1987-02-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•\
1
^fcoiul Ci;is^ Registratioii JVO. 1354.
Nr. 9 (1929) 1987^' NELJAPÄEVAL, 26. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 26 XXXVIII aastakäik
lüürie väed
Lääee-Beiriitl
Süüria väed okupeerisid Lään©-
Beiruti, kus möödunud nädala
jooksul toimusid ägedad võitlused
vaQakpoolsete druuside miilitsa ja
konservatiivsete shi-iitide vahel
Võitlustes said nädala jooksul surma
300 ja haavata 1300 inimest.
Süürialased okupeerisid Lääne-
Beiruti 4000-meheli8e väeosaga
tankide toetuseL Sissemarsil vastupanu
ei avaldatud. Süürialaste
Lääne-Beiruti tulek toimus Liiba- j
noni valitsuse kutsel, kuigi Liiba- ]
noni president avaldas arvamist, et '
Unna okupeerimine on Liibanoni
põhiseaduse vastane akt
Umbes tuhat võttis osa Eesti Vabariigi 69. aastapäeva pidulikust aktusest Toronto Ülikooli aulas.
Foto — S. Preem
Nagu Kasahstani võimud nüüd
ametlikult omaks võtavad, mässasid
detsembris Alma-Atas 3000 kasahhi,
mitte mõnisada, nagu siis
ametlikult teatati. Kasahstani peaminister
Nazarbajev avaldas ajakirjandusele
ametliku aruande,
teatades arvud rahutuste kohta. Ra-hutustes
Alma-Atas, millede peamisteks
kandjateks olid kasahhi
üliõpilased, sai surma 2 ja haavata
;^00 inimest. 100 inimest vangistati.
\'üüd võtsid võimud ka omaks> et
rahutusteks oli ka legaalseid põh"
Möödunud nädalalõpul kogunes eestlasi mitmes keskuses, et Eesti Vabariigi sünni 69. aastapäeval jusi, nagu toiduainete puudus ja
kinnitada usku ja lootust meie maa ja rahva paremasse tulevikku. Suurem kontsert-aktus toimus majutamise probleemid. Varem ni-
Torontos, kus kõnelejad rõhutasid vabaduse väärtust ja prof. dr. Tõnu Parming andis sihtjooni metati rahutusi üliõpilaste huli-võitlustaktikaks
uues tekkivas olukorras, pidades vajalikuks ümbermõtlemist mõnes küsimuses. gaansuseks.
Toronto Ülikooli sini-must-valgega
kaunistatud aulasse kogunes pühapäeva
õhtupoolikul pidulikule üritusele
umbes 1000 osavõtjjat. Avamängu
,,Kungla marss" kõla|ies,„ Estonia"
orkestrilt, kandsid skaudid ja
gaidid sisse lipud. Pärast, Kanada
hümni luges pühakirja ja pidas pai- '
vuse õp. Edgar Heinsoo kinnitades
usku, et Jumal kuuleb eesti rahva
vabaduse palveid. Oma eespalves ta
mõtles ka Karl Linnäsele, ked^a ootab
väljasaatmine N. Liitu.
Lembit Avesson mängis orelil
„Ave Maria"- variatsiooni vormis,
millele järgnes langenute mälestamine.
LANGENUTE MÄLES^l-AMINE
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
esimees Ülo Tamre pani südamele
jätkata võitlust Eesti vabaduse eest,
milleks antud aegade kestel palju
vereohvreid, jõukuses ja mugavuses
kipub see meil ununema. Leinaseisaku
ajal kõlas eemalt ,,Requiem" Toronto
Eesti Segakoori ja Meeskoori
lauljatelt. i
Ingliskeelse tervituspyälisllülalis-tele
ütles Reet Sehr,. kes märkis,'et nii
USA-s kui Kanadas* on iseseisvus--
päevad rõõmsad sündmusted. Meie,
eestlased, tähistame 24. veebruari
mõteldes, oma kannatavale Kodumaale.
Kui aasta 1987 on kuulutatud
Eesti tutvustamise aastaks, siis eriti
meie noorema generatsiooni' kohustuseks
on selgitada olukorda ja esi-^
tada meie vabadusnõue Eesti maale
ja rahvale.' (
24. VEEBRUARI SÕNUM - :
Eestlasi tervitas aupeakonsul i l - ;
mar Heinsoo, kes ütles muuhulgas:
. ,,Minu eriline tervitus siit Torontost,
meie ühiste tunnetuste tugevusel,
läheb Kodu-Eestisse, kus võõra
võimu surve on keelanud selle eesti
rahva kõige, olulisema ajaloolise
tähtpäeva nimetamisegi, rääkimata
selle tähistamisest.' '
Siiski, ka seal elab ja p,üMb M.
veebruari k u s t u i p ^ sõnum rahvuslikult
mõtlövate ja tundvate eestlaste
südametes ja meeltes.
Selle päeva sõrium on ujuesti äratanud
meie sealse nooruse huvi oma
tõelise ajaloo vastu, mida^ei käsitata
ei koolides ega ka partei-ajaloo tundides.
Võib-olla oli kindral Laidoneril õigus,
-kui ta Eesti rahva vabaduse
.loojangul ütlesV,,Kaks aastakümmet
iseseisvust on meie noorusele andnud
rahvusliku vaimu, mis peab vastu
vähemalt 200^ aastat võõrast survet."
'. ^
Kõik märgid tõendavad, et vähe^
mait üle nelja aastakümne kestnud
kommunistlik indoktrinatsioon ei
ole murdnud eestlaste ja eriti eesti
nooruse rahvuslikku selgroogu.
Hoolimata pidevast ajudepesemi-sest,
plaanikindlast venestamisest ja
uue nn.,,nõukogude inimese" müüdi
propageerimisest hoiab kodu-eestla-ne
otse kramplikult kinni meie rahvuslikust
ja läänekultuuri pärimusest
ja kõigest sellest, mis meie rah-
.vast eraldab vene, ideaalikust mentaliteedist.
Uus võimumees Kremlis on lubamas
uut, vabamat sisemist korda ja
suuremat inimõiguste austamist oma
impeeriumis. Just neil päevil oli ta
oma värsket uropagandasõna ,,Glas-nost"
müümas ikestatud eestlastele,
lätlastele ja leedulastele.
Kui ta vabastas 145 poliitvangi,
kes pidid-oma vabanemise hinnana
lubama' loobumist oma endistest
veendumustest, s.o. suud pidama,
kui meie rahvastele taastatakse enesemääramise
ja Vene koloniaal-im-peeriumist
lahtilöömise õigus ja meie
maalt viiakse välja nende okupatsiooniväed.
Niikaua kui seda ei ole toimunud,
peame jätkama oma pingutusi meie
rahva vabadustaotluse ja õiguste
taastamise eest.
I Selleks kohustab meid 24. veebruari
kustumatu sõnum.
smooo
eriannetusena Eesti
sus see ääne ajakirjanduses
laialdast käsitamist nagu mingi murranguline
sündmus. Seejuures unustati,
et üle 10 000-de poliit- ja süüme-vangi
peetakse ikka veel kinni vanglates,
vaimuhaiglates ja Siberi ka-ristuslaagrites.
Samal ajal kui Punaarmee koor
iaulab Kanadas vene rahvalaule,
käib Afganistanis endiseh julm külade
pommitamine ja lõhkeainetega
täidetud mänguasjade kukutamine
afgaani.laste invaliidideks tegemise
eesmärgil.
„GLASNOSTr'KAKS •
TÄHENDUST :
Ilmselt Gorbatshovi ,,glasnostil"
on kaks külge, nagu sei sõnal olevat
kaks tähendust, millest üks tähendavat
valju häält, s/o. propagandat.
Kui sekretär Gorbatshov tahab
näidata, et ..glasnostil" o'n tõesti veel
üks teine tähendus peale valju hääle,
siis peab ta näitama midagi rohkemat
<ui ainult mõne üksiku poliitvangi
vabastamist. ' *
Meie eestlased, lätlased ja leedulased
usume nglasnosti" alles siis.
ja lõpuks ma tahaksin ka omalt
poolt avaldada länu Toronto Eesti
Seltsile kui E.V. aastapäeva aktuse
korraldajale, kõikidele esinejatele,
aga eriti meie noortele, skautidele-gaididele,
kelle ühise panuse tulemusena
iieed aktused on. olnud meile
kõigile meeldejääva rahvusliku elamuse-
allikaiks.
. ,Sel aastal tähistab Eesti skautlus
oma 75. aastapäeva. Meie kõik teame,
milline oluline tähtsus on skautlusel
meie noorte rahvusliku vaimu
kasvatamisel ja sidumisel eestluse
eesmärkidega.
Selle aktuse raames õnnitlen Eesti
skautlust 'tema juubeliaastal ja kutsun
üles. Kanada eestlaskonda osa
võtma pidulikest' sündmusist, 'millega
skaudid seda juubeliaastat, tähistavad."
(Järg. Ihk. 4]
Vabariigi aastapäeva vastuvõtul
Eesti Majas teatas üks Eesti õppetooli
organiseerijaid» arh. E. Tam-põldf
õppetoolile tehtud erakordsest
annetusest.
Ta ütles: Eesti Ühiskond on väga
soojalt vastu võtnud Toronto Ülikooli
Eesti Õppetooli loomise. Õppetooli
Sihtkapitalile on tehtud
mitmeid annetusi isegi enne kui
rahakorjamise aktsioon käiku on
Täna-õhtuse Eesti iseseisvusele
pühendatud vastuvõtu puhul sooviksin
tähelepanu juhtida ühele
erakorralisele, päevakohasele annetusele.
Eesti Õppetooli esimese
külalisprofessori dr. Tõnu Parmin-gu
ja tema abikaasa perekondade
poolt. Nad on annetanud $10.000
Läänemere ja Põhjala ruumi sõjalist
ajalugu, julgeoleku probleeme
ja rahuküsimusi käsitlevate loengutesarja
loomiseks. Annetus on
tehtud kahe ohvitseri mälestuseks,
kellel mõlemal olid suured panused
Eesti vabariigi loomisel vabadussõjas,
nimelt kolonelid Jaan
Rink ja Paul Parming.
B2ühapä®val. 8. martsii kell 3 p.i.
Eesti IViaja suures saalis
^10.00 saadaval teisip. ja laup. Eesti Majas ja kohapeaS.
AÜ LI KOOLI/E ESTI ÕPPETOOLI
B3 E>
b@ng laupäeval, 28.
Tomeito Eesti Maja
. 1987. a. H®Bi 1
Sissepääs $4.00. |}Cohv3iayd.
Sini-must-valge lehvimas Toronto Raekoja lipuvardas. A l l - Toronto
linnapea Art Eggleton annab E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoole
kingiks raamatu „Toronto in Art". Foto - S. Preem
®
lipuvardas
Sel aastal toimus Eesti lipu heiskamine
Toronto raekoja lipuvardasse
reedel, 20. veebruaril, kell
11.00 hommikul ning see õnnestus
paremini, kuil mõnel varasemal
aastal.
Erakordselt soe ja päikesepaisteline
ilm kindlasti mõjus kaasa kaasmaalaste
rohkearvulisele osavõtule
ja liputseremooniast võttis osa
Toronto linnapea Art Eggleton.
Kell 10.45 võttis linnapea oma kabinetis
vastu aupeakonsul Ilmar
Heinsoo, linnanõunik W. Boytshuk'i
juuresolekul. Linnapea kinkis au-peakonsulile
mälestusraamatu ,.Toronto
in Art". Seejärel suunduti terrassile
külalislipuvarda juurde, kus
enne Eesti lipu heiskamist toimusid
lühikesed vastastikused sõnavõtud.
Ilmar Heinsoo oma sõnavõtus
avaldas headmeelt, et Toronto linnapeal,
Art Eggleton'il oma tiheda tööpäeva
kestel avanes võimalus osa
võtta Eesti lipu heiskamise tseremooniast.
Ta märkis, et Toronto linn
on Art Eggleton'i ajal õitsenud nii
majanduslikult kui ka kultuuriliselt
ning et ee.stlaste läbisaamine linna-,
valitsusega on sel ajavahemikul olnud
eriti hea ja selgitas, et need Eesti
lipu värvid omavad aegade au ning
väljendavad meie rahva vankumatut
vabaduspüüdu.
Linnapea Art Eggleton oma sõnavõtus
avaldas headmeelt, et meie
rahvuslipp lehvib raekoja ees, kuna
meie rahvusgrupp on nii palju väärtuslikku
lisanud Torontole. Ta meenutas
meie lühikest vabadusperioo-di,
mis algas 69 aastat tagasi ja avaldas
lootust, et meie seda taas saavutame.
Ta nimetas ka Gorbatshov'i
peibutuspoliitikat, et nüüd algavat
uus ajastu. ,,Kui algab see uus ajastu,
miks e
Lätile
anna ta siis vabaduse Eestile,
a Leedule? Aga see pole vist
tema plaanis."
ärgnes meie rahvushümn, mille
kestel tõusis ,,sini-must-valge". Toronto
Raekoja lipuvardasse.
-m
Kalev Estienne
võimlejad esikohal
: Kalev Estienne Rütmilise Võim-lemiseklubi
12-a. rühm 6-liikmeli-ses
koosseisus, võisteldes Kanada
talvemängutiel Sydney, N.S., esindades
Ontario provintsi, saavutas
esikoha ja võitis kuldmedali. Rühm
oli treenitlid Ivanka Tchakarova
poolt. Eesti tütarlapsi rühmas ei olnud.
New Brunswick tüli teiseks ja
Nova Scotia kolmandaks.
H.R. .
TORONTO EESTI SEGAKOORI
LÄUPÄEVAÕHTÖ
Laupäeval, 14. märtsil 1987. a. kell 7 õhtul
Toronto Eesti Majas
Tantsuks V. Gustavsoni orkester
EESKAVA t BAAR ® LOTERII
Päiäse $15.00 koos toiduga
ettetellimine kooriliikmeilt ja teL 759-8933,
M. Ernesaks.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 26, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-02-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870226 |
Description
| Title | 1987-02-26-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
•\
1
^fcoiul Ci;is^ Registratioii JVO. 1354.
Nr. 9 (1929) 1987^' NELJAPÄEVAL, 26. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 26 XXXVIII aastakäik
lüürie väed
Lääee-Beiriitl
Süüria väed okupeerisid Lään©-
Beiruti, kus möödunud nädala
jooksul toimusid ägedad võitlused
vaQakpoolsete druuside miilitsa ja
konservatiivsete shi-iitide vahel
Võitlustes said nädala jooksul surma
300 ja haavata 1300 inimest.
Süürialased okupeerisid Lääne-
Beiruti 4000-meheli8e väeosaga
tankide toetuseL Sissemarsil vastupanu
ei avaldatud. Süürialaste
Lääne-Beiruti tulek toimus Liiba- j
noni valitsuse kutsel, kuigi Liiba- ]
noni president avaldas arvamist, et '
Unna okupeerimine on Liibanoni
põhiseaduse vastane akt
Umbes tuhat võttis osa Eesti Vabariigi 69. aastapäeva pidulikust aktusest Toronto Ülikooli aulas.
Foto — S. Preem
Nagu Kasahstani võimud nüüd
ametlikult omaks võtavad, mässasid
detsembris Alma-Atas 3000 kasahhi,
mitte mõnisada, nagu siis
ametlikult teatati. Kasahstani peaminister
Nazarbajev avaldas ajakirjandusele
ametliku aruande,
teatades arvud rahutuste kohta. Ra-hutustes
Alma-Atas, millede peamisteks
kandjateks olid kasahhi
üliõpilased, sai surma 2 ja haavata
;^00 inimest. 100 inimest vangistati.
\'üüd võtsid võimud ka omaks> et
rahutusteks oli ka legaalseid põh"
Möödunud nädalalõpul kogunes eestlasi mitmes keskuses, et Eesti Vabariigi sünni 69. aastapäeval jusi, nagu toiduainete puudus ja
kinnitada usku ja lootust meie maa ja rahva paremasse tulevikku. Suurem kontsert-aktus toimus majutamise probleemid. Varem ni-
Torontos, kus kõnelejad rõhutasid vabaduse väärtust ja prof. dr. Tõnu Parming andis sihtjooni metati rahutusi üliõpilaste huli-võitlustaktikaks
uues tekkivas olukorras, pidades vajalikuks ümbermõtlemist mõnes küsimuses. gaansuseks.
Toronto Ülikooli sini-must-valgega
kaunistatud aulasse kogunes pühapäeva
õhtupoolikul pidulikule üritusele
umbes 1000 osavõtjjat. Avamängu
,,Kungla marss" kõla|ies,„ Estonia"
orkestrilt, kandsid skaudid ja
gaidid sisse lipud. Pärast, Kanada
hümni luges pühakirja ja pidas pai- '
vuse õp. Edgar Heinsoo kinnitades
usku, et Jumal kuuleb eesti rahva
vabaduse palveid. Oma eespalves ta
mõtles ka Karl Linnäsele, ked^a ootab
väljasaatmine N. Liitu.
Lembit Avesson mängis orelil
„Ave Maria"- variatsiooni vormis,
millele järgnes langenute mälestamine.
LANGENUTE MÄLES^l-AMINE
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
esimees Ülo Tamre pani südamele
jätkata võitlust Eesti vabaduse eest,
milleks antud aegade kestel palju
vereohvreid, jõukuses ja mugavuses
kipub see meil ununema. Leinaseisaku
ajal kõlas eemalt ,,Requiem" Toronto
Eesti Segakoori ja Meeskoori
lauljatelt. i
Ingliskeelse tervituspyälisllülalis-tele
ütles Reet Sehr,. kes märkis,'et nii
USA-s kui Kanadas* on iseseisvus--
päevad rõõmsad sündmusted. Meie,
eestlased, tähistame 24. veebruari
mõteldes, oma kannatavale Kodumaale.
Kui aasta 1987 on kuulutatud
Eesti tutvustamise aastaks, siis eriti
meie noorema generatsiooni' kohustuseks
on selgitada olukorda ja esi-^
tada meie vabadusnõue Eesti maale
ja rahvale.' (
24. VEEBRUARI SÕNUM - :
Eestlasi tervitas aupeakonsul i l - ;
mar Heinsoo, kes ütles muuhulgas:
. ,,Minu eriline tervitus siit Torontost,
meie ühiste tunnetuste tugevusel,
läheb Kodu-Eestisse, kus võõra
võimu surve on keelanud selle eesti
rahva kõige, olulisema ajaloolise
tähtpäeva nimetamisegi, rääkimata
selle tähistamisest.' '
Siiski, ka seal elab ja p,üMb M.
veebruari k u s t u i p ^ sõnum rahvuslikult
mõtlövate ja tundvate eestlaste
südametes ja meeltes.
Selle päeva sõrium on ujuesti äratanud
meie sealse nooruse huvi oma
tõelise ajaloo vastu, mida^ei käsitata
ei koolides ega ka partei-ajaloo tundides.
Võib-olla oli kindral Laidoneril õigus,
-kui ta Eesti rahva vabaduse
.loojangul ütlesV,,Kaks aastakümmet
iseseisvust on meie noorusele andnud
rahvusliku vaimu, mis peab vastu
vähemalt 200^ aastat võõrast survet."
'. ^
Kõik märgid tõendavad, et vähe^
mait üle nelja aastakümne kestnud
kommunistlik indoktrinatsioon ei
ole murdnud eestlaste ja eriti eesti
nooruse rahvuslikku selgroogu.
Hoolimata pidevast ajudepesemi-sest,
plaanikindlast venestamisest ja
uue nn.,,nõukogude inimese" müüdi
propageerimisest hoiab kodu-eestla-ne
otse kramplikult kinni meie rahvuslikust
ja läänekultuuri pärimusest
ja kõigest sellest, mis meie rah-
.vast eraldab vene, ideaalikust mentaliteedist.
Uus võimumees Kremlis on lubamas
uut, vabamat sisemist korda ja
suuremat inimõiguste austamist oma
impeeriumis. Just neil päevil oli ta
oma värsket uropagandasõna ,,Glas-nost"
müümas ikestatud eestlastele,
lätlastele ja leedulastele.
Kui ta vabastas 145 poliitvangi,
kes pidid-oma vabanemise hinnana
lubama' loobumist oma endistest
veendumustest, s.o. suud pidama,
kui meie rahvastele taastatakse enesemääramise
ja Vene koloniaal-im-peeriumist
lahtilöömise õigus ja meie
maalt viiakse välja nende okupatsiooniväed.
Niikaua kui seda ei ole toimunud,
peame jätkama oma pingutusi meie
rahva vabadustaotluse ja õiguste
taastamise eest.
I Selleks kohustab meid 24. veebruari
kustumatu sõnum.
smooo
eriannetusena Eesti
sus see ääne ajakirjanduses
laialdast käsitamist nagu mingi murranguline
sündmus. Seejuures unustati,
et üle 10 000-de poliit- ja süüme-vangi
peetakse ikka veel kinni vanglates,
vaimuhaiglates ja Siberi ka-ristuslaagrites.
Samal ajal kui Punaarmee koor
iaulab Kanadas vene rahvalaule,
käib Afganistanis endiseh julm külade
pommitamine ja lõhkeainetega
täidetud mänguasjade kukutamine
afgaani.laste invaliidideks tegemise
eesmärgil.
„GLASNOSTr'KAKS •
TÄHENDUST :
Ilmselt Gorbatshovi ,,glasnostil"
on kaks külge, nagu sei sõnal olevat
kaks tähendust, millest üks tähendavat
valju häält, s/o. propagandat.
Kui sekretär Gorbatshov tahab
näidata, et ..glasnostil" o'n tõesti veel
üks teine tähendus peale valju hääle,
siis peab ta näitama midagi rohkemat
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-26-01
