Meie Elu = Our life, August 19, 1977

              \
.Collection Development Branch
395 Wellington Stxv Order sect
;awa Ont*. : 0
ICLA onH
^ ,f ^ ii|Wi.i-nii'WBiwi>r
1
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave, Toronto,
Önt.M4K2R6, Canada © Tel..466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l./esttiasp. ja
neljap. k l . 9 h.-S õ. Laup. k l 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a..$22.00,
6 k. $12.00, 3 k. $8.00. USA-sse: 1 a,
$23, 6 k. 12.50, 3 Ic. $8.50. ülemere--
maadesse: 1 a. §26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00.
i . . . . , . „ . . -
t
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5:75. Üleme-remaadesse:
1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber .400.
Kuulutushiniiad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
kitljel $3.25.
•öf:*i r.:t .-.,4 a» .
HT R
Second Class Mail Registration No. 1354.
,,OUR LIFE" - „MEIE. ELU" \
— Estonian Weeklv, Published bv
Estonjan Publishing Co." Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 ® Tel. 466-0951
— it —
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbäum.
toimetaja New Yorgis B. Par-ming
4,73 Lülimänn Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
,,MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas-.
Asut. A. Weilert algatusel 1950.
Nr. 33 (1436) 1977 REEDEL, 19. AUGUSTIL - FRIDAY, AUGUST 19 XXVIII aastakäik
MONTREAL — üle aastate oli eestlastel taas võimalus otseselt jälgida skautide ülemaailmset konverentsi
vaatlejana Kanada skautide esinduse koosseisus. Konverentsist võtsid osa eesti Peaskaut Jaan Lepp ja Kanada
skaütmaleva õppeala juht Peeter. Kallaste.
Iga kahe aasta järele toimuvad
ülemaailmsed skautide nõumajad.
Seekordne konverents toimus Mont­realis,
millest võtsid osa 500 skaut-juhti,
esindades 35 maad.
Konverentsi põhiliseks tegevus-ülesandeks
oli skautlike põhimõte­te
revideerimine j a vajaduse kor­ral
kohandamine,
Enne konverentsi oli eriülesannete-:
ga töorähmitused läbi töötanud ette:
panekud ja need ülemaailmselt levi­tanud.
Sellele lisandusid erinevate
maade täiendusettepanekud.
See oli esmakordselt pärast Teist
Maailmasõda, et skautluse põhimõt-liitiline
puutumatus ja võrdõiguslik­kus
vaatamata rassile, usule ehk pä­ritolule.
Skautluse põhialustena kinnitati
usku jumalasse, ustavust oma isa­maale,
positiivne areng ühiskon­nas
ja iseendas.
Need alused kinnitati skaudiseadus-tes,
nii nagu see oli alguses kirja pan­dud
1907 aastal, koosnedes 10-nest
skaudiseadusest ja kinnitati skaudi
tõotusega.
Muudatusettepanekutest ei leid­nud
mitmed sõnastuslikud kohendu-sed
heakskiitu. Ka hääletati maha
arusaam et skautlus hõlmab sisuli-teid,
nii nagu need pn kirja pandud [selt ka naissoost isikuid. Kuigi maa-ülemaailmse
konverentsi põhikirjas
tülid uuesti vaatluse alla. Konverents
kinnitas põhimõtte, et skautlus on
ülemaailmne sõprusring mis tegut­seb
koostöös teiste noortega skautli-kus
vaimus, mjlle põhialuseks ön po-iimäkonverentš
. oma . põhimõtetes
kinnitas, et skautlus ;on meessoost
isikutele, on siiski erinevaid maid
kus skautide ridades tegutsevad nais­soost
liikmed ja on neid organisatsi­oone,
kus nii skaudid kui gaidid on
i D o o v D B D B O D a D D D o o i i a i f l D i D i a g B O D a a D D o a a i i i a o a B i i i i i i H i i i n i n B i a D D a a a o i i i i i f l a B B i o B i i D i i D B 1
i l o
Uus seeriäkirjutis ^Meie Elus7
Briti maailmariigi parlamenti ja
valitsusi varustati Londoni Välis­ministeeriumi,
Foreign Officel,
poolt p erioodiliste ülevaadetega,
mille andmed põhinesid Briti dip­lomaatiliste
esinduste poolt Lon­donisse
saadetud diplomaatilistele
ettekannetele ja mõnigi kord ka
salaluure poolt kogutud informat­sioonile.
„Meie. Elus" ilmuma hak­kavas
Juhan Käise poolt koosta­tud
ajaloolises ülevaates on kasu­tatud
„Döcuments on British Fo­reign
Policy 1919—1939" II seeria
° ja „Report on Foreing Äffairs"
andmeid. Mõlemad allikad olid sa­lajased
13 aastat ja varustatud
märkusega! „Not for Publication".
„Report..ilmus iga aasta kuues
väljaandes ja andis ülevaate kahe
kuu kohta olulisematest sündmus­test
Euroopa riikides ja teistel
mandritel. Hiljem köideti need
kuus vihku ühte köitesse ja peale
15 aasta möödumist ilmusid need
köited, umbes 800 lk. aastas tea­duslike
uurimis-asutuste ja insti­tuutide
raamatukogudesse refe-rents
materjalidena avalikkuse
ette.
Ameerika diplomaatilised doku­mendid
olid ka 15 aastat salajased
ja avaldati siis USA valitsuse trü­kikoja
poolt pealkirjaga ,,Foreign
Relations of the United States:
Diplomatic PapersDepartment
of State poolt. Neid on avaldatud
neli kuhi kaheksa köidet aastas,
umbes 1000 lk. köide. USA suur­saatkondade
Moskvas, Londonis,
Pariisis, Berliinis jne. ja ka Tal­linna,
Riia, Kaunase,. Helsingi,
Stokholmi jne. saatkondade dip­lomaatiliste
dokumentide, tele­grammide
ja memorandumite
täpse tekstiga. Neis leidub hulga­liselt
ka State Departmenti kom­munikatsioone
ja ülevaateid olu-a
!'*
B
O
o
B
B
O
•
•
•
•
B
B
D
B
•
B
B
B '
B
B
* O .
B
n
D b
D
D
B •
D.
' ö
O .
' B .
•
n
D
D .
O
D
D
O
- s
n
B
O
korra ja sündmuste kohta Euroo- •
pas ja teistel kontinentidel. Eu- °
roopa riikide kohta ilmus tavali-1
selt kaks kuni neli köidet aastas, i
Alates 1930-datest aastatest on •
o
avaldatud eri-köide pealkirjaga S
„The Soyiet Union". |
Toodud andmed näitavad, et «
kahe suur-riigi diplomaatide i
poolt kogutud informatsioon ja \
oma välisministeeriumi saadetud \
hoiatused jäid mõnigi kord asja- «
osaliste riikide poliitikute ja va- ;
litsuste poolt tähele panemata. jj
Juhan Käis avaldab andmeid, "
mida osa lugejaid on ehk üldjoon- j
tes mujaltki varemalt lugenud. \
Noorema generatsiooni lugejatele ;
ajaloolise üldpildi andmiseks on I
vajalik esitada ka mõningaid tun- ;
tud ajaloolisi sündmusi Eestis ja '
teistes riikides. See võimaldab ka j
Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes >
toimunud sündmusi, mis tiriti on \
väga sarnased või omavahel seo- j
tud, paremini jälgida ja meie naa- \
ber-riikide saatuste sarnasust võr- \
relda ja erinevate olukordade ja \
sündmustega tutvuneda. ;
Yälis-diplomaatilised andmed !
ajastu 1921 kuni 1937 kohta on j
Eesti Vabariigi osas üsna pealis- !
kaudsed. Raporteertii peamiselt ]
Eesti Vabariigi Valitsuste sageda- j
si muudatusi, omapäraseid pisias- \
ju ja väliskaubanduse tõusu voi
langusi. Aastatest 1934 kuni 1937
on peahuvi objektiks vapside lii­kumise
areng ja autoritaarsed
tuuled Baltikumis.
Alates 1938. aastaga ön Balti rii­gid
laiema huvi osalised, kuna Ve­nemaa
ja Hitleri Saksamaa mõju
ja huvide ekspansioon oli koondu­mas
Balti mere ümber asetseva­tele
väikeriikidele. Alustame selle
osaga järgmises numbris.
moodustanud ühise organisatsiooni.
Ülemaailmset skautliku liikumist
suunab Maailmakomitee, mis koos­neb
12 valitud liikmest, esindades
erinevaid maailmajagusid. Iga kahe-aasta
järele valitakse neli uut liiget,
kes kuuluvad siis Maailmakomitee
liikmeskonda järgmiseks 6 aastaks.
Käesoleval konverentsil valiti üheks
uueks liikmeteks Sir William Glad-stone
Inglismaalt. Viibides Sir Wil­liamiga
ühisel vastuvõtul, oli mul
võimalus temaga, vestelda lõuna­lauas.
Selgitasin talle meie skautlust
ja taotlusi tunnustuse saamiseks üle­maailmses
ulatuses. Meeldivaks ülla­tuseks.
oli et
Sir William oli hästi teadlik eest-laste
saatusest ja suhtus sümpaat­selt
meie püüetesse.
Sir William on Briti Peaskaut. Veel
valiti komiteesse ameeriklane ParisH,
taanlane Mysager, Malaasiast Äriffin
ja Tuneesiast Zouaghi,
Harilikult valib konverents igal
kokkutulekul uue Maailmakomitee
esimehe. Viimased/^aks'.jaaiU-^'täitis
seda ülesannet Ameeriklane" 1 Eeist,
kes suhtus soojalt pagulasskautide
liikumisse, kuid maailma taustal ei
olnud suuteline meie heaks midagi
tegema. Nüüd valiti uueks esimeheks
austraallane Bruce H. Garnsey.
Kuluaarides oli'konverentsi liik­mena
võimalus arutada teiste Maa­ilmakomitee
liikmetega eriti meie
küsimust, ning kaaluda millised olek­sid
eestlaste väljavaated' tunnustu­seks
maailmafoorumil. Kuigi selles
küsimuses, ei saavutatud loodetud
tagajärgi, oli ometi hea see, et eesti
skautluse olemasolu oli teada ena­musele
nii. Maailmabüroo liikmetele
kui Maailmakomiteeie. Üheks - takis­tavaks
teguriks on uute pagulasorga­nisatsioonide
tekkimine parast Vie.t-
(Järg. lk. 3)
Skautide Maailmakonverentsil andis Mehhiko üle tänukirja Kanada esin­dusele.
Pildil esireas Mehhiko skaudijuhid Teises reas, vasakult — Kanada
esindus: Eesti Peaskaut Jaan Lepp, A. Hopper, J. F. McCracken, esinduse
juht ja Kanada skautide välissekretär M. Gross, W.Penny, kellele anti üle
maailmaskäutluse kõrgeim teenetemärk Pronkshunt, Peeter Kallaste, Meh­hiko
skautide president M. Echeverria, L. Nicholson, Kanada skautide bü­roo,
juhataja J. P. Ross ja J. Ward.
ISTI MÄNGU
USA ja Kanada eestlasi kogunes 5.—7. aug. nädalalõpuks Lakewoodi,
New Jersey'sse, et läbiviia XXIII E. Mangud USA-s, mis korraldatud Eesti
Spordiliit USÄ:s, 'Inci poolt koos Lakewoodi Eesti Ühinguga. Sportlasi võt
tis osa umbes
Toronto politsei jätkab Yonge tä­nava
puhastamist n.n. „masseerimis-ettevõtetest"
ja prostituutidest. Ala­tes
11. juulist on vahistatud 130 isi­kut
ja esitatud nende vastu 330 süü­distust.
Kuna kohus on seetõttu üle­koormatud,
määrati nendes moraali-prptsessides
süüdistajaks abiproku­rör
Toomas. õunapuu. Aga ka teisel
poolel ei puudu eestlane — vahista­tute
hulgas on üks 20 aastane eest­lanna.
Kanadakinnitas
•Yuj
I D I l I l i a i l l l l l l l E I I I B . i l l l l l l l t g i l l l l i g i l t l l D O B I I O I I l l O D S I i D 9 D D D a g a i m D i D O O B i i n i i i g o g o D i i i i
i.B.K. 883 Sroadview Ave, kirikys
igusf 21. kell 6 õhtul.
KülciIiskÕBieleja — misjonär E. Mölin — Ätrfrikmb
| KÕIK TERETULEMAST.
.Kanada parlament valis mitmest
gaasitorusüku ' variandist Alaska
maantee äärt mööda üle Yukoni
suunduva- liini. See torustik läheb
eelarve järgi maksma ca 10 miljardi
dollarit ja. ehitatakse peamiselt sel­leks,
et. ameeriklastele läbi Kanada
territooriumi gaasi. transporteerida
Nüüd -algavad läbirääkimised amee
riklästega, k-una kohalikele, indiaan­lastele
tuleb maksta maa eest.tasu
ja hoolitseda, selle eest, et uus liin ei
rüvetaks loodust, Peaminister F. E.
Trudeaul oli kõnelus president J.
Carteriga ja esialgne • kokkulepe on
USA-ga olemas. Kanada loodab uue
gaasitorusüku ehitamisel anda töö­lisi
ja materjale. Hiljem on kavatsus
Kanadat ehitada Arukast haruliin ja
kasutada seda. ka Kanada gaasi
trnsporteerimiseks, milleks sõlmi­takse
kokkulepe ameeriklastega.
Spordinäitus ja arhiiv alates 1946
a-st oli välja pandud hr. Lääne kor­raldusel,
film E. võimlejaist,, tants
terve laupäeva öö orkestri saatel, tel-gitamine
Eesti Maja aladel ja noor­te
eestikeelsed laulud sinna juurde,
pühapäevane noorte Rannapidu oo­keani
kaldal suviste mõnudega.
2-e aasta pärast toimuvad seal E.
Mängude 25-e aasta juubelipidustu­sed,
mida tahetakse eriti väärikalt
läbi viia ja selleks.käivad juba plaa­nid
praegu, ütlesid LEÜ esimees
Härry Verder ja E, Spordiliit USA-s
esimees Raimond Päis. Muidugi, loo­detakse
ka rohket eestlaste osavõtt-u
-Kanadast.
Reede õhtul, algasid spordivõistlu­sed,
kus osavõtjaid oli alates 6-e aas­tasest
Maasikasse pojast ujumises
ja 60-e aästasteni väga mitmetel ala­del.
Veeremäng (bowling) rakendas
üle 25-e osavõtja nii naistest kui
meestest. .Üldvõitjaiks tulid 'Arvo
Steinpick ja Anne Treumuth. Ka tei­sed
saavutasid' kõrgeklassilisi tule­musi
ja isegi pikk artikkel oli sellest
Lakewoodi- ajalehes. Näib, et sporti
teeb iga eestlane'Lakewoodist ja-sel­le
ümbrusest. . _
Laup. hommikul algasid kergejõus­tiku,,
võrkpalli, korvpalli, tennise,
lauatennise, bridzhi, male ja.laske
võistlused, kus kõikjal oli näha ent
usiastlikku osavõttu nii noorte kui
ka vanade poolt. Long Islandi Suve­kodu
saabus bussitäie noortega, teisi
noori pii mitmest osariigist. Virgi
niast on alati kohal perek; Grabbi,
kelle pojad Indrek 18 a. ja Kristjan
16 a. saavutasid häid tulemusi, neist
viimane tegi'kaks E. Mängude rekor
dit, nimelt kuulitõukes 15.06 m. ja
kettaheites 34.75 m. Indrek (18 ja üle
kl.-s) sai kuulis 11.95 m. ja Priit Paa-bo
(20 ja üle kl.-s) saavutas 13.10 m..
mis on.E.M.Rek. selles klassis. Ind­rek
Grabbi heitis ketast 40.0 m. .
Veel pii 36 aastase Ülo Kuhi 400 m
jooks ajaga 54.8 märkimisväärne (ta
pärineb Lakewoodist). Üldse võistles
üle 80-ne osavõtja.
Kanada sportlasi .esindas Piret
Kreem kergejõustikus, lauatennises
ja ujumises, saades kokku 4 kuldaja
6 hõbedat. V : ,.'.
Võrkpallis oli 4 meeskonda, kus
finaali pääsesid KUS 'meeskond ja
Baltimore, teised oli Syracuse ja
Lakewood—N;ew .York .kombineeri­tult.
Just enne finaale oli äikesetorm,
mis segas mängu. KUS meeskonnas,
kes olid parimad, mängisid Tõnu Al-tosaar,
Ain. Saaliste, Taimo Ilves,
Henno. Piirsalu, Andres Paara, Heino
Lents.j.a Peter Orro. Naiskondi oli
võistlemas kaks kohapealset. Korv­pallis
oli näha põnevat võistlust New
Yorki ja Lakewoodi poiste vahel, kus
tugevamaks osutus N; Y, Õhtusel
Valglispeol oli väga mitmekesine ka­va,
kus. võimlejate-rahvätantsijate
kõrval • oli , 2 balletti . soolot,
Tiia Künnapase'lt, siis väike 7-e
$7 505 Sault Ste.
arie pensionäridele
Eesti Pensionäride klubi Sault Ste.
Maries „Eesti Rand" sai valitsuse
toetuse ,aNew Horizons" summadest
7.505 dollarit. Klubil on praegu 18
liiget. Saadud summa kasutatakse
tegevuskeskuse loomiseks, kus pen­sionäridel
on võimalus tegeleda
kunsti ja käsitööga, muusikaga, vaa­data
filme jne.
,,Mew Horizons" summadest on
alates 1972. a. antud välja 7.894 toe­tust
kokku üle 47 miljoni dollari.
Täienduskoolidel
võimalusi toetuste
saamiseks
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
koolikomisjoni liikmeil oli juuli lõ­pus
ja augusti alguses nõupidamisi
Kanada keskvalitsuse mitmekultuu-rilisuse
ministeeriumi ametnikega
ministri poolt, väljakuulutatud kul­tuuri
rikastamise programmi (Cultu-'
rai Enrichment Program) kaudu ava­nevate
võimaluste, üle toetuse saami­seks
eesti koolidele Kanadas.
Väljavaated toetuste saamiseks
meie koolidele tunduvad olevat sood­sad
kui vastavad sooviavaldused esi­tatakse
õigeaegselt. Programmi esi­mese
punkti (Cultural Enrichment
Support) alusel toetuste taotlemise
sooviavaldused peavad olema esita­tud
augustikuu jooksul. Programmi
teise ja polmanda punkti alusel toe­tuste
küsimine ei ole seotud tahtaja-aastanc.
blond
na oli kütkest
ga. ; •
EKN koõlikomisjon saatis kogu
toetuste programmi selgitava mater­jali
ja toetuste küsimise formularid
kõigile eesti täienduskoolidele, palu­des
koole Otsustada, kas nad soovi­vad
asuda toetuste soetamisele koo-
Iide tegevuse hõlbustamiseks.
Koolikomisjon juhtis ühtlasi Onta­rios
asuvate eesti täienduskoolide tä­helepanu
Ontario provintsivalitsuse
kaudu avanenud võimalustele toe­tuste
saamiseks nn. kolmandate keel­te
õpetamiseks väljaspool tavalist
koolitööd. Selleks tuleb koolidel as­tuda
ühendusse kohaliku koolivalit­susega
lähema informatsiooni saami­seks.
Kanada õhulnklus jälle
rahvariideis Heli Peek-av
oma kandlemängu-ga
ja eriti suure aplausi said ,,Oma
Poisid", Peeter Saare juhatusel esi­nev
laiilugrüpp Baltimorest. Anu-Ir-ja
Parm.ing" teadustajana pii naudi­tav..
Peale sportlaste, fiegelašte ja
kohtunike paraadi anti üle Tartu
Spordiselts Kalevi ajalooline lipp
Eesti 'Spordiarhiivile • Lakewoodi s.
See lipp, mille peal seisab datum
1909, on hiljuti toodud Eestist USA-sse.
ja oli karEsto 76 paraadis. -
Toronto E.S.S. Kalevi lippu kandis
sportlane-ujuja Piret Kreem.
Pärast hubast rahvapidu, kus kü­lalisi
oli isegi Austraaliast, Eestist,
Kanadast ja kõikjalt USA-st, algasid
hom. kl. 9 ujumisvõistlused 25 rn.
Brookside Country Club";valisujulas.
Ilm oli haruldaselt hea ja võistlejaid
oli üle 30-e. Domineerisid aasta-rind
. 2.200 õhuliikluse kontroilijal Ka-'
nada lennuväljadel streikisid. Nad-:
nõudsid 12-ne protsendilist palgakõr­gendust,
mis ei ole kooskõlas inflat-siooni
eeskirjatega. Valitsus pakkus
8°'o palgakõrgendust. Kuulutati väl­ja
streik, mis tekitas suuri majan­duslikke
kahjusid. Parlament kutsu­ti,
kokku ja see. andis seaduse ning
sundis lennuvälja kontrollijad tööle.
Nad asusid küll tööle, kuid tegid
oma ülesandeid nii aegamööda, et
paljud lennud tulid tühistada. Kuid.
nädalavahetusel.' oli olukord juba
normaalne. Lennuvälja kontrollid
väitsid, et parlamendi otsus rikkus
nende streiglõigust.
treenitud TreumutlVi. perekondade
noored ujujad ja ka teisi oli üsna
• (Järg lk. 2)
Avamine Ia«p.a kell 2.30
( Aktusekõne: Ly Krabi-Parma • \
Õhtune muüsikahne eeskava kell 7.30: Hamiltoni lauluneiud O. Kopvillem'i juhatusel, sopran Silvia
Preem, mezzosopran Hilda Sepp, bass Esko^ Luksepp, tenor Meinhard Minvee, kandlel hr. Bahl,
Iltali orkester.
ööbimisvõimalused lastekodu hoonetes. .$10.00 katab sissepääsu, laupäevase lõunasöögi (kell 12.00—
2.00) ja õhtusöögi kell (§.00-7.00).
Tantsuks G. ILTALI orkester. . .. • '•: KÕIK SÕBRAD TERETULNUD.; .
Registreerida selle nädala jooksul Toronto S. Preem tel. 781-2567, Hamiltonis A. Hai j andi tel. 634-8694