Meie Elu = Our life, July 9, 1987

              PS8/DSP
•^4 -
Colleetion
395 Wellingt
4
ii
T L A S T
Secorid Class Mai! Reglslrallon No.
Nr. 28 (1948) 1987 NELJAPÄEVAL, 9.JUUL1L - THURSDAY, JULY 9 XXXVII! aastakäik
Kanada
criminaalseadiise
iMuiitmine jäi
Ritmika eestlastes esinejad HarbourfrontVis. Vasakult Rita Läte,
Kathy Sepp (vapiga) ja Trina Läte. (Lähemalt Ihk. 4) Foto - H. Raigna
Lääneranniku pidustused algasid päi^
lid vihmas ja udus
Lääneranaiku pidustused —18. Lääneranniku.Eesti Päevad algasid Vancouveris ilusal päikese
kuid lõppesid viimasel peopäeval, millal oli nähtud ette suur rahvapidu kauni väljavaatega Grouse'i mäele
vihmasajus ja udus, nii et pidu tuli pidada suusamäe hoones. Pidustused õnnestusid aga üldiselt hästi ja
ka siseruumidesse sunnitud rahvapidu läks rõõmsas peotujus. Rahvast Lääneranniku pidustustele oli ko­gunenud
mitmelt maalt kokku umbes 2000.
Osavõtjaid oli peale Kanada arvu­kalt
Ühendriikidest ja siis vähemal
arvul Rootsist, Eestist, Saksamaalt,
Brasiiliast, Saudi Araabiast, Aust­raaliast
ja Uus-Meremaalt. Tuntu­maist
avaliku elu tegelasist viibisid
18. Lääneranniku Eesti Päevadel
Eesti" Vabariigi esindaja Ühendriiki­des
peakonsul E. Jaakson New Yor-gist,
aukonsul,Jaak Treiman Los An-gelesest.
Kanada E K N esimees Laas
Leivat, Ühendriikide Eesti Rahvus­komitee
esimees Juhan Simonson ja
Ülemaailmsete Eesti Päevade algata­ja
Robert Kreem Torontost.
PIDULIK LIPUHEISKAMINE
18. Eesti
toimus Vdncouveri raokoja ess 29.
juunil kell 11 honii Seal luges lin­navolinik
R&lph Caravetta ette
Vancouveri linnapea Gordon
Campbelli proklamatsiooni, mille­ga
nädal 29. juunist kuni 5. juulini
1987 kuulutati Eesti Pidustuste Nä-
ICanada parlament läks 30. juuni
laiali suvepuhkusele. Uueks sügi­seseks
istungjärguks tuleb parla-,
ment kokku 14. septembril, kui teda
vahepeal kokku ei kutsuta erakor­raliseks
istungjärguks, milleks on
võimalus olemas.
Parlamendi viimasel koosolekul
enne laialiminekut võeti veel kii­delt
vastu mitu seadust. Vastu võt-
M a jäi aga krimininaälseaduse
muutmise seadus, mis nägi ette nn.
„sõjakurjategijate" üle kohtumõist­mist
Kanada kohtutes. Opositsioon
lootis et Seadus võetakse vastu ühel
häälel ilma vaielusteta, kuid kohtu­minister
Hnatyshyn võttis eelnõu
tagasi enne koosoleku lõppu, öel-et
see seadus on selleks liiga
is, et ülepeakaela kiirelt vastu
võtta. Vahepeal konservatiivid An-drew
Wiler (Toronto) ja Alex Kindy
(Calgary) tetasid, et ei anna oma
nõusoleku ühehäälseks kiireks
vastuvõtuks. Ka oli A. Wter päeva
jooksul esitanud seaduäeelnõule
viis parandusettepanekut.
Kohtuminister Hnatyshyn teatas,
et seaduseelnõule antakse kiirelt
käik sügisesel istungjärgul. Kana-
(ja juudi Kongr(sssi president Do-
Mhy Reitmah avaldas oma paha-
Dieelt selle üle, et kriminaalseadu­se
muutmise vastuvõtmine edasi
orm 0
ee
1962. a. tagaselja tehtud surmaotsus
oli tühistatuci enne surma—
Linnase tütar ja kaitseadvokaat R. Clark
kohtusid Linnasega Leningradi
vanglahaiglas
[atti vastu paari
Treimani kõne
LEP'avamisel .
uste esi-
Foto — V. lohanson
0
Lipuheiskamise tseremooniale oli
tulnud ka Briti-Columbia peaminis­ter
Wm. Vander Zalm, kes nimetas
eestlasi töökaiks inimesteks, kes on
olnud väga edukad. Ta ütles, et
oleme väga õnnelikud, et meil on
väga-hea eesti ühiskond.aga eriiline
rõõm on näha eestlasi mujalt Pphja-
Ameerikast osa võtmast neist pidus-tusist
Vancovueris." Ütles kõigile te-re-
tulemast ja soovis edu eestlaste
suurüritusele.
Peaministri sõnavõtule järgnes lip=
pude heiskamine.
Raekojatrepi mõlemale poolej pai­gutatud
4 Eesti lippu |/allanflati leh­vima
tugeva aplausi saatel. Eesti
Päevade esimees Matti Klaar aval­das
tänu kõnelejaile ja Vancouveri
linnale.
Liis Klaar andis peaminister Van­der
Zalmile üle eesti vöökirjalise pea-paela
edasiandmiseks peaministri
abikaasale. Peaministrile andis Mat­ti
Klaar üle paar ehtsaid eesti past­laid,
öeldes, et „meie kultuur ei pp"
> dutseeri puust jalanõusid, pooldame
rohkem nahka. Võite heis oma vabal,
puhke ajal jalad kõrgemale asetada."
Peaminister istus kohe trepile ja pani
pastlad jalga ja tuli aplausi saatel
rahva sekka käsi suEuma. Paar past­laid
anti ka linnavolinik Caravettale.
Lipuheiskamisele oli kogunenud uäneranniku pidustuste avamisel tioni Universal Declaration of
paris suurrahyahulk, neist paljud na- pj^as konsul J. Treiman programmi- Human Rights? Saame meie öelda,
gusais rahvarõivais. jSamut. oh koha ^a ütles: et Eesti, LSti ja Leedu iseseisvusele
massimeedia, kes sündmust j a a d p s - j r _ tänapäeval, meile, kes elame oh otsitud toetust igalt poliitiliselt
1^ . • , vabas maailmas, soov Eesti iseseis- „ , v
Eesti Päevade p r o ™ algas,^^^^^^^^^^ (Jarg. lk. 3)
tegelikult 30. luuniohtul sümfoonia- y^^^ ^^^^^ ,3^;. |. g f |, p
kontserdiga Orpheum 1 teatris, mi|-, tatud meie tegudega, nii et need, kes
est võtsid osa eestlaste kõrval ka bai„a3ed, saaksid aru, miks
kohalikud muusikasõbrad] Esma. ^^^adus Balti riikidele on tähtis kogu
kordselt Vancouveris esitptud eesti Tj^^glji^^jg
helilooming^püstis^moya^^ | ^sto 'BB' ajal, ehk Los Arigeleses
ni osaliseks. (Kontserdist üksikasja- ..gt^saja vahetusel 1. jaa-hselt
edaspidi.] nuaril aastal 2000, kui meie vaatame
tagasi ennemuistse aja tegevusele
Eesti iseseisvuse kasuks, mis saab
1. juuli ..õhtul hotell ,,Vancoiuveri'' olema meie hinnang?
Pacific ballisaalis peetud avaaktü- " Saame meie siis öelda et Eesti
sest osavõtjad ei mahtunud kõik ho- iseseisvus oli saavutatud, ehk see oli
telli saali, mille maht on gOOjnimest. ^ ligidalt saavutatav, sest meie olime
Paarsada aktuselist seisis seespool ja poliitiliselt aktiivsed, olime toetanud
samapalju jaluste taha koridori. Ak- teadlasi kellel oli huvi Balti riikide
tuse kavas esines Lääneranniku üle, ning olime säilitanud oma kul-ühendatud
segakoor Rein Neggo, dr. tuuri? Olime meie arusaamisel, et
E. Rüüsi ja Toomas Kirve juHatusel. poliitiline töö, teadlaste uurimised ja
Solistideks oli Epp-Karike Jürima- kultuuri säilitamine olid võrdse täht-
Sonin ja Vancouveri noored võimle- j susega Eesti iseseisvuse taotlemisel?
jad. Peakõnelejaks oli aukonsul Jaak Ennemuistsel ajal, tulevikust vaa-
Treiman Los Angelesest. 'datuna, saame meie öelda, et Balti
• riikide vabadusvõitlus oli esitatud
Teadustajaiks olid noored Viive maailmale erapooletult küsimusena.
Truu ja Toivo Klaar. Klaveri^ esines mille lähtekohaks olid Inglismaa
ÜloVaidma. Magna Charta, Ameerika Declüra-
V.J. tion of Independence ja UnitedNa-
Eask© autoõnnetus
Toronto eesti
noortega
autoõnnetus Torontost
maale sõitvate eesti noortega juh­tus
1. juuli varahommikul Barrie
lähedal. Torontost olid maa-kodus-se
sõitmas noored Mark Holmberg
ja Ainsaar jun., kui nad Barrie lä­hedal
kokku põrkasid suurema
tõldautoga. Kokkupõrke tagajärjel
purunes noormeeste auto ja Mark
Holmberg sai surma. Noor Ainsaar
viidi raskete vigastustega Barrie
haigla. Nii Holmbergi kui Ainsaare
vanemad viibisid õnnetuse ajal
Vancouveris, kust nad õnnetusest
kuuldes kohe Torontosse tagasi
sõitsid. Mark Holmberg oli 20 aas­tat
vana. Vigastusi saanud noor
Ainsaar on juba haiglast lastud ko-
Vancouveris
Möödunud neljapäeva varahom­mikul
kell 7.30 puhkes tuli Vancou­veri
südalinnas asuvas Tropicana
Inn'is, kus peatus ka Lääneranniku
Eesti Päevadest osavõtjaid. Hotelli
18. korrusel olid korteris Meeta
Müks ja Aino Mägi Seattle'i8t. Nad
püüdsid hotellist väljuda trepi kau­du,
aga 8. korrusel varises Meeta
Moks ja suri teel haiglasse. Mõle­mad
hotellist välja püüdjad olid üle
80 a. vanad. Aino Mägi viibis näda­la
algul veel haiglas. Ta oli Seattle'!
^esti laulukoori juhataja.
NEW YORK („Meie Elu") - Suu­rel
Reedel Ühendriikidest Nõuko­gude
Liidule välja antud Karl Lin­nase
saatus kujunes juuni lõpul ja
juuli esimestel päevadel ootamatu­te
sündmustega kiireks lõpuks. Ta
oli tervishäirete tõttu 22. juunil Tal­linna
vanglast viidud Leningradi
(Nõukogude andmeil „paremaks
arstlikuks hoolitsuseks"), kus talle
pärast 4-liikmelise arstliku komis­joni
otsust sealse vanglahaigla pea­kirurg
dr. Vladimir Kovrigih teos­tas
umbes nädalase kaks maohas^
vade operatsiooni.
TASS-i teatel on K. Linnasel olnud
aga ka maksa-, neeru- ja südame­haigus.
Pärast esimest operatsiooni
24. juunil on Linnas kiiresti kosunud
ja isegi kõndinud juba. Siis teatati
aga Linnase tütrele Anule, et ta ühen­duses
oma isa haigusega lendaks ko­heselt
Leningradi, mis eeldas Linna-
. se tervise halvenemist.
KOHTUMINE ENNE SURMA
Anu Linnas saabus sinna koos
USA-s viimati tegutsenud Linnase
kaitseadvokaadi, endise kohtuminis-ri
Ramsey Clark'iga. Neile lubati
kohtumine K. Linnasega 1. juulil
vaid mõneks minutiks. See kujunes
siiski lO-minutiliseks külastuseks -
tegelikult jäädavaks jumalagajätuks
temaga. Linnas oliäratatud tukkumi­selt
ja lamanud nõrgana haiglavoo­dis,
kus tal tütre ja adv. Clark'i saabu­des
on tulnud naerul näole pisarad
silmil Tütar Anu andis talle edasi pe­rekonna,
sõprade ja toetajate tervitu­sed
ning head soovid ja lootused. Ta
näinud neile jõuetuna, arvatavasti
rohkest verekaotusest.
Kui jumalagajätul külastajad ütle­sid,
et loodavad teda kohata uuesti
veel paari päeva pärast, s.o. reedel, 3.
juulil, on vähekõnelev Linnas siiski
näidanud usku ja lootust vastastiku­selt,
hoides oma ühe käe pöialt süm­boolselt
üleval.
Anu Linnas ja adv. Clark on see­järel
tõtanud Tallinna, kus nad koh­tasid
Linnase sealse kaitsja Kalju
Kägi ja ka prokurör Karl Kimmeliga,
mis sündis 2. juuli hommikul. Neile
on teatatud, et K. Linnase kohta
1962. aastal tagaselja tehtud surma­otsus
on vormiliselt tühistatud, mil­leks
toetuti varemalt tehtud seaduse
muutmisele surmanuhtluse kaotami­se
osas. Hiljem on prokurörilt kuul­dud,
et Linnas on surnud samal päe­val
Leningradi vanglahaiglas süda­me-
ja neeruhaiguse tõttu.
Pärast seda on K. Linnase surm
tehtud võimudelt avalikuU teata­vaks,
kusjuures vene arstid on rõhu­tanud;
et K. Linnase haigused on tek­kinud
USA-s, ja et seal ei ole enne ta
deporteerimist teostatud korralikku
arstlikku läbivaatust.
(USA meedia järelei^ärimistele tea­tas
kohtuministeeriumf esindaja J.
Russell Washingtonist, et siinses
ametlikus raportis K. Linnasel olnud
vereringvooiu tõke kaelas ja teda on
ravitud kõrge vererõhu ja maohaava­de
osas. Ta lisas, et neil ei ole siiski
küllalt head raportit ta tervise kohta.
Küsimusele, kas olemasolevat infor­matsiooni
anti edasi,ka Nõukogude
võimudele, vastas J. kussell, et seda '
' ta ei tea.)
Sündmuste järel kiirustasid A.
Linnas ja R. Clark tagasi Leningradi.
Nad soovisid, et Linnase põrm saaks
tuhastatud, mida ka tehti. Urn K..
Linnase tuhaga anti neile tagasilen­nuks
üle ja korraldati vajalikke for­maalsusi
selle transpordiks USA-sse,
kusjuures abistavalt tegutses selles ja
muus osas ka USA Lenjngradi kon­sul.
. . Tütar koos advokaadiga saabusid ,
üle Saksamaa 4. juuli õhtupoolel
New Yorki, kus USA iseseisvuse aas­tapäeva
tõttu kõikjal õhk paukus
pidutsemise tulevärgi rakettide ja
plahvatuste läbi. Anu Linnas ja adv.
Clark andsid lennujaamas pressi
esindajaile informatsiooni sündi­nust.
Küsimusele, kas nad ei oleks
soovinud Linnase surnukeha tuua
USA-sse, kus arstid teinuks lahkami­se,
nad vastasid, et see ei olnud tar­vilik.
Nad rõhutasid, et ametnikud ja
ametlik personal, kellega neil oli
kokkupuuteid, on kõikjal neid kohel­nud
abivalmilt ja sõbralikult, mõned
(Järg Ihk. 6
NÄDALAKROONIKA
son
Kuno Pajula
Nõukogude Eesti
uus peapiiskop
Nõukogude propägandalehe Ko­dumaa"
teatel on okupeeritud Eestis
tegutseda lubatud Nõukogude Eesti
Ev. Luteriusu kirikukogu valinud
Eesti uueks peapiiskopiks senise
Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja
Tallinna praosti Kuno Pajula, sündi­nud
1924. aastal Virumaal. Kuno Pa-iüla
on viibinud välismaal mitmetel
rahvusvahelistel kirikute esindajate
konverentsidel. Nõukogude Eesti
endine peapiiskop Edgar Hark suri
Möödunud aastal.
% Kaks lennuseiklejat, inglise mil­jonär
Richard Branson ja kuumaõ-hu-
õhupalli konstrueerija Per
Lindstrand teostasid õnnelikult
üle Atlandi lennu Ameerikast Eu­roopasse
oma balloonil. Nad puu­dutasid
küll maad üle Iiri lennates,
kuid neil jäi üks miil puudu Shoti-maale
jõudmisest ja langesid bal­looniga
merde, kust neid päästeti.
Lennu puhul tekkis Rahvusvaheli­ses
Aeronautika Liidus vaidlus sel­le
üle, kas nende lendu tunnistada
rekordiks või mitte, kuna nad ei
jõudnud Shoti randa. Lend siiski
tunnistati rekordlennuna.
® Ühendriikid ja Nõukogude Liit
on Genfis saavutamas kokkulepet
kesk- ja lühimaa aatomirakettide
kaotamiseks Euroopas, kinnitas se-,
naator Richard Lugar tulles tagasi
Genfist, kus tutvus relvastuse piira­mise
läbirääkimiste käiguga. Nii
Washington kui Moskva siiski tea­tavad,
et seni ei ole veel mingit
täielikku kokkulepet saavutatud ja
on veel mitmeid lahiisi küsimusi.
Senaator Lugari teate! on
kijad optimistlikud, et kokkulepe
saavutataks.
® Lyonis, Prantsusmaal lõppes
kaks kuud kestnud kohtuprotsess
sealse sõjaaegse saksa salapolitsei
ülema Klaus Barbie üle, mille ette­valmistamine
ja protsessikäik hoi­dis
prantslasi kaua aega ärevil.
Vaatamata Barbie advokaadi Ve^
ges'i agressiivkaitsele mõisteti
Klaus Barbie eluks ajaks vangi ku­ritegude
pärast inimsuse vastu.
Barbie kaitsja lubas kohtu otsust
edasi kaevata.
® Grupp dissidente andsid Mosk­vas
välja ajakirja „Gla8nost", aval­dades
mitmesuguste dissidentide
ringkondade seisukohti inimõigus­te
küsimustes. Ajakirjas tõid oma
seisukohti esile õigeusklike esin­dajad,
läti rahvuslased, vigaste
esindajad jne. Ajakiri avaldati il­ma
ametliku loata, mida ei saadud.
Toimetajaks on Sergei Grigorjants,
kes varem kandnud 3-1/2-aastast
karistust. Oodatakse huviga, kui­das
Nõukogude võimud reageeri­vad
ilma loata ilmunud väljaande-