1985-04-18-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Natio^nal Lijrary 55
5£?}^:Äcquislti^-ns-S.ccU
K1A-0N4
V t
{regtstrafion
Nr. 30 (3143) xxxiv aastakäik Nel^paeval, 18. aprillü 1985 — Thureday, April 18, 1985'
l i l l II lil
lOLMUB IGAL TEISIPÄEVAL
^ JA NEUAPÄEVAIL
tksiknambri hkd 70 cent9
Neljcis Balti Vabadmsliidu Inimõiguste K@iiv@m#§
(avavad Ottawa koiiverentši ajal oma biira^
Balti Vabjadusliidu Neljas Inimõiguste EonveffeEts toimus Los AngeleiiesAiiiibas-sador
hotellis 23. märtsil. Päevasest könvefentsist võttis osa iile 200, õhtusest banketist
250. Tervitasid USA president Ronald Reagan, USA Kongressi liikmed Don, Rit-ter,
Brian Donelly ja Bob Bornan, senaator Peter Wilson, Kalifomia kuberner George
Beukmejian, Los: Angelese maakonna poolt Michael Antonovich, AIC-W^ kommentaator
Bruce Herschensohn j i
Päevasel konverentsil kõnelesid
saadik John D. Scanlan Washingtonist,
kongressilükme Bob Doma-ni
assistent kaitse ja välispoliitika
alal Jerry Gideon, Paul Kän^enar
Washingtoni Legal Foundation'! direktor,
Bill Pearl TV-kommentaa-tor,
leedu keskorganisatsiooni Lit-huanian
American Commimity abiesimees
Mykolas Drunga Chicagost,
Läti ülemaailmse Nõukogu
esimees dr. Olgerts Pavlovskis
.Washingtonist, Leedu Keskorganir
satsiooni juhatuselüge ja Balti Vabadusliidu
direktor ^^D
New Yorgist, aj aieW
meta j a Alan Bödc, advokaat Jaak
Treiman, juudi ülemaalise organisatsiooni
' Jewish Right direktor
Georgia Gabor, jimdi päritoluga
advokaat Gary Fleishman ja endir
ne KGB • ageijt Imahts Lesinskis.
; Moderaatpritena toimisid advokaat
ÜUar Vitsut, AristidsLamberts läti
•keskorganisatsiooni Ljätvian
American Association informatsiooni
osakonna juhataja ja plalti Vabadusliidu
direktor Bostonist, Aivars
, Jerumams Balti Vabadusliidu di-i
rektor, Sergei Zamascikoy endine
läti liy)msomdi sekretär^ j ^
; Vabadusliidu abiesimees Tony Ma-
•zeikia.--
; õhtusel banketil oli peakõnelejaks
Ameerika ^ Hääle direktor Eu-
• gene-Peli.; ^ •
Balti VabadüsMduaiidiplOm anti
üle president Reagani assistendile
Valges Majas LjmasKoJd^^
Kõik kõnele j aä toonitasid, et parim
, viis Balti küsimuse maailma avalikkuses
hoidmiseks on korraldada
inimõiguste konverentse ja kutsuda
neile riigiametnikke; Washingto^^
kõnelema. Konverentsi juiiätajaks
oli lätlane Agris Pavlovskis.
Kaugemaks k<)nverentsisiosavõt-jaks
OÜ eestlastest õpetaja Eduard
Lind Minnesota osariigist. Leedulasi
ja lätlasi oli veel mitmetest
osariikidest. Kõneleja puldi tagust
kaunistas hiigelsuur värviline pannoo
just trükist ilmunud Balti Vabadusliidu
voldikust ning Eesti, Lati
ja Leedu lipud.
Konverentsi avas , konverentsi
esimees Agris Pavlovskis,!palvuse
pidas õp. Eduard 3Jad. tervitasid
BVL esimees Valdis Pavlovskis, ja
abiesimees Avo Pürisild. I
Laudkoanavestlüses „Inimõigu-sed
Balti riikides" kõneles Leedu
Keskorganisatsiooni abiesimees Mykolas
Drungas Chicagost. Drungas
on ka leedu suurima ajalehe Drau-gase
kirjandus-osakonna toimetaja leks me korraldame Baiti tribunali
ning ingliskeelse ajalehe Observer sel suvel. Rahvusvaheliselt tuntud
toimetaja, üks vanaemadest on tal isik juhatab seda. Aristidš Lam-eestlane.
Drungas ütles, et ta on berts organiseerib demonstratsioo-väga
rahul Balti Vabadusfiidu te- Iie Kopenhaagenis 26. ja 27. juulil,
gevusega. Inimõigused Balti riiki- Noortele on korraldatud laevasõit
des ei ole-halvenenud, kuid mitte LäänemereL
paranenud.
Teemal ,,1930. aasta kaubandus-
Valusam ©31 aga baltlastele, et seadus ja vangide valmistatud kau-me
ei ole kuskil päevakorras, oi- pade import" kõnelesid Jerry Gi-gugi
et olime Rahvaste Liidu liik- deon, kongressiliikme Bob Dornani
med. Me isegi ei saa tõsta üles abi kaitse ja välispoliitika alalt ja
oma küsimust ühinenud Rahvas- Paul Kamenar, Washingtoni legaal-t
© Organisatsioonis olgugi et oli- se asutise direktor. Mõlemad tulid
me iseseisvad riigid. Washingtonist. Paul kamenar nt
• „ ; ; . , . , . metas oma ettekandes, et 1930.
Simas Eudiite juhus, on^^mufce ja ^^^j^j seadus, mfflega keelati:
vist ka yumane, kus pta>drugid ^^gj^- ^^j^j^^^j^^ kaupade im-;
aitasid m«d.Me^iolftiSegi päeva- ühendriikidesse, kuid
uudiste- peapmikhs. Me k™leme ^ ^ j ^ p^^^^^^ ;
Kesk-Ameer^ast ja toMaa^^^^^^
vaga v*e Afgau^taffist. tööUste laitseks ja et mitte 4oe-^
m et Balti nikides ei^e täimas tada inimõiguste :rildaijaid. 1961.
soda, Rea^am atoumstratsiotffl Ott ^ ^ hisüj^ keeld detente
amuke^kes on pidurdanud kõmmu-: ^gj^jy
mste^ Reagan on esimene .ühend- ^j^j Eaglebprger kehtestas jälle
rukide iwsideiit, te ^.aa^üs
nada,^: kommunistide ; haardest.; ^^^^^.^^^ Nõukogude Venes'on
KesfcAmeerika on^ :praegU;sam?s ^^JO ^^^^ p^;
^ o r i ^ s km Ä Balti, f p ^ . jjjjy;^^ ^^^^^^
Oleks aeg^^et:rme^^^^^ 3-4 miljonit pÕlüfflist
kommunistid oma ukse lävel. ^angi. Balti riikides (m 28 vangi-
Dd. Olgerts Pavlovskis, Ülamaa- laagrit. CIA direktor Casey saatis
Umse Läti Kesknõukogu esimees hiljuti meile kirja, kus märgib, et
Washingtoaist iitles, et Oleme komr, vangide poolt Yalmistatakse ja im-munistide
.läbi kaotanud eOQ.OOO pordi keelu all oa/toiduained, möö-,
baltlast. Lätlastel On ilmunud kaks bei, puukastid, elektroonilised pro-teost,
kus on nende sunlute nimed, duktld.fotoaparaadi^l^^^
Sel aastal lisandus 89 nime. Kunas osad, kuld, alumiinium, äsbestos,
on sellel lõpp? Protest on ikka elav
Lätis ja läti lapsed hüüavad; ,,Va- ' (Järg lk. 8)
badust Lätile!" Tuhanded on kao-tanud
oma vabaduse sellepärast. — ; ^, • ,
Olgugi, et paljusid on vangistatud,
protestid ei ole lõppenud, Nõukogu-d
e ^ L ü t M ^ r ^ töökohtcidete ©lewii
huljatatutega. Vaatamata vangis- • j . j
tustele lätlased annavad ikka infor- CiS
nratsiooni Läänele, mispärast KGB
otsis läbi saja lätlase, kodud, eriti .Samal ajal, kui Kanada valitsus
need, kes olid inimõiguste aktivis- räägib Tähtede Sõjaga kaasas käi-tid.
Varsti toimub Ottawas Helsingi yaist suurtest töövõimalusistkana-
Koniitee järelkonverents. Oleme dalasile, ütles üks USA asjatund-üürinud
seal büroo kaheks näda- ja, et kanadalaste lootused on asja-laks,
mis on avatud 24 tundi päe^tud, kuna ameeriklased: tunnevad
vas. Oleme kirjutanud memorandu- murpt onia kõrgtehnoloogia sala-
; imeid, meil on kavas demonstrat- duste välja pääsemise üte N i L i i -
sioone jä pressikonverentse. Meil dule. Ameerika ärid jäetteiVPtted
on olemas voodikohti sajale inime- on juba sõlminud riigiga lepinguid,
sek. Ma kutsun kõiki sellest osa- kusjuures on arvestatud nende sea-võtma.
Peale Belgradi konverensti duslike kitsendustega, mis kehtes-peaks
me nõudma, et balSased tati 1972. a. antiballistiliste raketti-säaksid
konverentsidest delegaati^ de kokkuleppes N. Liiduga. Suure-dena
osavõtta. Meil tuleks nõuda, nevas võistluses uute- relvade aren-et
president Reagan määraks bait- damisele, on USA ka' muutunud et-lasest
dele^aadi Ottawa konverent- tevaatlikumaks oma sõjasaladuste
sile. Me peame saama Balti küsi', hoidmisega, mida seni eriti vooni-muse
maailma ajaku^ peetud,
onist l Y B V L Inimõiguste Konverents^^^^
i legaalse fondi direktor, Jerry Gideon kongressiliikme Bob
välispoliitika ja legaalse ala abi, moderaator BVL direktor Aivars Jerumanis.
VFoto: Avo Piirisild'
WASHINGTON - - Endise TO^^
presidendi Jimmy Carteri 17-aasta-ne
tütar Amy oli nende arreteeritute
hulgas, kes võeti kinni Lõuna-
Aafrika poliitika vastu protesteerijate
hulgas. Temaga koos oli demonstratsioonil
Carteri 35-aästane
poeg Chip, keda aga ei arreteeri-.
tüd. Amy ütles arreteerimisel, et
ta oli enne demonstratsioonile asumist
helistanud isale ja küsinud temalt
arvamust osavõtu osas.
seloretär Vlaaimir A l ^
pensionfle, Müütas Sove^ Ajaleht räägib
parteimehe isiklikest asjust, mistõttu ta kaotas oma koM
parteisekretarinä ja vabastati 11^^ Eesti NSV
Ministrite Nõukogu esim
riikide liekmeiks
BRÜSSEL — Hispaania ja Portugal
on lõpuks võetud vastu Euroopa
majandusliidu riikide hulka,
kaheksa aastat pärast seda, kui nad
selleks.sooviavidUse esitasid; Kokkulepe
tähendab, et nad saavad
täisõigüsiikeks liikmeiks 1. jaan.
1986. Sellega tõuseb liikmete ar:y'
12-le. ,
Vladimir Käo on õige parteilük-me
eelistega, sündinud 18. jaanua-rü
1924 Peü-ogradis, parteiliige
aastast 1950, olnud Eesti mitmesuguste
ministeeriumite juhiks. 29.
augustil 1978 valiti ta EKP keskkomitee
sekretäriks ja büroo juhiks.
Samaaegselt avaldati täriu kohusetundliku
töö eest seoses pensio-nukka
mmekuga Eesti Kommunistliku
Partei Keskkomitee büroo ja
EKP Keskkomitee liiknie Meta
Villemi t. Vannasele aastatepikkuse
viljaka töö eest nõukogude organi-tes.
Vannase nimi aastani 1975 oli
Jangolenko, lähemaid andmeid
KAUFSIla
Eo Baptisti koguduse naisringi korraldusel
• , Dr. TAIM PROOSI LOENG v
ja hinge tervishoiust
meljap., 25. apr. kell 7.30 ja laup., 27. apr. kell 6 Õo
883 Broadview Ave.
tema päritolust N. Eesti teatmeteostes
ei leidu.
Paljude muude nõukogude rükide
parteijuhatustes on tehtud isiklikke
muudatusi Mihhail Gorbatshovi N.
Lüdu uueks juhücs saamise puhul
märtsi alguses. Turkmeenia jUÕu-kogude
. vabariigis ilmuv Turk-menskaja^
Iskra kirjutab, et vabariigi
parteikoosolekul oli nimetatud
polütbüroosse Sparmurad Dijazov
senise lükme Tshari Karrijevi asemele.
Neli partei ošakonnajuhata?
jat vahetati välja uute vastu samal
koosolekul.
N. Lüdu valitsuse häälekandja
Izvestija kirjutab, et Valgevene
Kommunistliku Partei piürkondlik
juhataja vallandati.
Leht kirjutab ka, et Minski paf»
teikomitee esimene sekretär 7©-
aasitane. Vladimir Mikulitsh saadeti
teistesse ülesannetesse.
Ka madalamaid parteitöötajaid on
lehe teatel vahetatud uute nägude
vastu.
N. Liidu ajalehed on näidanud
suurt huvi peasekretäri Gorbatshovi
pürgimuste vastu vahetada korruptsioonist
määritud ja eakad parteitöötajad
nooremate ja võimekamate
tehnokraatide vastu.
(MVARELLID JÄ
Toronto E,
527.äpr.l985
išti kiriku alumises saalis
^KÄDEEMItlSE KÕDU 1^^^
p. apr. s.a.
suures si
0. Tartu Collegel
iooniline
neljapäevalj 25. aprillil kell 7,30 öo
laid&onnavestlus teeniiffllg
9,Kevad aias"
M: M. Jürima, £. Kuris |s
: M. Lepik
KÕIK TERETULNUD
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 18, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-04-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850418 |
Description
| Title | 1985-04-18-01 |
| OCR text | Natio^nal Lijrary 55 5£?}^:Äcquislti^-ns-S.ccU K1A-0N4 V t {regtstrafion Nr. 30 (3143) xxxiv aastakäik Nel^paeval, 18. aprillü 1985 — Thureday, April 18, 1985' l i l l II lil lOLMUB IGAL TEISIPÄEVAL ^ JA NEUAPÄEVAIL tksiknambri hkd 70 cent9 Neljcis Balti Vabadmsliidu Inimõiguste K@iiv@m#§ (avavad Ottawa koiiverentši ajal oma biira^ Balti Vabjadusliidu Neljas Inimõiguste EonveffeEts toimus Los AngeleiiesAiiiibas-sador hotellis 23. märtsil. Päevasest könvefentsist võttis osa iile 200, õhtusest banketist 250. Tervitasid USA president Ronald Reagan, USA Kongressi liikmed Don, Rit-ter, Brian Donelly ja Bob Bornan, senaator Peter Wilson, Kalifomia kuberner George Beukmejian, Los: Angelese maakonna poolt Michael Antonovich, AIC-W^ kommentaator Bruce Herschensohn j i Päevasel konverentsil kõnelesid saadik John D. Scanlan Washingtonist, kongressilükme Bob Doma-ni assistent kaitse ja välispoliitika alal Jerry Gideon, Paul Kän^enar Washingtoni Legal Foundation'! direktor, Bill Pearl TV-kommentaa-tor, leedu keskorganisatsiooni Lit-huanian American Commimity abiesimees Mykolas Drunga Chicagost, Läti ülemaailmse Nõukogu esimees dr. Olgerts Pavlovskis .Washingtonist, Leedu Keskorganir satsiooni juhatuselüge ja Balti Vabadusliidu direktor ^^D New Yorgist, aj aieW meta j a Alan Bödc, advokaat Jaak Treiman, juudi ülemaalise organisatsiooni ' Jewish Right direktor Georgia Gabor, jimdi päritoluga advokaat Gary Fleishman ja endir ne KGB • ageijt Imahts Lesinskis. ; Moderaatpritena toimisid advokaat ÜUar Vitsut, AristidsLamberts läti •keskorganisatsiooni Ljätvian American Association informatsiooni osakonna juhataja ja plalti Vabadusliidu direktor Bostonist, Aivars , Jerumams Balti Vabadusliidu di-i rektor, Sergei Zamascikoy endine läti liy)msomdi sekretär^ j ^ ; Vabadusliidu abiesimees Tony Ma- •zeikia.-- ; õhtusel banketil oli peakõnelejaks Ameerika ^ Hääle direktor Eu- • gene-Peli.; ^ • Balti VabadüsMduaiidiplOm anti üle president Reagani assistendile Valges Majas LjmasKoJd^^ Kõik kõnele j aä toonitasid, et parim , viis Balti küsimuse maailma avalikkuses hoidmiseks on korraldada inimõiguste konverentse ja kutsuda neile riigiametnikke; Washingto^^ kõnelema. Konverentsi juiiätajaks oli lätlane Agris Pavlovskis. Kaugemaks k<)nverentsisiosavõt-jaks OÜ eestlastest õpetaja Eduard Lind Minnesota osariigist. Leedulasi ja lätlasi oli veel mitmetest osariikidest. Kõneleja puldi tagust kaunistas hiigelsuur värviline pannoo just trükist ilmunud Balti Vabadusliidu voldikust ning Eesti, Lati ja Leedu lipud. Konverentsi avas , konverentsi esimees Agris Pavlovskis,!palvuse pidas õp. Eduard 3Jad. tervitasid BVL esimees Valdis Pavlovskis, ja abiesimees Avo Pürisild. I Laudkoanavestlüses „Inimõigu-sed Balti riikides" kõneles Leedu Keskorganisatsiooni abiesimees Mykolas Drungas Chicagost. Drungas on ka leedu suurima ajalehe Drau-gase kirjandus-osakonna toimetaja leks me korraldame Baiti tribunali ning ingliskeelse ajalehe Observer sel suvel. Rahvusvaheliselt tuntud toimetaja, üks vanaemadest on tal isik juhatab seda. Aristidš Lam-eestlane. Drungas ütles, et ta on berts organiseerib demonstratsioo-väga rahul Balti Vabadusfiidu te- Iie Kopenhaagenis 26. ja 27. juulil, gevusega. Inimõigused Balti riiki- Noortele on korraldatud laevasõit des ei ole-halvenenud, kuid mitte LäänemereL paranenud. Teemal ,,1930. aasta kaubandus- Valusam ©31 aga baltlastele, et seadus ja vangide valmistatud kau-me ei ole kuskil päevakorras, oi- pade import" kõnelesid Jerry Gi-gugi et olime Rahvaste Liidu liik- deon, kongressiliikme Bob Dornani med. Me isegi ei saa tõsta üles abi kaitse ja välispoliitika alalt ja oma küsimust ühinenud Rahvas- Paul Kamenar, Washingtoni legaal-t © Organisatsioonis olgugi et oli- se asutise direktor. Mõlemad tulid me iseseisvad riigid. Washingtonist. Paul kamenar nt • „ ; ; . , . , . metas oma ettekandes, et 1930. Simas Eudiite juhus, on^^mufce ja ^^^j^j seadus, mfflega keelati: vist ka yumane, kus pta>drugid ^^gj^- ^^j^j^^^j^^ kaupade im-; aitasid m«d.Me^iolftiSegi päeva- ühendriikidesse, kuid uudiste- peapmikhs. Me k™leme ^ ^ j ^ p^^^^^^ ; Kesk-Ameer^ast ja toMaa^^^^^^ vaga v*e Afgau^taffist. tööUste laitseks ja et mitte 4oe-^ m et Balti nikides ei^e täimas tada inimõiguste :rildaijaid. 1961. soda, Rea^am atoumstratsiotffl Ott ^ ^ hisüj^ keeld detente amuke^kes on pidurdanud kõmmu-: ^gj^jy mste^ Reagan on esimene .ühend- ^j^j Eaglebprger kehtestas jälle rukide iwsideiit, te ^.aa^üs nada,^: kommunistide ; haardest.; ^^^^^.^^^ Nõukogude Venes'on KesfcAmeerika on^ :praegU;sam?s ^^JO ^^^^ p^; ^ o r i ^ s km Ä Balti, f p ^ . jjjjy;^^ ^^^^^^ Oleks aeg^^et:rme^^^^^ 3-4 miljonit pÕlüfflist kommunistid oma ukse lävel. ^angi. Balti riikides (m 28 vangi- Dd. Olgerts Pavlovskis, Ülamaa- laagrit. CIA direktor Casey saatis Umse Läti Kesknõukogu esimees hiljuti meile kirja, kus märgib, et Washingtoaist iitles, et Oleme komr, vangide poolt Yalmistatakse ja im-munistide .läbi kaotanud eOQ.OOO pordi keelu all oa/toiduained, möö-, baltlast. Lätlastel On ilmunud kaks bei, puukastid, elektroonilised pro-teost, kus on nende sunlute nimed, duktld.fotoaparaadi^l^^^ Sel aastal lisandus 89 nime. Kunas osad, kuld, alumiinium, äsbestos, on sellel lõpp? Protest on ikka elav Lätis ja läti lapsed hüüavad; ,,Va- ' (Järg lk. 8) badust Lätile!" Tuhanded on kao-tanud oma vabaduse sellepärast. — ; ^, • , Olgugi, et paljusid on vangistatud, protestid ei ole lõppenud, Nõukogu-d e ^ L ü t M ^ r ^ töökohtcidete ©lewii huljatatutega. Vaatamata vangis- • j . j tustele lätlased annavad ikka infor- CiS nratsiooni Läänele, mispärast KGB otsis läbi saja lätlase, kodud, eriti .Samal ajal, kui Kanada valitsus need, kes olid inimõiguste aktivis- räägib Tähtede Sõjaga kaasas käi-tid. Varsti toimub Ottawas Helsingi yaist suurtest töövõimalusistkana- Koniitee järelkonverents. Oleme dalasile, ütles üks USA asjatund-üürinud seal büroo kaheks näda- ja, et kanadalaste lootused on asja-laks, mis on avatud 24 tundi päe^tud, kuna ameeriklased: tunnevad vas. Oleme kirjutanud memorandu- murpt onia kõrgtehnoloogia sala- ; imeid, meil on kavas demonstrat- duste välja pääsemise üte N i L i i - sioone jä pressikonverentse. Meil dule. Ameerika ärid jäetteiVPtted on olemas voodikohti sajale inime- on juba sõlminud riigiga lepinguid, sek. Ma kutsun kõiki sellest osa- kusjuures on arvestatud nende sea-võtma. Peale Belgradi konverensti duslike kitsendustega, mis kehtes-peaks me nõudma, et balSased tati 1972. a. antiballistiliste raketti-säaksid konverentsidest delegaati^ de kokkuleppes N. Liiduga. Suure-dena osavõtta. Meil tuleks nõuda, nevas võistluses uute- relvade aren-et president Reagan määraks bait- damisele, on USA ka' muutunud et-lasest dele^aadi Ottawa konverent- tevaatlikumaks oma sõjasaladuste sile. Me peame saama Balti küsi', hoidmisega, mida seni eriti vooni-muse maailma ajaku^ peetud, onist l Y B V L Inimõiguste Konverents^^^^ i legaalse fondi direktor, Jerry Gideon kongressiliikme Bob välispoliitika ja legaalse ala abi, moderaator BVL direktor Aivars Jerumanis. VFoto: Avo Piirisild' WASHINGTON - - Endise TO^^ presidendi Jimmy Carteri 17-aasta-ne tütar Amy oli nende arreteeritute hulgas, kes võeti kinni Lõuna- Aafrika poliitika vastu protesteerijate hulgas. Temaga koos oli demonstratsioonil Carteri 35-aästane poeg Chip, keda aga ei arreteeri-. tüd. Amy ütles arreteerimisel, et ta oli enne demonstratsioonile asumist helistanud isale ja küsinud temalt arvamust osavõtu osas. seloretär Vlaaimir A l ^ pensionfle, Müütas Sove^ Ajaleht räägib parteimehe isiklikest asjust, mistõttu ta kaotas oma koM parteisekretarinä ja vabastati 11^^ Eesti NSV Ministrite Nõukogu esim riikide liekmeiks BRÜSSEL — Hispaania ja Portugal on lõpuks võetud vastu Euroopa majandusliidu riikide hulka, kaheksa aastat pärast seda, kui nad selleks.sooviavidUse esitasid; Kokkulepe tähendab, et nad saavad täisõigüsiikeks liikmeiks 1. jaan. 1986. Sellega tõuseb liikmete ar:y' 12-le. , Vladimir Käo on õige parteilük-me eelistega, sündinud 18. jaanua-rü 1924 Peü-ogradis, parteiliige aastast 1950, olnud Eesti mitmesuguste ministeeriumite juhiks. 29. augustil 1978 valiti ta EKP keskkomitee sekretäriks ja büroo juhiks. Samaaegselt avaldati täriu kohusetundliku töö eest seoses pensio-nukka mmekuga Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee büroo ja EKP Keskkomitee liiknie Meta Villemi t. Vannasele aastatepikkuse viljaka töö eest nõukogude organi-tes. Vannase nimi aastani 1975 oli Jangolenko, lähemaid andmeid KAUFSIla Eo Baptisti koguduse naisringi korraldusel • , Dr. TAIM PROOSI LOENG v ja hinge tervishoiust meljap., 25. apr. kell 7.30 ja laup., 27. apr. kell 6 Õo 883 Broadview Ave. tema päritolust N. Eesti teatmeteostes ei leidu. Paljude muude nõukogude rükide parteijuhatustes on tehtud isiklikke muudatusi Mihhail Gorbatshovi N. Lüdu uueks juhücs saamise puhul märtsi alguses. Turkmeenia jUÕu-kogude . vabariigis ilmuv Turk-menskaja^ Iskra kirjutab, et vabariigi parteikoosolekul oli nimetatud polütbüroosse Sparmurad Dijazov senise lükme Tshari Karrijevi asemele. Neli partei ošakonnajuhata? jat vahetati välja uute vastu samal koosolekul. N. Lüdu valitsuse häälekandja Izvestija kirjutab, et Valgevene Kommunistliku Partei piürkondlik juhataja vallandati. Leht kirjutab ka, et Minski paf» teikomitee esimene sekretär 7©- aasitane. Vladimir Mikulitsh saadeti teistesse ülesannetesse. Ka madalamaid parteitöötajaid on lehe teatel vahetatud uute nägude vastu. N. Liidu ajalehed on näidanud suurt huvi peasekretäri Gorbatshovi pürgimuste vastu vahetada korruptsioonist määritud ja eakad parteitöötajad nooremate ja võimekamate tehnokraatide vastu. (MVARELLID JÄ Toronto E, 527.äpr.l985 išti kiriku alumises saalis ^KÄDEEMItlSE KÕDU 1^^^ p. apr. s.a. suures si 0. Tartu Collegel iooniline neljapäevalj 25. aprillil kell 7,30 öo laid&onnavestlus teeniiffllg 9,Kevad aias" M: M. Jürima, £. Kuris |s : M. Lepik KÕIK TERETULNUD |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-18-01
