1979-05-15-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
latiönal Libraxy 5625^
Gen. Ac(iulsit4«ss-ss«*i
Ottawa, Ont „ F l ^ ^
KlA OM
tration nnmber
f IL
^ " " " N r . 37 (257®) XXVIII"atetakäik Teisipäeva, 15. mM 1%^-^"^^^^^, May 15, IW
^ RAHVUS-VAHELINE
• LASTE AASTA
Üksiknumbri liind 40 cenM
axa
Tagasihoidlik oswSft ©©stlus© ^rejiq#@ed@ ®*siBiis®sf
_ ^Möödimud:nädaM5pi!jI toto ülijkoois Kaaada Eestot©
ÜMskoBidlik seminar. Tänavune osavSti oli ts&gasihoidük, kuid Osavitvad nooired olid entusiastlikud
eest! organisatsioonide töö t^eniisesjä eestluse tawiitSiiist©* Jätkamises. Koiial
olid peamiselt Toronto Ja:Montrea!i noored.
Seminar algas juba reede õtotul
registreerimise, tutvpnlse ja lühema,
meelelaihutusliku osaga.
Laupäev oli varaiiommiteust õhtuni
pingeline tööpäev, kus peeti
arvukalt mitmesuguseid juihtimise
oskust sisendavad ettekanded.
Pealelõuna oli ipeamiselt ipühenda-tud
spordile ja kehalisele kasvar
tusele, õhtui H.-Moks pidas üle-
, vaate eesti spordist millele järgnesid
•mäaagudrlaui ja'meelelahutuslik
osa, Tehnilistel põhjustel
toom© pühapäeva ennelõuinase
osa enne kui saairtie
laupäevast tegevust kirjeldada.
Samuti on ära jäänud pühapäeva
päraMaunane kava kus käsitleti
mitmekuItuurjlisS
nausio . '
Ävaddaane n©9d meie lehe järgmises
numbrss.
Seminiaal viimasel päeval, pühapäeval
oli ennelõoiqane aeg pühendatud
globaalsele eestlusele, müli-ne
eeldab komonunlkiatsioani üle
maaitona hajutatud eestlaste vahel,
milleks on meie olud^ ajakirjandus..
Kuna sellele järgnas
laudkomiavestlus ajakirjanduse
küsimuste üle, siis ses nagu jätkas
esimest, kus samuti oli käsitletud
ajakirjanduse eesmäiiKe ja
taotlusi globaalse eestluse teenimisel.
, ^
Prof. W. Raud oma ettekandes
Jätkas eelmisel aastal alustatud
globaalse eestluse temaatikat. Ta
kordas mõnda põhilist mõtet miai-nides,
et kuigi Kodu-Eesti on alus,
jätkame rahvuslikku tegevust
globaalses idratuses. Ta vaatles
sellega seoses eesti kultuurikeha
mõistet ja -kultuurjmäara eestlaste
juures, mis on varieeruv 1—
10ö% vahel, kusjuures äratuntar
oa
kultuurivoolu teostamiseks vaja
vahmdeid ja tegijaid; ei saa olla
seda kui eesti keelt räägitakse ai-jnuit
ema peres, kui kirjfutatakse
.luuletusi lauasahtlisse, kui jää-
'dafcse eestlusele truuks oma südames
valdamata oma keeltki.
Ta huvitav ettekmie vaatles
edasi kultuurivoolud© aspekte,
infomiatsiooni ja fbudsmipunkti-de
organiseerimist eestlast© poolt
eestiiastele. Tuleks sisendada eestlasisse
globaalse sidem© vajadust.
Selle tegevus® ülieks^ osaks osa
eesti ajakirjandus, miHe ees^
märke ta loetles ja teid otsis
sellega eestlaste suuFemaks ,tee-väü
^tlastel on see y
60%. Küituurlkeha teine
koosneb kuituurivarudast.
selles toimub kultuurivool, mis
võib suureneda või 1 väheneda
•olelemata-inimeste;aiwsft.,
Globaalne kultuurivool soodüs-mitmesuguste
taseimetegä
kultuüriisitesuste kasvu. Eestlaste
kultuurivool on osa inf oromtsioo-nlvõolust,,
Globaalsel€j ©estlusöle
on oluli^ks takistuseks kaugused.
Äga ka aeg puudujb sündmusist
osavõtmisöks kuna ümbruskoihd
avaldab oma mõjusid. Glbbaalseis
tingimusis on itultuuriv^ol olenev
inf omiatsioanivoolust, • ent
eestlaste
Oma ettekande lõpul ta nmMs
Trent noortejuhtide semhM, M
aluse panijat globaalsele öBsti vaimule.
•
ICaren Viinamäe organiseeris
asavõtjaile vüeminutilise tervis-võimleonise
ja siis algas laudtoon-navestlus,
kus .teemaks, oli Ajakirjanduse
osa meie suhtleonises**.
Laudkonda kuulusid H. Oja, H.
Arvo, V. Johansoin ja W. Raod.
Esimesena käsMes V.: Johanson
meedia rakendusvõimalusi. Kui
üldiselt on olemas mitmeid mooduseid,
siis büllleitääni vajame organisatsiooni
siseelu huvitavaks
tegemiseks, sest sellejuumeg on
oMisim inimeste suhitä^nfns^ Ä
mesegla. Meedia ei tohi olla ühekülgne
ega; halba ignoreerida, mida
tuleb teha aga pöhjaiiku; analüüsiga.
Teiseks H. Oja vaatles ajaSdr-janduss
osatähtsust eesti ühls-kcndlSkus
elus, leidas et eesti ©ja-leht
on seemille kaudu luuakse
side informatsiooni ?mdva ja ^v^
tuvõtva: poole vahel, Ilma eesti
ajalehitedjeta ei saakski^^^^^^^^^^^
selit tegutsevat eesti ühiskonda.
Eesti ajaleht on aidanud mõjutada
seisukohtade võtmist eesti ürituste
suhtes. ;>
on aja-,
saanud pagulaselu
täielikum kroonika, see on eest-
. laste ja eestluse eluraamat. •
Järgnes H. Arvo ettekanne ajalehtede
kirjasaatja, reporteri
ülesainaietest ©ešti 'ühiskonnas,
isest rahvusgrupi uudistevahendus
oleneb kaastööliste võrgust. Kui
praegu veel vamemad seda ala
edasi viivad, peaks eesti noored
ise häMcama neid ülesandeid
täitma ja edasi viima. Tä küsis,
juures on kajs aga eesti nooned on huvitatud
eesti ajialehtede edasi püsimisest,
sest parim oleks kui eesti lehe
juurde noortekaader moodustar
takse.
Edasi V. Johanson rääkis veel
bülletäänidest,, mis on olulised
välfcsöis fceälsusis. Praegu imuvad
sellised informatsioonüehed
Montrealis, Vancouveris ja Ed-montonis.
Ta hindas neid eriti kui
fooi:umit, kus. saab intiimselt oma.
sündmusi avaldada.
Järgnes väga elav diskussioon,
kus noortejuhid tõid esile nmde
esimesi kogemusi eesti ajalehtedes
kirjutamisega, neid repor-taazhe,
mis cn vanemate poolt
noorte üritusist kirjutatud, aga
Ims olukordi ja sõnavõtte on vassitud,
mis nood on eemaldanud
eesti organisatsioonide tööst.
. Netst sõnavõttudest ilmnes siiski,
et eest! ajalehte peetakse vajalikuks,
Imid neilt soovitakse
rohkem kontrollitud, vähem
BEIRUT — Möödunud neljapäeval
Iisraeli sõjalennukid lendasid
üle palestiinlaste põgenikelaagrit
Liibanoni sadaömalinna
Tüüm'se-lähedus ja Ilsiraeli ka-hurpa^
d tegid patruUsõite Liibanoni
rannikul, aga esimest korda
vümia^ viie päeva jooksul iis-raelased
ei -tulistanud. Seni cm
kättemaksuaMsioonid olnud igapäevased
ja seniseks ohtlikumaks
pommitusrefckeks oli ühes
Liibanoni sidrunifarmis ! ^ gi
puudelt enneaegselt maha p5ni-tämin
©.:
Samal ajal on palestünlased visalt
J ätkanud oma pommide pai-gutamisi
Iisraelis, mis ;On vigastanud
arvukalt inimesi. Ühe plahvatuse,
mida palestünlased ütlesid
olevat nende tekitatud, tunnistasid
juudid s iM õnnetusjuhtumiks,
kus nende omad miinid olid
plahvatanud. '
Eesti Lauljate Liit P.-ABaeenkas Jufaatias Ja laulupeo toimkonna liikmed — esimeme irlda vasakult: L. Ära-vaM
(õpilaskoorid), E. Külaspea (ELLP esimees), K. Konze (ELLP sekretär), A. Kelder (ELLP abiesi:
mees), V.Voitk(kavaraamat); teine rida vasakult: E. Tikenlberg (ELLP liige eriülesannetes), K. Kauff
(ELLP abisekretär), V. Rein (üldkooride vanem), H. Kasenurm (ELLP laekur), E.Taul (dekoratsioonid),
S. Tork Ja S. Kaur Xiekoratsioomie kavasadite rakeiadajad) Ja Ä. Kukk (laulupeo rongkäigu.juht).
Foto: Tommy Tomsoe
OB BD
GENF — Rahvusvaheliste ma|anduslike aruannete kohaselt ei ole läänemaailma ja kommunistlike
' rüklöe vaielises kaubavahetuses viimaste aastate jooksul muudatusi tekMaud,ning need arenevad
Siavaie alusel, millega raudeesriidetagjistele riilddele garanteeritakse läänemaailiaä pankade
Mgadikke krediite. Vastavate andmete põIaJaB on —«r™5„ * i t s i r i r . . ^ « . ^iMAn, T^ÄI*»^ iJüSnAmflflflmjnfe
Msvamtad • juba 50 majarMe dollarie.
STOKHÖLM -- Rootsi seismüi-sed
instrumendid näitasid, et %
Liit sooritas 7. maü järj^ordse
maaaluse
I^Mnmiplahvatus teostus Semipala-tinski
piirkomias ja selle tugevuseks
oli Richter skaalal 5,6.
Huvitaval kombele! häiri lääne-*
riikide pankureid pidevalt kasvav
kommunistlikkude riikide võlad ja
kominuiiistid naudivad lääne finantsmaailmas
isegi suuremat
usaldust kui sellised vaba maaihna;
sektorisse kuuluvad rügid nagu
Brasiilia, Mehhiko ja mõned Aafrika
riigid. •>.;•;.••
'Sealjuijre^ ;©xii jmõned kommuM
likud riigid miivõrd suurtes võlga,
des, et võlgade korraldamine võtab
suure -osä nende kõva valuuta
sissetulekutest. ; : .:
Nii näiteks peab võlgadega ülekoormatud
Pcola kulutama umbes
54 protsenti onia kõvavaluuta sissetulekutest
1979. aastal välisvõlga-de
ikoiTäidamiseks. F r a n^
Dresdner panga andmetel kulub
Ida-Saksamaal, Ungaril ja RiMee-nial
lääneriikidelt saadud laenude
korraldamiseks ca 40 protsenti, N.
Liidul 28 protsenti ja Tshehhoslo-vakMal
25 protsenti kõva-valuuta
sissetulekutest ,
Kui kommunistlike riikide võlad
kapitalistlikeie riikidele ulatuvad
praegu 50 miljardi dollarile, siis
vastavate kalkulatsioonide põhjal
tõusevad need aastaks 1990
200 miljardi dollarile,
kusjuures on arvestatud ka 4 prot-sendüise
inflatsiooniga aastas.
Crenfis asuv Euroopa Majanduslik
Komisjon kalkuleerib, et kom-munisthkkude
riikide väliskaubanduse
defitsiit ulatus 1978. aastal
6,5 müjardi döllarÜe. Ida-Euroopa
kommunistlikud riigid vabandavad
seda suurt defitsiiti lääneriikide
kaubanduse ikaitsepoliitifcaga ja
kõikuva majandusega, Ipid lääneriikide
poolt kinnitatakse,
et kommunistlikkude riikide kaiii°
bad on viltetsa kvaliteediga ja
kommunistidel pauduvad koge-
Mused kaupade turustamiseks
lääneriikide turgudel.
Paljud eksperdid kalkuleerivad,
et lääneriikide ja konununistlikkü-de
riikide vahelist kaubavahetust
tulevikus ei fwdurda üha suurenevad
punase bloki võlad, vaid raud-eesrüde
tagant läänemaailma turgudele
paisatud odavad, fcaubadj
mis on vahnistatüd lääneriikide
! abiga valmistatud vabrikutes Ja
j läänest rmporteeritud masinatega.
J Kui kommunistlike riikide kaupade
kvaliteet paraneb^ siis kujunevad
need ohtl&eks võistlejaiks läänemaailma
kaupadele ja suurendavad
läänes valitsevat tööpuudust.
LOS ANGELES Ühibensiinjjaahia, töölist juba tulistati ja
teist ähvardati KaKfomia uu^
auto numbri järgi organiseeritud bensiinimüügi plaan ei andnud
küllaldaselt tagajärgi, ega suutnud bensiini saamisega seotud
närvitsevad .olukorda leevesidada.';^
reedel, 25. maii M o § o
ted €hurcli (Church & oiieem)
XÄUI^EO RONGKÄIGU algus 26. mai KL 1.S® Q^eei'
LAULUPIDU 3 pJ. Varsity Arena (Bloor & Äveiue Rd.)
RAHVAPIDU^Iaup., 26. mai! M. 8 õ. North Yoirk Centinmial
'(Finch & Bathiarst)
VAIMULE KOITO^ERTpilbiap., m maU M. 3 p.L Metimpolitam
ChurclB
TEATRIETENDUS „OLEKSIN LAULULINB" 2?. mail' M.
RyersoBÜ teater (Gerrard &.Yomge)
Samal ajal Washingtonis surmas
parlament ipresident Carteri
bensiini jaotusplaani, kuigi parüar
iToendi liider'Thonias Ö'neill palus,
©t neil oleks, julgust unustada
piirkonnad jia hääletada üldmh-vuslifees
huividies.
Jaht õlile on toonud kaasa mit-uneid
traagilisi tagajärgi. Mõned
on bensiini oma kodudesse niivõrd
palju hankinud, et kõik lahtised
liõud on täis. Selletõttu on
tekkinud tulekahjusid;
õlivähesus on tõstnud veelgi
õlimaade laimust, nü on Saudi
Araabia juba öelnud, et tal on lähema
.paari kuu kestel kavatsus
järjekordselt õlihinda tõsta.
Laulupeo, sümfoomakontserdi pMetite eelmüiük Eesti Majas
piletite eellmüük samas
EESTI LAULJATE LIIT P.-.
Eesti Kunstide Keskuse NÄITUS, pühap., 27. mail
keH 10 homm. Tartu Col!ege'is, 310 Bloor St. W<B§t
Näituse ajal kell 11 homm. ja k e l l i p. aohinma
etnograafiline füm „ALATI MEELES" ja dia- |
positiive rahvaroivastest ning EKK tegevusest
WASHINGTON
ühendriigid ön tõusnud teisele kohale
juhtivate läänemaailma tööstusmaade
hulgas inflatsiooni suuruses.
Hüjuti avaldatud teadete koha-šölt
on inflaitsiooh nüüd 10j2^o. Inflatsioon
on lääne tööstusmaailmas
kõrgeun Indias 13,7''/o-ga, kolmas
on Prantsusmaa 10,1%, jneljas i i g -
lismaa 9,8% ja viies Kanada 9,2%.
President Garteri ma jandusük nõuandja
Alfred Kaim hoiatas, et lähi-mail
kuudel on oodata veelgi rohkem
halbu uudiseid inflatšioonirin-dei.'•.:';,
v;;;; V;-^
•S« i^fOÜ surnud
CLEVELAND — Kanada päritoluga
Ameerika ühendriikidel miljonär,
kes on sa'anud tunbaks
kaubavahetuse edutajana N.. l i i du
ja teiste kommunistlike maa^
dega, suri 95 aastasena. Väsimatu
koostöö õhutajana ida ja lääne
vahel, ikülastas ta korduvalt N.
Liitu ja pidas oma sõbraks ka endist
, N. Liidu • juhti Nikita
Hrushtsevit. Oma teenete eest
;maailmarahu" heaks hinnati teda
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 15, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-05-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790515 |
Description
| Title | 1979-05-15-01 |
| OCR text |
latiönal Libraxy 5625^
Gen. Ac(iulsit4«ss-ss«*i
Ottawa, Ont „ F l ^ ^
KlA OM
tration nnmber
f IL
^ " " " N r . 37 (257®) XXVIII"atetakäik Teisipäeva, 15. mM 1%^-^"^^^^^, May 15, IW
^ RAHVUS-VAHELINE
• LASTE AASTA
Üksiknumbri liind 40 cenM
axa
Tagasihoidlik oswSft ©©stlus© ^rejiq#@ed@ ®*siBiis®sf
_ ^Möödimud:nädaM5pi!jI toto ülijkoois Kaaada Eestot©
ÜMskoBidlik seminar. Tänavune osavSti oli ts&gasihoidük, kuid Osavitvad nooired olid entusiastlikud
eest! organisatsioonide töö t^eniisesjä eestluse tawiitSiiist©* Jätkamises. Koiial
olid peamiselt Toronto Ja:Montrea!i noored.
Seminar algas juba reede õtotul
registreerimise, tutvpnlse ja lühema,
meelelaihutusliku osaga.
Laupäev oli varaiiommiteust õhtuni
pingeline tööpäev, kus peeti
arvukalt mitmesuguseid juihtimise
oskust sisendavad ettekanded.
Pealelõuna oli ipeamiselt ipühenda-tud
spordile ja kehalisele kasvar
tusele, õhtui H.-Moks pidas üle-
, vaate eesti spordist millele järgnesid
•mäaagudrlaui ja'meelelahutuslik
osa, Tehnilistel põhjustel
toom© pühapäeva ennelõuinase
osa enne kui saairtie
laupäevast tegevust kirjeldada.
Samuti on ära jäänud pühapäeva
päraMaunane kava kus käsitleti
mitmekuItuurjlisS
nausio . '
Ävaddaane n©9d meie lehe järgmises
numbrss.
Seminiaal viimasel päeval, pühapäeval
oli ennelõoiqane aeg pühendatud
globaalsele eestlusele, müli-ne
eeldab komonunlkiatsioani üle
maaitona hajutatud eestlaste vahel,
milleks on meie olud^ ajakirjandus..
Kuna sellele järgnas
laudkomiavestlus ajakirjanduse
küsimuste üle, siis ses nagu jätkas
esimest, kus samuti oli käsitletud
ajakirjanduse eesmäiiKe ja
taotlusi globaalse eestluse teenimisel.
, ^
Prof. W. Raud oma ettekandes
Jätkas eelmisel aastal alustatud
globaalse eestluse temaatikat. Ta
kordas mõnda põhilist mõtet miai-nides,
et kuigi Kodu-Eesti on alus,
jätkame rahvuslikku tegevust
globaalses idratuses. Ta vaatles
sellega seoses eesti kultuurikeha
mõistet ja -kultuurjmäara eestlaste
juures, mis on varieeruv 1—
10ö% vahel, kusjuures äratuntar
oa
kultuurivoolu teostamiseks vaja
vahmdeid ja tegijaid; ei saa olla
seda kui eesti keelt räägitakse ai-jnuit
ema peres, kui kirjfutatakse
.luuletusi lauasahtlisse, kui jää-
'dafcse eestlusele truuks oma südames
valdamata oma keeltki.
Ta huvitav ettekmie vaatles
edasi kultuurivoolud© aspekte,
infomiatsiooni ja fbudsmipunkti-de
organiseerimist eestlast© poolt
eestiiastele. Tuleks sisendada eestlasisse
globaalse sidem© vajadust.
Selle tegevus® ülieks^ osaks osa
eesti ajakirjandus, miHe ees^
märke ta loetles ja teid otsis
sellega eestlaste suuFemaks ,tee-väü
^tlastel on see y
60%. Küituurlkeha teine
koosneb kuituurivarudast.
selles toimub kultuurivool, mis
võib suureneda või 1 väheneda
•olelemata-inimeste;aiwsft.,
Globaalne kultuurivool soodüs-mitmesuguste
taseimetegä
kultuüriisitesuste kasvu. Eestlaste
kultuurivool on osa inf oromtsioo-nlvõolust,,
Globaalsel€j ©estlusöle
on oluli^ks takistuseks kaugused.
Äga ka aeg puudujb sündmusist
osavõtmisöks kuna ümbruskoihd
avaldab oma mõjusid. Glbbaalseis
tingimusis on itultuuriv^ol olenev
inf omiatsioanivoolust, • ent
eestlaste
Oma ettekande lõpul ta nmMs
Trent noortejuhtide semhM, M
aluse panijat globaalsele öBsti vaimule.
•
ICaren Viinamäe organiseeris
asavõtjaile vüeminutilise tervis-võimleonise
ja siis algas laudtoon-navestlus,
kus .teemaks, oli Ajakirjanduse
osa meie suhtleonises**.
Laudkonda kuulusid H. Oja, H.
Arvo, V. Johansoin ja W. Raod.
Esimesena käsMes V.: Johanson
meedia rakendusvõimalusi. Kui
üldiselt on olemas mitmeid mooduseid,
siis büllleitääni vajame organisatsiooni
siseelu huvitavaks
tegemiseks, sest sellejuumeg on
oMisim inimeste suhitä^nfns^ Ä
mesegla. Meedia ei tohi olla ühekülgne
ega; halba ignoreerida, mida
tuleb teha aga pöhjaiiku; analüüsiga.
Teiseks H. Oja vaatles ajaSdr-janduss
osatähtsust eesti ühls-kcndlSkus
elus, leidas et eesti ©ja-leht
on seemille kaudu luuakse
side informatsiooni ?mdva ja ^v^
tuvõtva: poole vahel, Ilma eesti
ajalehitedjeta ei saakski^^^^^^^^^^^
selit tegutsevat eesti ühiskonda.
Eesti ajaleht on aidanud mõjutada
seisukohtade võtmist eesti ürituste
suhtes. ;>
on aja-,
saanud pagulaselu
täielikum kroonika, see on eest-
. laste ja eestluse eluraamat. •
Järgnes H. Arvo ettekanne ajalehtede
kirjasaatja, reporteri
ülesainaietest ©ešti 'ühiskonnas,
isest rahvusgrupi uudistevahendus
oleneb kaastööliste võrgust. Kui
praegu veel vamemad seda ala
edasi viivad, peaks eesti noored
ise häMcama neid ülesandeid
täitma ja edasi viima. Tä küsis,
juures on kajs aga eesti nooned on huvitatud
eesti ajialehtede edasi püsimisest,
sest parim oleks kui eesti lehe
juurde noortekaader moodustar
takse.
Edasi V. Johanson rääkis veel
bülletäänidest,, mis on olulised
välfcsöis fceälsusis. Praegu imuvad
sellised informatsioonüehed
Montrealis, Vancouveris ja Ed-montonis.
Ta hindas neid eriti kui
fooi:umit, kus. saab intiimselt oma.
sündmusi avaldada.
Järgnes väga elav diskussioon,
kus noortejuhid tõid esile nmde
esimesi kogemusi eesti ajalehtedes
kirjutamisega, neid repor-taazhe,
mis cn vanemate poolt
noorte üritusist kirjutatud, aga
Ims olukordi ja sõnavõtte on vassitud,
mis nood on eemaldanud
eesti organisatsioonide tööst.
. Netst sõnavõttudest ilmnes siiski,
et eest! ajalehte peetakse vajalikuks,
Imid neilt soovitakse
rohkem kontrollitud, vähem
BEIRUT — Möödunud neljapäeval
Iisraeli sõjalennukid lendasid
üle palestiinlaste põgenikelaagrit
Liibanoni sadaömalinna
Tüüm'se-lähedus ja Ilsiraeli ka-hurpa^
d tegid patruUsõite Liibanoni
rannikul, aga esimest korda
vümia^ viie päeva jooksul iis-raelased
ei -tulistanud. Seni cm
kättemaksuaMsioonid olnud igapäevased
ja seniseks ohtlikumaks
pommitusrefckeks oli ühes
Liibanoni sidrunifarmis ! ^ gi
puudelt enneaegselt maha p5ni-tämin
©.:
Samal ajal on palestünlased visalt
J ätkanud oma pommide pai-gutamisi
Iisraelis, mis ;On vigastanud
arvukalt inimesi. Ühe plahvatuse,
mida palestünlased ütlesid
olevat nende tekitatud, tunnistasid
juudid s iM õnnetusjuhtumiks,
kus nende omad miinid olid
plahvatanud. '
Eesti Lauljate Liit P.-ABaeenkas Jufaatias Ja laulupeo toimkonna liikmed — esimeme irlda vasakult: L. Ära-vaM
(õpilaskoorid), E. Külaspea (ELLP esimees), K. Konze (ELLP sekretär), A. Kelder (ELLP abiesi:
mees), V.Voitk(kavaraamat); teine rida vasakult: E. Tikenlberg (ELLP liige eriülesannetes), K. Kauff
(ELLP abisekretär), V. Rein (üldkooride vanem), H. Kasenurm (ELLP laekur), E.Taul (dekoratsioonid),
S. Tork Ja S. Kaur Xiekoratsioomie kavasadite rakeiadajad) Ja Ä. Kukk (laulupeo rongkäigu.juht).
Foto: Tommy Tomsoe
OB BD
GENF — Rahvusvaheliste ma|anduslike aruannete kohaselt ei ole läänemaailma ja kommunistlike
' rüklöe vaielises kaubavahetuses viimaste aastate jooksul muudatusi tekMaud,ning need arenevad
Siavaie alusel, millega raudeesriidetagjistele riilddele garanteeritakse läänemaailiaä pankade
Mgadikke krediite. Vastavate andmete põIaJaB on —«r™5„ * i t s i r i r . . ^ « . ^iMAn, T^ÄI*»^ iJüSnAmflflflmjnfe
Msvamtad • juba 50 majarMe dollarie.
STOKHÖLM -- Rootsi seismüi-sed
instrumendid näitasid, et %
Liit sooritas 7. maü järj^ordse
maaaluse
I^Mnmiplahvatus teostus Semipala-tinski
piirkomias ja selle tugevuseks
oli Richter skaalal 5,6.
Huvitaval kombele! häiri lääne-*
riikide pankureid pidevalt kasvav
kommunistlikkude riikide võlad ja
kominuiiistid naudivad lääne finantsmaailmas
isegi suuremat
usaldust kui sellised vaba maaihna;
sektorisse kuuluvad rügid nagu
Brasiilia, Mehhiko ja mõned Aafrika
riigid. •>.;•;.••
'Sealjuijre^ ;©xii jmõned kommuM
likud riigid miivõrd suurtes võlga,
des, et võlgade korraldamine võtab
suure -osä nende kõva valuuta
sissetulekutest. ; : .:
Nii näiteks peab võlgadega ülekoormatud
Pcola kulutama umbes
54 protsenti onia kõvavaluuta sissetulekutest
1979. aastal välisvõlga-de
ikoiTäidamiseks. F r a n^
Dresdner panga andmetel kulub
Ida-Saksamaal, Ungaril ja RiMee-nial
lääneriikidelt saadud laenude
korraldamiseks ca 40 protsenti, N.
Liidul 28 protsenti ja Tshehhoslo-vakMal
25 protsenti kõva-valuuta
sissetulekutest ,
Kui kommunistlike riikide võlad
kapitalistlikeie riikidele ulatuvad
praegu 50 miljardi dollarile, siis
vastavate kalkulatsioonide põhjal
tõusevad need aastaks 1990
200 miljardi dollarile,
kusjuures on arvestatud ka 4 prot-sendüise
inflatsiooniga aastas.
Crenfis asuv Euroopa Majanduslik
Komisjon kalkuleerib, et kom-munisthkkude
riikide väliskaubanduse
defitsiit ulatus 1978. aastal
6,5 müjardi döllarÜe. Ida-Euroopa
kommunistlikud riigid vabandavad
seda suurt defitsiiti lääneriikide
kaubanduse ikaitsepoliitifcaga ja
kõikuva majandusega, Ipid lääneriikide
poolt kinnitatakse,
et kommunistlikkude riikide kaiii°
bad on viltetsa kvaliteediga ja
kommunistidel pauduvad koge-
Mused kaupade turustamiseks
lääneriikide turgudel.
Paljud eksperdid kalkuleerivad,
et lääneriikide ja konununistlikkü-de
riikide vahelist kaubavahetust
tulevikus ei fwdurda üha suurenevad
punase bloki võlad, vaid raud-eesrüde
tagant läänemaailma turgudele
paisatud odavad, fcaubadj
mis on vahnistatüd lääneriikide
! abiga valmistatud vabrikutes Ja
j läänest rmporteeritud masinatega.
J Kui kommunistlike riikide kaupade
kvaliteet paraneb^ siis kujunevad
need ohtl&eks võistlejaiks läänemaailma
kaupadele ja suurendavad
läänes valitsevat tööpuudust.
LOS ANGELES Ühibensiinjjaahia, töölist juba tulistati ja
teist ähvardati KaKfomia uu^
auto numbri järgi organiseeritud bensiinimüügi plaan ei andnud
küllaldaselt tagajärgi, ega suutnud bensiini saamisega seotud
närvitsevad .olukorda leevesidada.';^
reedel, 25. maii M o § o
ted €hurcli (Church & oiieem)
XÄUI^EO RONGKÄIGU algus 26. mai KL 1.S® Q^eei'
LAULUPIDU 3 pJ. Varsity Arena (Bloor & Äveiue Rd.)
RAHVAPIDU^Iaup., 26. mai! M. 8 õ. North Yoirk Centinmial
'(Finch & Bathiarst)
VAIMULE KOITO^ERTpilbiap., m maU M. 3 p.L Metimpolitam
ChurclB
TEATRIETENDUS „OLEKSIN LAULULINB" 2?. mail' M.
RyersoBÜ teater (Gerrard &.Yomge)
Samal ajal Washingtonis surmas
parlament ipresident Carteri
bensiini jaotusplaani, kuigi parüar
iToendi liider'Thonias Ö'neill palus,
©t neil oleks, julgust unustada
piirkonnad jia hääletada üldmh-vuslifees
huividies.
Jaht õlile on toonud kaasa mit-uneid
traagilisi tagajärgi. Mõned
on bensiini oma kodudesse niivõrd
palju hankinud, et kõik lahtised
liõud on täis. Selletõttu on
tekkinud tulekahjusid;
õlivähesus on tõstnud veelgi
õlimaade laimust, nü on Saudi
Araabia juba öelnud, et tal on lähema
.paari kuu kestel kavatsus
järjekordselt õlihinda tõsta.
Laulupeo, sümfoomakontserdi pMetite eelmüiük Eesti Majas
piletite eellmüük samas
EESTI LAULJATE LIIT P.-.
Eesti Kunstide Keskuse NÄITUS, pühap., 27. mail
keH 10 homm. Tartu Col!ege'is, 310 Bloor St. W |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-05-15-01
