1985-08-01-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
W Silinrrton Qi^^
Second Class Mai! Regiäträtion No. 1354.
Nr. 31 (1848) 1985 NELJAPÄEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 XXXV! aastakäik
aline riigipööre
Ugandas
anda põhjapoolse piirkonna sõ- ^
i^yägede ülemjuhataja brigadiir Ba- \
z iio Olara Okello kukutas laupae- i
vai, 27. juulil president Obote valit-. ;
suse, süüdistades teda maa halvas
valilseraises ja kutsus üles ugandala-sl
toetama tema poolt ku] undatavat
sõjaväelist valitsust. Sellele teatele
järgnes tulevahetus pealinnas ja röö-viiulsed.
President O.botel ja paljudel tema
valitsuse liikmetel õnnestus põgeneda
ICeeniasse. President Obote moodustas
oma teise valitsuse Ugandas,
1980.a. pärast seda, kui diktaatorliku
Idi Amini valitsus oli kukutatud ja Idi
Amin põgenes Saudi Araabiasse.
Obote esimese valitsuse kukutas Idi
Amin 1971.a, ja valitses terroriga
Ugandat 9 aastat. Tõenäoselt oli ka
seekordses president Obote valitsuse
kukutamises mängus Idi Amini käsi,
sest ta on ütelnud, et tema on olnud
teadlik kavatsetud riigipöördest ja on
valmis toetama uut valitsust oma
võimu stabiliseerimisel.
Valisusevastane meeleolu Ugandas
hakkas levima, kui president
Obote nimetas oma suguharusse
kuuluva mehe Uganda sõjavägede
ülemjuhatajaks, minnes möö'da vanematest
Acholi suguharu ohvitseridest,
kelle .mehed moodustavad enamiku
Uganda armeest. .
. Lisaks sellele president Obote oU
vastuolus Uganda katoliku kiriku
juhtkonnaga^ Mitte kaua aega tagasi
H E L S I N G I r » Tuhanded soomlased palistasid tänavaid kui ligi 300 eestlast, leedulast ja lätlast rahva- Unanda kardinal Emmanuel Nsubu-irõivaisja
rahvuslippudega liikusid läbi linna, nõudes iseseisvuse taastamist Balti riikidele, tuumarelvade ga süüdistas Los Angeleses president
jjBaltic Star" Skeppsbro ääres, StOGkholmi Vanalinnas. 'i esitantsijaid. (Lähemalt Ihk. 4)
Foto — Lembitu Ristsoo
Seitse päeva
demonstratsioone
Venelased püüdsid Mirida balti vabadusristlemist
crttesiähtud Inimõiguste austamist
Demonstratsioon toimus mõni päev
enne 1. augustil algavat Helsingi
konverentsi 10. aastapäeva tähistamist,
millest võtab osa paljude riikide
esindajaid, nende hulgas Kanada,
USA ja N. Liidu välisministrid.
Eestlaste, lätlaste ja leedulaste pro-testidemonstratsioon
Soome pealinnas
pühapäeval' toimus pärast ühist
laevasõitu Läänemerel ja, nagu ütles
Andres Küng honlmikulehe Toronto
„Sun" kaastöölisele, oli see esimene
kord pärast 45 aastat, kui Soome
valitsus lubas sellist baltlaste demonstratsiooni
nende rahvuslippudega.
^
Paljud soomlased aplodeerisid ja
õnnitlesid demonstr.an.te. Üks lätlan- :
na Torontost, kes oli just tulnud külastuselt
kodumaalt, ütles et Vaba-dusraadio
kaudu oldi Lätis teadlik
vabadusristlemisest ja tunU sellest
headmeelt. ,
Sõnumis, mille andsid edasi Reuter
ja AP, üteldakse, et N. Liidu saatkond
Helsingis oli piiratud soomepo-litsei
poolt ja dembstrandid pääsesid
sellest ühe majadebloki kaugusele.
VENELASED PÜÜDSI®
TAKISTADA
Balti rahvaste poolt k9rraldatud
Balti vabadusristlemine Läänemerel
ja enne seda Kopenhaagenis peetud
Balti Tribunal olid Mcjiskva viinud
paanikasse, nii et Nõukogud reageerisid
neile Balti vabadilsvõitluslike-le
üritustele suure viha, sõimu jä
vastuaktsioonlde korraldamisegap
nagu „Balti Tähe" rammimiseähvar-dusega
Hiiumaa lähedal.
Varakult enne Kopenhaageni Tribunali
ja Bahi vabadusristlemist, mis
' algas Kopenhaagenis 26. juulil, avaldas
Moskva„TASS" kahelehekülje-lise
vene stiilis sõimu ja ähvarduste
pamfleti Kopenhaageni Tribunali ja
vabadusristlemise vastu, nimetades
vabadusristlejair\,piraatideks", tembeldades
iieid üritusi ^ CIA ettevõt-teiks
ja ähvardades, et vabadusrist-lejate
laev võib Läänemerel kohtuda
Nõukogude laevastiku armaadaga.
Teatavasti oH Moskva üheaegselt
Balti vabädusristlemisega ja Helsingi
kokkuleppe 10. aastapäeva tähistamise
kokkutulekuga korraldanud
Balti merel punalaevastiku suuremad
manöövrid.
Bahi noorte vabadusristlemise kohta
Läänemerel on Stockholmi E KN
esindajah telefoni teel saanud kok-
/ kuvõtliku informatsioonil Toronto
päevalehed „Star" ja „Sun", kes ka
avaldanud pikemad kirjeldused oma
kaastöölistelt, kes vabadusristlemise
sõidu kaasa, tegid.
Toronto „Star'i" kaastööline Chris
Mosey annab ülevaatliku kirjelduse
vabadusristlemise esimesest päevast,
märkides, et rahvusvaheliste vete
piiril, 12 miili rannast, on Hiiumaa
kohal üks Vene patrull-laev ähvardanud
„Balti Tähte" pealesõidukur-siga
ja pöördunud ära alles viimasel
minutil, Samal ajal on üks Nõukogude
kalatraaler 'ristlemislaeva nina
eest läbi sõitnud ja sundinud kaptenit
muutma,, Balti Tähe" kurssi. Toronto
päevalehtede teatel on „Bahi
Tähel" olnud umbes 400 sõitjat, neist
, 20 Kanadast ja umbes 70 Põhja-
• Ameerika ja Euroopa ajakirjanikku.
Torontost, kes oli üks ettevõtte organiseerijaid.
Toronto ,,Sun'i" korrespondent
Maria Bohuslavsky andis umbes samasuguse
kirjelduse vabadusristlemisest
ja selle tagapõhjast ja kirjutab,
et „Bahi Tähe" sõidu kohta oli hoiatus
pommist laeval. Rootsi suurim
ajaleht „Dagens Nyheter" oli saanud
anonüümse kirja, milles öeldud:
„Meid oh informeeritud, et laeval on
Oiote valitsust surveavalduses rahvale
ja nõudis avalikult tema tagasiastumist
presidendi kohalt ning hool-dusvalitsuse
moodustamist kuni uue
seadusliku valitsuse moodustamiseni.
Uganda sai iseseisvaks riigiks
1962.a. kui endine Inglismaa koloonia.
Ta suurus on 91.000 ruutmiili ja
elanike arv 14 miljonit. Rahvas elab
vaesemalt kui paljudes teistes Aafrika
riikides. Elaniku keskmine sissetulek
aastas US $220. Kui palju oma
pomm." Rootsi inimõiguste komitee vastastest president Obote hukata
ÕHUPALLE E!
Vabadusristlemisest osavõtjad olnud
pahased oma laevakaptenile
Frederick Sindahnie, et ta oli alistunud
Vene propagandale ja keelanud
baltlasi lahti laskmast õhupalle
ja vette heitma.st mahuteid lehdlehte-esimees
oli sellele teatele reageerinud
samal päeval NATO'le hädaohust
teatamisega, paludes julgeoleku
suurendamist laevasõidu teel.
Kõik kolm balti rahvusgruppi on
laevalael korraldanud demonstratsioone,
laulnud rahvushümne ja heitnud
merre lilli. .
,iBalti Tähel" oli lubatud peatuda
Helsingis tühjal kaubalaeva kail, aga
mitte peasadamas, nagu oli kavandatud.
Vabadusristlemise korraldajate se-.
letusel kavatsevad nad kaevata
lasi, ei ole veel teada. Temale eelnenud
president Idi Amin lasi hukata
oma vastastest 300.000.
de randa saatmiseks. Ka oli raadio- TAS^'i kohtusse, kuna see oma
saatja laevale võtmine keelatud raa- pamfletis laevasõidu kohta on osa-dioläkituste
saatmise takistamiseks, võtjaid nimetanud CIA agentideks ja
oli ,,Star'iie" öelnud Baiba Rubess jopdikuiks.
Kas Austria valitsuse surve?
0 0 paev
©nne
Valdo Randpere nõudis oma tütre
väljaandmist
..Me/e £/u" foimetus
iaiitus on suletud
ssmaspäevof,
S. augusfi/„Civk
HoKdoy" puhul.
EKN informatsiooni kohaselt sai kirjeldas oma mälestusi, märkides, et
Kopenhaagenis toimunud Balti Tri- oU imestamapanev, kuidas nelja iü-bunal
suurema tagasilöögi, kui koi- hikese aasta jooksul terve Läti riigi
mapäevai, päev enne tribunali is- iseloom muutus venelaste mõju all.
tugi algust, peakohtunik dr. Feiix Järgmisena kõneles leedulane prof.
pmacora. teatas, et isiklikel põh- Alexander Shtromas. Ta kirjeldas N.
justel ei olnud temal võimalik Ko- Liidu sisemist süsteemi, üteldes, et
nisse sõita. Kohapeal ar- N. Liit õigustab mõrvamist, küüdi-et
Austria valitsus avaldas tamišt ja terrorit sellega, et ilma selle-
Ermacoraie survet tribunalist mit- ta ei ole võimalik luua kunagi „töö-te
osa võtta. Uueks peakohtunikuks Uste paradiisi",
valiti viimasel momendi! koSatunik Valdo Randpere kirjeldas, kuidas ^^^}^ ^õttu. Keegi pole aga reisist
dr. Theodor Veiter. N. Liit venestab Balti riike kooUde ja loobunud ja oli veel neid, kes tahtsid
haridussüsteemi kaudu. Pärast tema viimasel momendil kaasa sõita, aga
Tribunali avas Euroopa-parlamen- sõnavõttu kohtunikud küsitlesid te- ^i saanud ruumipuudusel,
di abiesimees Paul Miller. Esimesena da pikemalt, pärides täpseid detaile ärasõitu Kopenhaagenist
kõneles Kenneth Benton, kes oli Ri- venestamise kohta. Randpere ka ava- Stockholmi, kust laevareis õieti al-ia
«TnoHcmaaabikQnsul,kui Balti rii- Hkuh nõudis, et N. Liit annaks välja g^^' P^eti suurem demonstratsioon
eeriti N. Liidu pooU. Ta tema kaheaastase tütre Kaisa. Rand- ^°P^^^aageni raekoja ees.
pere ütles, et N. Liit oli talle teatanud,
et kui ta nõustuks loobuma N. Liidu
kritiseerimisest, siis võib-olla nad
annaksid ta tütre välja. Euroopa ajalehtedes
pandi suuremat rõhku Randpere
sõnavõtule.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esindaja Kopenhaagenis ja vabadus-reisil,
Adu Raudkivi, teatas reedel
enne ärasõitu, et reisijate hulgas oli
märgata närvilisust N. Liidu ähvar-
NEW YORK (ME) - Ikestatud Rah.
vaste Nädala üritused 14.-21. juuli!
õnnestusid üldilmelt hästi. Rahvusgruppide
demostratsioon-rong-käik
saavutas tähelepanu ka pressis,
TV-s ja raadios. Ajakirjanduses
ilmus mitmeid fotosid, õnneks just
Balti gruppide nõudmistest šovjet-tide
väljaminemiseks okupeeritud
Eestist, Lätist ja Leedust.
N.Y.E. Haridusseltsi esimees V.
Vaher tabati raadiosaatja WINS reporterilt
katedraali trepil askeldamas
L.I. eesti laste suvekodu noorukite
keskel. Õhtul mitme tunni kestel see
ainult päevauudistega tegelev jaam
oma saates kordas reporteri lühikest
jutuajamist temaga. Viimane rõhutas,
et Eesti Vabariik on venelastelt
okupeeritud ja kuigi seal administratsioonis
on ka mõneti eestlasi, ei
saa need midagi olulist ise otsustada,
korraldused tulevad Moskvast, kelle
surve all nad on. IRN osalejate endi
peres oli üldiseks kõneaineks president
Reagani ootamatu tõsine haigestumine,
kelle tervise eest operatsioonil
ja paranemiseks palvetati
ka katedraalis IRN kunstiliste ettekannetega
kaunistatud suurel teenistusel
ja samuti hiljem Central Pargi
rallil.
LÄTLASED SILMAPAISTVAD
Rongkäigus oli üllatavalt kõige mõjuvamaks
grupiks varemalt tagasihoidlikkuses
kõikunud lätlaste oma
ligi 80 osavõtja ja 50 Läti lipuga —
mis lehvisid esile tõusvalt Viiendal
avenüül. Eriline saavutus oli aga vee
selles, et neil õnnestus oma gruppi
vormida pea 90%^liselt ülikooli ja
keskkooli eelistest noortest, kes
omasid riietuseks sinised (!) spordi-trikood
ja sama värvi lühikesed püksid.
See kerge riietus oli ka kohane
lämmatava kuumuse puhul — 33
; kraadi Celsiust vilus koos 90%-lise
niiskusega . . . Ilmselt raske oli sammuda
rongkäigu kahte miili aga neil,
kes kandsid küll kauneid aga tihedakoelist
rahvariideid, see väike „valu"
kannatati välja. Rongkäigu peas
kandis kõrget USA lippu IR Komitee
sekretär E. Lipping. Eesti üle poolesaja
hikmelises grupis, mille ees noored
kandsid tähtedena ESTONIA, olid
domineerivaks L.I. noorte suvekodu
kasvandikud juhat. Virve Vaheri juhtimisel.
Lastel olid seljas tuliuued
valged spordisärgid, mille rinnale
trükitud EESTI, selle all vapp rahvusvärvidega
ja sõnad L.I. noorte
suvekodu. Noored ja osaL.l. eestlasi
tulic^ kohale eribussiga. Juhtivatest
eesti tegelastest võis peale mainitute
veel silmata E. Vabadusvõitl.. Liidu
sekretäri J. Muksi, NYEVÜ esim. dr.
E. Rubelit, E. Naisliidu ja HeHkunsti
Keskuse esinaist J. Kurmani; Bogota
ja Baltimore kog. õp. E. Kuuslerit jt.
UN HOONE LÄHEDAL
Eesti grupp võinuks olla märksa
suurem ja mõjukam, ent palju kahjustust
on tekitanud üks meie oma
organisatsioone kriitika jm. kaudu.
Samuti ei tulnud mitte kasuks samal
ajal kaasmaalaste kutsumine Kensi-cole
kalmistupühaks. Läti naabrite
edukat väljaastumist näisid juhtimas
nende BATUN-is tegutsevad nooremapoolsed
ringkonnad. Aupatroo-niks
ja miitingul, kus rahvusvahelisi
kunstilisi ettekandeid korraldas eestlanna
mag. F. Tanner, oli peakõnelejaks
Kongressi liige Mario Biaggi.
Isiklikult oli Albanyst kohal ka N.Y.
osariigi kuberneri ja kauase IR sõbra
M. Cuomo sekretär J. Nikas, kes
võttis sõna ja luges ette kuberneri
läkituse. Eestlanna Liisa Kattai toimis
miitingu teadustajana.
Umbes samal* kellaajal teine mit-mesajane
grupp demonstrante, kus
tõusid esile afgaanid, leedulased jt.,
korraldasid päevakohase miitingu
UN-i hoone lähedal Dag Hammars-kjoldi^
nim. pargis, nii et oli „kaks
rauda korraga tules''. 2 päeva hiljem
oli mitmetunnine tähelepanu omale
kiskuv uus demostratsioon otse UN-i
peahoone vastas, kus eriti mõjukaiks
oraatoreiks kujunesid IR Komitee
auesim. Ida-Saksa põgenik H. Uh-lich
ja komitee pres. Abdullah Kwa-Üritused
jätkusid veel läbi nädala,
kus levitati ka kohast kirjandust, ja
lõppesid heas atmosfääris rullunud
ühisel koosviibimisel Brooklynis
Turkmeenia Majas. Seal võeti vastu
ka IRN kohane resolutsioon.
ias Inglisn
^id annek
metsaülikool
17.-24. augustini
äoifomatsioon: 45 Fuiton Av®.
Toronto, Ont.
(416)463-9065
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 1, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-08-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850801 |
Description
| Title | 1985-08-01-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | W Silinrrton Qi^^ Second Class Mai! Regiäträtion No. 1354. Nr. 31 (1848) 1985 NELJAPÄEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 XXXV! aastakäik aline riigipööre Ugandas anda põhjapoolse piirkonna sõ- ^ i^yägede ülemjuhataja brigadiir Ba- \ z iio Olara Okello kukutas laupae- i vai, 27. juulil president Obote valit-. ; suse, süüdistades teda maa halvas valilseraises ja kutsus üles ugandala-sl toetama tema poolt ku] undatavat sõjaväelist valitsust. Sellele teatele järgnes tulevahetus pealinnas ja röö-viiulsed. President O.botel ja paljudel tema valitsuse liikmetel õnnestus põgeneda ICeeniasse. President Obote moodustas oma teise valitsuse Ugandas, 1980.a. pärast seda, kui diktaatorliku Idi Amini valitsus oli kukutatud ja Idi Amin põgenes Saudi Araabiasse. Obote esimese valitsuse kukutas Idi Amin 1971.a, ja valitses terroriga Ugandat 9 aastat. Tõenäoselt oli ka seekordses president Obote valitsuse kukutamises mängus Idi Amini käsi, sest ta on ütelnud, et tema on olnud teadlik kavatsetud riigipöördest ja on valmis toetama uut valitsust oma võimu stabiliseerimisel. Valisusevastane meeleolu Ugandas hakkas levima, kui president Obote nimetas oma suguharusse kuuluva mehe Uganda sõjavägede ülemjuhatajaks, minnes möö'da vanematest Acholi suguharu ohvitseridest, kelle .mehed moodustavad enamiku Uganda armeest. . . Lisaks sellele president Obote oU vastuolus Uganda katoliku kiriku juhtkonnaga^ Mitte kaua aega tagasi H E L S I N G I r » Tuhanded soomlased palistasid tänavaid kui ligi 300 eestlast, leedulast ja lätlast rahva- Unanda kardinal Emmanuel Nsubu-irõivaisja rahvuslippudega liikusid läbi linna, nõudes iseseisvuse taastamist Balti riikidele, tuumarelvade ga süüdistas Los Angeleses president jjBaltic Star" Skeppsbro ääres, StOGkholmi Vanalinnas. 'i esitantsijaid. (Lähemalt Ihk. 4) Foto — Lembitu Ristsoo Seitse päeva demonstratsioone Venelased püüdsid Mirida balti vabadusristlemist crttesiähtud Inimõiguste austamist Demonstratsioon toimus mõni päev enne 1. augustil algavat Helsingi konverentsi 10. aastapäeva tähistamist, millest võtab osa paljude riikide esindajaid, nende hulgas Kanada, USA ja N. Liidu välisministrid. Eestlaste, lätlaste ja leedulaste pro-testidemonstratsioon Soome pealinnas pühapäeval' toimus pärast ühist laevasõitu Läänemerel ja, nagu ütles Andres Küng honlmikulehe Toronto „Sun" kaastöölisele, oli see esimene kord pärast 45 aastat, kui Soome valitsus lubas sellist baltlaste demonstratsiooni nende rahvuslippudega. ^ Paljud soomlased aplodeerisid ja õnnitlesid demonstr.an.te. Üks lätlan- : na Torontost, kes oli just tulnud külastuselt kodumaalt, ütles et Vaba-dusraadio kaudu oldi Lätis teadlik vabadusristlemisest ja tunU sellest headmeelt. , Sõnumis, mille andsid edasi Reuter ja AP, üteldakse, et N. Liidu saatkond Helsingis oli piiratud soomepo-litsei poolt ja dembstrandid pääsesid sellest ühe majadebloki kaugusele. VENELASED PÜÜDSI® TAKISTADA Balti rahvaste poolt k9rraldatud Balti vabadusristlemine Läänemerel ja enne seda Kopenhaagenis peetud Balti Tribunal olid Mcjiskva viinud paanikasse, nii et Nõukogud reageerisid neile Balti vabadilsvõitluslike-le üritustele suure viha, sõimu jä vastuaktsioonlde korraldamisegap nagu „Balti Tähe" rammimiseähvar-dusega Hiiumaa lähedal. Varakult enne Kopenhaageni Tribunali ja Bahi vabadusristlemist, mis ' algas Kopenhaagenis 26. juulil, avaldas Moskva„TASS" kahelehekülje-lise vene stiilis sõimu ja ähvarduste pamfleti Kopenhaageni Tribunali ja vabadusristlemise vastu, nimetades vabadusristlejair\,piraatideks", tembeldades iieid üritusi ^ CIA ettevõt-teiks ja ähvardades, et vabadusrist-lejate laev võib Läänemerel kohtuda Nõukogude laevastiku armaadaga. Teatavasti oH Moskva üheaegselt Balti vabädusristlemisega ja Helsingi kokkuleppe 10. aastapäeva tähistamise kokkutulekuga korraldanud Balti merel punalaevastiku suuremad manöövrid. Bahi noorte vabadusristlemise kohta Läänemerel on Stockholmi E KN esindajah telefoni teel saanud kok- / kuvõtliku informatsioonil Toronto päevalehed „Star" ja „Sun", kes ka avaldanud pikemad kirjeldused oma kaastöölistelt, kes vabadusristlemise sõidu kaasa, tegid. Toronto „Star'i" kaastööline Chris Mosey annab ülevaatliku kirjelduse vabadusristlemise esimesest päevast, märkides, et rahvusvaheliste vete piiril, 12 miili rannast, on Hiiumaa kohal üks Vene patrull-laev ähvardanud „Balti Tähte" pealesõidukur-siga ja pöördunud ära alles viimasel minutil, Samal ajal on üks Nõukogude kalatraaler 'ristlemislaeva nina eest läbi sõitnud ja sundinud kaptenit muutma,, Balti Tähe" kurssi. Toronto päevalehtede teatel on „Bahi Tähel" olnud umbes 400 sõitjat, neist , 20 Kanadast ja umbes 70 Põhja- • Ameerika ja Euroopa ajakirjanikku. Torontost, kes oli üks ettevõtte organiseerijaid. Toronto ,,Sun'i" korrespondent Maria Bohuslavsky andis umbes samasuguse kirjelduse vabadusristlemisest ja selle tagapõhjast ja kirjutab, et „Bahi Tähe" sõidu kohta oli hoiatus pommist laeval. Rootsi suurim ajaleht „Dagens Nyheter" oli saanud anonüümse kirja, milles öeldud: „Meid oh informeeritud, et laeval on Oiote valitsust surveavalduses rahvale ja nõudis avalikult tema tagasiastumist presidendi kohalt ning hool-dusvalitsuse moodustamist kuni uue seadusliku valitsuse moodustamiseni. Uganda sai iseseisvaks riigiks 1962.a. kui endine Inglismaa koloonia. Ta suurus on 91.000 ruutmiili ja elanike arv 14 miljonit. Rahvas elab vaesemalt kui paljudes teistes Aafrika riikides. Elaniku keskmine sissetulek aastas US $220. Kui palju oma pomm." Rootsi inimõiguste komitee vastastest president Obote hukata ÕHUPALLE E! Vabadusristlemisest osavõtjad olnud pahased oma laevakaptenile Frederick Sindahnie, et ta oli alistunud Vene propagandale ja keelanud baltlasi lahti laskmast õhupalle ja vette heitma.st mahuteid lehdlehte-esimees oli sellele teatele reageerinud samal päeval NATO'le hädaohust teatamisega, paludes julgeoleku suurendamist laevasõidu teel. Kõik kolm balti rahvusgruppi on laevalael korraldanud demonstratsioone, laulnud rahvushümne ja heitnud merre lilli. . ,iBalti Tähel" oli lubatud peatuda Helsingis tühjal kaubalaeva kail, aga mitte peasadamas, nagu oli kavandatud. Vabadusristlemise korraldajate se-. letusel kavatsevad nad kaevata lasi, ei ole veel teada. Temale eelnenud president Idi Amin lasi hukata oma vastastest 300.000. de randa saatmiseks. Ka oli raadio- TAS^'i kohtusse, kuna see oma saatja laevale võtmine keelatud raa- pamfletis laevasõidu kohta on osa-dioläkituste saatmise takistamiseks, võtjaid nimetanud CIA agentideks ja oli ,,Star'iie" öelnud Baiba Rubess jopdikuiks. Kas Austria valitsuse surve? 0 0 paev ©nne Valdo Randpere nõudis oma tütre väljaandmist ..Me/e £/u" foimetus iaiitus on suletud ssmaspäevof, S. augusfi/„Civk HoKdoy" puhul. EKN informatsiooni kohaselt sai kirjeldas oma mälestusi, märkides, et Kopenhaagenis toimunud Balti Tri- oU imestamapanev, kuidas nelja iü-bunal suurema tagasilöögi, kui koi- hikese aasta jooksul terve Läti riigi mapäevai, päev enne tribunali is- iseloom muutus venelaste mõju all. tugi algust, peakohtunik dr. Feiix Järgmisena kõneles leedulane prof. pmacora. teatas, et isiklikel põh- Alexander Shtromas. Ta kirjeldas N. justel ei olnud temal võimalik Ko- Liidu sisemist süsteemi, üteldes, et nisse sõita. Kohapeal ar- N. Liit õigustab mõrvamist, küüdi-et Austria valitsus avaldas tamišt ja terrorit sellega, et ilma selle- Ermacoraie survet tribunalist mit- ta ei ole võimalik luua kunagi „töö-te osa võtta. Uueks peakohtunikuks Uste paradiisi", valiti viimasel momendi! koSatunik Valdo Randpere kirjeldas, kuidas ^^^}^ ^õttu. Keegi pole aga reisist dr. Theodor Veiter. N. Liit venestab Balti riike kooUde ja loobunud ja oli veel neid, kes tahtsid haridussüsteemi kaudu. Pärast tema viimasel momendil kaasa sõita, aga Tribunali avas Euroopa-parlamen- sõnavõttu kohtunikud küsitlesid te- ^i saanud ruumipuudusel, di abiesimees Paul Miller. Esimesena da pikemalt, pärides täpseid detaile ärasõitu Kopenhaagenist kõneles Kenneth Benton, kes oli Ri- venestamise kohta. Randpere ka ava- Stockholmi, kust laevareis õieti al-ia «TnoHcmaaabikQnsul,kui Balti rii- Hkuh nõudis, et N. Liit annaks välja g^^' P^eti suurem demonstratsioon eeriti N. Liidu pooU. Ta tema kaheaastase tütre Kaisa. Rand- ^°P^^^aageni raekoja ees. pere ütles, et N. Liit oli talle teatanud, et kui ta nõustuks loobuma N. Liidu kritiseerimisest, siis võib-olla nad annaksid ta tütre välja. Euroopa ajalehtedes pandi suuremat rõhku Randpere sõnavõtule. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esindaja Kopenhaagenis ja vabadus-reisil, Adu Raudkivi, teatas reedel enne ärasõitu, et reisijate hulgas oli märgata närvilisust N. Liidu ähvar- NEW YORK (ME) - Ikestatud Rah. vaste Nädala üritused 14.-21. juuli! õnnestusid üldilmelt hästi. Rahvusgruppide demostratsioon-rong-käik saavutas tähelepanu ka pressis, TV-s ja raadios. Ajakirjanduses ilmus mitmeid fotosid, õnneks just Balti gruppide nõudmistest šovjet-tide väljaminemiseks okupeeritud Eestist, Lätist ja Leedust. N.Y.E. Haridusseltsi esimees V. Vaher tabati raadiosaatja WINS reporterilt katedraali trepil askeldamas L.I. eesti laste suvekodu noorukite keskel. Õhtul mitme tunni kestel see ainult päevauudistega tegelev jaam oma saates kordas reporteri lühikest jutuajamist temaga. Viimane rõhutas, et Eesti Vabariik on venelastelt okupeeritud ja kuigi seal administratsioonis on ka mõneti eestlasi, ei saa need midagi olulist ise otsustada, korraldused tulevad Moskvast, kelle surve all nad on. IRN osalejate endi peres oli üldiseks kõneaineks president Reagani ootamatu tõsine haigestumine, kelle tervise eest operatsioonil ja paranemiseks palvetati ka katedraalis IRN kunstiliste ettekannetega kaunistatud suurel teenistusel ja samuti hiljem Central Pargi rallil. LÄTLASED SILMAPAISTVAD Rongkäigus oli üllatavalt kõige mõjuvamaks grupiks varemalt tagasihoidlikkuses kõikunud lätlaste oma ligi 80 osavõtja ja 50 Läti lipuga — mis lehvisid esile tõusvalt Viiendal avenüül. Eriline saavutus oli aga vee selles, et neil õnnestus oma gruppi vormida pea 90%^liselt ülikooli ja keskkooli eelistest noortest, kes omasid riietuseks sinised (!) spordi-trikood ja sama värvi lühikesed püksid. See kerge riietus oli ka kohane lämmatava kuumuse puhul — 33 ; kraadi Celsiust vilus koos 90%-lise niiskusega . . . Ilmselt raske oli sammuda rongkäigu kahte miili aga neil, kes kandsid küll kauneid aga tihedakoelist rahvariideid, see väike „valu" kannatati välja. Rongkäigu peas kandis kõrget USA lippu IR Komitee sekretär E. Lipping. Eesti üle poolesaja hikmelises grupis, mille ees noored kandsid tähtedena ESTONIA, olid domineerivaks L.I. noorte suvekodu kasvandikud juhat. Virve Vaheri juhtimisel. Lastel olid seljas tuliuued valged spordisärgid, mille rinnale trükitud EESTI, selle all vapp rahvusvärvidega ja sõnad L.I. noorte suvekodu. Noored ja osaL.l. eestlasi tulic^ kohale eribussiga. Juhtivatest eesti tegelastest võis peale mainitute veel silmata E. Vabadusvõitl.. Liidu sekretäri J. Muksi, NYEVÜ esim. dr. E. Rubelit, E. Naisliidu ja HeHkunsti Keskuse esinaist J. Kurmani; Bogota ja Baltimore kog. õp. E. Kuuslerit jt. UN HOONE LÄHEDAL Eesti grupp võinuks olla märksa suurem ja mõjukam, ent palju kahjustust on tekitanud üks meie oma organisatsioone kriitika jm. kaudu. Samuti ei tulnud mitte kasuks samal ajal kaasmaalaste kutsumine Kensi-cole kalmistupühaks. Läti naabrite edukat väljaastumist näisid juhtimas nende BATUN-is tegutsevad nooremapoolsed ringkonnad. Aupatroo-niks ja miitingul, kus rahvusvahelisi kunstilisi ettekandeid korraldas eestlanna mag. F. Tanner, oli peakõnelejaks Kongressi liige Mario Biaggi. Isiklikult oli Albanyst kohal ka N.Y. osariigi kuberneri ja kauase IR sõbra M. Cuomo sekretär J. Nikas, kes võttis sõna ja luges ette kuberneri läkituse. Eestlanna Liisa Kattai toimis miitingu teadustajana. Umbes samal* kellaajal teine mit-mesajane grupp demonstrante, kus tõusid esile afgaanid, leedulased jt., korraldasid päevakohase miitingu UN-i hoone lähedal Dag Hammars-kjoldi^ nim. pargis, nii et oli „kaks rauda korraga tules''. 2 päeva hiljem oli mitmetunnine tähelepanu omale kiskuv uus demostratsioon otse UN-i peahoone vastas, kus eriti mõjukaiks oraatoreiks kujunesid IR Komitee auesim. Ida-Saksa põgenik H. Uh-lich ja komitee pres. Abdullah Kwa-Üritused jätkusid veel läbi nädala, kus levitati ka kohast kirjandust, ja lõppesid heas atmosfääris rullunud ühisel koosviibimisel Brooklynis Turkmeenia Majas. Seal võeti vastu ka IRN kohane resolutsioon. ias Inglisn ^id annek metsaülikool 17.-24. augustini äoifomatsioon: 45 Fuiton Av®. Toronto, Ont. (416)463-9065 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-01-01
