1985-08-01-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Gen. Aeg OTTAWA L i %1 L fi^MiS 9&AL 1SSirim¥M. Nr. 58 (3171) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 1. auguStü 1985 "-Thuisday, August 1,1985 •"•-"rTTTrTTryTW Mir>Ttr*T^'Trf?Hrwr'*^^*'-ii II • • iiriMii Eesti ja teisfe Balti riikide lipyd lehtisid esM0'kord'$elt 4S m%^^ fooksul HELSINGI is, mis aastakümneid m nõukogude sõpmse sügaykübnutuses, äratas ootamatult suurt tähelepanu, soomlased kogunesid tänavaile läitamsto. solidaarsest Balti Rahu- ja „Me armastame neid inimesi vä-, ga palju "ütles 65-aastäne Helsingi õpetaja Kristina Järvinen. ,,Nad on teretulnud: Soome. Me soovime Eeile kõigile parimat. Nad peavad jätkama lootmist." Umbes 290 lätlast, leedulast ja eestlast mitmelt poolt maailmast marssisid, nõudes vabadust nende kodumaadele, tuumarelvade välja viimist Baltikumist • j a Inimõiguste <S|esMrJ2idesit Mnnl pidamist nagn on ettenähtud Helskgn lõpuaktis aastast 1975. Demonstreerijad pidasid mitteformaalse protestikogunemise umbes bloki kaugusel N . Liidu saatkonnast. Nad hoiti sellest politsei poolt eemal. Ka mõned soomlased ühinesid demonstreeiijatega sadamast kesklinnas oleva pargini, kuna tei^ sed ainult olid peallvaataiadv aplodeerides ja õnnitledes Ipsavõtjaid, kes kandsid rahvarõivaid ja oma rahvuslippe. See oli esimest korda 45-e aasta jooksul, et Soome valitsus andis loa baltlastele demonstratsiooniks ja nende lippude välja toomiseks. „The Toronto Sun" kaastööline, kes viibis kolmepäevasel, sündmusel, kohtus tänaval Natashaga, ve-js ne emigrandiga, kes ütles, et tema süda õn nende inimestega. • ,»Ma mõtlen, ®,|;.i^s nad teevad ^ t)E hea. §ee on mulle uus. Ma ei oh seda näinud ^mmiS^V! üÜes ööklubi lauljatar, kes keel- :. dus oma nime andmast;, kartes et ta märkused võivad põhjustada halba ta Siberis olevaile vanemaile. Helsingi demonstratsioonil oli eriline tähendus, kuna see sattus samale ajale Helsingi kokkuleppe 10. aastapäeva : kokkutuleku tähistamisega, millest võtavad osa -35-6 riigi välismmistrid. Moskva ütleski, et baltlaste protest oli sihitud Helsingi Euroopa Julgeoleku ja inimõiguste lõpuaktile allakirjutamise 10. aastapäeva tseremoonia segamiseks, kuna see toimus just välis-mmistrite kogunemise eelõhtul. Venelasest dissident Vladimir Bukovski, kes veetis 12 aastat" N . tiidu vanglais,' sunnitöö- ja karis-tusiaagreis ütles: „Me nõuaMe et teised paMile aUaMrjutajad smnüksid N . MtiE resnekteerima ,:?.^^iiinikstd,M. Liito-rešpekteeinma / l^okkuleppega antud kohustusi. \ Vabadusristlemise eesmärk oli saada kontakti kaasmaalastega kodumaadel, mUline eesmärk Ic^v saavutati. Igaüks oli sellest kodumaadel kuulnud Vabädusraadio kaudu. Sealsed inimesed toetasid seda üri-^ tust. Nad tundsid, et välisbaltlased hoolitsevad veel nende eest ja et niende raske olukord saab kuuldavaks kogu maailmas. Viimast osa on täitnud rohkearvuline meedia omas mitmekülgsuses. Presid'efit Recag» optimistlik WASHINGTON (AP) - USA president Ronald Reagan ütles esimeses mtervjuus pärast operatsiooni, et kuigi ta, nagu iga teine inimene, on vastuvõtlik vähktõvele, ei lase ta oma elu mõjutada sellega kaasuva mure läbi. Reagan ütles ajakirjale „Time^', et ta ei näe ^tte vajadust, enamaks raviks, kuna halvaloomulised kasvajad eemaldati enne kui vähidõbi sai levida tema kehha'/President ütles ka, et kui ta tervislik olukord ei lase teda oma tööd jätkata, annab ta oma ülesanded iile abipresident George Bush'üe. RämmuV Jazzworks'i esitantsijaid. Foto: Lembitu Ristsoo H. Liidu 6li jo teraseproduktsioon langes MOSKVA - N. l i i d u õU ja terase produktsioon langes käesoleva aasta esimesel poolel 1984. a. tasemelt ja jäi maha valitsuse poolt ettenähtud plaanist, kirjutas valitsuse ajaleht ,Jzvestija". õli produktsioon langes 4 prots. 295-le mü-jomle tonmle. N. Lüt on praeguse vüsaastaku vümases aastas ja ettenähtud produktsioon on langenud oodatust allapoole. Ajaleht ütles, et N. Lüdu keemia, minferaalväetistej puidu ja ehitusmateirjalide tööstused pole suutnud plaani täita, üks kommentaator ütles, et uue tehnoloogia nõukogude tööstussei viimine on olnud lüga aeglane. Vägivald võitmas pinda Lõuna-Aaf rikas PARIIS (Reuter—AP) — Lõuna- Aafrika piiskop Desmond Tutu väidete kohaselt näivad noored neegrid olevat veendunud," et ainus va-^ hend apartheidi hävitamiseks m vägivald ja et nad peatselt hiUga-vad Tiitu poolt propageeritud rahuliku ja patsifismile tugineva probleemide lahenduse. Ma usun, et paljud valged ei mõista, milline, meeleolu on haaramas meie noori," ütles Tutu. ,,Nadv on yeendu^^ et relvastatud ülestõus on aintis k^a-hend süsteemi muutmiseks." Lõu-na- Aafrikas on teatavasti ohmiä kestvad rahutused, mis on nõudnud palju inimohvreid. Vangistatute arv on viimase kaheksa, päeva jooksiil tõusnud üle tuhande. tangem kilfyse MSA ia Inglismaa jäid hääletamisest eemde kontroll Ontari© suunm ¥abadusristlemine onloonud kooštööVõrgy balti rahvaste vahel raO^UROjrfgeofe^ Ontario provintsi pditsei(OPP) STOKHOm ^ Balti Raim-tee Louna-Aafnka Vabariigile ja avaldas nleskutse ule- 3 1 ^ ^ kampaaniat maantee- 360 reisijaga Stokliolim esmaspäeval, 29. juum, š veendimud osavõtjaskoimaga.^^^^ to^^ Resohitšioon võeti vastu häälte raktid tuumaenergia alal ja 5) lõ- i L « - r ! ^ ? o o c f i ^ ^ ^^^^^ kestel oli mitu fesmakord-damasse, nagu algul oli plaanis. . . . -'Wis^el aastal sai hikksomie-Qg^^^^ bma pro- ^^^^^^^ ^ _ I tagasi, pärast vahejuhtumeid L e ^ ^ l i & m e l^^nQUfo^ - ^ ^ ^ ^ . Ta jäftas öeldes, et see sündmus ^ positiivset ülevaadet de- ^ pa«raMaey_aI«arfas tanusestoaid^emaleUSA j ^ i l E ^ s - J ' " * J^te^^^l^ab et see^^ koosttwõrgu läti, leedu ^. Helsingis, mis P?;^,^^ij<>m J^^''^^ -Neisofl MMaannddeella ., l1^ e. ^^Ä ^ S linna tänavaile tlndeid "-"^ — ResoiutsioM mõistab Irafckacan National Con^^^^^ % lüBusreeglite i ^ wartheidi nõuab ^üsÄra^^^^^^^^^^ -Euivsenini d i taväis, et kiiruse ^ vastupannliawmlne v5ib,saa- informatsioon Soomest w i b julgus- , . f ' " « " ^ " f ^ «"^ lõpetamist 36-es Louna-Aafril:a lin- _.,„^„:.^ ..!r.:/..l J™. iiiommSSr, Ä U , , » , ; , » 'da tokkuDunteniimsiš. tadk inimesi Baltikumis. N. Ludu süsteem sõidii ajal jiUgisM laeva mitu torpeedolaeva; nas }ä keskuses. Julgeoleku nõukogu nud poliitilised vangid vabastada ülemmäära rikkumise puhul polit kui nad loobuvad vägiväUasfc^ sei alandas tegelikku Mirustmõne^^^^^^^ ^ yiitiH,fe tea- y ^ÖU, V n-k -a u f^f" kilomeetri võrra šüs nüüd reeist '^'^^'^^"^^f praegu pouitiiiste tea- Sündmuse tähtsust voib jarelda- tuste perioodi, need muudatused Liidu reageerhni^est. lass: on m^^^ .,Järgmisel aasta-gi sisemine olukord ei'kuulu seUe rahatrahvi J lioukogudiskuteerhnisele jaüsas,^' Resolutsioon :ohutah,^^^M^ tJRO et ükskõik mida nõukogu võiks dataSb^ Mdalalõmmdä tiindi^ nu nii maailma ajakirjanduses kui soome ametivohnud nikule. süüdistas ira dekreedi ahisd. liikmesriigid rakendaksid sänkt- öelda vÕi teha, see d mõjuta tema suurem arv pdlitseuükke lüMust sioone Lõuna-Aafrikä vasp viit yalits^ võimahist kasutades: 1) - ei tee vad parimaks kõigüe inimestele ütsei vahatahilikku aWstajat.^ mitmelt poolt maaümas, kaasaar-enäm uusi investeeringuid ^^^^^I^ Lõunä-Aafrikäs, Apartheid on valit- vatüd paaridümmeiid Torontost, Aäfrkas; 2) paneb seisma I^uiia-sem^^ Aafrika kuldmüntide importeerimi- valget pmiävad võimu ja eitavad se; 3) lõpetaks garanteeritud: eks- :?4-le miljonile mustale hääletamise portlaeimd; 4) lõpetaks uued^to Ja kodanikuõiguste ai^niist. andsid korralduse laeva isoleeritud • olid kolmepäevasel Tistlemisel rootsi laeval Baltic Star'\'alates de-^ _ monstratsiooniga : Kopenhaagenis, demonsratsiopnidega ' Stokholmis, MÖödiinud teisipäeTal avati HelsiM>> BOSTON < A P ) - P r a e g u i i e m ^ ^ ^ - . v r i L 4 -m x J I C « Esindajatekoja spüker • Thomas ^ iseseisvust nende kodumaadele, aastapäeva juubeliKoiiyereiitSj iniMest votavad osa 35 mgi 0'NeiU siirdub peatselt ^ 1 ^ ^ ÄtudN. Liidu ygljg gale Ja tema k ( A t . ^ i ^ - muutu!) vakantses. Edward Ken- ^^|^"^arelväde vaba tsooni Bkltiku- Uudsuseks oli N . Liidu uue vä-ShevradnadzhelöU ettenähtud m nedy 3U2ä. ütieb, et t a ei kavatse "^^f inimõiguste rikkumiste lõ-iisministri Eduard She^ardnadze meid eraviisilisi kohtumisi teiste kandideerida vabanevale köh^ esinemine, kes 2. juulü Võttis N . maade välisministritega.^^ pigemini Jätkab Oma tööd vigast^ 1 • — • ;^ Liidus üle kauaaegse välisministri Esimesel päeval kõneles Sher-tud ja võimetiite kod^iikkude abis- ji^^^^ tamis€l„SeeoU täiesti isikükot- ? ?!f vastuvõtul leiinuväljal, lisministri eeskujul kõiges kurjas sus,-: üties 23-aastane; 1 ^ kus teda vastu võttis Soome valis- ySA'd. kuigi ta arvas, et väljavaated või- J ^ ^ ^ minister Paavo Väyrynen, ütles ta, : ÜSA^ duks head: Ta m ^ et valitsused maailmas peavad te- aga loetles nimepidi neid N . Liio isa senaator Edward Kennedy pole AmeerjQcast ja Eiiroopast olid lae- gema ühiseid katseid pinge vähen- du vanglais vaeylenod, ' ; teda püüdnud m^utada-otsuse te- vai. Võibolla tähtsaiöi uudiste osa .damiseks ^ja internatsionaalse pö- kes sinna pandi'im oli soome meedias, kuna soome te- liitü^^^^
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 1, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-08-01 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850801 |
Description
Title | 1985-08-01-01 |
OCR text |
National
Gen. Aeg
OTTAWA
L
i %1 L fi^MiS 9&AL 1SSirim¥M.
Nr. 58 (3171) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 1. auguStü 1985 "-Thuisday, August 1,1985
•"•-"rTTTrTTryTW Mir>Ttr*T^'Trf?Hrwr'*^^*'-ii II • • iiriMii
Eesti ja teisfe Balti riikide lipyd lehtisid esM0'kord'$elt 4S m%^^
fooksul
HELSINGI is, mis aastakümneid m
nõukogude sõpmse sügaykübnutuses, äratas ootamatult suurt tähelepanu,
soomlased kogunesid tänavaile läitamsto. solidaarsest Balti Rahu- ja
„Me armastame neid inimesi vä-,
ga palju "ütles 65-aastäne Helsingi
õpetaja Kristina Järvinen. ,,Nad
on teretulnud: Soome. Me soovime
Eeile kõigile parimat. Nad peavad
jätkama lootmist."
Umbes 290 lätlast, leedulast ja
eestlast mitmelt poolt maailmast
marssisid, nõudes vabadust nende
kodumaadele, tuumarelvade välja
viimist Baltikumist
• j a Inimõiguste |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-01-01