1984-09-27-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'-•/elllngton
Ülikool jäi õppejõuta
Eesti keele lektor Yahistati
keelatud kirjanduse pärast
Second Class Mail Registration No. I3S4.
Nr. 39 (1804) 1984 NELJAPÄEVAL, 27. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 27 XXXV aastakäik
OULU{„Meie Elu" kaastööliselt)
— Esimest korda kohaliku
ülikooli ajaloos jäi Alma
Mater ootamatult sügissemestriks
eesti keele õppejõuta, kuna
õhtulehe „Ilta-Sanomat"
järgi 51-aastaseIe Jaak Peebole
pole lubatud enam tagasi Soome
pöörduda. Põhjuseks on, et
naasides juulis suvepuhkusele
Eestisse, võeti Peebo kinni Tallinna
tollipunktis keelatud kirjanduse
pärast. Mis see keelatud
kirjandus oli, ei avaldatud.
Eesti keelt hakati
Oulu ülikoolis
õpetama 17
aastat tagasi esimesena
Soomes.
Aastas alustab
siin õpinguid 25
uut eesti keele
huvilist.
Ülikooli soome- ja saamikeele
instituudi professori asetäitja
Matti Pääkkönen kinnitas „Ilta-
Sanomatele", et dotsent Peebo
reisiluba lükati tagasi sealsete
ametivõimude poolt: ,,Ma olen
küsinud Submi-Neuvostoliitto
(Soome-N. Liit) instituudi käest,
miks Peebo pole pärast oma puhkust
septembri algul tagasi Ou-lusse
tulnud. Instituut aga ei
teadnud' põhjust", Pääkkönen
konstateeris ning jätkas:,,Kindlasti
meie õpetaja saame, aga
millal, see on küsimusmärk."
Tõesti küsimusmärk. On pakutud
ühte Tallinna Pedagoogilise
Instituudi õppejõudu Peebo
asemele, tema aga saaks tulla
Oulusse alles oktoobrikuu keskel
ja see on paratamatult Uiga
hilja. Ilmselt Oulu ülikoolis ja ka
Työväenopistos eesti keelt terve
sügissemestri kestel ei saa õppida.
Dotsent Jaak Peebo't õpiti siin
tundma väga tagasihoidliku ja
siimpaatse inimesena. Ta võttis
omä tööd tõsiselt, innu-^tades hõimukeele
õppijad tegema oma
kõige parema, et keel selgeks
saaks. Oulus elavad eesti sõbrad
on kaotanud tulihingelise eestluse
eest võitleja.
Toronto Eesti PemsionärideKlulbMkoosviilbimisel tähistati kodumaalt lahkumise 40. aastapäeva. Pildil
Taga, paremal „Külapillimeeste orkester", laval Naiskoor ja koorijuht P. Tammeak'u (klaveri juures).
i esimees F. Terts aktust avamas.
Foto — 0. Haamer
tuli ÜSA-sse
N. Liidu välisminister Andrei
Gromõko saabus USA-sse ja kohtas
ÜSA presidenti Reaganit vastuvõ-
— Täna meöMtame seda saatuslikku kuud, mis lõhkus meie maa ja rahva ning kujunes kümnetele lul ÜRO-s. Välisminister Gromõko
tuhandetele meist okkaliseks pagulusteekonnaks. September 1944 koosneb nii paljudest üksikutest kurbv talek USA-sse ja kohtumine presi-mängudest
ja otse südantlõhestavaist läbielamustest, millest enamikul meist, kes täna oa kogunenud ^"^^^^Sis^
sellesse saalib cm omad i s i k l i ku mälestused, mis ei unune iialgi, ütles E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo^-^^-^-g^^^
^OO-le pensionärile Toronto Eesti Majas. gasi Genfis relvastuse vähendami-
Eesti teed tulvusid pagulasvoori- vaid ka kagust tungib vaenlane meie kõneles, oli tegelikult lähemal, kui ^ekonve
maale. Meietunnenve igaüks ise oma tema ja enamik meist oskas arvata »aD»raakimisi UbA esmdajatega ei
murede suurust ja sügaVu^t, ei keegi jätkas aupeakonsul ja andis ülevaate « ""^ nad nõus alustama enne, kui
teine tunne seda nõnda nagu meie olukorra arendust septembris 1944. ,yj»\fT?f "''"^^^^^
ise. Sellises olukorras ainilt üks ju- kuni algas traagiline, põgenemisläi- f^^f/^d. Nuud on Moskvas nähta-vasti
arusaamisele jõutud, et Rea-
'.Ja seljataha jäi öö. mida väsinud • f »;VÕib järgmistel presidendiva-pidada
silmas kogu Eesti rahva elu- eesti sõjamees, oma kodumaa piiri '•'"•stel voita ja tahes-tahtmata tu
huve, kainelt hinnata olukorda, kus ületades, kurvameelselt tõdes. Ma-viibime
ja hoiduda igasugusest uisa- hajäänud läksid vastu uutele katsu-päisa
talitamisest. Meil pdab olema mistele kommunistlike vallutajate
Uus valitsus tutvuneb
olukorraga
Lubaduste täitmisega ollakse ettevaatlik
Rekordiline progressiivsete kon- Merrithew; kaevanduste min. Ro-servatiivide
võit viimastel Kanada bert Layton; kalandusmin. John Fra-valimistel
andis neile 211 kohta ser; väikeettevõtete {small business)
parlamendis. PK pooldajate arv oli min. Suzanne Blais-^renior ja varus-suur
igas sektcjiris ja igas provint- tuse ning teeninduse (supply and ser-sis.
Arvestades vajadust anda igale vice) min. Harvie Andre.
Side ja transpordi alal: side (com-munication)
min. Marcel Masse: riigi
transpordi (state transport) min. Be-noit
Bouchard; transpordi min. Don
dest. Eesti rannad inimestest, kes
meeleheitlikult otsisid võimalust pääsemiseks
läheneva vaenlase surma-ga
ähvardavast haardest. Kolonel
Harald Riipalu oma mälestustes kir- ' his võib meid vna õigele t^ele ja hoi-jeldab
kodumaalt lahkumise momen- da õigel teel. See juhis on: ikka ja jälle
ti järgnevalt;,,Koos lahkuvate sõduritega
peatusid piiril ka põgenikud.
Põlvitasid sõnatult teekaldal kahe
piiriposti juures. Üks saatis hellitava
pilgu veel üle kodumaa metsalatva- ühine vaim, ühine mõistus ja ühine
de, teine võttis peotäie mulda ja sidus süda,, muidu oleme nõrgad. Ühine
selle rättosse — veeresid rattad arusaamine ja ühine hoiak teevad
ikka kaugemale ja kaugemale kahest meid tugevaks . . ."
See osa tema kõnest, mis sel kahe-kätes
— põgenikud läksid vastu
tundmatule tulevikule võõral maal.
leb temaga sidet otsida pinevuse
vähendamiseks suurriikide vahel.
Samal arusaamisel on president
Reagan ja soovib alata realistlikku
mõtetevahetust N. Liiduga. Presi-sektorile
ja provintsile vajaline
esindus, uus peaminister Brian
Mulroney pidi suurendama oma
valitsuse koosseisu, kuni see sai 40-
liikmeliseks ja suurimaks Kanada Mazankowski.
ajaloos. Valitsuse vähendamise lu- Kaitseminister I^obert Coates ja
badus p i i esimene, mis Mulroney'l teaduste arendamise alal — teaduse
täitmata jäi. (science) min. Thomas Sidden.
Poliitilise joone kujundajaiks va- binuks paremini finantsministriks, et
litsuses said, peale peaministri, vä- vähendada riigi 200-miljardilisl võl-lisminister
Joe Clark; välissuhete (ex- ga. Õigusministrina ta tõenäoselt on
ternal relations) min. Monique Vezi- sama kindlakäeline kui rahanduse
na; riigisekretär (secretary of state) alal — ja seda on tarvis.
Walter McLeon; Riikliku Nõukogu Michael Wilson võib osutuda vä-
(PrivyCouncil) president Erik Niel- ga effektiivseks finansministrina.
sen;.Nielsen on ühtlasi peaministri Temale oli teataval määral üllatu-alaline
asetäitja. Alamkoja- liider seks,kui kriitiliseks oli muutunud
(House Leader) Ray Hnatyshyn ja Kanada olukord finantsalal.
Senati liider Duff Robbin. Joe Clark, arvestades viperusi tema
Sisekorra ja elu korralduse alal on peaministriks olles, ei ole väga usal-tegevad:
õigusminsiter John Crosbie; datav välisministrina. Loodetavasti
Solicitor General ElmerMacKay;tar- peab peaminister temal silma peal.
eso-piiripostist.
Seljataga algas öö."
Jätkates oma kõnet meie vanema
generatsiooni ^ rahvuskaaslastele,
kellede enamikul üle poole elueast
Vaba ja iseseisev Eesti riik lakkas ^«"t kõneles URG üldkogu ees
eksisteerimast, riik, mille ainsaks möödunud esmaspäeval ja Gromõ-sooviks
oli elada rahus oma naabri- teeb seda neljapäeval. Mõlemad
teistkümnendal tunnil kutfeüs kõiki ^^§3^
' eesti mehi ühinema võitlusrindegä,
, , , , on leidnud mõneh poolt hilisemat
juba veedetud võõrsil, aupeakonsul kriitikat, kui tegeliku rindeolukorra
. , mitte õige hindamist ja dr. Mäe mo-
,.See 00 on kestnud kaugelt kauem, bilisatsiooni toetamist. KahtlematuH
kui meie septehibris 1944 põgeniku- oli see osa kõnest mõjutatud käsu
tekonnale asudes oskasime aimata, korras ülevalt poolt
Meie rah^a vabaduse v a r j u t u s i Prof. Uluotsa kõne lõpuosa tunne-kestnud
neh aastakümmet. Tei^/e tab aga ilmselt olukorra tõsidust ja
uus generatsioon eestlasi on peale läheneva hädaohu suurust, sest see
kasvanud Kodumaal ja vabas maail- on kui palve oma rahva eest Kõige-mas,
kellele Eesti VabariiL on vaid kõrgema poole, kui ta ütleb: „Inim-
^üks^abstraktn^^^ mõiste, mis.põhineb Uku viha ja vägivallalainetusäs, mis
loetul ja^kUuldulSi^ur arv meie rah- . möllab praegu kogu maailmas, kos-vuskaaslastest,
kes põgemkupaati tab ikka rohkem ja rohkem selle,
astusid omälparimas eas, on joba va- nimi, kes on kuningate Kuningas.
Hakkab levima arusaamine, et sojas
peale inimliku tahte on veel midagi,
mis on ülem, kõrgem ja vägevam. See
kõrgem on kuningate Kuningas ise,
EESTriAHVAL ON ÕIGUS ,
Meie põhiliseks teesiks on täna ja
homme ja alati: Eesti rahval on õigus
ise olla oma maa peremees. Tartu
rahuleping määras meie piirid ja
Nõukogude Vene vägedel ei ole mingit
seaduslikku alust nende piiride
kohtuvad reedel Valges Majas.
Kuninganna
ja prints Philip
bijate-(consumer attairs) min. Michael
Cote; teenistujater-(employ-ment)
min. Flora MacDonald; indiaanlaste
probleemide (indian af-fairs)
min. David Crombie; tarbijate
(consumer affairs) min. Michael Cote;
veteranide (veteran affairs) min.
George Hees; mitmekultuuri (multi-culture)
min. Jack Murta; ühiskond-
- Elmer Mackay'd peetakse heaks
valikuks Solicitor General kohale ja
Robert Coates'i heaks kaitseministriks.
Tema esimeseks otsuseks oli
anda tagasi Kanada igale väeliigile
(maa-, mere- ja õhuväele) nende traditsioonilised
vormiriided.
Samuti loetakse heaks valikuks
mitmekultuuri ministri kohale Jack
like iQöde (public works) min. Roch Murta; spordiministriks Otto, Jeli-
La Sall; tervise- ja hoolekandemin. nek'i; kommunikatsiooni min. Mar-
Kuninganna Elizabeth
sees viibimiseks. Praegune olukord prints Philip saabusid'esmaspäe-ei
ole midagi muud, kui Eesti terri- vai-külalistena Kanadasse. See on
tooriumi ebaseaduslik okupatsioon, kuningannal juba mitmes kord kü-mis
peab varem või hiljem lõppema, lastada Kanadat. Külaskäik kestab
päeva. 5 päeva sellest ajast ku
ake Epp; spordimin. Otto Jelinek;
turismimin. Thomas McMillan ja
noorte (youth) min. Andree Champagne.
Rahanduse ja eelarve alal: Finant-smin.
Michael Wilson rügirahandu-lisenud
manalasse."
Kantuna sellest õiguslikust print-siibist,
võeti.möödunud aastal Euroopa
Parlamendis vastu põhilise tähtsusega
resolutsioon, mis nõuab Balti
riikide küsimuse üles võtmist Ühen-cel
Masse'id ja Perrin Beaty Itulu-maksuministriks.
Temalt' loodetakse
õiglasemat tulumaksuseadust ja
lihtsustatud tulumaksu vormi, mida
kergem on täita.
Immigratsiooni- ja töpminiitrist,
Flora MacDonald'ist kardetakse, et
„ÜHINE MÕISTUS |Ä
ÜHINE SÜDA" •
Edasi kõneiejameenutas sündmU'
si 40 aastat tagasi ja tsiteeris prof. Jür
Oluotsa raadiokõnet 19. augusti
944:
datud Rahvaste 'Organisatsioonis.
Lähtudes samast õiguslikust printsil- "^r"^TT^ "^^"^ "tTTZ
hkt nn Rnlti rnhv^cto c.afnc VorHn- °' ^^^VatSetud )UUllkUUS, lukatl aga
, se (state-finance) min. Barb. Mc
ninganna viibib Torontos ja vaatab Qougall' laekur-nõukogu (treasury vaevalt suudab vastu pidada
ka Niagara koske. I board) esim. Robert de Cotret ja riigi- töötatööliste pidevale nõudmisele
^Kumngannat ja prints Philipit oli tulude-(revenue) min. Perrin Beatty.
Monctoni lennuväljal vastuvõtmas tööstuse ja kaubanduse alal: töö
peaminister Brian Mulroney. Ku- M g ^ ^ ^ j . ^ McKnight; töös-nmglike
külaliste tulek Kanadasse ^^^.^^ ^^^^^^ min. Sinclair Ste-abiraha
suurendamiseks ja sisserän-damise
vabamaks laskmiseks, i
Opositsioon on juba ärevil, et uus
valitsus on aeglane oma, lubaduste
„Suur hädaoht on saabunud kogu meid. Jumal, õigusb teel ja kaitse
Eesti rahvale, vististe suurem kui meid."
bist,on Balti rahvaste saatus kordu- ""'J^^'!?^""^^^^^^^
ja^ meie usume, et tema on õigus ja vait tõstatatud Ameerika Ühendrii- f^t J? . ^ f *T n!fclt T^^^^l' kide valitsuse esindajate poolt rah- ' "^"^ peaminister Tur-v^
lpfp ^rt^^^^^ vusvahelistel konverentsidel. Kuulu- : T^^^^^* ^"^^^^^^^^^^ vaikese maa ja rahva saatuse. Juhi, tg^es 14, n-i*' A^-V^--^— nä^. Kuninganna Elizabeth II valitsu
rahvusvahelise kaubanduse teostamisega. Aga uus valitsus ei ole
kunagi varem. Mitte ainult idast
Veelm võimalus kssisa e
Suur hädaoht, millöst prof. Uluots
ilusale Alaska reisil®.
TEADAANNE KAASMAALASTELE, kes soovivad osa võtta 33^
päevasest bussiga ringsõidu 5t läbi Kanada ja USA, külastades
Alaskat ja võttes osa kolme viimasepäeva üritustest Lääneranniku
Eesti Päevadel Portlandis. @ Väljasõit Torontost 10. juunil
1985, tagasi 12. juulil T98S, Reisi hind isikult: kahekesi toas
.779 isikult, kolmekesi toas $2.549 isikult, ühe inimese tuba
.429. Sissemaks $300.03. Reisikindlustus $56.00 isikult-kolmekesi
toas.
KOOSOLEK REISIST OŠAVÕTJAtELE toimub esmaspä®.
va\, \ oktoobril kell 7.30 õhtul Toronto Eesti E^^aja väikses
saalis. Kohal on ka reisifirma „Fettes Tours and Travel Ltd."
omanik, kes vastab küsimustele, võtab vastu sissemakse ja
vahendab reisikindlustust.
Informatsiooniks helistada \^õi kirjutada Kalju Jõgi'le.
Tel. (416) 487-2094. 55 Duggan Ave., Toronto, Ont. M4V 1Y1.
oomlased streigivad
Juuni Balti Vabaduse päe- " ^ , " f''"*'"j . . ;
vaks, kinnitas presidkt Reagan/et
Ameerika üliendrügid ei saa kunagi "'^ L""'» S« Laurent, lohn Die-tunnustust
andma Nõukogude oku- ^^"^"«fLef er Pearson, P E. Tru-patsioonile
Balti riikides. ^li ^"Vv '"'l" ^"r„:
Kumnganna jaab Kanadasse kuni
Need on vaid üksikud näited sel- 7.nda okt.
lest, et vabas maailmas on seisukohti —.—•
ja hääli, mis toetavad meie rahva
vabadustaotlust. Need hääled oleks
aga ammu vaibunud, kui vabad eestlased
ja nende võitlusorganisatsioonid
ei oleks visali ja järjekindlalt
meie probleeme serveerinud oma HELSINKI (M.E.) - Streik oku-asukohamaade
valitsustele. - peeritud Eestis! Töölised nõuavad
Ka meie tänane kogunemine To- palgalisa. Tegu on muidugi soomlas-ronto
Eesti Pensionäride Klubi raa- tegä, kes ehitavad Tallinna lähisel
mides, et meenutada kodumaalt lah- Muuga suursadamat. Streiki alusta-kumise
neljakümnendat aastapäeva, sid umbes 400 töölist,
kätkeb endas mõtte, mis meid. kui Huumorimehed küsivad, kuhu ve-eestlasi,
kohustab mitte unustama ^glased selle streigi ajal oma kuulsat ;
oma rahva pärisosa saatust kodu- mikrobetooni (50% tsementi ja 50%
maal. Andku neile ja ka meile usku mikrofonisid] valavad. Kui omalajal
meie ärkamisaja suurmehe Jakob „Viru" hotelli ehitanud saomlased
Hurda sõnad, mida ta ütles ühel sa- streikisid, hakkas poolvalminud ho-muti
raskel ajal: „Eestlased ei ole telütubades kibekiire mikrofonide
( | ä r g l h k . 3 | paiB^tamine.
vens;
min. James Kelleher ja energiamin.
Pat Carney.
Majanduse ja toodangu alal: põllumajanduse
min. John Vise; nisu-turustuse
(wheat board] min. Charles
Mayer; metsandusmin. Gerald
hakanud ka ametist vabastama massiliselt
neid liberaale, kes lahkuvate
peaministrite, Trudeau ja Turneri
poolt viimasel ajal soojadele kohtadele
määrati.
(Järg Ihk, 3)
JEESUSE ELUST
EESTI KEELES
30. sept. toimub pärast jumatateonistust
11.00 h.) Toronto/Peetri kirikus filni|i ,,JEESUS"
etendus.® Filmon valmistatud Warner Brothers'! poolt ja
Kristuse osa mängib inglise näitleja Bryan Deacon. Eestikeelne
tekst on kokku viidud näitlejate suuliigutustega,
kusjuures emakeelse teksti lugejaks on tuntud Tarvo Kass.
FIUVI ON AINULAADNE JA SEDA PEAKS NÄGEMA IGAÜKS.
KÕIK TERETULNUD!
' tr
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 27, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-09-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840927 |
Description
| Title | 1984-09-27-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | '-•/elllngton Ülikool jäi õppejõuta Eesti keele lektor Yahistati keelatud kirjanduse pärast Second Class Mail Registration No. I3S4. Nr. 39 (1804) 1984 NELJAPÄEVAL, 27. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 27 XXXV aastakäik OULU{„Meie Elu" kaastööliselt) — Esimest korda kohaliku ülikooli ajaloos jäi Alma Mater ootamatult sügissemestriks eesti keele õppejõuta, kuna õhtulehe „Ilta-Sanomat" järgi 51-aastaseIe Jaak Peebole pole lubatud enam tagasi Soome pöörduda. Põhjuseks on, et naasides juulis suvepuhkusele Eestisse, võeti Peebo kinni Tallinna tollipunktis keelatud kirjanduse pärast. Mis see keelatud kirjandus oli, ei avaldatud. Eesti keelt hakati Oulu ülikoolis õpetama 17 aastat tagasi esimesena Soomes. Aastas alustab siin õpinguid 25 uut eesti keele huvilist. Ülikooli soome- ja saamikeele instituudi professori asetäitja Matti Pääkkönen kinnitas „Ilta- Sanomatele", et dotsent Peebo reisiluba lükati tagasi sealsete ametivõimude poolt: ,,Ma olen küsinud Submi-Neuvostoliitto (Soome-N. Liit) instituudi käest, miks Peebo pole pärast oma puhkust septembri algul tagasi Ou-lusse tulnud. Instituut aga ei teadnud' põhjust", Pääkkönen konstateeris ning jätkas:,,Kindlasti meie õpetaja saame, aga millal, see on küsimusmärk." Tõesti küsimusmärk. On pakutud ühte Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõudu Peebo asemele, tema aga saaks tulla Oulusse alles oktoobrikuu keskel ja see on paratamatult Uiga hilja. Ilmselt Oulu ülikoolis ja ka Työväenopistos eesti keelt terve sügissemestri kestel ei saa õppida. Dotsent Jaak Peebo't õpiti siin tundma väga tagasihoidliku ja siimpaatse inimesena. Ta võttis omä tööd tõsiselt, innu-^tades hõimukeele õppijad tegema oma kõige parema, et keel selgeks saaks. Oulus elavad eesti sõbrad on kaotanud tulihingelise eestluse eest võitleja. Toronto Eesti PemsionärideKlulbMkoosviilbimisel tähistati kodumaalt lahkumise 40. aastapäeva. Pildil Taga, paremal „Külapillimeeste orkester", laval Naiskoor ja koorijuht P. Tammeak'u (klaveri juures). i esimees F. Terts aktust avamas. Foto — 0. Haamer tuli ÜSA-sse N. Liidu välisminister Andrei Gromõko saabus USA-sse ja kohtas ÜSA presidenti Reaganit vastuvõ- — Täna meöMtame seda saatuslikku kuud, mis lõhkus meie maa ja rahva ning kujunes kümnetele lul ÜRO-s. Välisminister Gromõko tuhandetele meist okkaliseks pagulusteekonnaks. September 1944 koosneb nii paljudest üksikutest kurbv talek USA-sse ja kohtumine presi-mängudest ja otse südantlõhestavaist läbielamustest, millest enamikul meist, kes täna oa kogunenud ^"^^^^Sis^ sellesse saalib cm omad i s i k l i ku mälestused, mis ei unune iialgi, ütles E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo^-^^-^-g^^^ ^OO-le pensionärile Toronto Eesti Majas. gasi Genfis relvastuse vähendami- Eesti teed tulvusid pagulasvoori- vaid ka kagust tungib vaenlane meie kõneles, oli tegelikult lähemal, kui ^ekonve maale. Meietunnenve igaüks ise oma tema ja enamik meist oskas arvata »aD»raakimisi UbA esmdajatega ei murede suurust ja sügaVu^t, ei keegi jätkas aupeakonsul ja andis ülevaate « ""^ nad nõus alustama enne, kui teine tunne seda nõnda nagu meie olukorra arendust septembris 1944. ,yj»\fT?f "''"^^^^^ ise. Sellises olukorras ainilt üks ju- kuni algas traagiline, põgenemisläi- f^^f/^d. Nuud on Moskvas nähta-vasti arusaamisele jõutud, et Rea- '.Ja seljataha jäi öö. mida väsinud • f »;VÕib järgmistel presidendiva-pidada silmas kogu Eesti rahva elu- eesti sõjamees, oma kodumaa piiri '•'"•stel voita ja tahes-tahtmata tu huve, kainelt hinnata olukorda, kus ületades, kurvameelselt tõdes. Ma-viibime ja hoiduda igasugusest uisa- hajäänud läksid vastu uutele katsu-päisa talitamisest. Meil pdab olema mistele kommunistlike vallutajate Uus valitsus tutvuneb olukorraga Lubaduste täitmisega ollakse ettevaatlik Rekordiline progressiivsete kon- Merrithew; kaevanduste min. Ro-servatiivide võit viimastel Kanada bert Layton; kalandusmin. John Fra-valimistel andis neile 211 kohta ser; väikeettevõtete {small business) parlamendis. PK pooldajate arv oli min. Suzanne Blais-^renior ja varus-suur igas sektcjiris ja igas provint- tuse ning teeninduse (supply and ser-sis. Arvestades vajadust anda igale vice) min. Harvie Andre. Side ja transpordi alal: side (com-munication) min. Marcel Masse: riigi transpordi (state transport) min. Be-noit Bouchard; transpordi min. Don dest. Eesti rannad inimestest, kes meeleheitlikult otsisid võimalust pääsemiseks läheneva vaenlase surma-ga ähvardavast haardest. Kolonel Harald Riipalu oma mälestustes kir- ' his võib meid vna õigele t^ele ja hoi-jeldab kodumaalt lahkumise momen- da õigel teel. See juhis on: ikka ja jälle ti järgnevalt;,,Koos lahkuvate sõduritega peatusid piiril ka põgenikud. Põlvitasid sõnatult teekaldal kahe piiriposti juures. Üks saatis hellitava pilgu veel üle kodumaa metsalatva- ühine vaim, ühine mõistus ja ühine de, teine võttis peotäie mulda ja sidus süda,, muidu oleme nõrgad. Ühine selle rättosse — veeresid rattad arusaamine ja ühine hoiak teevad ikka kaugemale ja kaugemale kahest meid tugevaks . . ." See osa tema kõnest, mis sel kahe-kätes — põgenikud läksid vastu tundmatule tulevikule võõral maal. leb temaga sidet otsida pinevuse vähendamiseks suurriikide vahel. Samal arusaamisel on president Reagan ja soovib alata realistlikku mõtetevahetust N. Liiduga. Presi-sektorile ja provintsile vajaline esindus, uus peaminister Brian Mulroney pidi suurendama oma valitsuse koosseisu, kuni see sai 40- liikmeliseks ja suurimaks Kanada Mazankowski. ajaloos. Valitsuse vähendamise lu- Kaitseminister I^obert Coates ja badus p i i esimene, mis Mulroney'l teaduste arendamise alal — teaduse täitmata jäi. (science) min. Thomas Sidden. Poliitilise joone kujundajaiks va- binuks paremini finantsministriks, et litsuses said, peale peaministri, vä- vähendada riigi 200-miljardilisl võl-lisminister Joe Clark; välissuhete (ex- ga. Õigusministrina ta tõenäoselt on ternal relations) min. Monique Vezi- sama kindlakäeline kui rahanduse na; riigisekretär (secretary of state) alal — ja seda on tarvis. Walter McLeon; Riikliku Nõukogu Michael Wilson võib osutuda vä- (PrivyCouncil) president Erik Niel- ga effektiivseks finansministrina. sen;.Nielsen on ühtlasi peaministri Temale oli teataval määral üllatu-alaline asetäitja. Alamkoja- liider seks,kui kriitiliseks oli muutunud (House Leader) Ray Hnatyshyn ja Kanada olukord finantsalal. Senati liider Duff Robbin. Joe Clark, arvestades viperusi tema Sisekorra ja elu korralduse alal on peaministriks olles, ei ole väga usal-tegevad: õigusminsiter John Crosbie; datav välisministrina. Loodetavasti Solicitor General ElmerMacKay;tar- peab peaminister temal silma peal. eso-piiripostist. Seljataga algas öö." Jätkates oma kõnet meie vanema generatsiooni ^ rahvuskaaslastele, kellede enamikul üle poole elueast Vaba ja iseseisev Eesti riik lakkas ^«"t kõneles URG üldkogu ees eksisteerimast, riik, mille ainsaks möödunud esmaspäeval ja Gromõ-sooviks oli elada rahus oma naabri- teeb seda neljapäeval. Mõlemad teistkümnendal tunnil kutfeüs kõiki ^^§3^ ' eesti mehi ühinema võitlusrindegä, , , , , on leidnud mõneh poolt hilisemat juba veedetud võõrsil, aupeakonsul kriitikat, kui tegeliku rindeolukorra . , mitte õige hindamist ja dr. Mäe mo- ,.See 00 on kestnud kaugelt kauem, bilisatsiooni toetamist. KahtlematuH kui meie septehibris 1944 põgeniku- oli see osa kõnest mõjutatud käsu tekonnale asudes oskasime aimata, korras ülevalt poolt Meie rah^a vabaduse v a r j u t u s i Prof. Uluotsa kõne lõpuosa tunne-kestnud neh aastakümmet. Tei^/e tab aga ilmselt olukorra tõsidust ja uus generatsioon eestlasi on peale läheneva hädaohu suurust, sest see kasvanud Kodumaal ja vabas maail- on kui palve oma rahva eest Kõige-mas, kellele Eesti VabariiL on vaid kõrgema poole, kui ta ütleb: „Inim- ^üks^abstraktn^^^ mõiste, mis.põhineb Uku viha ja vägivallalainetusäs, mis loetul ja^kUuldulSi^ur arv meie rah- . möllab praegu kogu maailmas, kos-vuskaaslastest, kes põgemkupaati tab ikka rohkem ja rohkem selle, astusid omälparimas eas, on joba va- nimi, kes on kuningate Kuningas. Hakkab levima arusaamine, et sojas peale inimliku tahte on veel midagi, mis on ülem, kõrgem ja vägevam. See kõrgem on kuningate Kuningas ise, EESTriAHVAL ON ÕIGUS , Meie põhiliseks teesiks on täna ja homme ja alati: Eesti rahval on õigus ise olla oma maa peremees. Tartu rahuleping määras meie piirid ja Nõukogude Vene vägedel ei ole mingit seaduslikku alust nende piiride kohtuvad reedel Valges Majas. Kuninganna ja prints Philip bijate-(consumer attairs) min. Michael Cote; teenistujater-(employ-ment) min. Flora MacDonald; indiaanlaste probleemide (indian af-fairs) min. David Crombie; tarbijate (consumer affairs) min. Michael Cote; veteranide (veteran affairs) min. George Hees; mitmekultuuri (multi-culture) min. Jack Murta; ühiskond- - Elmer Mackay'd peetakse heaks valikuks Solicitor General kohale ja Robert Coates'i heaks kaitseministriks. Tema esimeseks otsuseks oli anda tagasi Kanada igale väeliigile (maa-, mere- ja õhuväele) nende traditsioonilised vormiriided. Samuti loetakse heaks valikuks mitmekultuuri ministri kohale Jack like iQöde (public works) min. Roch Murta; spordiministriks Otto, Jeli- La Sall; tervise- ja hoolekandemin. nek'i; kommunikatsiooni min. Mar- Kuninganna Elizabeth sees viibimiseks. Praegune olukord prints Philip saabusid'esmaspäe-ei ole midagi muud, kui Eesti terri- vai-külalistena Kanadasse. See on tooriumi ebaseaduslik okupatsioon, kuningannal juba mitmes kord kü-mis peab varem või hiljem lõppema, lastada Kanadat. Külaskäik kestab päeva. 5 päeva sellest ajast ku ake Epp; spordimin. Otto Jelinek; turismimin. Thomas McMillan ja noorte (youth) min. Andree Champagne. Rahanduse ja eelarve alal: Finant-smin. Michael Wilson rügirahandu-lisenud manalasse." Kantuna sellest õiguslikust print-siibist, võeti.möödunud aastal Euroopa Parlamendis vastu põhilise tähtsusega resolutsioon, mis nõuab Balti riikide küsimuse üles võtmist Ühen-cel Masse'id ja Perrin Beaty Itulu-maksuministriks. Temalt' loodetakse õiglasemat tulumaksuseadust ja lihtsustatud tulumaksu vormi, mida kergem on täita. Immigratsiooni- ja töpminiitrist, Flora MacDonald'ist kardetakse, et „ÜHINE MÕISTUS |Ä ÜHINE SÜDA" • Edasi kõneiejameenutas sündmU' si 40 aastat tagasi ja tsiteeris prof. Jür Oluotsa raadiokõnet 19. augusti 944: datud Rahvaste 'Organisatsioonis. Lähtudes samast õiguslikust printsil- "^r"^TT^ "^^"^ "tTTZ hkt nn Rnlti rnhv^cto c.afnc VorHn- °' ^^^VatSetud )UUllkUUS, lukatl aga , se (state-finance) min. Barb. Mc ninganna viibib Torontos ja vaatab Qougall' laekur-nõukogu (treasury vaevalt suudab vastu pidada ka Niagara koske. I board) esim. Robert de Cotret ja riigi- töötatööliste pidevale nõudmisele ^Kumngannat ja prints Philipit oli tulude-(revenue) min. Perrin Beatty. Monctoni lennuväljal vastuvõtmas tööstuse ja kaubanduse alal: töö peaminister Brian Mulroney. Ku- M g ^ ^ ^ j . ^ McKnight; töös-nmglike külaliste tulek Kanadasse ^^^.^^ ^^^^^^ min. Sinclair Ste-abiraha suurendamiseks ja sisserän-damise vabamaks laskmiseks, i Opositsioon on juba ärevil, et uus valitsus on aeglane oma, lubaduste „Suur hädaoht on saabunud kogu meid. Jumal, õigusb teel ja kaitse Eesti rahvale, vististe suurem kui meid." bist,on Balti rahvaste saatus kordu- ""'J^^'!?^""^^^^^^^ ja^ meie usume, et tema on õigus ja vait tõstatatud Ameerika Ühendrii- f^t J? . ^ f *T n!fclt T^^^^l' kide valitsuse esindajate poolt rah- ' "^"^ peaminister Tur-v^ lpfp ^rt^^^^^ vusvahelistel konverentsidel. Kuulu- : T^^^^^* ^"^^^^^^^^^^ vaikese maa ja rahva saatuse. Juhi, tg^es 14, n-i*' A^-V^--^— nä^. Kuninganna Elizabeth II valitsu rahvusvahelise kaubanduse teostamisega. Aga uus valitsus ei ole kunagi varem. Mitte ainult idast Veelm võimalus kssisa e Suur hädaoht, millöst prof. Uluots ilusale Alaska reisil®. TEADAANNE KAASMAALASTELE, kes soovivad osa võtta 33^ päevasest bussiga ringsõidu 5t läbi Kanada ja USA, külastades Alaskat ja võttes osa kolme viimasepäeva üritustest Lääneranniku Eesti Päevadel Portlandis. @ Väljasõit Torontost 10. juunil 1985, tagasi 12. juulil T98S, Reisi hind isikult: kahekesi toas .779 isikult, kolmekesi toas $2.549 isikult, ühe inimese tuba .429. Sissemaks $300.03. Reisikindlustus $56.00 isikult-kolmekesi toas. KOOSOLEK REISIST OŠAVÕTJAtELE toimub esmaspä®. va\, \ oktoobril kell 7.30 õhtul Toronto Eesti E^^aja väikses saalis. Kohal on ka reisifirma „Fettes Tours and Travel Ltd." omanik, kes vastab küsimustele, võtab vastu sissemakse ja vahendab reisikindlustust. Informatsiooniks helistada \^õi kirjutada Kalju Jõgi'le. Tel. (416) 487-2094. 55 Duggan Ave., Toronto, Ont. M4V 1Y1. oomlased streigivad Juuni Balti Vabaduse päe- " ^ , " f''"*'"j . . ; vaks, kinnitas presidkt Reagan/et Ameerika üliendrügid ei saa kunagi "'^ L""'» S« Laurent, lohn Die-tunnustust andma Nõukogude oku- ^^"^"«fLef er Pearson, P E. Tru-patsioonile Balti riikides. ^li ^"Vv '"'l" ^"r„: Kumnganna jaab Kanadasse kuni Need on vaid üksikud näited sel- 7.nda okt. lest, et vabas maailmas on seisukohti —.—• ja hääli, mis toetavad meie rahva vabadustaotlust. Need hääled oleks aga ammu vaibunud, kui vabad eestlased ja nende võitlusorganisatsioonid ei oleks visali ja järjekindlalt meie probleeme serveerinud oma HELSINKI (M.E.) - Streik oku-asukohamaade valitsustele. - peeritud Eestis! Töölised nõuavad Ka meie tänane kogunemine To- palgalisa. Tegu on muidugi soomlas-ronto Eesti Pensionäride Klubi raa- tegä, kes ehitavad Tallinna lähisel mides, et meenutada kodumaalt lah- Muuga suursadamat. Streiki alusta-kumise neljakümnendat aastapäeva, sid umbes 400 töölist, kätkeb endas mõtte, mis meid. kui Huumorimehed küsivad, kuhu ve-eestlasi, kohustab mitte unustama ^glased selle streigi ajal oma kuulsat ; oma rahva pärisosa saatust kodu- mikrobetooni (50% tsementi ja 50% maal. Andku neile ja ka meile usku mikrofonisid] valavad. Kui omalajal meie ärkamisaja suurmehe Jakob „Viru" hotelli ehitanud saomlased Hurda sõnad, mida ta ütles ühel sa- streikisid, hakkas poolvalminud ho-muti raskel ajal: „Eestlased ei ole telütubades kibekiire mikrofonide ( | ä r g l h k . 3 | paiB^tamine. vens; min. James Kelleher ja energiamin. Pat Carney. Majanduse ja toodangu alal: põllumajanduse min. John Vise; nisu-turustuse (wheat board] min. Charles Mayer; metsandusmin. Gerald hakanud ka ametist vabastama massiliselt neid liberaale, kes lahkuvate peaministrite, Trudeau ja Turneri poolt viimasel ajal soojadele kohtadele määrati. (Järg Ihk, 3) JEESUSE ELUST EESTI KEELES 30. sept. toimub pärast jumatateonistust 11.00 h.) Toronto/Peetri kirikus filni|i ,,JEESUS" etendus.® Filmon valmistatud Warner Brothers'! poolt ja Kristuse osa mängib inglise näitleja Bryan Deacon. Eestikeelne tekst on kokku viidud näitlejate suuliigutustega, kusjuures emakeelse teksti lugejaks on tuntud Tarvo Kass. FIUVI ON AINULAADNE JA SEDA PEAKS NÄGEMA IGAÜKS. KÕIK TERETULNUD! ' tr |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-27-01
