1984-04-17-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Lijrary 50253
Gcn. Acquisitions Scction
OTTAWA, ontc •. m om
HLMUB I G A L TEISIPÄEVAL
J A NELJAPÄEVAL
Nr. 30 (3047) X X X f f l aastakäik Teisipäeval, 17. aprillü Aprill7,1984 Üksilmiimbri hind 70 centl
Ämeerikbsf© pooli* cisetafnd nii uid m pQ\k\m%^mM Mkknmm%^w
WASHINGTON —. Ameeriklastele on omavaheliseks tüU põhjnselcs
Nikaraagua {sadama mineersmine. Miinide paigitamise tõttu m
hulgas üks N . Liidu tanklaev.
ialemaaümset jtähelepanna ärata-küime
laevaõnnetus®, len-
USA salaluureasutus CIA otsus
mineerida Nikaraagua sadam, ^oli
heaks kiidetud USA presidendi
Ronald Reagani poolt Valge Maja
riikliku julgeoleku nõuandja Robert
McFarlani kinnitusel ja Pen-tagoni
toetusel, vaatamata välisministri
George Šhultzi| vastupidistele
arvamistele, selgitasid valitsuse
ametnikud maailma poolt hukka-mõistetud
sammu teostajaid.
Ametnikud, litiesid, et sellekohane
ettepanek tehti presidendile, kui
osa CIA plaanist Nikaraagua majanduse
kahjustamiseks
Ja raskuste tegemiseks sandani^-
ta valitsusele vasakpoolsete massiliste
abistamise pärast Salvadoris.
Presidendile esitati koisiipus sanda-nistidele
raskuste tekitamiseks, kuid
sadama mine©rimist poldud toodud
fookusse.
Need ametnikud keeldusid süsM
kommenteerimast Reagani seldcu-mišt
asjasse või mineerimise otsusest
teadis olema, öeldi ainult, et
see oli osa „pakendist", millest
räägiti presidendiga; Ülejäänud
osa „pakendist" sisaldas USA
poolt antud rahalist t toetust
5,contrate" arvu suurendamist seniselt
15.000-lt 18.0Q()-le sandanisti-de
vastu võitlemiseksl ja tegevuse,
ümberorganiseerimišt nende jõujaamade,
sildade ja muude majanduslike
objektide ründamiseks. Kas
mineerimist, jätkatakse, selle kohta
andsid ametnikud vasturääkivaid
seletusi; kuid seda arutletavat kõrgemal
pool.
USA Senatis öeldi, et USA ei
tohiks mingil viisil sekkuda Nikaraagua
sadamate mineerimisse
Üks Senati liige küsis, mis ütleks
USA siis, kui näiteks Kuuba mi-neeriks
Miami sadama?
Mineerimist arutati kaks kuud
tagasi Riiiklilcu Julgeoleku Planeerimise
Grupis, mida juhatas abi-president
George Bush.,Valge Maja
ja välisministeeriumi ametnikud
ütlesid, et välisminister Shultz oli
olnud selle üle skeptiline, tõenäoliselt
kartes proteste diplomaatidelt,
nagu on ka tehtud mitme riigi
poolt.
Ühe ametniku üteluse kohaselt
pärast seda, kui C IA toetusel mässuliste
poolt asetatud miin oli vigastanud
N . Liidu tanklaeva Nikaraagua
sadamas Puerto Sandinos
20. märtsil,,
Shultz väljendlas 9<,väga sügavat
ksihetsnlsf V aga ei avaldanud
s i i ^ hukkamõist selle poliitika
vastu..
üheks põhjuseks olevat asjaolu, et
valitsus, ei ole teinud ametlikult
teatavaks, et C IA toetab sandanis-tide
vastu võitlevaid jõudusid.
Hiljutisel pressikonverentsil keeldus
president Reagan kommenteerimast
selle spetsiaalse taktika kohta,
mida kasutatakse sandanistide
kahjustamiseks. Aga ta ütles, et
,;Nikaraagua eksporteerib. revolutsiooni
Šalvadorisse" ' ja lisas, et nii
kaiia kui nad seda teevad, katsuvad
ameeriklased teha ebamuyagu-si
Nikaraagua valitsusele, kuni nad
lõpetavad sellist laacji aktsioonid^
Miinide asetamine Nikaraagua
sadamasse oli öhiud kontroversi-aalne
isegi CIA-s, kuna seal polevat
olnud selge, kas toetada seda
Juba planeerimise astmes.
tamiseks, kuna pöördDmlie b^Õ-
Jaks võiks alata pärast seda kui
Meagan on novembris presidem-diks
tagasi valitud.
Valge Maja on siiski eitanud sellist
poliitilist strateegiat, aga Reagan
on öelnud mitmel puhul vanemaile
ametnikele, / et ta ei kavatse
„mitte ühtki riiki kaotada kommunismile
meie silmade all."
Reagani „salajane sõda" on põhjustanud
ülemaailmset kriitikat.
Ühe fügi sadama mineerimine,
kellega ametlikult pole sõjalist
fföTonto eesti
mpdelle valmis
Aili Kttutaiii,
iskonnas oli suursündmuseks T.E.S. Lasteaia traditsiooniline kevadine moenäitus. PUdU rida
esinemiseks, vasakult Erik Laar, MiaToos€r Peter Toose, Skai Raamat, HeiU Orav ja
"Foto: Ilme LUtevars
Ja polevat mund teed kui loobus- CIA arvates olevat see sekkuda
selliselt tegeviüsest. < niine geriljade tegevMše aegluS^
Mõnelt poolt on seda aimetatud
riigi-toetusega terrorismiks,,, internatsionaalsete
kokkulepete j rikkumiseks,
seda on hukka iti^^stetud
nii siseriigis kui ka väljaspool
Isegi USA Kongressi liikmed,
mõned neist Reagani poliitika tugevamad
toetajad, on £/üiUdistajii|d
presidenti salajases, rumalas võttes
kiskuda USATd, ^ t a , valetamises
Kongressile ja minnes üle oma põhiseaduslike
võimupiiride,; .;kuni
siiiüdistusteni intematsionjajalses
terrorismis, ihna et ta seda hät)e-neks
või vabandaks selle üle. r ;
Suurem valearvestus olevat CIA
agentideiotsene kasutamine Nikaraagua
sadama miiieaimisel ihna
sellest Kongressile teatamata.
See olevat põhjustaimd Valges
Majas kaose ja põhjustanud
Reaganile halvima välispoliitilise
...Jkrilsi träoa vali&use ajal.
Vähendamaks välisministeeriumi
osa vahejuhtumis on Shultzi abid
rääkinud meediale, et välisminis"
,ter on olnud vastu miinide asetamisele
Nikaraaguas. Reagan ise on
keeldunud avalikult kontroversiaal-sest
küsimusest rääkima, kuid valitsus
olevat temud palavikuliselt plaane,
kuidas poliitiliselt hävitavast olu-,
korrast välja tulla, katsudes kogu
Kesk-Ameerika vahejuhtumi põhjused
kirjutada Nikaraagua arvele.
Vabadusliidu head tööaastad
tiktslowid käigus Endine juhatus vatitl^^^^^
Mmõiguste päevase konverentsi lõppedes toimus samas saalis Balti Vabaduslüdu
. Ülevaate Balti Väbaduslüdtttöiist andis esimees Valdis Pavlovskis.
.fljWöödunud aasta oli tegevusrikas
ja viljakas nagu juba olid näidanud
tänasest kõnelejad ja ülemaailmsete
Balti organisatsioonide juhid.
See töö on leidnud- järjest suurenevat
poöMoidu baltlaste ; hulgas
ning liMeškõnd kasvab järjekindlalt
ülemaaliselt; J . " :
Saavutati:Balti Vabaduspäev nisig
kohtumine presidendiga, millest
võttis osa 250 baltlast.
Samal ajal toimus kokkusaamine
presidendi assistendiga, mületõttu
fcžisident Reagan saatis kirja
Ühinenud Rahvaste Organisätsioo:
ni liikmetele USA ÜRO esindaj^
Jeanne Kirkpatrieku kaudu, milles
USA toob ette mitte Balti riikide
annekteerimist.tunnustada Nõukogude
Lüdu poolt. Oa toimunud arvukaid
demonstratsioone, voeti osa
- vene vodka boikotist, on olnud
arvukaid esmemisi televisioonis,
raadios, intervjuud ajalehtedes
ning lugejakirjad. Möödunud aastal
oli edukas Inimõiguste Konv®^
rents Los Angeleses* ;
EVL bülletääni läheb peale baltlaste
umbes 5000—6000 ameearika
publikule, ajakirjandusele, riigiorganitele,
presidendile ja tema ligematele
kaastöölistele. Praegu on
eriti täielik ameerika ajakirjahdut
se nimestik New•'Yw^ New;Jersey,
Kalifomia jä Massachusettsi
osariikide kohta. Nüüd on ilmunud
kaks erilist „01ümpia teateid", mis
lähevad Spordi- j apölütilistele aja^
Mrjanikkudele. Balti Vabadus^^^
•juhatus ja direktorid on teinud palgil
tööd ja hästi koos töötanud. I ja
^^ole aastase tööga on saavutatud
uskumatult palju.
Esimehe ettekande .järel esitas
BVL laekui" jH, Nurmberg aastaaruande,
inis'.pii kinnitatud revis-joöikomisjöni
poolt ja võeti üldkoosoleku
poolt vastu.
Üldkoosolek vaUs tagasi juhatuse
vanas koosseisus. "
Eotatsioonikorras võinuks esimehe
koilt minna Avo Piirisillale,
^ kes keeldus kuna olümpiamängu-
' de aktsioonid on käigus ja parem
r oh samas koosseisus edasi tõota-
•.;da...'.; • -:::m\)r,---^-.:-[^,
Aristids' Lambergs ^fe^
ülevaäiÄ sealsest tegevusesi;, niida
ka tegid lükmed, kes olid kohale
tulnud teistest osariilddest.' Koosoleku
lõpul avaldati tänu -juhatusele
heä töö eest.
MOSKVA - N. Lüdu i||rimõuko-gu
võttis vastu kaua arutluse aU
olnud seaduse, mülega viidi laste
kooliskäimise vanus seniselt seitsmelt
kuuele aastale. Ka suurendati
õppeprogramme kõrgemais Massi-
MOSKVA — Kremli juhile Konstantin Tshernenkole anti mõödimud
nädalal viimane kõrgeim ametikoht, kui ta nimetati ülemnõukogu poolt
N. Lüdu presidendiks. Varem on talle juba antud parteijuhi ja sõja-\
vägede iüenijuhataja ametikohad. Samasuguse kolmekordse ametinimetuse
oli saanud ka ta eelkäija Juri Andropov.
Ei b o i k o t e e ri
i a m ä n g e
nelja^., 26. apr. 1984 kell 7.M ®.
.Eesti Majasloemg:
,pALASKA M A A Sm M
KÕIK TERETULNUD
Kõnes 1500-le delegaadüe ülemnõukogus
Tshemenko tegi teatavaks
palgatõusu 6 müjomle kooli-öpeajale,
kelle palka tõsteti 35
prpts., mis tegevat rügi väljamine-,
jiuist 5.5 müjardit rubla.'
Kuid palgatõusuga olevat seotud
ka mitmesugused tingimused sa-
: aaaegselt avaldatud eeskirjades.
tõusu väärilised, peavad andma;
oma õpüastele „võime iseseis^
vaks mõtlemiseks ja loovtööks";
Ka peavad õpetajad oma „õpüas-tes
kultiveerima tugevat immuunsust
vaadetele ja moraalile, mis
pole nõukogude süsteemüe omased.'^
.
MOSKVA — N. l i i t ei kavatse
eeloleval suvel peetavaid olümpiamänge
boikoteerida, öeldi nõukogude
allikaist. Selline kommentaar
tehti pärast eriti vüiast rünnakut
uudisteagentuuri Tassi poolt N. Lüdu
Olümpiakomitee nimel. Selles
süüdistati USA-d olümpiamängude
põhikirja rikkumises, vüijates et
selletõttu võiks N. Lüt mänge boikoteerida,
V
õpetajad, kes võivad oUa palga-lllillllilllllllllilliilillilllllilllililllllllllllilllllillllilillllilillilillllillil^
Hamiltoni i@sf i Segakoor @sitab
• Uo
F i r s t ^ i i i e e dudif ©'©riumis
150 King S t . E., H®milt®n, O n i
Pär&$fkonf$erfi k^hvilGud i
Kuna susir-reede, 20. aprill o n Kanad
a s iifdine p ü f t a , s i i s Ilmub käesoleval
nädalal suurendatud kulul üks „Yaba
Eestlase^' number, mh kannab feisi^
paevšg IJ.aprillikuupäeva.
i
¥aJba EesHasi^lfmmetu^^^ foUfu s i
iliil!llilllilinnHH9i!ll!l9lllllliliHlllili!H!iSiliillllitlHIIIUi^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 17, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-04-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840417 |
Description
| Title | 1984-04-17-01 |
| OCR text | National Lijrary 50253 Gcn. Acquisitions Scction OTTAWA, ontc •. m om HLMUB I G A L TEISIPÄEVAL J A NELJAPÄEVAL Nr. 30 (3047) X X X f f l aastakäik Teisipäeval, 17. aprillü Aprill7,1984 Üksilmiimbri hind 70 centl Ämeerikbsf© pooli* cisetafnd nii uid m pQ\k\m%^mM Mkknmm%^w WASHINGTON —. Ameeriklastele on omavaheliseks tüU põhjnselcs Nikaraagua {sadama mineersmine. Miinide paigitamise tõttu m hulgas üks N . Liidu tanklaev. ialemaaümset jtähelepanna ärata-küime laevaõnnetus®, len- USA salaluureasutus CIA otsus mineerida Nikaraagua sadam, ^oli heaks kiidetud USA presidendi Ronald Reagani poolt Valge Maja riikliku julgeoleku nõuandja Robert McFarlani kinnitusel ja Pen-tagoni toetusel, vaatamata välisministri George Šhultzi| vastupidistele arvamistele, selgitasid valitsuse ametnikud maailma poolt hukka-mõistetud sammu teostajaid. Ametnikud, litiesid, et sellekohane ettepanek tehti presidendile, kui osa CIA plaanist Nikaraagua majanduse kahjustamiseks Ja raskuste tegemiseks sandani^- ta valitsusele vasakpoolsete massiliste abistamise pärast Salvadoris. Presidendile esitati koisiipus sanda-nistidele raskuste tekitamiseks, kuid sadama mine©rimist poldud toodud fookusse. Need ametnikud keeldusid süsM kommenteerimast Reagani seldcu-mišt asjasse või mineerimise otsusest teadis olema, öeldi ainult, et see oli osa „pakendist", millest räägiti presidendiga; Ülejäänud osa „pakendist" sisaldas USA poolt antud rahalist t toetust 5,contrate" arvu suurendamist seniselt 15.000-lt 18.0Q()-le sandanisti-de vastu võitlemiseksl ja tegevuse, ümberorganiseerimišt nende jõujaamade, sildade ja muude majanduslike objektide ründamiseks. Kas mineerimist, jätkatakse, selle kohta andsid ametnikud vasturääkivaid seletusi; kuid seda arutletavat kõrgemal pool. USA Senatis öeldi, et USA ei tohiks mingil viisil sekkuda Nikaraagua sadamate mineerimisse Üks Senati liige küsis, mis ütleks USA siis, kui näiteks Kuuba mi-neeriks Miami sadama? Mineerimist arutati kaks kuud tagasi Riiiklilcu Julgeoleku Planeerimise Grupis, mida juhatas abi-president George Bush.,Valge Maja ja välisministeeriumi ametnikud ütlesid, et välisminister Shultz oli olnud selle üle skeptiline, tõenäoliselt kartes proteste diplomaatidelt, nagu on ka tehtud mitme riigi poolt. Ühe ametniku üteluse kohaselt pärast seda, kui C IA toetusel mässuliste poolt asetatud miin oli vigastanud N . Liidu tanklaeva Nikaraagua sadamas Puerto Sandinos 20. märtsil,, Shultz väljendlas 9<,väga sügavat ksihetsnlsf V aga ei avaldanud s i i ^ hukkamõist selle poliitika vastu.. üheks põhjuseks olevat asjaolu, et valitsus, ei ole teinud ametlikult teatavaks, et C IA toetab sandanis-tide vastu võitlevaid jõudusid. Hiljutisel pressikonverentsil keeldus president Reagan kommenteerimast selle spetsiaalse taktika kohta, mida kasutatakse sandanistide kahjustamiseks. Aga ta ütles, et ,;Nikaraagua eksporteerib. revolutsiooni Šalvadorisse" ' ja lisas, et nii kaiia kui nad seda teevad, katsuvad ameeriklased teha ebamuyagu-si Nikaraagua valitsusele, kuni nad lõpetavad sellist laacji aktsioonid^ Miinide asetamine Nikaraagua sadamasse oli öhiud kontroversi-aalne isegi CIA-s, kuna seal polevat olnud selge, kas toetada seda Juba planeerimise astmes. tamiseks, kuna pöördDmlie b^Õ- Jaks võiks alata pärast seda kui Meagan on novembris presidem-diks tagasi valitud. Valge Maja on siiski eitanud sellist poliitilist strateegiat, aga Reagan on öelnud mitmel puhul vanemaile ametnikele, / et ta ei kavatse „mitte ühtki riiki kaotada kommunismile meie silmade all." Reagani „salajane sõda" on põhjustanud ülemaailmset kriitikat. Ühe fügi sadama mineerimine, kellega ametlikult pole sõjalist fföTonto eesti mpdelle valmis Aili Kttutaiii, iskonnas oli suursündmuseks T.E.S. Lasteaia traditsiooniline kevadine moenäitus. PUdU rida esinemiseks, vasakult Erik Laar, MiaToos€r Peter Toose, Skai Raamat, HeiU Orav ja "Foto: Ilme LUtevars Ja polevat mund teed kui loobus- CIA arvates olevat see sekkuda selliselt tegeviüsest. < niine geriljade tegevMše aegluS^ Mõnelt poolt on seda aimetatud riigi-toetusega terrorismiks,,, internatsionaalsete kokkulepete j rikkumiseks, seda on hukka iti^^stetud nii siseriigis kui ka väljaspool Isegi USA Kongressi liikmed, mõned neist Reagani poliitika tugevamad toetajad, on £/üiUdistajii|d presidenti salajases, rumalas võttes kiskuda USATd, ^ t a , valetamises Kongressile ja minnes üle oma põhiseaduslike võimupiiride,; .;kuni siiiüdistusteni intematsionjajalses terrorismis, ihna et ta seda hät)e-neks või vabandaks selle üle. r ; Suurem valearvestus olevat CIA agentideiotsene kasutamine Nikaraagua sadama miiieaimisel ihna sellest Kongressile teatamata. See olevat põhjustaimd Valges Majas kaose ja põhjustanud Reaganile halvima välispoliitilise ...Jkrilsi träoa vali&use ajal. Vähendamaks välisministeeriumi osa vahejuhtumis on Shultzi abid rääkinud meediale, et välisminis" ,ter on olnud vastu miinide asetamisele Nikaraaguas. Reagan ise on keeldunud avalikult kontroversiaal-sest küsimusest rääkima, kuid valitsus olevat temud palavikuliselt plaane, kuidas poliitiliselt hävitavast olu-, korrast välja tulla, katsudes kogu Kesk-Ameerika vahejuhtumi põhjused kirjutada Nikaraagua arvele. Vabadusliidu head tööaastad tiktslowid käigus Endine juhatus vatitl^^^^^ Mmõiguste päevase konverentsi lõppedes toimus samas saalis Balti Vabaduslüdu . Ülevaate Balti Väbaduslüdtttöiist andis esimees Valdis Pavlovskis. .fljWöödunud aasta oli tegevusrikas ja viljakas nagu juba olid näidanud tänasest kõnelejad ja ülemaailmsete Balti organisatsioonide juhid. See töö on leidnud- järjest suurenevat poöMoidu baltlaste ; hulgas ning liMeškõnd kasvab järjekindlalt ülemaaliselt; J . " : Saavutati:Balti Vabaduspäev nisig kohtumine presidendiga, millest võttis osa 250 baltlast. Samal ajal toimus kokkusaamine presidendi assistendiga, mületõttu fcžisident Reagan saatis kirja Ühinenud Rahvaste Organisätsioo: ni liikmetele USA ÜRO esindaj^ Jeanne Kirkpatrieku kaudu, milles USA toob ette mitte Balti riikide annekteerimist.tunnustada Nõukogude Lüdu poolt. Oa toimunud arvukaid demonstratsioone, voeti osa - vene vodka boikotist, on olnud arvukaid esmemisi televisioonis, raadios, intervjuud ajalehtedes ning lugejakirjad. Möödunud aastal oli edukas Inimõiguste Konv®^ rents Los Angeleses* ; EVL bülletääni läheb peale baltlaste umbes 5000—6000 ameearika publikule, ajakirjandusele, riigiorganitele, presidendile ja tema ligematele kaastöölistele. Praegu on eriti täielik ameerika ajakirjahdut se nimestik New•'Yw^ New;Jersey, Kalifomia jä Massachusettsi osariikide kohta. Nüüd on ilmunud kaks erilist „01ümpia teateid", mis lähevad Spordi- j apölütilistele aja^ Mrjanikkudele. Balti Vabadus^^^ •juhatus ja direktorid on teinud palgil tööd ja hästi koos töötanud. I ja ^^ole aastase tööga on saavutatud uskumatult palju. Esimehe ettekande .järel esitas BVL laekui" jH, Nurmberg aastaaruande, inis'.pii kinnitatud revis-joöikomisjöni poolt ja võeti üldkoosoleku poolt vastu. Üldkoosolek vaUs tagasi juhatuse vanas koosseisus. " Eotatsioonikorras võinuks esimehe koilt minna Avo Piirisillale, ^ kes keeldus kuna olümpiamängu- ' de aktsioonid on käigus ja parem r oh samas koosseisus edasi tõota- •.;da...'.; • -:::m\)r,---^-.:-[^, Aristids' Lambergs ^fe^ ülevaäiÄ sealsest tegevusesi;, niida ka tegid lükmed, kes olid kohale tulnud teistest osariilddest.' Koosoleku lõpul avaldati tänu -juhatusele heä töö eest. MOSKVA - N. Lüdu i||rimõuko-gu võttis vastu kaua arutluse aU olnud seaduse, mülega viidi laste kooliskäimise vanus seniselt seitsmelt kuuele aastale. Ka suurendati õppeprogramme kõrgemais Massi- MOSKVA — Kremli juhile Konstantin Tshernenkole anti mõödimud nädalal viimane kõrgeim ametikoht, kui ta nimetati ülemnõukogu poolt N. Lüdu presidendiks. Varem on talle juba antud parteijuhi ja sõja-\ vägede iüenijuhataja ametikohad. Samasuguse kolmekordse ametinimetuse oli saanud ka ta eelkäija Juri Andropov. Ei b o i k o t e e ri i a m ä n g e nelja^., 26. apr. 1984 kell 7.M ®. .Eesti Majasloemg: ,pALASKA M A A Sm M KÕIK TERETULNUD Kõnes 1500-le delegaadüe ülemnõukogus Tshemenko tegi teatavaks palgatõusu 6 müjomle kooli-öpeajale, kelle palka tõsteti 35 prpts., mis tegevat rügi väljamine-, jiuist 5.5 müjardit rubla.' Kuid palgatõusuga olevat seotud ka mitmesugused tingimused sa- : aaaegselt avaldatud eeskirjades. tõusu väärilised, peavad andma; oma õpüastele „võime iseseis^ vaks mõtlemiseks ja loovtööks"; Ka peavad õpetajad oma „õpüas-tes kultiveerima tugevat immuunsust vaadetele ja moraalile, mis pole nõukogude süsteemüe omased.'^ . MOSKVA — N. l i i t ei kavatse eeloleval suvel peetavaid olümpiamänge boikoteerida, öeldi nõukogude allikaist. Selline kommentaar tehti pärast eriti vüiast rünnakut uudisteagentuuri Tassi poolt N. Lüdu Olümpiakomitee nimel. Selles süüdistati USA-d olümpiamängude põhikirja rikkumises, vüijates et selletõttu võiks N. Lüt mänge boikoteerida, V õpetajad, kes võivad oUa palga-lllillllilllllllllilliilillilllllilllililllllllllllilllllillllilillllilillilillllillil^ Hamiltoni i@sf i Segakoor @sitab • Uo F i r s t ^ i i i e e dudif ©'©riumis 150 King S t . E., H®milt®n, O n i Pär&$fkonf$erfi k^hvilGud i Kuna susir-reede, 20. aprill o n Kanad a s iifdine p ü f t a , s i i s Ilmub käesoleval nädalal suurendatud kulul üks „Yaba Eestlase^' number, mh kannab feisi^ paevšg IJ.aprillikuupäeva. i ¥aJba EesHasi^lfmmetu^^^ foUfu s i iliil!llilllilinnHH9i!ll!l9lllllliliHlllili!H!iSiliillllitlHIIIUi^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-17-01
