! meie ja meie ei saa sündmuste käiku mõjutada. Meie peame säilitama oma südames õiglustunde ja peame avaldariia survet valit- • süstele rahvaste õiguste |täastaml-" seks. Kõneleja avaldas lõpuks arvamist, et Eesti, Läti ja 'Leedu saavad taas vabaks. Kõnele jäJg-nesid; suured küduavaldused; Kolmanda kõnelejana asus ko» rietöoli Ontario kultuu^ lelahutuse minister Reuben Baeitsz, kes kirjeldas oma kokkupuuteid Balti rahvusgruppide liikmetega juba Saksamaal põg^iike laagrites pärast Teist maailinasõ- Ta iitles, et ta õppis selles olukorras eestlasi, lätlasi Ja leedulasi põhjalikult tundma ning tutvus ka nende probleemidega, neile tehtud ülekohtuga niug neid tabanud kurva saatusega, kuna laagrites viibis palju jnfene-si, kes olid kaotanud oma lähemad omaksed. Minister tõi esile ka Balti rahvaste töökust ja tublidust , mille tulemusena need riigid jõudsid iseseisvuse pedoodll kaugele. I^eed riigid ja nende demokraatlikud s ü s t e i d hävitati üleöö ning täna ei meenuta meie mitte ainult terrori ohvriks langenud inimesi vaid ka neid iseseisvaid riike; mis vägivaldselt hävitati. Minister tõstis esüe ka balti rahvusgruppide panust Kar nada ülesehitamisel ning avaldas lootust, et Balti rahvad 'saavad jälle tagasi oma vabaduse. Kõne võeti vastu tugeva aplausiga. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-19-01
