1984-08-16-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• r i f il /
Collsetion D^yeio :3?
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 33 (1798) 1984
Laveeriv
NELJAPÄEVAL, 16. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 16 XXXV aastakäik
ÜSA konsulaadi vgin@m ametnik viibis äsja kaks päeva Tallinnas, rapoE't@@E'ls Howard A. Tyner
ijalehele „Ghicago Tribune", valgustades Washingtoni laveerivat diplomaatiat Balti riikide anastamise
mittetunnustamise ja tegelikult toimuva suhtlemise taustal. USA ei luba saadikul Moskvas tõsta oma jalga
kolme Balti riiki j|a otsekontakt valitsusvõimu tippudega on keelatud. Kuid ta soovitab teha reise mäda*
kmal astmel oleval ametkonnal ja mitu korda aastas käiakse ametreisidel peakonsulaadist Leni
Juunikuus tegi visiidi Tallinnasse , : [
peakonsul Charles McGee. Teda võttis
vastu Nõukogude lEesti välisministeeriumi
ametnik, kjes külaskäigu
organiseeris, ja näitas kohalikku viisa
osakonda, turismibürood ja riik-
• likku laevakompaniid.
Protokoll näeb ette ka visiidi välisministeeriumi,
kuid see oli võimatu
r.mittetünnustamise" pärast, ja nii
ei toimunud ametlikku kohtumist välisminister
Greeni ja tenia ..külalise"
vahel.
Kuigi USA ametisikud eraviisiliselt
nõustuvad, et Balti poliitika on
selles küsimuses vaid sümboolne,
USA valitsus, olles teadlik kui õrn on
ikestatud rahvastä küsimus sisepoliitiliselt,
teeb esildisi kõikjal Eesti, Läti
ja Leedu eest.i '
Mitteturinustamine hoiab vähemalt
lootustulukest paljudele Balti
riikides, et iseseisvus siiski taastatakse
nende kodumaades. See süütab
tulist rahvuslikku vaimu, mis püsib
kõigis kolmes riigis ja vahetevahel
lööb lõkkele nõukogudevastasusena.
ministri abi Indrek Toome, tihti kae- ,
bavad, et Lääs, enamikus nii|hetatud
CIA, teeb kõik, et julgustada balti
rahvuslikkust äeÜeks, et tekitada rahutusi.
[ude Eesti
funktsionäär palus
Rootsis asüüli
jEootsi ametivõimudelt palusid
asüüli Nõukogude Eesti funktsionäär
Valdo Randpere ja tema abikaasa
Leida Miller. Randpere oli varem
kohtuministri abi ja viimati Tallinna
|omsomoli osakonnajuhataja. Nad
võtsid osa pidustustest Kotka linnas,
Soomes, kust 5. augusti õhtul
fõitsid laevaga Stokholmi. Seal nad
pöördusid 6. augustil ametivõimude
poole asüüli saamiseks.
•lootsi võimud seda avalikkusele
ei teatanud, kuni politsei ülekuulamise
lõpetab. Uudis aga imbus välja
ja Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskus informeeris
rahvusvahelisi teadeteagentuure.
Kuna politsei ei avaldanud ärahüp-pajate
nime, oletati, et varjupaika
paluja on haridusministri abi Jaak
Viller, mis aga osutus ekslikuks. Toronto
hommikulehed tõid teisipäeval
teate ärahüppamisest ilma õige nimeta.
Raadiojaam CFRB andis teate
esmaspäeval paar korda oma uudiste
saates. „ Ameerika Hääl" saatis uudise
mitmel korral Eestisse.
Valdo Randpere on 26-aastane. Lõpetas
Tartu Ülikooli 1982. a. ja määrati
kobtuministri abiks (neid on mitu).
Aasta tagasi ta viidi üle parteitööle
ja määrati Tallinna komsomoli
osaköjtnajuhatajaks. Ta on kõrgeim
öÄäionMr, kes okupeeritud Eesust
ärallüpähud. Valdo Randpere 32!-
ciastane sbikaasä on tuntud pop-laul-
Esto lastekoor kogunemas laululavale. Foto — Lembitu Ristsoo
Raskusi N. Vene majanduses
59
Perekonnal jäi Eestisse maha aastane
tütar Kaisa, kes on vanaema
hoole all.
Howard A. Tyner, kes külastas,
okupeeritud Eestit.märgib, etTallin-
; nas käis, nagu ta ütles'Eesti funktsionääridele,
„inkognito" ka Itaalia
saadik Moskvast, et vaadata Itaalia
balletitrupi esinemist. Pakistani saa-
I dik Moskvast tuli eestlaste üteluse
• järgi omal algatusel. „Need on viimased
delikaatse ..diplomaatilise
, tantsu" š^mmud,mis keerlevad pea-.
1 gu pool sajandit selle N. Liidu väi-j
kese nurga ja kahe lõunanaabri, Läti
ja Leedu, ümber", ütleb ajalehe kaastööline,
selgitades, et USA ja umbes
20 lääneriiki ei ole pidanud seaduslikuks
kolme^Balti riigi inkorporeeri-misi
N. Liitu 1940. aastal.
Aja möödudes enaniik inimestest
on leppinud tegeliku olukorraga, et
oeedkolm riiki on N . Liidu osad, isegi
kui nüüd juba elatanud ennesõjaaegsed
valitsuste esindajad säilitavad
konsulaate mõningates Lääne
linnades, ka Chicagost '
,.See on lõbus mäng, see tunnustamise
küsimus, kuid see ei tähenda,
et meie ei eksisteeri", ütles Arnold
Green, välisminister Eestis, mis nagu
14 teist Nõukogude vabariigi omab
täieliku valitsuse struktuuri nagu ta
ölciks ikka Veel iseseisev,
MOSKVA ESINpAB • . , ,
Tegelikult Eesti huvisid välismaadel
esindatakse N. Liidu valitsuse
poolt Moskvas. Eesti kodanikel on
Sovjeti, mitte Eesti passid. Külastajad
Eestisse teevad avalduse Nõukogude
saatkonnadele \^älismaades ja
saavad sissesõidulõad Nõukogude,
mitte Eesti valitsuselt. Kuna aga
Washington ja mõned tema liitlased
jätkavad oma Balti poliitikat, jätkub
diplomaatiline mäng. vahest imelikul
viisiL
Green külastas ÜSA-d kui komitee
liige, ke!s kavandas 1980. a. olümpiamänge
Moskvas. Kui ta oleks
taotlenud USA-sse sissesõiduluba,
kui välisminister, tema avaldus oleks
lükatud tagasi.
Mõned annekteerjmist mittetun-nustavad
riigid on rangemad kui teised.
Inglismaa lubab pma diplomaatidel
tulla siia ainuli eraviisilisteks
või kulturaalseteks külastusteks, mida
juhtub harva, ütleb Howard A.
vT^ner ajalehes Chicago Tribune".
Brian Mulroney abikaasa Miiaga Toronto raekojas Esto Vabadus-hõudluse
kogunemisel. Konservatiivide erakonna liidri süles üks pisikestest
osavõtjatest, Tiina Paluoja. . Foto — Lembitu Ristsoo
Kolmapäeval, 8. aug. tegi konservatiivide erakonna mitmekultuuri
„ee8trääkija" (spokesmanj Jack Murta pressivastuvõtul Royal York
hotellis Torontos ajakirjanduse esindajaile teatavaks konservatiivide
me mitmekultuuri poliitika seisukohad ja eesmärgid.
Mitmekultuurilisus Kanadas sai nädalaste mitmekultuurilisuse polii-ametliku
alguse 1971. aastal, kui too- tikat!"
EESTI JALGRATTUR
HÜPPAS ÄRA
Norra ajalehed avaldasid tea- •>
te, et seal, on asüüli palunud eesti
jalgrattur Jaanus Kuum. Ta oli
juunikuus võistlemas Taanis,
kust siirdus Norrasse ja palus
seal poliitilise põgenikuna varjupaika.
Uues asukohas alustas ta
juba treeninguga.,
kordne peaminister Pierre Elliot Tru-deau
kuulutab välja föderaalse mitmekultuuri
poliitika, mis ametliku
kaksikkeelsuse kõrval sisuliselt tähendas
kõikide kultuuride ühevõrdseks
kinnitamist.
Avaldatatud uue mitmekultuuri
PÕHIMÕTTED
1, Kanada mitmekultuurilisus on
osa meie rahvuslikust identsusest.
2. Kõik etnokultuurilised grupid
Esimeseks mitmekultuurilisuse on olulised, tervikut moodustavad
ministriks kinnitati dr. S. Haidasz. osad meie Kanada ühistus ning iga
Ministrid vaheldusid ning praegune ühiskond on võrdselt respekteeritud,
mitmekultuuri minister David M. 3. Kultuurilised või rassilised taga-
Cöllenette on järjekorras juba seits- põhjad ei tohi peale panna kitsen-mes.
duši üksikisiku võimetele tema pa-
Konservatiiyide partei, eesotsas nuseks Kanada ühiskondlikule ja
parteijuhi Brian Mulroney'ga, on majanduslikule arengule. '
korduvah analüüsinud ning kritisee- 4. Kõik kanadalased, vaatamata
rinud senikestnud föderaalvalitsuse soole, rassile, värvile või usule, on
mitmekultuuri põhimõtteid ning õigustatud võrdsetele võimalustele
nende rakendust, väites need seni saavutamaks nende täielikku potent-oievat
ühekülgselt vaid minoriteeti- siaali igal püüdlus- või taotlusalal
de huvide edutamise vahendid, kuid vastavalt nende oma valikule,
mitte esile kutsudes tõelist arusaa- 5. Kõik kanadalased on õigustatud
mist mitmekultuurilisuse põhimõt- valitsuse programmide ja teeninduse
test ning selle hindamist ühiskonnas, võrdsele ligipääsule,
ja valitsuses. ^ 6. Mingid tõkked ei tohi takistada
ühtgi kodanikku täielikult osa võt-
UUED SEISUKOHAE) mast maa poliitilisest, ühiskondli-
Tutvustades konservatiivide era- kust ja majanduselust,
konna uut mitmekultuuri poliitikat/ 7. Kõik uus-kanadalased on tere-väitis
Jack Murta ajakirjanduse vas- tulnud kui võrdsed kodanikud kõigi
tuvõtul:„Meie mitmekultuuri poliiv nende distinktsete erinevuste, tun-tika
on lugematute konsultatsiooni- nuste, annete ja väärtustega, millised
de otsene tulenjius. Igal pool üle Ka- nad endiga kaasa toovad,
nadakuulasimu, mida kanadalasil oli 8. Diskrimineerimisel pole kohta
ütelda ning üheskoos arendasime Kanada ühiskonnas,
uue poliitika e|tepanekute.rikkad ai- 9. Minoriteetide õigused on 1
likad. Seisukohti peab formuleerima
avameelsuse ja läbirääkimiste vaimus."
Üks olulisemaid esitisi on lubadus
tügevndada arusaamist ning teadlikkust
mitmekultuurilisusest Kanada'
keskvalitsuses: „Peäme seda eduta-ma
kõikjal Kanadas kui kõikide ka-ajal
austatud ja kaitstud.
10. Mitmekultuurilisus on osa sellest,
mis tähendab olla kanadalane.
RAKENDUS
Uus konservatiivide partei mitmekultuuri
poliitika on ülaltoodud suunavate
ja juhtivate põhimõtete kokkuvõte,
millele järgnevad konservatiivide
võidu puhul eelolevatel valimistel
kindlad initsiatiivid ja rakendus.
Peamised komponendid oleksid:
haridus, meedia, vahekorrad, kuhuu-ride
säilitamine ja jagamine, rassi
vahekorrad ning võrdsed võimalused/
Teised mitmekuUuuri poliitika
kõrgpunktid on lubadus, et Kanada
erinevate kultuuride mitmepalgelisus
oleks vastavalt ja kohaselt esindatud
valitsusasutustes, vahendus-esindustes
ning Kroonikompaniide
juures. '
See lubadus peaks rahuldama etniliste
ringkondade esindajate korduvaid
sellekohaseid nõudmisi.
Samuti lubab uus mitmekultuuri
poliitika põhimõtete kogumik suuremat
toetust pärand-, inglise ja prantsuse
keelte õpetamiseks.
;..Usun, et meie mitmekultuuri po-lütika
loob uue aluse uueks osasaamiseks
Kanada arengust," ütles J.
Murta.„Peame kindlasti kõigile ka-nadalastele,
vaatamata nende rassi-h
tagapõhjale ja pärinevusele, tagama
võrdsed võimalused täielikuks
osavõtuks Kanada uuesti elustumi-sel!"
Pressi-vastuvotul viibisid ning
võtsid sõna veel keskvalitsuse parlamendiliige
David Crombie ja Paul
Ariemma (National Director of Mul-ticultural
Affairs).
Lõpp-analüüsiš kinnitab Progressive
Conservative Party of Canada:
«.Mitmekultuurilisus tähendab, et iga
kodanik on Kanada, tema inimesed,
tema kultuur ja tulevik!"
Kui paar dekaadi tagasi kapitalistlike
maade majanduses algasid
esimesed depressioonitunnused,.
siis aastateks 1981-82 lõid need välja
juba üsna valusalt. Ettevõtteid,
talu- ja muid majandeid läks pankrotti
lugematul arvul ja miljonid
töölised jäid tööta. Järgmine aasta
näitas küll pisut paranemist laenu-'
protsendi alandamise tagajärel,
kuid käesolev aasta hirmutab uuesti
ja juba raskemalt. Üldiselt nõutakse
laenuprotsendi alandamist ja
kui valitsused ei suuda alla viia
uüestitöstetud laehuprotsenti ja
valmistada kaupe turgudele, mis
kannataks võistlust teistega, siis ollakse
kaelani depressioonis.
Samalajal kuuleme massmeedia
kaudu, et ka kommunistlikes maades
(N. Vene jt.) on majandus hakanud
allakäima ja jõudnud valudega kuni
juhtkonnani .olgugi, et Lääne-kapita-hsm
neid toitnud aastakümneid oma
vilja ja tehnikaga. G. Dyer, Toronto
Star'i Londoni (Inglismaa) esindusest
kirjutab, et juba 1980-ks aastaks vajunud
N. Vene majandustoodang
nullpunktile. Langus alganud ca 15.
aastat tagasi ja nüüd tarbijate sabad
kauplususte taga aina pikenevad.
Kaupe ja elutarbeid eijätku mitte ainult
tööstustoodetes,vaid ka toiduainete
osas. 'Riiklikeis „Gastronomi"
kauplustes seista riiulitel vaid räpased
klaaspurgid lihakonservidega jai.
roostes plekktoosid kalasaadustega|
See olla kõik, mis paistab silma! |
Asjatundjad olla arvamisel, et kui
N. Vene oma majanduse hoiab ikkaj
kommunistlikult tsentraliseeritud
plaanimajanduse köidikuis, ilma vähemagi
süümeta eraalgatusele, siis
võida nende suurusmaaniale ehitatud
..brontosaurus" variseda kokku,
sest Marx'i majandussüsteem eitun-ne
mõõne ega tõuse majanduses
(ts,üklid), nagu seda juhtub kapitalisr
mis. Kui seal jäetakse ebaelulisekš
kujunend majandussüsteem parandamata,
siis võida see langeda,kuni
leitakse end kaoses. Abi ei olla loota
kusagilt, sest Marx'i majandus on
ehitatud vaid piiramata tõusule —
vastavalt kõikide seltsimeeste tarvidustele",
nagu seda õpetavad nende
majandusteooriad.
TSAARI PÄRAND
Revolutsioonist saadik on venelastele
õpetatud, et uue ja kommunistliku
korraga muutub nende elu maapealseks
paradiisiks. Pole enam v letsust
ja vaeva, nagu enne ja burszhuaasli-kes
riikides. Ajaloolased aga väidavad,
et kui N . Vene on hülganud kõik
tsaariaegsed institutsioonid, korra ja
kombed, siis vähemalt kahes asjas on
nad jäänud tsaarivõrku — oma „suu-ruse
müüdis ja julgestusprobleemis".
Venelase meelest mitte ainult nende
maa pole suur, vaid ka kõik ettevõtmised
peavad olema suured — ausambad,
majad, sohvoosid-kplhoo-
5?}d, masinad jne. Saksa okupatsiooni
„ ajal oli Vene sõjavange meie taludes
tööl ja igaüks neist seletas laia-suuga,
et mitte ainult kartulid, kaalikad
ja herned, vaid ka metsseened
kasvand neil hulga suuremaks. Mis
puutub nüüd julgestusküsimusse,
siis N. Vene võtnud omaks keiser
Aleksander 3-da dekreedi 14-sx augustist
1881, kus„Okhrana'st" (poliitiline
politsei) kujundati ka administratiivne
kohtuorgan. Mis väheste
täiendustega nimetati GPU-ks, praeguse
nimega — KGB. ^
TSHERNENKO MURED
Londonis kogutud andmete kohaselt
seisavad praegusel punatäaari ees
rasked ajad ja suured mured, sest
rahvas hakand juba nurisema tarbekaupade
ja toitainete puuduse üle,
kuna ei olla enam saada päris igapäevaseid
tarbeid ja seegi, mis saadakse,
olla kvaliteedilt alaväärtuslik.
Ainult sõjavägi ja korrakaitse-orga-nid
ühes parteioligarhiaga olFa need,
kelle tarbeid rahuldadakse.
Viimastel aegadel olla N. Vene ka
oma majanduse tehnoloogilises osas
jäänd Läänest kaugele malia. Eriti
paistvat see silma elektroonarvutite
ja (robotite) puutiuvusest. Öeldakse,
et kui veel mõned aastad tagasi N .
Vene eksportis oma tehnilisi saadusi
mitmesuguste masinate. ja instrumentide
näol kuni pooltsani kogu
ekspordist, siis juba 1982 olnud see
ainult 13% sellest.;
Seega, kui N. Vene oma sõjavõim-susele
kulutab ikka rohkem ja rohkem
võrreldes Läänega, süj ei olla
kahtlust, et majanduse langemisega
hakkab langema ka Konstantin
Tshernenko sõjaline võim.
A:M.
K. korraldusel
Tartu College'iš
.OENG
AARNE VAHTRA
,,Kuidas vabaneda sovietismisf
21. augustil kell 7.30 õ. 9 Sissepääs vabatahtlik
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 16, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-08-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840816 |
Description
| Title | 1984-08-16-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | • r i f il / Collsetion D^yeio :3? Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 33 (1798) 1984 Laveeriv NELJAPÄEVAL, 16. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 16 XXXV aastakäik ÜSA konsulaadi vgin@m ametnik viibis äsja kaks päeva Tallinnas, rapoE't@@E'ls Howard A. Tyner ijalehele „Ghicago Tribune", valgustades Washingtoni laveerivat diplomaatiat Balti riikide anastamise mittetunnustamise ja tegelikult toimuva suhtlemise taustal. USA ei luba saadikul Moskvas tõsta oma jalga kolme Balti riiki j|a otsekontakt valitsusvõimu tippudega on keelatud. Kuid ta soovitab teha reise mäda* kmal astmel oleval ametkonnal ja mitu korda aastas käiakse ametreisidel peakonsulaadist Leni Juunikuus tegi visiidi Tallinnasse , : [ peakonsul Charles McGee. Teda võttis vastu Nõukogude lEesti välisministeeriumi ametnik, kjes külaskäigu organiseeris, ja näitas kohalikku viisa osakonda, turismibürood ja riik- • likku laevakompaniid. Protokoll näeb ette ka visiidi välisministeeriumi, kuid see oli võimatu r.mittetünnustamise" pärast, ja nii ei toimunud ametlikku kohtumist välisminister Greeni ja tenia ..külalise" vahel. Kuigi USA ametisikud eraviisiliselt nõustuvad, et Balti poliitika on selles küsimuses vaid sümboolne, USA valitsus, olles teadlik kui õrn on ikestatud rahvastä küsimus sisepoliitiliselt, teeb esildisi kõikjal Eesti, Läti ja Leedu eest.i ' Mitteturinustamine hoiab vähemalt lootustulukest paljudele Balti riikides, et iseseisvus siiski taastatakse nende kodumaades. See süütab tulist rahvuslikku vaimu, mis püsib kõigis kolmes riigis ja vahetevahel lööb lõkkele nõukogudevastasusena. ministri abi Indrek Toome, tihti kae- , bavad, et Lääs, enamikus nii|hetatud CIA, teeb kõik, et julgustada balti rahvuslikkust äeÜeks, et tekitada rahutusi. [ude Eesti funktsionäär palus Rootsis asüüli jEootsi ametivõimudelt palusid asüüli Nõukogude Eesti funktsionäär Valdo Randpere ja tema abikaasa Leida Miller. Randpere oli varem kohtuministri abi ja viimati Tallinna |omsomoli osakonnajuhataja. Nad võtsid osa pidustustest Kotka linnas, Soomes, kust 5. augusti õhtul fõitsid laevaga Stokholmi. Seal nad pöördusid 6. augustil ametivõimude poole asüüli saamiseks. •lootsi võimud seda avalikkusele ei teatanud, kuni politsei ülekuulamise lõpetab. Uudis aga imbus välja ja Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus informeeris rahvusvahelisi teadeteagentuure. Kuna politsei ei avaldanud ärahüp-pajate nime, oletati, et varjupaika paluja on haridusministri abi Jaak Viller, mis aga osutus ekslikuks. Toronto hommikulehed tõid teisipäeval teate ärahüppamisest ilma õige nimeta. Raadiojaam CFRB andis teate esmaspäeval paar korda oma uudiste saates. „ Ameerika Hääl" saatis uudise mitmel korral Eestisse. Valdo Randpere on 26-aastane. Lõpetas Tartu Ülikooli 1982. a. ja määrati kobtuministri abiks (neid on mitu). Aasta tagasi ta viidi üle parteitööle ja määrati Tallinna komsomoli osaköjtnajuhatajaks. Ta on kõrgeim öÄäionMr, kes okupeeritud Eesust ärallüpähud. Valdo Randpere 32!- ciastane sbikaasä on tuntud pop-laul- Esto lastekoor kogunemas laululavale. Foto — Lembitu Ristsoo Raskusi N. Vene majanduses 59 Perekonnal jäi Eestisse maha aastane tütar Kaisa, kes on vanaema hoole all. Howard A. Tyner, kes külastas, okupeeritud Eestit.märgib, etTallin- ; nas käis, nagu ta ütles'Eesti funktsionääridele, „inkognito" ka Itaalia saadik Moskvast, et vaadata Itaalia balletitrupi esinemist. Pakistani saa- I dik Moskvast tuli eestlaste üteluse • järgi omal algatusel. „Need on viimased delikaatse ..diplomaatilise , tantsu" š^mmud,mis keerlevad pea-. 1 gu pool sajandit selle N. Liidu väi-j kese nurga ja kahe lõunanaabri, Läti ja Leedu, ümber", ütleb ajalehe kaastööline, selgitades, et USA ja umbes 20 lääneriiki ei ole pidanud seaduslikuks kolme^Balti riigi inkorporeeri-misi N. Liitu 1940. aastal. Aja möödudes enaniik inimestest on leppinud tegeliku olukorraga, et oeedkolm riiki on N . Liidu osad, isegi kui nüüd juba elatanud ennesõjaaegsed valitsuste esindajad säilitavad konsulaate mõningates Lääne linnades, ka Chicagost ' ,.See on lõbus mäng, see tunnustamise küsimus, kuid see ei tähenda, et meie ei eksisteeri", ütles Arnold Green, välisminister Eestis, mis nagu 14 teist Nõukogude vabariigi omab täieliku valitsuse struktuuri nagu ta ölciks ikka Veel iseseisev, MOSKVA ESINpAB • . , , Tegelikult Eesti huvisid välismaadel esindatakse N. Liidu valitsuse poolt Moskvas. Eesti kodanikel on Sovjeti, mitte Eesti passid. Külastajad Eestisse teevad avalduse Nõukogude saatkonnadele \^älismaades ja saavad sissesõidulõad Nõukogude, mitte Eesti valitsuselt. Kuna aga Washington ja mõned tema liitlased jätkavad oma Balti poliitikat, jätkub diplomaatiline mäng. vahest imelikul viisiL Green külastas ÜSA-d kui komitee liige, ke!s kavandas 1980. a. olümpiamänge Moskvas. Kui ta oleks taotlenud USA-sse sissesõiduluba, kui välisminister, tema avaldus oleks lükatud tagasi. Mõned annekteerjmist mittetun-nustavad riigid on rangemad kui teised. Inglismaa lubab pma diplomaatidel tulla siia ainuli eraviisilisteks või kulturaalseteks külastusteks, mida juhtub harva, ütleb Howard A. vT^ner ajalehes Chicago Tribune". Brian Mulroney abikaasa Miiaga Toronto raekojas Esto Vabadus-hõudluse kogunemisel. Konservatiivide erakonna liidri süles üks pisikestest osavõtjatest, Tiina Paluoja. . Foto — Lembitu Ristsoo Kolmapäeval, 8. aug. tegi konservatiivide erakonna mitmekultuuri „ee8trääkija" (spokesmanj Jack Murta pressivastuvõtul Royal York hotellis Torontos ajakirjanduse esindajaile teatavaks konservatiivide me mitmekultuuri poliitika seisukohad ja eesmärgid. Mitmekultuurilisus Kanadas sai nädalaste mitmekultuurilisuse polii-ametliku alguse 1971. aastal, kui too- tikat!" EESTI JALGRATTUR HÜPPAS ÄRA Norra ajalehed avaldasid tea- •> te, et seal, on asüüli palunud eesti jalgrattur Jaanus Kuum. Ta oli juunikuus võistlemas Taanis, kust siirdus Norrasse ja palus seal poliitilise põgenikuna varjupaika. Uues asukohas alustas ta juba treeninguga., kordne peaminister Pierre Elliot Tru-deau kuulutab välja föderaalse mitmekultuuri poliitika, mis ametliku kaksikkeelsuse kõrval sisuliselt tähendas kõikide kultuuride ühevõrdseks kinnitamist. Avaldatatud uue mitmekultuuri PÕHIMÕTTED 1, Kanada mitmekultuurilisus on osa meie rahvuslikust identsusest. 2. Kõik etnokultuurilised grupid Esimeseks mitmekultuurilisuse on olulised, tervikut moodustavad ministriks kinnitati dr. S. Haidasz. osad meie Kanada ühistus ning iga Ministrid vaheldusid ning praegune ühiskond on võrdselt respekteeritud, mitmekultuuri minister David M. 3. Kultuurilised või rassilised taga- Cöllenette on järjekorras juba seits- põhjad ei tohi peale panna kitsen-mes. duši üksikisiku võimetele tema pa- Konservatiiyide partei, eesotsas nuseks Kanada ühiskondlikule ja parteijuhi Brian Mulroney'ga, on majanduslikule arengule. ' korduvah analüüsinud ning kritisee- 4. Kõik kanadalased, vaatamata rinud senikestnud föderaalvalitsuse soole, rassile, värvile või usule, on mitmekultuuri põhimõtteid ning õigustatud võrdsetele võimalustele nende rakendust, väites need seni saavutamaks nende täielikku potent-oievat ühekülgselt vaid minoriteeti- siaali igal püüdlus- või taotlusalal de huvide edutamise vahendid, kuid vastavalt nende oma valikule, mitte esile kutsudes tõelist arusaa- 5. Kõik kanadalased on õigustatud mist mitmekultuurilisuse põhimõt- valitsuse programmide ja teeninduse test ning selle hindamist ühiskonnas, võrdsele ligipääsule, ja valitsuses. ^ 6. Mingid tõkked ei tohi takistada ühtgi kodanikku täielikult osa võt- UUED SEISUKOHAE) mast maa poliitilisest, ühiskondli- Tutvustades konservatiivide era- kust ja majanduselust, konna uut mitmekultuuri poliitikat/ 7. Kõik uus-kanadalased on tere-väitis Jack Murta ajakirjanduse vas- tulnud kui võrdsed kodanikud kõigi tuvõtul:„Meie mitmekultuuri poliiv nende distinktsete erinevuste, tun-tika on lugematute konsultatsiooni- nuste, annete ja väärtustega, millised de otsene tulenjius. Igal pool üle Ka- nad endiga kaasa toovad, nadakuulasimu, mida kanadalasil oli 8. Diskrimineerimisel pole kohta ütelda ning üheskoos arendasime Kanada ühiskonnas, uue poliitika e|tepanekute.rikkad ai- 9. Minoriteetide õigused on 1 likad. Seisukohti peab formuleerima avameelsuse ja läbirääkimiste vaimus." Üks olulisemaid esitisi on lubadus tügevndada arusaamist ning teadlikkust mitmekultuurilisusest Kanada' keskvalitsuses: „Peäme seda eduta-ma kõikjal Kanadas kui kõikide ka-ajal austatud ja kaitstud. 10. Mitmekultuurilisus on osa sellest, mis tähendab olla kanadalane. RAKENDUS Uus konservatiivide partei mitmekultuuri poliitika on ülaltoodud suunavate ja juhtivate põhimõtete kokkuvõte, millele järgnevad konservatiivide võidu puhul eelolevatel valimistel kindlad initsiatiivid ja rakendus. Peamised komponendid oleksid: haridus, meedia, vahekorrad, kuhuu-ride säilitamine ja jagamine, rassi vahekorrad ning võrdsed võimalused/ Teised mitmekuUuuri poliitika kõrgpunktid on lubadus, et Kanada erinevate kultuuride mitmepalgelisus oleks vastavalt ja kohaselt esindatud valitsusasutustes, vahendus-esindustes ning Kroonikompaniide juures. ' See lubadus peaks rahuldama etniliste ringkondade esindajate korduvaid sellekohaseid nõudmisi. Samuti lubab uus mitmekultuuri poliitika põhimõtete kogumik suuremat toetust pärand-, inglise ja prantsuse keelte õpetamiseks. ;..Usun, et meie mitmekultuuri po-lütika loob uue aluse uueks osasaamiseks Kanada arengust," ütles J. Murta.„Peame kindlasti kõigile ka-nadalastele, vaatamata nende rassi-h tagapõhjale ja pärinevusele, tagama võrdsed võimalused täielikuks osavõtuks Kanada uuesti elustumi-sel!" Pressi-vastuvotul viibisid ning võtsid sõna veel keskvalitsuse parlamendiliige David Crombie ja Paul Ariemma (National Director of Mul-ticultural Affairs). Lõpp-analüüsiš kinnitab Progressive Conservative Party of Canada: «.Mitmekultuurilisus tähendab, et iga kodanik on Kanada, tema inimesed, tema kultuur ja tulevik!" Kui paar dekaadi tagasi kapitalistlike maade majanduses algasid esimesed depressioonitunnused,. siis aastateks 1981-82 lõid need välja juba üsna valusalt. Ettevõtteid, talu- ja muid majandeid läks pankrotti lugematul arvul ja miljonid töölised jäid tööta. Järgmine aasta näitas küll pisut paranemist laenu-' protsendi alandamise tagajärel, kuid käesolev aasta hirmutab uuesti ja juba raskemalt. Üldiselt nõutakse laenuprotsendi alandamist ja kui valitsused ei suuda alla viia uüestitöstetud laehuprotsenti ja valmistada kaupe turgudele, mis kannataks võistlust teistega, siis ollakse kaelani depressioonis. Samalajal kuuleme massmeedia kaudu, et ka kommunistlikes maades (N. Vene jt.) on majandus hakanud allakäima ja jõudnud valudega kuni juhtkonnani .olgugi, et Lääne-kapita-hsm neid toitnud aastakümneid oma vilja ja tehnikaga. G. Dyer, Toronto Star'i Londoni (Inglismaa) esindusest kirjutab, et juba 1980-ks aastaks vajunud N. Vene majandustoodang nullpunktile. Langus alganud ca 15. aastat tagasi ja nüüd tarbijate sabad kauplususte taga aina pikenevad. Kaupe ja elutarbeid eijätku mitte ainult tööstustoodetes,vaid ka toiduainete osas. 'Riiklikeis „Gastronomi" kauplustes seista riiulitel vaid räpased klaaspurgid lihakonservidega jai. roostes plekktoosid kalasaadustega| See olla kõik, mis paistab silma! | Asjatundjad olla arvamisel, et kui N. Vene oma majanduse hoiab ikkaj kommunistlikult tsentraliseeritud plaanimajanduse köidikuis, ilma vähemagi süümeta eraalgatusele, siis võida nende suurusmaaniale ehitatud ..brontosaurus" variseda kokku, sest Marx'i majandussüsteem eitun-ne mõõne ega tõuse majanduses (ts,üklid), nagu seda juhtub kapitalisr mis. Kui seal jäetakse ebaelulisekš kujunend majandussüsteem parandamata, siis võida see langeda,kuni leitakse end kaoses. Abi ei olla loota kusagilt, sest Marx'i majandus on ehitatud vaid piiramata tõusule — vastavalt kõikide seltsimeeste tarvidustele", nagu seda õpetavad nende majandusteooriad. TSAARI PÄRAND Revolutsioonist saadik on venelastele õpetatud, et uue ja kommunistliku korraga muutub nende elu maapealseks paradiisiks. Pole enam v letsust ja vaeva, nagu enne ja burszhuaasli-kes riikides. Ajaloolased aga väidavad, et kui N . Vene on hülganud kõik tsaariaegsed institutsioonid, korra ja kombed, siis vähemalt kahes asjas on nad jäänud tsaarivõrku — oma „suu-ruse müüdis ja julgestusprobleemis". Venelase meelest mitte ainult nende maa pole suur, vaid ka kõik ettevõtmised peavad olema suured — ausambad, majad, sohvoosid-kplhoo- 5?}d, masinad jne. Saksa okupatsiooni „ ajal oli Vene sõjavange meie taludes tööl ja igaüks neist seletas laia-suuga, et mitte ainult kartulid, kaalikad ja herned, vaid ka metsseened kasvand neil hulga suuremaks. Mis puutub nüüd julgestusküsimusse, siis N. Vene võtnud omaks keiser Aleksander 3-da dekreedi 14-sx augustist 1881, kus„Okhrana'st" (poliitiline politsei) kujundati ka administratiivne kohtuorgan. Mis väheste täiendustega nimetati GPU-ks, praeguse nimega — KGB. ^ TSHERNENKO MURED Londonis kogutud andmete kohaselt seisavad praegusel punatäaari ees rasked ajad ja suured mured, sest rahvas hakand juba nurisema tarbekaupade ja toitainete puuduse üle, kuna ei olla enam saada päris igapäevaseid tarbeid ja seegi, mis saadakse, olla kvaliteedilt alaväärtuslik. Ainult sõjavägi ja korrakaitse-orga-nid ühes parteioligarhiaga olFa need, kelle tarbeid rahuldadakse. Viimastel aegadel olla N. Vene ka oma majanduse tehnoloogilises osas jäänd Läänest kaugele malia. Eriti paistvat see silma elektroonarvutite ja (robotite) puutiuvusest. Öeldakse, et kui veel mõned aastad tagasi N . Vene eksportis oma tehnilisi saadusi mitmesuguste masinate. ja instrumentide näol kuni pooltsani kogu ekspordist, siis juba 1982 olnud see ainult 13% sellest.; Seega, kui N. Vene oma sõjavõim-susele kulutab ikka rohkem ja rohkem võrreldes Läänega, süj ei olla kahtlust, et majanduse langemisega hakkab langema ka Konstantin Tshernenko sõjaline võim. A:M. K. korraldusel Tartu College'iš .OENG AARNE VAHTRA ,,Kuidas vabaneda sovietismisf 21. augustil kell 7.30 õ. 9 Sissepääs vabatahtlik |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-16-01
