1986-03-05-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Secomi ciass HSiiaBl
registraftion numl^eir
Nr. 18 (3217) X X X V aastakäik
¥ S T L Ä S T
Kolmapäeval, 5. märtsiM986 — Wednesday, March 5, 1986
JA REEDEL
Üksiknumbri hind 70 ccntS
ootsi peaminister mõrvati
STOKHOLM — Üksik mees lasi lähedalt surnuks
i peamifiisstri Olof Palme Stokholini linnasüdamikus
kõnniteel, kui la jalutas abikaasaga pärast film! ennad
Mozartid^Vesietendust. Mõrvar tulistas ka Palme abikaa»
vigastus oli tühine.
Eestlased HonoMus peetud Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel ja koosviibimisel. ~
Foto: Mait Ernesaks
on neid nüüd nii palju, et Eesti
^eal juba kolm korda pühitsetud,
olid korraldanud Gunneli Kaljot ja
iröiölemad juba loevad ennast'
Aastapäeva tähistamine toimus
esmaspäeval, 24. veebruaril, Wai-kiki
luksuslikus Sheraton hotellis
Kohala saalis, mis oli sini-must-valgega
dekoreeritud, Eesti lipp
asus poodiumil ja rahvarõivais nukud
ja sini-must-valged küünlad
kaunistasid esinduslauda. Peale
jooksul on elama
. Koos suvitajatega
gi aastapäeva on
eelmainitud organiseerijaid oli Ho-nolulust
kohal Asta Kaljot, Jyri
Laats, Evald Pajumäe, Asta Sara-pu,
Aino ja Rain Siimo, Tiiu Talva,
Enn Tarikas j a A i l i , kelle perekonnanimi
jäi kirjutajale teadmata.
Kaugelt Rootsist oli kohal tuntud
näitleja Ants Vaikla, USA'st
T O R O N T O EESTI VÕITLEJATE ÜHING
Eesti Maja lasketiirul
LÄSKEVÕISTiUSii
¥ABA lESTI KARIKAL
1% märtsžll gaididele, skautidele ja teistele eesti noortele 1 2—
vanuses. Aeg: 29. mniärts 1986 keii 9.00 hommikull* '
Laskmine toimub kofrnest asendist 3 x 20. Individuaalauhinnad
iga asendi kolmele esimesele. Kõik osavõtjad saavad võistluse
mälestusmärgi kunstnik Endel Rubergilt.
. . . . EeBregistreenminer
' telefonid Reinoja 622-4396 ja Kontus 762-9620 õhtuti.
jid pr. ja hr, Leps Tacomast ja
hr. Ernits New Yorgist; Rohkearvulisem
esindus oli Kanadast:
Alice Anderson, Irene ja Rudolf
011 jum Vancouverist^ pr. Raudsep,
Victoriast, Kitchenerist olid kohal
Mejda ja Bernhard Mihklepp ning
Torontost Alma ^ Allik, Silvia ja
Mait Ernesaks, Edg^r Järvis,
Amanda ja Konstantin Küng, Aino
ja Arthur Oha, Linda Ristmägi,
Leida Roosimäe ning Ingrid ja
Harry Vaino.
Peale lühikest formaalsuseta tut-vunemist
avas G. Kaljot piduliku
•aastapäeva pühitsemise, tervitades
kõiki kaugelt tulnuid ning andis
sõra peakõnelejale Voldemar Sü-monile.
V. Siimon kirjeldas lühidelt Eesti
vabaduse saabumist ja mainis, et
kohalolijate kasvu, kooli- ja aren-guaastad
langesid enamvähem sellesse
õnnelikku ajajärku, kui Eesti
oli täeliselt vaba. Selletõttu oleme
elavad tunnistajad kuidas kõik arenes
paremuse poole ja oleks veelgi
arenenud kui meid oleks lubatud
rahus elada. Vaatamata, et meie
põhiline vaenlane meid on jälle
vallutanud püsib eesti rahvas nii
kodumaal kui k a võõrsil sama tugevana.
Meie siht on ühine, nimelt
vaba ja demokraatlik Eesti Vabariik.
Kuigi ajaloo veskid jahvatavad
aeglaselt, annab praegune ajajärk
igaühele käsu teha oma parim
ja vastu pidada. Ta lõpetas oma
kõne Maarjamaa lauliku sõnadega
„aastatuhanded on sinu kätes, pea
Uudis peaministri mõrvamisest
Rootsis vapustas rootslasi, kuna
sealses riigis on poliitilised vägivallateod
peaaegu tundmatud. Viimane
poliitiline mõrv oli 1792, kui
kuningas Gustav l ! I mõrvati ooperi
maskiballil,
Lähedalolijad sündmusele nägid
kui 35—40-aastane tumedajuukseline
mees pikas tumedas palitus tulistas
ja põgenes Volkswagenis
põhja suunas.
P o l i t s d : usub, et mõrvaril võis
olla paar abilist, kes võivat o la
välismaalased.
Rootsi politsei alarmeeris üleriigilise
valve, maanteed suleti linna
ümber, jennuväljul tihendati kont-
" rolli, samuti on valve all kõik väljapääsu
teed Rootsist. Politsei võttis
erilise vaatluse alla kroaatide
terroriringi Ustasha, kes olid ähvardanud
Palraet juba varem. Ustasha
geriljad, võideldes Kroaatia
vabaduse eest, mõrvasid Stokhol-mis
Jugoslaavia saadiku 1970-ndaiI
aastail. XJks mõrvareist, Miro Ba-resic
püüti kinni ja mõisteti eluks
ajaks vanglasse.
Palme abikaasa väidab, et mõrvari
nägu tundus talle kuidagi tuttav,
aga ta ei mäleta millises üheh-duses.^
Rootsi peaministef
üks Stokholmi, allmaaraudtee teenistuja
leidis vagunist koti riietega,
mille hulgas oli ka - mustad püksid
ja jakk, sarnased milliseid nähti
Palnne mõrvarit kandvat.
HUspaonlased
Mõrva on omaks võtnud Holger pr0t6St66rfi sid NATO
leins Gommando, Lääne-Sakša-maa
geriljagrupp, kes töötas koostöös
Baader Meinhof haruga,
Rootsi politsei pole selles siiski kindel,
kuigi nad arvestavat tõsidusega
iga vihjet.
.Rootsi: politsei on teinud sadu
haaranguid, aga need põue
nud tulemusi.
^ MÄDRIID — 750000 protesteerivat
hispaanlast marssisid läbi
M a d r i i d i , / nõudes Hispaania välja-tõmbumist
NATO'st. Hispaanias
toimub rahvahääletus 12. märtsil^
esimest korda kui üks NATO liikmesriik
annab küsimuse elanikele
hääletamiseks.
{DÜhapäeval, 16. märtsil kell 2 p . l . Eesti Maja keskmises saalis
Eesk&vG ^ Laulud * PilUhod
Eelregistreerimine 10. märtsilis Sülme Vesile, lel. 255-3929 või
^ Valter Piiglile, tel. 766-2255
: KÕIK TERE ;TULEMASr! ; ;
(Järg. lk. 5) v7^dM^^v*^i^i^<^lys^^4^i^^
Y A D P O P U R R l
PÜHAPÄEVAL, L APRILLIL KELL 3 P.L EESTI MAJAS
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 5, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860305 |
Description
| Title | 1986-03-05-01 |
| OCR text | Secomi ciass HSiiaBl registraftion numl^eir Nr. 18 (3217) X X X V aastakäik ¥ S T L Ä S T Kolmapäeval, 5. märtsiM986 — Wednesday, March 5, 1986 JA REEDEL Üksiknumbri hind 70 ccntS ootsi peaminister mõrvati STOKHOLM — Üksik mees lasi lähedalt surnuks i peamifiisstri Olof Palme Stokholini linnasüdamikus kõnniteel, kui la jalutas abikaasaga pärast film! ennad Mozartid^Vesietendust. Mõrvar tulistas ka Palme abikaa» vigastus oli tühine. Eestlased HonoMus peetud Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel ja koosviibimisel. ~ Foto: Mait Ernesaks on neid nüüd nii palju, et Eesti ^eal juba kolm korda pühitsetud, olid korraldanud Gunneli Kaljot ja iröiölemad juba loevad ennast' Aastapäeva tähistamine toimus esmaspäeval, 24. veebruaril, Wai-kiki luksuslikus Sheraton hotellis Kohala saalis, mis oli sini-must-valgega dekoreeritud, Eesti lipp asus poodiumil ja rahvarõivais nukud ja sini-must-valged küünlad kaunistasid esinduslauda. Peale jooksul on elama . Koos suvitajatega gi aastapäeva on eelmainitud organiseerijaid oli Ho-nolulust kohal Asta Kaljot, Jyri Laats, Evald Pajumäe, Asta Sara-pu, Aino ja Rain Siimo, Tiiu Talva, Enn Tarikas j a A i l i , kelle perekonnanimi jäi kirjutajale teadmata. Kaugelt Rootsist oli kohal tuntud näitleja Ants Vaikla, USA'st T O R O N T O EESTI VÕITLEJATE ÜHING Eesti Maja lasketiirul LÄSKEVÕISTiUSii ¥ABA lESTI KARIKAL 1% märtsžll gaididele, skautidele ja teistele eesti noortele 1 2— vanuses. Aeg: 29. mniärts 1986 keii 9.00 hommikull* ' Laskmine toimub kofrnest asendist 3 x 20. Individuaalauhinnad iga asendi kolmele esimesele. Kõik osavõtjad saavad võistluse mälestusmärgi kunstnik Endel Rubergilt. . . . . EeBregistreenminer ' telefonid Reinoja 622-4396 ja Kontus 762-9620 õhtuti. jid pr. ja hr, Leps Tacomast ja hr. Ernits New Yorgist; Rohkearvulisem esindus oli Kanadast: Alice Anderson, Irene ja Rudolf 011 jum Vancouverist^ pr. Raudsep, Victoriast, Kitchenerist olid kohal Mejda ja Bernhard Mihklepp ning Torontost Alma ^ Allik, Silvia ja Mait Ernesaks, Edg^r Järvis, Amanda ja Konstantin Küng, Aino ja Arthur Oha, Linda Ristmägi, Leida Roosimäe ning Ingrid ja Harry Vaino. Peale lühikest formaalsuseta tut-vunemist avas G. Kaljot piduliku •aastapäeva pühitsemise, tervitades kõiki kaugelt tulnuid ning andis sõra peakõnelejale Voldemar Sü-monile. V. Siimon kirjeldas lühidelt Eesti vabaduse saabumist ja mainis, et kohalolijate kasvu, kooli- ja aren-guaastad langesid enamvähem sellesse õnnelikku ajajärku, kui Eesti oli täeliselt vaba. Selletõttu oleme elavad tunnistajad kuidas kõik arenes paremuse poole ja oleks veelgi arenenud kui meid oleks lubatud rahus elada. Vaatamata, et meie põhiline vaenlane meid on jälle vallutanud püsib eesti rahvas nii kodumaal kui k a võõrsil sama tugevana. Meie siht on ühine, nimelt vaba ja demokraatlik Eesti Vabariik. Kuigi ajaloo veskid jahvatavad aeglaselt, annab praegune ajajärk igaühele käsu teha oma parim ja vastu pidada. Ta lõpetas oma kõne Maarjamaa lauliku sõnadega „aastatuhanded on sinu kätes, pea Uudis peaministri mõrvamisest Rootsis vapustas rootslasi, kuna sealses riigis on poliitilised vägivallateod peaaegu tundmatud. Viimane poliitiline mõrv oli 1792, kui kuningas Gustav l ! I mõrvati ooperi maskiballil, Lähedalolijad sündmusele nägid kui 35—40-aastane tumedajuukseline mees pikas tumedas palitus tulistas ja põgenes Volkswagenis põhja suunas. P o l i t s d : usub, et mõrvaril võis olla paar abilist, kes võivat o la välismaalased. Rootsi politsei alarmeeris üleriigilise valve, maanteed suleti linna ümber, jennuväljul tihendati kont- " rolli, samuti on valve all kõik väljapääsu teed Rootsist. Politsei võttis erilise vaatluse alla kroaatide terroriringi Ustasha, kes olid ähvardanud Palraet juba varem. Ustasha geriljad, võideldes Kroaatia vabaduse eest, mõrvasid Stokhol-mis Jugoslaavia saadiku 1970-ndaiI aastail. XJks mõrvareist, Miro Ba-resic püüti kinni ja mõisteti eluks ajaks vanglasse. Palme abikaasa väidab, et mõrvari nägu tundus talle kuidagi tuttav, aga ta ei mäleta millises üheh-duses.^ Rootsi peaministef üks Stokholmi, allmaaraudtee teenistuja leidis vagunist koti riietega, mille hulgas oli ka - mustad püksid ja jakk, sarnased milliseid nähti Palnne mõrvarit kandvat. HUspaonlased Mõrva on omaks võtnud Holger pr0t6St66rfi sid NATO leins Gommando, Lääne-Sakša-maa geriljagrupp, kes töötas koostöös Baader Meinhof haruga, Rootsi politsei pole selles siiski kindel, kuigi nad arvestavat tõsidusega iga vihjet. .Rootsi: politsei on teinud sadu haaranguid, aga need põue nud tulemusi. ^ MÄDRIID — 750000 protesteerivat hispaanlast marssisid läbi M a d r i i d i , / nõudes Hispaania välja-tõmbumist NATO'st. Hispaanias toimub rahvahääletus 12. märtsil^ esimest korda kui üks NATO liikmesriik annab küsimuse elanikele hääletamiseks. {DÜhapäeval, 16. märtsil kell 2 p . l . Eesti Maja keskmises saalis Eesk&vG ^ Laulud * PilUhod Eelregistreerimine 10. märtsilis Sülme Vesile, lel. 255-3929 või ^ Valter Piiglile, tel. 766-2255 : KÕIK TERE ;TULEMASr! ; ; (Järg. lk. 5) v7^dM^^v*^i^i^<^lys^^4^i^^ Y A D P O P U R R l PÜHAPÄEVAL, L APRILLIL KELL 3 P.L EESTI MAJAS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-05-01
