1984-02-23-01 |
Previous | 1 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
aiaeh.
395; ngton Str, OPdep ss
oa
T.E.B. KOGUDUS — 883 Broadview Ave.
Pühapäeval, 26. veebruaril kell 11.00 h.
@sti iBaptisnnii 100 a. juubeli tihistamisoks
T.fe.B.K. Segakoor CH. KIPPER! ji
Külaliskõneleja J. KÄRNER
Kõik kutsutud — Sissepääs vaba
\
XJ J
EHT PAGULUSES
Sscond Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 8 (1773) 1984 NELJAPÄEVAL 23. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 23 XXXV aastakäik
—^••••••MWIWMIIHII II
ipuaastaks
valge lipp ora ranv&ie vaoacuse SUMDOHKS värvides.
Need värvid sündisid s^al, kus sündis Kalevipoeg — Eesti
rahva südames, hinges ja tahte9.Nad sündisid luuleihas, kuid sellest
ihast sai tegu ja teost tõusis ^^sti Vabariik, mis kuulutati välja 24.
veebruaril 66 aastat tagasi.
Neisse värvidesse — siniseise kodumaa taevasse, musta Eesti
mulda ja minevikku ja valgesse Eesti vabaduse ihasse — on põimitud
kõik, mida tunneb ja nõuab Eesti süda. Need värvid on pühendatud
meie kodumaale vande ja verega. Nad kuuluvad sinna ja saavad kord
viidud tagasi vabale Eesti pinnale. Meid seob vanne, mis anti sini-must-
valge lipu all 100 aastat t8g&M:,„0igu Eestimaa täis kuradeid,
meie lippu nad ei võida!" -
Kuna d^ndal juunil 1984 täitut) 100 ai^stat sini-must-valge lipu õnnistamisest
Otepääl ja tema pühendainlifest Eesti rahvale, siis Eesti Vabariigi
aupeakonsul KanadasrEestIraste Kesknõukogu Kansas ja
sini-must-valge lipu 100-aastaiiiabelikomitee tahuvad seda ajaloolist
momenti austavalt tähistada koosEesfi rahvaga, ja selleks kuulutavad
ühiselt 1984-nda aasta Sini-must-valge Lipuaastaks KanadaSe
USA välisminister
kinnitab Balti riikide
anastamise
mittetunnustamis
Torontos, 24. veebriaaral 19@4:
ILMAR HEINSOO
Eesti Vabariigi
LAASLEIVÄT.
Eestlaste Xesknõukdügi
esimees
UDOPETERSÖO
Sini-ntustvalge lipu
Laas Leivat
9?
Toronto Eesti Meeskoor tähistas
E.V. aastapäeva traditsioonilise perekonnaõhtuga
laupäeval, 18.
veebruaril, mis oli oodatud ürituseks
kooriliikmetele ja arvukale
koorisõprade hulgale. Eesti Maja
suures saalis mahutasid ümmargused
lauad hõlpsasti üle kahesaja
peolise.
Meeskoori esimees H. Paara avasõnas
märkis, et Toronto Eesti Meeskoor,
olles tegutsenud juba 33 aastat,
vajab juurdekasvu eriti noorema generatsiooni
liikmete hulgast, sest
praegune koori keskmine vanus on
ületanud pensioniea piiri. Tõhusat
abi saaksid anda akadeemilised organisatsioonid.
Nii akadeemiliste
kui ka kõikide teiste organisatsioonide
lauluarmastavad liikmed peaks
koonduma meeskoori ridadesse, et
ühiselt edasi kanda eesti meeskooride
laulu ja traditsioone.
KoorC. Kipperi juhatusel, laulis K.
, Türnpu — „Helju hella tuulekene" ja
R. Ritsing'i - „ M e h e d " .
Sündmusekohase kõne pidas EKN
esimees Laas Leivat, öeldes kokkuvõetult:
TULEB VÕIDELDA
„Eesti vabastamisest ja vabasta-mis
võimalustest on kõnet olnud juba
pagulusse asumise momendist alates.
Loodeti, et pagulaspõlv on lühikene.
Möödunud on juba 40 aastat ja
Eesti vabastamine on langenud teise
aspekti — ei tule enam oodata Eesti
vabastamist;vaid selle eest tuleb võidelda!
Eesti vabastamine on nihkunud
ülemaailmse probleemi raamidesse
ja vabadusvõitlust tuleb teostada
ülemaailmse perspektiivi seisukohalt.
Meie relvadeks on propaganda
ja selgitustöö, mis Suur-vene imperialism
on teinud raudse eesriide
taga asuvate rahvastega ja mis ootab
vabu rahvaid, kui kommunistlikule
ekspansioonile vastu ei astuta!"
,,Paar kuud tagasi alustas EKN
üleskutsega ikestatud kaasmaalastele
kodumaal, et nad ei ostaks ajalehti
või ajakirjandust Eestis 24. veebruaril.
Üleskutset on levitanud Voice of
America, Radio Liberty, GBC International
Service ja BBC Overseas
Service."
,,T.E. Meeskoori liikmed on alati
truult pühitsenud vabariigi aastapäer
vi. Helidesse valatud sõnadega olete
kindjakäeliselt ja tugevahääleliselt
truud oma sünnimaale. Oma lauluga
te pääsete ka kivinenud südame tundemaailma.
Kui meil ei ole ühtlust,
armastust, ühist mõistmist ning ühist
arusaamist, kui meil ei oleks välisesindusi
ega organiseeritud eestlust,
siis ei oleks meie ka täna siin koos."
Kõneleja tuletas meelde, et Eesti ruumis
on peetud 40 laastavat sõda ja
puna-vene kommunismi poolt on
praegu käimas varjatud sõda eestluse
jäljetuks hävitamiseks. Nõukogude
välissaatkonnad nn. ,,eriteadlaste"
ülesandeks on korraldada punaseid
rahuliikumisi, sekkuda pagula-sellu,
.tekitada seal lahkhelisid, moraalset
langus jne. Vaatamata nende osavatele
püüdlustele pole neil õnnestunud
tekitada pagulaskonnas sügavaid
lõhesid, pahandusi ja lahkarvamisi,
sest „valel ideoloogial puudub
igavene elu!"
- {Järg Ihk. 3)
UBA välisminister George P.
Shultz saatis E. V. esindaiale
peakonsul Ernst jaaksonile
Eesti Vabariigi 66. aastapäeva
puhul kirja, milletoome tõlkes:
Lugupeetud härra Peakonsul.
Suure heameelega annan Teileja,
Eesti rahvale edasi oma siirad
tervitused ja parimad soovid
Eesti iseseisvuse 66-ndal aastapäeval.
Ühendriigid ei tunnusta Eesti
ja tema kahe Balti naaberriigi
vägivaldset inkorporeerimist
Nõukogude Liitu aastal 1940.
Paljude aastate möödumine sellest
traagilisest sündmusest ei
ja tema valitsuse kurbust ja kaastunnet
seoses Balti rahvaste lootuste
ja püüdluste tundetu kõrvalejätmisega.
President Reagan
kordas seda kaastunnet oma sõnumis
Eesti, Läti ja Leedu Amee-
Lugupidamisega,
rika-poolse tunnustamise mälestamisel,
kui ta ütles, e^ „Ameeriklased
jagavad Balti rihvaste
õiglasi püüdlusi rahvuslikule
iseseisvusele", ja me toetame
nende õigust ise määrata oma
rahva saatust ilma võõraste sekkumiseta.
Eesti rahva ja tema kaaslaste
rahvusliku enesemääramise
võitlus näib kujunevat pikaajaliseks
protsessiks. Aga sellegipoolest
tuleb leida põhjust lootuseks,
meenutades, et nende esivanemate
püüdlused niisama
ebasoodsate väljavaadete kiuste
siiski leidsid teostumist. Nende-ee^^
Uastele, kes,^kannatavad
oma usuliste ja demökfaaUike
poliitiliste tõekspidamiste pärast,
anname oma poolehoiu ja
toetuse, ja me loodame, et tule-vjk
näeb nende õiglaste taotluste
saavutamist.
Moskva ründab
balti pagulasi
Vastukaaluks Balti organisatsioonide
koondatud selgitustööle Stok-holmi
konvet'entsi eel,asus Moskva
oma propagandaorganitega rünnakule
eesti, läti ja leedu pagulasorganisatsioonide
ja üksikisikute
vastu, püüdes neid tembeldada
USA käsilasteks.
jaanuari keskel andis N. Liidu tea-deteagentuur
TASS kaks pikemat informatsiooni,
mis jõudsid ka USA
ajakirjandusse ja „Izvestia" avaldas
T A n T II » N S T I T U UT
I A K l II 310BLOORST.WEST
I n 11 I w jonoNTo, MSG IW4
Sissekäik: MädisonAvenue—- Spadina jaam
E.R.R. KUNGLA esitab suuresinemise
ANTS
I
10. märtsil 1984 kell 7.00 õ. Minkleri auditooriumis
1750 Finch Ave. E.
Piletid: täiskasvanuile $8.00, õpilased ja perrsionärld $6.00
Piletid saadaval: liikmetelt. PQkos ja Abistamiskomitees
LOENG - PROF. JÜRI DANIEL
STRESS/ELUSTIIL
JA TERVIS
(võtke pliiats kaasa, et rehkendada
enda surutise taset!)
Kolmapäeval, 7. märtsil kelM 9.30
Jutuajamine, kohv —
vabatahtlik.annetus.
KÕIK ON KUTSUTUD! ^
pikema ründava artikli tuues mitmed
nimed.
Artiklis (18. jaan.) üteldakse, et
pärast USA presidendi tähelepanu
juhtimist Balti emigrantidele mitmed
valitsusasutused ja agentuurid hakkasid
mängima välja „balti kaardi".
Märgitakse pr. Krauciuniene'i nimetamist
Vaba Leedu aukonsuliks, ja
Balti riikide seisundi rõhutamist. Ka
tsiteeritakse Maido Kari väljendust,
et balti organisatsioonide tegevuse
vähese efektiivsuse tõttu on vajalik
uue ja kõiki ühendava organisatsiooni
loomine, Edasi märgitakse „Joint
[Järg Ihk. 3)
Uus riigieelarve
Majandusminister Mare Lalonde
esitas parlamendis Kanada riigieelarve,
mis näeb ette puudujäägi
suurenemise 29 miljardile dollarile
järgneva 12 kuu kestel. Minister
ütles, et võlakoorma tõttu on ta
„käed seotud" mõjuvaks rünnakuks
tööpuuduse vastu. Büdzhett
soodustab säästmist errumineku
puhuks, vähendab isesoisvate vabakutseliste
makse, teeb väiksemaid
muudatusi tulumaksusüsteemis
jne. Kriitikud ütlevad, et uuo
riigieelarve aidatab jõukaid, kuid
ei luba midagi kehvadele ja töötutele.
ANN REMMEL-MCK/\Y
AKVAREJ.LIDE NÄITUS
märts 6—18 ART INVESCO GALLERVs
584 Parliament Stj Toronto, Ontario M4X 1P6
Tel. (416) 961-2285, (416) 922-7093
Avatud: teisip.—laup. 1.00—6.00 p.l., reedel 1.00—8.00 d.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 23, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-02-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840223 |
Description
| Title | 1984-02-23-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | aiaeh. 395; ngton Str, OPdep ss oa T.E.B. KOGUDUS — 883 Broadview Ave. Pühapäeval, 26. veebruaril kell 11.00 h. @sti iBaptisnnii 100 a. juubeli tihistamisoks T.fe.B.K. Segakoor CH. KIPPER! ji Külaliskõneleja J. KÄRNER Kõik kutsutud — Sissepääs vaba \ XJ J EHT PAGULUSES Sscond Class Mail Registration No. 1354. Nr. 8 (1773) 1984 NELJAPÄEVAL 23. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 23 XXXV aastakäik —^••••••MWIWMIIHII II ipuaastaks valge lipp ora ranv&ie vaoacuse SUMDOHKS värvides. Need värvid sündisid s^al, kus sündis Kalevipoeg — Eesti rahva südames, hinges ja tahte9.Nad sündisid luuleihas, kuid sellest ihast sai tegu ja teost tõusis ^^sti Vabariik, mis kuulutati välja 24. veebruaril 66 aastat tagasi. Neisse värvidesse — siniseise kodumaa taevasse, musta Eesti mulda ja minevikku ja valgesse Eesti vabaduse ihasse — on põimitud kõik, mida tunneb ja nõuab Eesti süda. Need värvid on pühendatud meie kodumaale vande ja verega. Nad kuuluvad sinna ja saavad kord viidud tagasi vabale Eesti pinnale. Meid seob vanne, mis anti sini-must- valge lipu all 100 aastat t8g&M:,„0igu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!" - Kuna d^ndal juunil 1984 täitut) 100 ai^stat sini-must-valge lipu õnnistamisest Otepääl ja tema pühendainlifest Eesti rahvale, siis Eesti Vabariigi aupeakonsul KanadasrEestIraste Kesknõukogu Kansas ja sini-must-valge lipu 100-aastaiiiabelikomitee tahuvad seda ajaloolist momenti austavalt tähistada koosEesfi rahvaga, ja selleks kuulutavad ühiselt 1984-nda aasta Sini-must-valge Lipuaastaks KanadaSe USA välisminister kinnitab Balti riikide anastamise mittetunnustamis Torontos, 24. veebriaaral 19@4: ILMAR HEINSOO Eesti Vabariigi LAASLEIVÄT. Eestlaste Xesknõukdügi esimees UDOPETERSÖO Sini-ntustvalge lipu Laas Leivat 9? Toronto Eesti Meeskoor tähistas E.V. aastapäeva traditsioonilise perekonnaõhtuga laupäeval, 18. veebruaril, mis oli oodatud ürituseks kooriliikmetele ja arvukale koorisõprade hulgale. Eesti Maja suures saalis mahutasid ümmargused lauad hõlpsasti üle kahesaja peolise. Meeskoori esimees H. Paara avasõnas märkis, et Toronto Eesti Meeskoor, olles tegutsenud juba 33 aastat, vajab juurdekasvu eriti noorema generatsiooni liikmete hulgast, sest praegune koori keskmine vanus on ületanud pensioniea piiri. Tõhusat abi saaksid anda akadeemilised organisatsioonid. Nii akadeemiliste kui ka kõikide teiste organisatsioonide lauluarmastavad liikmed peaks koonduma meeskoori ridadesse, et ühiselt edasi kanda eesti meeskooride laulu ja traditsioone. KoorC. Kipperi juhatusel, laulis K. , Türnpu — „Helju hella tuulekene" ja R. Ritsing'i - „ M e h e d " . Sündmusekohase kõne pidas EKN esimees Laas Leivat, öeldes kokkuvõetult: TULEB VÕIDELDA „Eesti vabastamisest ja vabasta-mis võimalustest on kõnet olnud juba pagulusse asumise momendist alates. Loodeti, et pagulaspõlv on lühikene. Möödunud on juba 40 aastat ja Eesti vabastamine on langenud teise aspekti — ei tule enam oodata Eesti vabastamist;vaid selle eest tuleb võidelda! Eesti vabastamine on nihkunud ülemaailmse probleemi raamidesse ja vabadusvõitlust tuleb teostada ülemaailmse perspektiivi seisukohalt. Meie relvadeks on propaganda ja selgitustöö, mis Suur-vene imperialism on teinud raudse eesriide taga asuvate rahvastega ja mis ootab vabu rahvaid, kui kommunistlikule ekspansioonile vastu ei astuta!" ,,Paar kuud tagasi alustas EKN üleskutsega ikestatud kaasmaalastele kodumaal, et nad ei ostaks ajalehti või ajakirjandust Eestis 24. veebruaril. Üleskutset on levitanud Voice of America, Radio Liberty, GBC International Service ja BBC Overseas Service." ,,T.E. Meeskoori liikmed on alati truult pühitsenud vabariigi aastapäer vi. Helidesse valatud sõnadega olete kindjakäeliselt ja tugevahääleliselt truud oma sünnimaale. Oma lauluga te pääsete ka kivinenud südame tundemaailma. Kui meil ei ole ühtlust, armastust, ühist mõistmist ning ühist arusaamist, kui meil ei oleks välisesindusi ega organiseeritud eestlust, siis ei oleks meie ka täna siin koos." Kõneleja tuletas meelde, et Eesti ruumis on peetud 40 laastavat sõda ja puna-vene kommunismi poolt on praegu käimas varjatud sõda eestluse jäljetuks hävitamiseks. Nõukogude välissaatkonnad nn. ,,eriteadlaste" ülesandeks on korraldada punaseid rahuliikumisi, sekkuda pagula-sellu, .tekitada seal lahkhelisid, moraalset langus jne. Vaatamata nende osavatele püüdlustele pole neil õnnestunud tekitada pagulaskonnas sügavaid lõhesid, pahandusi ja lahkarvamisi, sest „valel ideoloogial puudub igavene elu!" - {Järg Ihk. 3) UBA välisminister George P. Shultz saatis E. V. esindaiale peakonsul Ernst jaaksonile Eesti Vabariigi 66. aastapäeva puhul kirja, milletoome tõlkes: Lugupeetud härra Peakonsul. Suure heameelega annan Teileja, Eesti rahvale edasi oma siirad tervitused ja parimad soovid Eesti iseseisvuse 66-ndal aastapäeval. Ühendriigid ei tunnusta Eesti ja tema kahe Balti naaberriigi vägivaldset inkorporeerimist Nõukogude Liitu aastal 1940. Paljude aastate möödumine sellest traagilisest sündmusest ei ja tema valitsuse kurbust ja kaastunnet seoses Balti rahvaste lootuste ja püüdluste tundetu kõrvalejätmisega. President Reagan kordas seda kaastunnet oma sõnumis Eesti, Läti ja Leedu Amee- Lugupidamisega, rika-poolse tunnustamise mälestamisel, kui ta ütles, e^ „Ameeriklased jagavad Balti rihvaste õiglasi püüdlusi rahvuslikule iseseisvusele", ja me toetame nende õigust ise määrata oma rahva saatust ilma võõraste sekkumiseta. Eesti rahva ja tema kaaslaste rahvusliku enesemääramise võitlus näib kujunevat pikaajaliseks protsessiks. Aga sellegipoolest tuleb leida põhjust lootuseks, meenutades, et nende esivanemate püüdlused niisama ebasoodsate väljavaadete kiuste siiski leidsid teostumist. Nende-ee^^ Uastele, kes,^kannatavad oma usuliste ja demökfaaUike poliitiliste tõekspidamiste pärast, anname oma poolehoiu ja toetuse, ja me loodame, et tule-vjk näeb nende õiglaste taotluste saavutamist. Moskva ründab balti pagulasi Vastukaaluks Balti organisatsioonide koondatud selgitustööle Stok-holmi konvet'entsi eel,asus Moskva oma propagandaorganitega rünnakule eesti, läti ja leedu pagulasorganisatsioonide ja üksikisikute vastu, püüdes neid tembeldada USA käsilasteks. jaanuari keskel andis N. Liidu tea-deteagentuur TASS kaks pikemat informatsiooni, mis jõudsid ka USA ajakirjandusse ja „Izvestia" avaldas T A n T II » N S T I T U UT I A K l II 310BLOORST.WEST I n 11 I w jonoNTo, MSG IW4 Sissekäik: MädisonAvenue—- Spadina jaam E.R.R. KUNGLA esitab suuresinemise ANTS I 10. märtsil 1984 kell 7.00 õ. Minkleri auditooriumis 1750 Finch Ave. E. Piletid: täiskasvanuile $8.00, õpilased ja perrsionärld $6.00 Piletid saadaval: liikmetelt. PQkos ja Abistamiskomitees LOENG - PROF. JÜRI DANIEL STRESS/ELUSTIIL JA TERVIS (võtke pliiats kaasa, et rehkendada enda surutise taset!) Kolmapäeval, 7. märtsil kelM 9.30 Jutuajamine, kohv — vabatahtlik.annetus. KÕIK ON KUTSUTUD! ^ pikema ründava artikli tuues mitmed nimed. Artiklis (18. jaan.) üteldakse, et pärast USA presidendi tähelepanu juhtimist Balti emigrantidele mitmed valitsusasutused ja agentuurid hakkasid mängima välja „balti kaardi". Märgitakse pr. Krauciuniene'i nimetamist Vaba Leedu aukonsuliks, ja Balti riikide seisundi rõhutamist. Ka tsiteeritakse Maido Kari väljendust, et balti organisatsioonide tegevuse vähese efektiivsuse tõttu on vajalik uue ja kõiki ühendava organisatsiooni loomine, Edasi märgitakse „Joint [Järg Ihk. 3) Uus riigieelarve Majandusminister Mare Lalonde esitas parlamendis Kanada riigieelarve, mis näeb ette puudujäägi suurenemise 29 miljardile dollarile järgneva 12 kuu kestel. Minister ütles, et võlakoorma tõttu on ta „käed seotud" mõjuvaks rünnakuks tööpuuduse vastu. Büdzhett soodustab säästmist errumineku puhuks, vähendab isesoisvate vabakutseliste makse, teeb väiksemaid muudatusi tulumaksusüsteemis jne. Kriitikud ütlevad, et uuo riigieelarve aidatab jõukaid, kuid ei luba midagi kehvadele ja töötutele. ANN REMMEL-MCK/\Y AKVAREJ.LIDE NÄITUS märts 6—18 ART INVESCO GALLERVs 584 Parliament Stj Toronto, Ontario M4X 1P6 Tel. (416) 961-2285, (416) 922-7093 Avatud: teisip.—laup. 1.00—6.00 p.l., reedel 1.00—8.00 d. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-02-23-01
