1977-07-05-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ottawa,Oat»
Seeond cl&ss m&il regiS'
iratioo number — 1989.
Nr. 49 (2396) XXVI aastakäik Teisipäeval/5. juulil 197r -^T^^ay, July^^ üksikQombri biad-Si etem
Möödunud nädalalõpul toimus SeedriorU Laste Suvekodu kaunu maaralal tänavume Suvihari
1977 pidustus tkvakohas^ kontsertaktusega Ja sellele järgneva vabaõhu etendusega. Kombekohane
Seedriorule omane kaunis ilm oli igati soodne pidustuse läbivtiMseks, millest koos tegelastega
vettis osa kuni 2000 inimest. Avar parkimisväljak oü jälle tihpdalt autodega täidetud, nende hülgas
märgatavalt rohkesti ühendriikide osariikide numbreid.
Vaade Seedrioru kontsertaktusest osavõtjaile. Esireas paremalt Eesti Vabariigi aupeakonsul
Heinsoo abi^äasag^, tema kõrval piiskop K. Raudsepp abikaasaga.
Väncouveri linnapea Jaek Volrich kuulutas aja^aiieraiki| 10,—15. juulini, mil Vancouveris toimuvad
Lääneranhiku Eesti Päevad, Eesti Nädalaks Vancouveris. Proklamatsiooni allakirjutantine toimus
27. juunil Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul Esindajate juuresolekul. Pildil vasakult:
linnapea Jack VoMch ja. EOLL delegatsiooni liikmed Lilian.OUjum, Silvia Värtina: ja-esimees Boris
Tesnov. . •; Fotö.: A. Ksibus
Esknesel poolel oli vabaõhu
kofifcseaTtafeüus ilang^Uite mcmu-mmoi
esisel, kus H!. Päirkma Ü1>
les osstikeelsed, Susan Süit ingliskeelsed
avasõnad. H . Pärikma rõhutas
järjekordselt Seedrioru te.
g^vuse põhimõtet; et kõik ^mis siin
lumkse ja t e h f c e , luuakse Eestile
ja eestlusele. Seda kinnitati
E ^ i hümniga mille ajal lipp kerkis
vardasse. Ta tervitan Seedrioru'nimel
kõiki 22. Suviharjapeost
osavõitjaid, i
„kes meiega oma südamed on
ühendanud liesti ja eestluse
teenimiseks."
Erüisetervituse ta ütles aga Suvihari
1977 aupatroonile aupeakon-suil
I. Heinsoole ja piiskop K.
Raudsepaüe, kes esimekt korda aktuse
, raames on tegev vaimuliku
talituse osas.
, Susan Suit ütles lühikese ing-lis!
k588lse avasõna, seletades Seed-riOTu
saamislugu 1956. aastal ja
saue eesmärki, öeldes, et, Seedrioru
on teiseks koduks -tuiitodeüe
e^tlasile kaugelt jal ligidalt, kus
haripunMiks on iga' kesksuvine
pidustus. ^
' Püäkop K. Raudsepp oma vaimulikus
kÕnes tõstis esile yaha-duse
eelist, mis on osa võidupühast,
jaanipäevast ja on üheks
osaks Kanada sünnipäevast. Siia
kogunemiseks on antud inimeste-
: te sisetmine kutse. Meie vanemail
on veel hästi ' möeles, kodumaa
valge suveöö, kui Koit j ä Hama-
\ Tik ulatasid ^teineteisele käe. See
on mieie rahva surematul muinaslugu.
Nüüd on Maarjamaa rahvas
kaiite harru vüdud, ühed kes orjuses
j a teine killuke j välja.s.
Kuid me peame teadma, et
meie rahval on olnud pimedaid
aegu, aga just siis on see eesti
vaimu iiies viinud j ^ ergiitanud.
Ta tõi näiteks Fr. Faehhnanni
kuju, kelle lühike eluaeg on jätnud
i ^ t i ellu suuri |jälgi| Kõige
pimsdamai ajal suutis ta olla
rahvuslane. Kuid leidus k a fteisi,
k ^ suutsid olla eestlased, Just
FažeMmann ütles orjadele, „et sa
oted fcunrngilifcust soost, keda 700
a. on saikälane püüdnud lojuseks
taha," mis aga ebaõamestus.
Kuid FaeMmann ütles k a „Jehoo-va,
Jxmial, suur cn.su ramm, sina
võid pimeduse murda ja vabaduse
eesÄlästjeie osaks saada."
Järgnes langenute mälestamine,
kus nwmmimdi juurde liikusid
iiUsdesa ^Seedrioru SuviQteodu xioo-red
Linda Sukk, Arne Jõgi ja L|I-da
Kägu ning Hamiltoni E. Võitlejate
ühingu liikmed A. Jurs, A.
Tuuiling ja O. Politov. Pärast Liisa
Hessi poolt deklameeritud M. Un-deri
luuletust „Mälestus ja tõotus"
asetati lilled j a pärg monumendi
ette.
H. E. V. ü. esimees Ä. Jurs on|a"
lühidais sõnavõtus ütles, et eestlased
on' rahuarmastaja rahvas,
aga ailati valmis võitlema oma v ^
baduse eest. Eestlased on vaimselt
üle kodumaa okupeerinud venelasist.
.:
' Kui alles nüüd hakatakse rääkima
inimõigustest, siis see mõiste
on alati eestlastele selge olnud.
• i'
Eesti sõjamehed ei aillu terrori-võimule,
vaid võitlevad '|vuni Eesti
on jälle vaba. Meie suurim austus
k-uulub aga neile, kes andsid
oma elu Eesti'vabaduse eest.
S. Suit itutvustas aiktusekõne p i dajat
Eesti Rahvuskomitee esimeest
Heikki Leesmeniti, misjärel
kõnelej a käsitles Võidupüha, tähistamise
osa eestlaste vaimsuses,
öeldes „ma ütleksin siiski, et nü
kaua kui kestab võitlus, on kä
võimalusi võiduks. Ja nii kaua kui
püsib eesti rahvas on k a võimalusi
iseseisvaks Eestiks!" ja jätkas
siis, et
jjCnt suurimaks võiduks tänapäeval
on süski vast see, et ees-
Poto: Vaba Eestlane
ti rahvas ei ole vaimselt murtud
ega Kaotanud oma rahvuslikku
identsust, ei role minetanud
tahet olla ja jääda eestlaseks
oma sünnimaal!"
Edasi ta vaatles praegust jõudude
tasakaalu maailmas, Ameerika
Ühendriikide uute juhtide
poliitilisi saimme ja eiestlaste oma
aktiivsust ühendriikides, mis
ühes keskuses on näidanud raugemise
märke kuna sealne Eesti
Maja on pandud huvi puudused
müügile.
Ta lõpetas oma kõne tõsises
veendumuses eesti rahva uude
ülestõusmisse ja vabadusse ning
avaldas suurimat lugupidamist
Seedrioru rahvale, kus-eesti tuleviku
taimelava on pikki aastaid
kaasa aidanud uuele Eesti Võidupühale
vastuminekuile. (Avaldame
kokkuvõtte ta kõnest oma ajalehe
järgmises numbris).
Pärast kõne ütles tervituse aupeakonsul
I. Heinsoo võrreldes
Seedrioru muistsete- eestlaste
hiiega, kuhu tuldi nii usuliseks,
aga ika ühise keele ja meele leidmiseks
ning nõupidamiseks.
^ Ka Seedriorule on tulnud rahvas,
et ühise kultuuripärand! al-likailt
leida uut usku eesti kultuuri
viljelemiseks ja vabadus-
' nõude läMviimiseks. . '
i JERUUSALEMM—-ühendriikide valitsus on võtnud võrdlemisi
range hoiaku Iisraeli polütUiste ambitsioonide suhtes, kuna
välisministeerium tegi teatavaks, et Kesk-Idas rahu saavutamiseks
peab Iisrael Araabia riikidele tagasi andma kõik okupeeritud
alad. See poliitika pn täielikult vastuolus Iisraeli praeguse
peaministri Begini poliitikaga, mis taotleb suurte okupeeritud
alade jätmist Iisraelile. ^
Iisraeli peaminister tähendas, kuteerimisele, kima Iisrael peab
ühendriikide välisministeeriumi
seisukohti' kommenteerides,
et Iisrael on valmis arutama
5^jj[õiki küsimusi ning saadab
•^tna esindajad Genfis toimuval
e rahukonverentsile.
Varasemates sõnavõttudes mainis
Begin, et Jordahi jõe iääne-kallas,
mille Iisrael vallutas ja
okupeeris, 1967. a. sõjas araablastelt,
ei tule rahukonverentsil dis-seda
endale kuuluvailcs.
... Iisraeli valitsus on võrdlemisi
häiritud ühendriikide välisminis-teöriumi.
kincliasõnalisest deklaratsioonist
• ning .'; paljud diplomaatilised
vaatlejad arvavad, et Begin
peaks oma eelolevast Washingtoni
reisist loobuma kui ta ta-tab
jääda oma seniste seisukohtade
juurde.' '
avab Lään^rciiiiiiky
VANCOUVER (VE)' — XOl
Lääneraimiku Eesti Päevade avaaktus
toimub esmaspäeal, 11.
juulil kell 1.00 p. 1. Briti Kolumbia
ülikooli Üliõpilasmaja balli-
'saaBs. '• ;
Vancouveri linnapea Jack Volrich,
kes Eesti Päevadeks proklameeris
Eesti Nädala Vancouve-
.ris, avab, järjekordsed .Lääneranniku
suurpidustused. ;
Aktusekõne peab Eesti Lüt Kanadas
esimees Robert Krieem. Aktuse
muusikalises osas esineb
Lääneranniku ühendatud sega:-
koor dr. Eugen • Ituus'i juhatuseL-.
(Järg. lk. 8)
V@n@l€isec9 ei taha arytada iiiimoigisst^
BELGRAD — Nagu paljud poUitilised vaatlejad ennustasid, On Belgradis Helshigi koostöökonverentsi
järelekonverentsil alanud äge yõitlus ida ja lääne vahel konverentsi protseduuriküsimus-te
ja päevakorra kindlaksmääramiseks. N. Lüdu esindajad katsuvad kõigiti inimõiguste jrakenda-mise
küsimusest mõõda libiseda,Üritades kõigi probleemide iihte patta panemist ja iildsõnalist
käsitamist kuid Ühendriikide esindajad nõuavad kõigi küsimuste, eriti inimõiguste probleemide,
^ detailset käsitamist. • ... , :.' • '
N. Liidu esindaja ^Juli Voront-sov
süüdistas lääneriike . kergemeelses
ja upsakas hoiakus, millel
võivad -olla väga «ebameeldi-vad
tagajärjed." Vorontsovi äge
esinemine ^ l i lääneriikide delegaatidele
suureks üllatuseks
kuna venelased käitusid konverentsi
esimestel päevadel .tagasihoidlikult
ja Viisakalt, nähtavasti
lootes lääneriikide järel-andmistele.
Vorontsov kinnitas, et N. Liit ja
teised kommunistlikud riigid pea-, arvamisi. Paljud diplomaadid on
vad päevakorra kindlaksmääramisel
rangelt 'Idnni Helsingi konverentsi
-defclaraitsiooniat ning ei
kaldu sellest kõrvale. Lääneriigid
eesotsas ühendriikideega nõuavad
konvešrentsi päevakorras 'kiudlät
vahetegemist Helsingi kol?kulepe.
te senise täitmise arutamisel ning
uute ettepanekute 'käsitamisel,
..Helsingi kokkulOT^š vaadel-
• takse neid küsimusi samas paragrahvis
ning N. Lüdu delegaadid
nõuavad, et ka praeguse
konverentsi päevakorras tuleks
neid küsimusi käsitada koos.
Kuna lääneriikidele on saanud
selgeks, et venelased ei ole omalt
poolt valmis tegema. mingisuguseid
kontsessioone, siis alustatakse
esialgu päevakorra selliste
punktide kindlaks määramisega,
kus kommunistidega ei ole lahk-
Toronto uuei)i muusikaline riihm,is^samsapiM^^^» parast ©sisiiem^^ Scedriorul,
arvamisel, et konverentsi päevakorra
küsimuste lahiendamine k u juneb
piinavaks j a tüütuks,ül^^^
andeks ning võtab aega nädalaid. •
Ühendriikide president Jimmy
Canter mainis New Yorgis toimu-nud
demdkraatllku partei rahakogumise
lõunasöögil, ^ ^
et- ta. jätkab oma inimõiguste
rakendamise kampaaniat vaata^
mata sellele, et see küsimus oia
saanud suure tähelepanu osaliseks
ning tekitanud vastuolulisa
arvamisi. ; . - , •.
Caiiter ütles, et tema avalikud sõnavõtud
inimõiguste rakendamise
kohta on kontroversiaaised, kuid
ta ildmiitas, et ameerika rahvais
toetab teda, 'kuna vabaduse printsiibid
määrati kindlaks - juba
ühendriikide loojate poolt
aastat tagasi.
tong Islandil, N . Y . suri teisi-päevaa,
21. juunil südameataki tagajärjel
kolonel-leitnant Juhan
Labidas. Kadunu kirstupaneniise
talituse pidas praost R. Kiviranna
laupäefval, 25. juunil kl. 11
homm, matusemajas, mis asub
1050 Paife Blvü., I te
Park, L . L Kadunu maine põrm
viidi s K iE koba pärast ieteteeaiis-ttist
Kensico
VIis lõpeta jciil'
Sfbokhotoni Eesti Gümnaasium!
ilõpuaktus toimus 2. juunil EÜS-i
muonid^. Tänavu lõpete güm-^
naasiumi viis noort: Thomas
Klaäsen, Kristile Lepi^^ Merike
RatsdžseiRp, Läila Sibul ja Leili
Wiraa. Kõik tõpetaljad siirdjiivad
edasi õppinm 1 ^ ning said
juba lõpuaiktusei päh© valgfe tilli-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 5, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770705 |
Description
| Title | 1977-07-05-01 |
| OCR text | Ottawa,Oat» Seeond cl&ss m&il regiS' iratioo number — 1989. Nr. 49 (2396) XXVI aastakäik Teisipäeval/5. juulil 197r -^T^^ay, July^^ üksikQombri biad-Si etem Möödunud nädalalõpul toimus SeedriorU Laste Suvekodu kaunu maaralal tänavume Suvihari 1977 pidustus tkvakohas^ kontsertaktusega Ja sellele järgneva vabaõhu etendusega. Kombekohane Seedriorule omane kaunis ilm oli igati soodne pidustuse läbivtiMseks, millest koos tegelastega vettis osa kuni 2000 inimest. Avar parkimisväljak oü jälle tihpdalt autodega täidetud, nende hülgas märgatavalt rohkesti ühendriikide osariikide numbreid. Vaade Seedrioru kontsertaktusest osavõtjaile. Esireas paremalt Eesti Vabariigi aupeakonsul Heinsoo abi^äasag^, tema kõrval piiskop K. Raudsepp abikaasaga. Väncouveri linnapea Jaek Volrich kuulutas aja^aiieraiki| 10,—15. juulini, mil Vancouveris toimuvad Lääneranhiku Eesti Päevad, Eesti Nädalaks Vancouveris. Proklamatsiooni allakirjutantine toimus 27. juunil Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul Esindajate juuresolekul. Pildil vasakult: linnapea Jack VoMch ja. EOLL delegatsiooni liikmed Lilian.OUjum, Silvia Värtina: ja-esimees Boris Tesnov. . •; Fotö.: A. Ksibus Esknesel poolel oli vabaõhu kofifcseaTtafeüus ilang^Uite mcmu-mmoi esisel, kus H!. Päirkma Ü1> les osstikeelsed, Susan Süit ingliskeelsed avasõnad. H . Pärikma rõhutas järjekordselt Seedrioru te. g^vuse põhimõtet; et kõik ^mis siin lumkse ja t e h f c e , luuakse Eestile ja eestlusele. Seda kinnitati E ^ i hümniga mille ajal lipp kerkis vardasse. Ta tervitan Seedrioru'nimel kõiki 22. Suviharjapeost osavõitjaid, i „kes meiega oma südamed on ühendanud liesti ja eestluse teenimiseks." Erüisetervituse ta ütles aga Suvihari 1977 aupatroonile aupeakon-suil I. Heinsoole ja piiskop K. Raudsepaüe, kes esimekt korda aktuse , raames on tegev vaimuliku talituse osas. , Susan Suit ütles lühikese ing-lis! k588lse avasõna, seletades Seed-riOTu saamislugu 1956. aastal ja saue eesmärki, öeldes, et, Seedrioru on teiseks koduks -tuiitodeüe e^tlasile kaugelt jal ligidalt, kus haripunMiks on iga' kesksuvine pidustus. ^ ' Püäkop K. Raudsepp oma vaimulikus kÕnes tõstis esile yaha-duse eelist, mis on osa võidupühast, jaanipäevast ja on üheks osaks Kanada sünnipäevast. Siia kogunemiseks on antud inimeste- : te sisetmine kutse. Meie vanemail on veel hästi ' möeles, kodumaa valge suveöö, kui Koit j ä Hama- \ Tik ulatasid ^teineteisele käe. See on mieie rahva surematul muinaslugu. Nüüd on Maarjamaa rahvas kaiite harru vüdud, ühed kes orjuses j a teine killuke j välja.s. Kuid me peame teadma, et meie rahval on olnud pimedaid aegu, aga just siis on see eesti vaimu iiies viinud j ^ ergiitanud. Ta tõi näiteks Fr. Faehhnanni kuju, kelle lühike eluaeg on jätnud i ^ t i ellu suuri |jälgi| Kõige pimsdamai ajal suutis ta olla rahvuslane. Kuid leidus k a fteisi, k ^ suutsid olla eestlased, Just FažeMmann ütles orjadele, „et sa oted fcunrngilifcust soost, keda 700 a. on saikälane püüdnud lojuseks taha," mis aga ebaõamestus. Kuid FaeMmann ütles k a „Jehoo-va, Jxmial, suur cn.su ramm, sina võid pimeduse murda ja vabaduse eesÄlästjeie osaks saada." Järgnes langenute mälestamine, kus nwmmimdi juurde liikusid iiUsdesa ^Seedrioru SuviQteodu xioo-red Linda Sukk, Arne Jõgi ja L|I-da Kägu ning Hamiltoni E. Võitlejate ühingu liikmed A. Jurs, A. Tuuiling ja O. Politov. Pärast Liisa Hessi poolt deklameeritud M. Un-deri luuletust „Mälestus ja tõotus" asetati lilled j a pärg monumendi ette. H. E. V. ü. esimees Ä. Jurs on|a" lühidais sõnavõtus ütles, et eestlased on' rahuarmastaja rahvas, aga ailati valmis võitlema oma v ^ baduse eest. Eestlased on vaimselt üle kodumaa okupeerinud venelasist. .: ' Kui alles nüüd hakatakse rääkima inimõigustest, siis see mõiste on alati eestlastele selge olnud. • i' Eesti sõjamehed ei aillu terrori-võimule, vaid võitlevad '|vuni Eesti on jälle vaba. Meie suurim austus k-uulub aga neile, kes andsid oma elu Eesti'vabaduse eest. S. Suit itutvustas aiktusekõne p i dajat Eesti Rahvuskomitee esimeest Heikki Leesmeniti, misjärel kõnelej a käsitles Võidupüha, tähistamise osa eestlaste vaimsuses, öeldes „ma ütleksin siiski, et nü kaua kui kestab võitlus, on kä võimalusi võiduks. Ja nii kaua kui püsib eesti rahvas on k a võimalusi iseseisvaks Eestiks!" ja jätkas siis, et jjCnt suurimaks võiduks tänapäeval on süski vast see, et ees- Poto: Vaba Eestlane ti rahvas ei ole vaimselt murtud ega Kaotanud oma rahvuslikku identsust, ei role minetanud tahet olla ja jääda eestlaseks oma sünnimaal!" Edasi ta vaatles praegust jõudude tasakaalu maailmas, Ameerika Ühendriikide uute juhtide poliitilisi saimme ja eiestlaste oma aktiivsust ühendriikides, mis ühes keskuses on näidanud raugemise märke kuna sealne Eesti Maja on pandud huvi puudused müügile. Ta lõpetas oma kõne tõsises veendumuses eesti rahva uude ülestõusmisse ja vabadusse ning avaldas suurimat lugupidamist Seedrioru rahvale, kus-eesti tuleviku taimelava on pikki aastaid kaasa aidanud uuele Eesti Võidupühale vastuminekuile. (Avaldame kokkuvõtte ta kõnest oma ajalehe järgmises numbris). Pärast kõne ütles tervituse aupeakonsul I. Heinsoo võrreldes Seedrioru muistsete- eestlaste hiiega, kuhu tuldi nii usuliseks, aga ika ühise keele ja meele leidmiseks ning nõupidamiseks. ^ Ka Seedriorule on tulnud rahvas, et ühise kultuuripärand! al-likailt leida uut usku eesti kultuuri viljelemiseks ja vabadus- ' nõude läMviimiseks. . ' i JERUUSALEMM—-ühendriikide valitsus on võtnud võrdlemisi range hoiaku Iisraeli polütUiste ambitsioonide suhtes, kuna välisministeerium tegi teatavaks, et Kesk-Idas rahu saavutamiseks peab Iisrael Araabia riikidele tagasi andma kõik okupeeritud alad. See poliitika pn täielikult vastuolus Iisraeli praeguse peaministri Begini poliitikaga, mis taotleb suurte okupeeritud alade jätmist Iisraelile. ^ Iisraeli peaminister tähendas, kuteerimisele, kima Iisrael peab ühendriikide välisministeeriumi seisukohti' kommenteerides, et Iisrael on valmis arutama 5^jj[õiki küsimusi ning saadab •^tna esindajad Genfis toimuval e rahukonverentsile. Varasemates sõnavõttudes mainis Begin, et Jordahi jõe iääne-kallas, mille Iisrael vallutas ja okupeeris, 1967. a. sõjas araablastelt, ei tule rahukonverentsil dis-seda endale kuuluvailcs. ... Iisraeli valitsus on võrdlemisi häiritud ühendriikide välisminis-teöriumi. kincliasõnalisest deklaratsioonist • ning .'; paljud diplomaatilised vaatlejad arvavad, et Begin peaks oma eelolevast Washingtoni reisist loobuma kui ta ta-tab jääda oma seniste seisukohtade juurde.' ' avab Lään^rciiiiiiky VANCOUVER (VE)' — XOl Lääneraimiku Eesti Päevade avaaktus toimub esmaspäeal, 11. juulil kell 1.00 p. 1. Briti Kolumbia ülikooli Üliõpilasmaja balli- 'saaBs. '• ; Vancouveri linnapea Jack Volrich, kes Eesti Päevadeks proklameeris Eesti Nädala Vancouve- .ris, avab, järjekordsed .Lääneranniku suurpidustused. ; Aktusekõne peab Eesti Lüt Kanadas esimees Robert Krieem. Aktuse muusikalises osas esineb Lääneranniku ühendatud sega:- koor dr. Eugen • Ituus'i juhatuseL-. (Järg. lk. 8) V@n@l€isec9 ei taha arytada iiiimoigisst^ BELGRAD — Nagu paljud poUitilised vaatlejad ennustasid, On Belgradis Helshigi koostöökonverentsi järelekonverentsil alanud äge yõitlus ida ja lääne vahel konverentsi protseduuriküsimus-te ja päevakorra kindlaksmääramiseks. N. Lüdu esindajad katsuvad kõigiti inimõiguste jrakenda-mise küsimusest mõõda libiseda,Üritades kõigi probleemide iihte patta panemist ja iildsõnalist käsitamist kuid Ühendriikide esindajad nõuavad kõigi küsimuste, eriti inimõiguste probleemide, ^ detailset käsitamist. • ... , :.' • ' N. Liidu esindaja ^Juli Voront-sov süüdistas lääneriike . kergemeelses ja upsakas hoiakus, millel võivad -olla väga «ebameeldi-vad tagajärjed." Vorontsovi äge esinemine ^ l i lääneriikide delegaatidele suureks üllatuseks kuna venelased käitusid konverentsi esimestel päevadel .tagasihoidlikult ja Viisakalt, nähtavasti lootes lääneriikide järel-andmistele. Vorontsov kinnitas, et N. Liit ja teised kommunistlikud riigid pea-, arvamisi. Paljud diplomaadid on vad päevakorra kindlaksmääramisel rangelt 'Idnni Helsingi konverentsi -defclaraitsiooniat ning ei kaldu sellest kõrvale. Lääneriigid eesotsas ühendriikideega nõuavad konvešrentsi päevakorras 'kiudlät vahetegemist Helsingi kol?kulepe. te senise täitmise arutamisel ning uute ettepanekute 'käsitamisel, ..Helsingi kokkulOT^š vaadel- • takse neid küsimusi samas paragrahvis ning N. Lüdu delegaadid nõuavad, et ka praeguse konverentsi päevakorras tuleks neid küsimusi käsitada koos. Kuna lääneriikidele on saanud selgeks, et venelased ei ole omalt poolt valmis tegema. mingisuguseid kontsessioone, siis alustatakse esialgu päevakorra selliste punktide kindlaks määramisega, kus kommunistidega ei ole lahk- Toronto uuei)i muusikaline riihm,is^samsapiM^^^» parast ©sisiiem^^ Scedriorul, arvamisel, et konverentsi päevakorra küsimuste lahiendamine k u juneb piinavaks j a tüütuks,ül^^^ andeks ning võtab aega nädalaid. • Ühendriikide president Jimmy Canter mainis New Yorgis toimu-nud demdkraatllku partei rahakogumise lõunasöögil, ^ ^ et- ta. jätkab oma inimõiguste rakendamise kampaaniat vaata^ mata sellele, et see küsimus oia saanud suure tähelepanu osaliseks ning tekitanud vastuolulisa arvamisi. ; . - , •. Caiiter ütles, et tema avalikud sõnavõtud inimõiguste rakendamise kohta on kontroversiaaised, kuid ta ildmiitas, et ameerika rahvais toetab teda, 'kuna vabaduse printsiibid määrati kindlaks - juba ühendriikide loojate poolt aastat tagasi. tong Islandil, N . Y . suri teisi-päevaa, 21. juunil südameataki tagajärjel kolonel-leitnant Juhan Labidas. Kadunu kirstupaneniise talituse pidas praost R. Kiviranna laupäefval, 25. juunil kl. 11 homm, matusemajas, mis asub 1050 Paife Blvü., I te Park, L . L Kadunu maine põrm viidi s K iE koba pärast ieteteeaiis-ttist Kensico VIis lõpeta jciil' Sfbokhotoni Eesti Gümnaasium! ilõpuaktus toimus 2. juunil EÜS-i muonid^. Tänavu lõpete güm-^ naasiumi viis noort: Thomas Klaäsen, Kristile Lepi^^ Merike RatsdžseiRp, Läila Sibul ja Leili Wiraa. Kõik tõpetaljad siirdjiivad edasi õppinm 1 ^ ning said juba lõpuaiktusei päh© valgfe tilli- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-05-01
