1987-07-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
CoHeetion
39$ '''ellington
"JV
ot
T
Nr. 27 (1947) 1987
Second Class Mall Rej?l§tratlon No. t?U
NELJAPÄEVAL, 2. JUULIL - THURSDAY, JULY2
ini-must-valged lipud
lehvivad Vancouveri
raekoja ees
Estonian Festival Week kuulutati
avatuks Vancouveri linnapea
korraldusel 29. juunil
XXXVII! aastakäik
Linnas
radi haiglasse
ÖETROIT ("Meie Elu") - „Det-roit
Free Press" avaldas 26. juunil
TASS'i teate Moskvast, milles öeldakse,
et „sõjakurjategija" Karl
Linnas, kes oli tagaselja varem
Nõukogude Eesti kohtu poolt surma
mõistetud ja Ühendriikide
poolt väljaantuna viibis aprillikuu
lõpust alates Tallinna vanglas, on
Eesti pealinnast Tallinnast viidud
ühe Leningradi vangla haiglasse
temal avastatud maohaavade („uK
cer") pärast, millede vastu Tallin-
Qias ei saadud anda vajalikku ravi.
VANCOUVER („Meie Elu"
esindajalt) — Juba reedel, 26.
juunil paigutati Vancouveri
Raekoja ette 5 suurt sini-must-valget
eesti rahvuslippu. Vancouveri
Raekoda asub liiklus-rohkel
Cambie tänaval väikese
künka serval Liputseremoönia
peeti esmaspäeval 29. juunil
kell 11 hom. Linnapead esindas
linnavolinik Caravetta. Liputseremoönia!
viibis ka Briti-Co-lumbia
peaminister William
Vander Zalm abikaasaga. Eesti
Päevade Peakomitee esindajad
andsid peaministrile üle
paari eestipäraseid pastlaid ja
ta abikaaisale eesti vöökirjalise
peapaela.
Kuna Lääneranniku Metsa-ülikool
peeti vahetult enne
Eesti Päevi, siis saabus varakult
kohale nimekaid külalisi.
Austraaliast olid kohale sõitnud
ESTO 88 esindaja Karin Adam-son
MelbourneMst ja Metsaülikooli
lektorid Dr. Inno ja mag.
Tiiu Salasoo. Kohal olid ka sümfooniaorkestri
juhataja maestro
dr. Taavo Virkhaus ja solistid
Epp-Karin Sonin-Jürima ja
Tiiu Haamer.
METSAÜLIKOOLI ÜLE
50 OSAVÕTJA
Metsaülikool avati Mäeotsa
talus 26. juunil. Osavõtjate arv
on kasvanud iga päevaga ja
ületanud poolesaja piiri. Kanadast
on osavõtjad Briti-Colum-biast,
Albertast ja Ontariost.
Palju osavõtjaid on tulnud
Ühendriikide paljudest osariikidest
— Washingtonist, Ore-gonist,
Californiast, Colora-dost,
Marylandist, Massaohu-settsist,
Pennsylvaniast, Con-necticutist,
New Jerseyst ja
New Yorgist. Üks osavõtja oli
Kariibi saarelt ja 2 osavõtjat
Sydneyst, Austraaliast. Kõige
noorem osavõtja oli alles mõnenädalane
Metsaülikooli juhataja
Linda Augi poeg.
Ilmad Eesti Päevadeks olid
Vancouveris haruldaselt ilusad
ja Vacouveri eestlaste pidutuju
pideval tõusul.
V.I.,
l
Osa publikut Siflvlhaipjffl akltMseL Eslreas/paremal aupeakonsu! Ilmar
Foto — S. Preem
Traditsloomlised Suvaharja pidustused toimusid sel aastal Seedrioru! pisut varem kui tavaliselt, ni-ühe
liikme ja kõik NDP parlamen
di^ilkmed olid surmanuhtluse vastu
Parlamendiliikmed olid surma-nihtluse
küsimuses vabad hääleta-melt
27. juunil. Pidustuste kaVa on kujunenud aastate jooksul standardiks: pidulik aktus Võidutule süüta- KTpeaminfste^
misega, sellele otseselt järgnev vaba,9hu kontsert ning pimeduse^^^^^ oli surmanuhtluse vastu. Surma-
Aktuse avas kell 4 p.L August J m , kes oma avasõnas kõigepealt tervitas kohaletulnud külalisi, aupea- nuhtlus kaotati Kanadas 1976. aas-konsul
IlmarHeinsood ja kohalviibivat inimõiguste eest võidelnud Veljo Kalep'ipeMonda. Ta avaldas tal parlamendi otsusega 130 häält P*°"stusi;
Kanadas ei tule
SMrmatuhtluse
taastamist
Kanada parlament otsustas teisipäeva
öösel tagasi lükata ettepaneku,
mis oleks pannud käiku surmanuhtluse
taastamise Kanadas. Surmanuhtluse
taastamise algatamise
poolt oii 127 häält ja vaStu 148 häält
Surmanuhtluse taastamise vastu
iehti Kanada avalikkuses tugevat
kihutustööd ja mitmed algul su^
manuhtluse taastamist pooldanud
parlamendiliikmed muutsid hiljem Eesti Päevade Läänerannikul pi- nende kodumaa on praegu okupee-oma
seisukohta. Liberaalid peale dustuste avamisel kuulutati Van- ritud võõra võimu poolt;
couveris välja Eesti Pidustuste Nä- Kuna need pidustused on kavas-dal
Vancouveri linnapea järgmise tatiid nende koduMaa kultuuri ja
Eesti Pidustuste Nädal
Vancouveris
Vancouveri linnapea proklamatsioon
headmeelt, et kodumsial kestab võitlus
kogu maailma.
,,Meie ei otsinud siin Kanadas^ai-nult
varjupaika, vaid pinda, kus võiksime
jätkata võitlust selle ebairiim-llku
korra vastu. Selles võitluses annavad
meile jõudu ka iga-aastased
Seedrioru Suviharja pidustused", ütles
kõneleja.
August Jurs oma sõnavõttu lõpetades
mainis, et haridushällina on
Seedrioru pakkunud mitihelaadset
kultuurivara, nagu sefia teevad ka
täna meie solistid ja tuntud näitlejad.
Avasõna lõppedes sopran Evi Valge
laulis Asta Ballstadfi klaverisaatel
Kanada hümni ,,0 Canad^", mille
järel A. Jurs tutvustas publikule,aktuse
teadustajat, endist Seedrijom
kasvandikku, Evi Pertens'i.
VÕIDUTULE SÜÜTAMINE •
Järgnes võidutule süütamise tseremoonia,
kus auvalve moodustas Toronto
ja Hamiltoni Võitlejate Ühingute
esindus ja võidutule süütaje^ks
oli.aupeakonsuf Ilmar Heinsoo, kes
oma sisukas sõnavõtus lauteus alljärgnevat.
'
„Jällekordselt on süttinud tuleleek
siin vabade eestlaste omas kodus
suvi harja , suurkogunemisel märkimaks
eesti rahva võite, võitlusi ja ka
kaotusi. Jaanituli on eesti rahva igipõline
traditsioon. Võidutule ja või-
' dupüha ideeline alus pärineb aga
Eesti Vabadussõja sangari, lõuna-traditsioonide
söüitan^iseks, et
neid säästa vabaduseks ja iseseisvuseks
ja jagada eestlaste pärandit
Vancouveri rahvaga, kes samuti
pärinevad mitmelt maalt;
Sellepärast mina, Ralph Caravetta,
Vancouveri linnapea Gordon
eest ajal, mil kommumstlik terror ähvardab lämmata- poolt ja 124 vastu. Kuna nendega ühinevad sugula- Campbelli nimel kuulutan nädala
Kommentaarid Kanada avalik- sed ja sobrad mitmelt maalt, kuhu 29. juunist kuni 5. juulini 1987 Eesli
kuses olid parlamendi otsuse suh- nad on rajanud oma kodud, sest Pidustuste Nädalaks,
tes vastukäivad.
proklamatsiooniga:
Kuna eesti päritoluga kanadala-sed
ja ameeriklased kogunevad
Vancouveri 29. juunist 5. juulini
1987, et pidada Lääneranniku 18.
dessandid ja 3. diviisi väeosad Võnnu
linna ja tema ümbruskonna oma alla
võtnud. Vaenlase kaotus on väga
suur. Eesti Vabariigi rahvavägi, vaatamata
meeleäraheitliku Vaenlase
vastupanu peale, tungib edasi lõuna
poole. Iseäralikku vahvust kahepäevastes
lahingutes on soomusrongide
dessantide osad üles näidanud.
Palun korraldusi teha, et saavutatud
võitude puhul meie põlise ja ära-andliku
vaenlase üle, linnades ja
maakondades saaks lipud välja pandud
ning kohalikes garnisonides sõ-
I javäe paraadid toime pandud. Divii-
1 siülem Põdder.''
Meenutagu ka see tuleleek, mis
täna siin Seedriorul süttinud, neid
Eestimaa poegi, kelle sangarlikkus ja
vereohvrid lunastasid meie rahvaie
tema kauaaegse unistuse: vabaduse,
riikliku iseseisvuse ja peremehe õigused
omal maal.
Aga olgu ta mälestusleegiks kõigile
nendele eesti võitlejaile, kes kõikidel
aegadel on ohverdanud oma
kõige kallima vara — oma elu, oma
rahva eluõiguse eest.
Olgu ta mälestus liaegiks kõigile
neile, kes on langenud meie maad
anastava kommunistliku terrori ohvriks,
või ikka veel vaevlevad oma
rahvuslike põhimõtete eest Nõuko-
Foto — S. Preem g^de vanglais, vaimuhaiglais ja Siberi
orjalaagreis.
rinde ülemjuhataja ja 3. diviisi ülema kondade kaitseliidu ülematele, linna- , Aga sam^kaegselt kinnitagu see tu-kindral
Ernst Põdder'i kuulsast päe- peadele ja maakonna^valitsuste esi- leleek meie ühist ja vankumatut usku
vakäsust #158, mistelegräfeeiiiti23- meestele nendes sõnades: Eestimaa jd tema rahva uude ülestõu-l
juunill919 Pärnu ja Viljandi maa- ,,Täna, kell 8.30 on soomusrongide su. . >
Sada aaj tat tagasi, kui meie maa
oli allutatud võõrale võimü|e, trotsisid
noored pesti üliõpilased selle survet
ja keelde õnnistades Otepää maakirikus
Eesti rahvuslipu. Täis rahvuslikku
vaimustust ja usku tulevikku
öeldi selle õnnistamise juures
need prohvetlikud sõnad:
„01eks Eestimaa täis kuradeid, me
lippu nad ei v õ i d a . . . " •
Eks peitu neis sõnades ka see sügav
mõte, miks oleme täna kogunenud
Seedriorule süütama seda meie
ootuste ja lootuste tuld."
Võimalike
sõjakurjategijate
üle mõistetakse
kohut Kanadas
Kanada kohtuminister Ray Hna-tyshyn
esitas möödunud nädalal
parlamendile Deschenes'i komisjoni
poolt soovitatud Kanada kriminaalseaduse
muutmise eelnõu,
millega nn. sõjakuritegudes või
kuritegudes inimsuse vastu kaht-lustatute
üle, kellede vastu ametli°
kult tõstetakse vastavad süüdistused,
mõistetakse kohut Kanada
kohtutes Kanada seaduste järgi.
Soovitades kriminaalseaduse sellekohast
muutmist soovitas Desc-henes'i
komisjon, et valitsus alustaks
aktsiooni 20 kahtlusaluse suhtes,
kellede kohta on leitud rohkem
süüidistavaid materjale, ja jätkaks
veel juurdlust 218 isiku suhtes.
Nende isikute suhtes märkis kohtu
Võidupüha vJEiim
vallutas Eesti Maja
Pääsmete müük lõpetati enne ses ja tõsiduses Jumala ees, tundes
peo algust, saali maht oli ületatud ennast ühise eestlaste perena. Pas-ja
toole ei jätkunud kõikides saa- tor Raid ütles, et ka täna kiidame
Iides toimuvate ürituste jaoks. Nii Jumalat võidu ja vabaduse eest ja tõs-rohkearvuliselt
tulid Toronto ja
ümbruskonna eestlased Võidupüha
pühitsema.
Aktus algas Uno Kook'i avapalaga
,,Kungla" marss Estonia Orkestri esituses
komponisti juhtimisel. Maa-tame
oma vaimusilmad temale, kelle
kohta Jeesus ise ütle^: ,,Kui nüüd
Poeg teid vabaks teeb, siis olete õieti
vabad." '
VÖIDUTULI
Järgnevalt toimus võidutule süü-
Ratsapolitsei ja kohtuministeeriu-mi
ametnikud, kuid ta ei öelnud,
kas nende vastu alustatakse kohtulikku
menetlust.
Esitatud seaduseelnõu mille
vastuvõtmist oodati 30. juunil enne
parlamendi suvepuhkusele mine-
^ut, määritleb täpsemalt, mida
mõeldakse sõjakuriteo ja inimsusevastase
kuriteo all, ja seaduse
alla kuuluvad kõik vastavad aktid,
ükskõik kus nad on toimunud. Ukraina
Kanada komitee on viidanud
võimalusele, et seaduse alusel
saab ka esitada süüdistusi KGB
agentide vastu, kes teostasid poliitilisi
kuritöid Ukrainas 1930-ndail
aastail.
Kohtuminister Hnatyshyn ei ühinenud
Deschenesi komisjoni soo-u
u o i c j a l u u i u ö i c l u i u . _ _ vitusBga süüdlstatavatelt Kauada
Järgnes palvus op. Tonis Nommi- K ^ J , ^-^ • i
, u V V T J k- Kodakondsuse äravõtmiseks, vaid
ku poolt, kes palus Issanda abi a . '
- ' l • J 1 • ^«L >§egi hgas täienduse immigratsioo-onnistust
meie Kodumaale la meie .° a»iuic"u" ö « &
Y^Y^y^lQ seaduses, et sojakuriteo süüdistuse
ülesvõtmine ei puuduta nende
Langenute mälestuseks kaks väi- isikute kodakondsust, kes selle
kest rahvariides lapsukest kandsid staatuse juba omavad,
pärja ausambale kahe võitlejate ...^..^^ •
minister, et nendega ühenduses ( P ^ f ^ - j . ^™
olevaid asjaolusid uurivad Kanada ^eth i uhkooh kirikus oh sus loimu-kondliku
Esin^,uskogu esimees Jo- tamine E.V. aupeakonsul Ilmar
hannes Vihma tõi maakondade tervi- Heinsoo poolt sõnadega: „Olgu see
tused. Pastor Kaljo Raid pidas palvu- läidetud leek, mis süüdatud siin Tosse,
meenutades oma kõnes üht teist ronto eestlaste kojas, meenutajaks
eestlaste võidupüha siinsamas To- eesti sugupõlvede võitlustest, võitu-rontos
56 aastat tagasi. Nimelt kü- dest ja ka kaotustest," Konsul tõi
lastasid juulikuul aastal 1931 Kristli- esile võidutuFe tähtsust ajaloos, kui
ku Noortemeeste Ühingu konverent- me rahvas süütas neid tulesid üle
si õp. Sternfeldt (hiljem Tahevali), kogu vaba maa. Ta rõhutas sümbooi-prof.
H.B. Rahamägi ja õp. Ederberg se leegi tähtsust me tuleviku usule
jälle koitvast vabadusest, kui kord
tõde võidab vale. Ta lõpetas Henrik
nud eestikeelne jumalateenistus umbes
kuuekümne kaasmaalase osavõtul
kolme õpetaja teenimisel. Vastavalt
õp. Sternfeldti kirjeldusele Vä-lis-
Eesti Almanakis, seisid seekord KONE
Visnapuu sõnadega: ,,Kord võidab
vaim vägivalla ikke, taas lehvib Vaba
Eesti lipp."
kokkutulnud kirikulised hardumü-us
ühingu liikme juhtimisel. Samal ajal
, . Evi Pertens deklameeris Marie Un-
Saar, Imlmm -Mälestus ja tõotus", mille kaks
- S. Preem (Järg, lk. 3)
UUS „MJEIE ELU" tellija aitab kaasa
sisukamale ajalehele. Aktusekõneleja Markias Hess.
Foto - E. Ilves
Aktusekõne oli Musta Lindi Päeva
komitee esimehelt Markus Hess'ilt.
Ta algas Vabadussõja episoodiga, kui
vabastati Võnnu linna ümbruskond
ja tookordne rinde ülemjuhataja
kindral Ernst Põdder andis käsu lippude
heiskamiseks Pärnu- ja Viljandimaal.
Selle päeva mälestuseks austame
neid vapraid mehi ja naisi, kes
võitsid Eestile 22 kuldset iseseisvuse
aastat, kust tuhd välja võitjana, toonitas
praeguse vägivaldse valitsuse
tegevust .\Kodu-Eestis, et näiteks
Narvas on veel ainult 4% eestlasi ja
sääl on suletud viimane eestikeelne
kool.
Teame, mis sünnib Kodu-Eestis ja
me kohustus on Eestit aidata, tema
kultuuri hoida ja abi tuua läänerahvaste
poolt. On tähtis olla valmis
vaenlase nõrgenemise korral võitma
tagasi kaotatud iseseisvus. Selleks
on ülimalt tähtis mõjutada läänemaailma
avalikku arvamist, et purustada
pimedalt N-Liidu usaldamist.
Kõneleja meenutas viit tähtsat
juhtu 1920. ja 1988.a. vahel, kus N-
(Järg. lk.3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 2, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-07-02 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870702 |
Description
| Title | 1987-07-02-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | CoHeetion 39$ '''ellington "JV ot T Nr. 27 (1947) 1987 Second Class Mall Rej?l§tratlon No. t?U NELJAPÄEVAL, 2. JUULIL - THURSDAY, JULY2 ini-must-valged lipud lehvivad Vancouveri raekoja ees Estonian Festival Week kuulutati avatuks Vancouveri linnapea korraldusel 29. juunil XXXVII! aastakäik Linnas radi haiglasse ÖETROIT ("Meie Elu") - „Det-roit Free Press" avaldas 26. juunil TASS'i teate Moskvast, milles öeldakse, et „sõjakurjategija" Karl Linnas, kes oli tagaselja varem Nõukogude Eesti kohtu poolt surma mõistetud ja Ühendriikide poolt väljaantuna viibis aprillikuu lõpust alates Tallinna vanglas, on Eesti pealinnast Tallinnast viidud ühe Leningradi vangla haiglasse temal avastatud maohaavade („uK cer") pärast, millede vastu Tallin- Qias ei saadud anda vajalikku ravi. VANCOUVER („Meie Elu" esindajalt) — Juba reedel, 26. juunil paigutati Vancouveri Raekoja ette 5 suurt sini-must-valget eesti rahvuslippu. Vancouveri Raekoda asub liiklus-rohkel Cambie tänaval väikese künka serval Liputseremoönia peeti esmaspäeval 29. juunil kell 11 hom. Linnapead esindas linnavolinik Caravetta. Liputseremoönia! viibis ka Briti-Co-lumbia peaminister William Vander Zalm abikaasaga. Eesti Päevade Peakomitee esindajad andsid peaministrile üle paari eestipäraseid pastlaid ja ta abikaaisale eesti vöökirjalise peapaela. Kuna Lääneranniku Metsa-ülikool peeti vahetult enne Eesti Päevi, siis saabus varakult kohale nimekaid külalisi. Austraaliast olid kohale sõitnud ESTO 88 esindaja Karin Adam-son MelbourneMst ja Metsaülikooli lektorid Dr. Inno ja mag. Tiiu Salasoo. Kohal olid ka sümfooniaorkestri juhataja maestro dr. Taavo Virkhaus ja solistid Epp-Karin Sonin-Jürima ja Tiiu Haamer. METSAÜLIKOOLI ÜLE 50 OSAVÕTJA Metsaülikool avati Mäeotsa talus 26. juunil. Osavõtjate arv on kasvanud iga päevaga ja ületanud poolesaja piiri. Kanadast on osavõtjad Briti-Colum-biast, Albertast ja Ontariost. Palju osavõtjaid on tulnud Ühendriikide paljudest osariikidest — Washingtonist, Ore-gonist, Californiast, Colora-dost, Marylandist, Massaohu-settsist, Pennsylvaniast, Con-necticutist, New Jerseyst ja New Yorgist. Üks osavõtja oli Kariibi saarelt ja 2 osavõtjat Sydneyst, Austraaliast. Kõige noorem osavõtja oli alles mõnenädalane Metsaülikooli juhataja Linda Augi poeg. Ilmad Eesti Päevadeks olid Vancouveris haruldaselt ilusad ja Vacouveri eestlaste pidutuju pideval tõusul. V.I., l Osa publikut Siflvlhaipjffl akltMseL Eslreas/paremal aupeakonsu! Ilmar Foto — S. Preem Traditsloomlised Suvaharja pidustused toimusid sel aastal Seedrioru! pisut varem kui tavaliselt, ni-ühe liikme ja kõik NDP parlamen di^ilkmed olid surmanuhtluse vastu Parlamendiliikmed olid surma-nihtluse küsimuses vabad hääleta-melt 27. juunil. Pidustuste kaVa on kujunenud aastate jooksul standardiks: pidulik aktus Võidutule süüta- KTpeaminfste^ misega, sellele otseselt järgnev vaba,9hu kontsert ning pimeduse^^^^^ oli surmanuhtluse vastu. Surma- Aktuse avas kell 4 p.L August J m , kes oma avasõnas kõigepealt tervitas kohaletulnud külalisi, aupea- nuhtlus kaotati Kanadas 1976. aas-konsul IlmarHeinsood ja kohalviibivat inimõiguste eest võidelnud Veljo Kalep'ipeMonda. Ta avaldas tal parlamendi otsusega 130 häält P*°"stusi; Kanadas ei tule SMrmatuhtluse taastamist Kanada parlament otsustas teisipäeva öösel tagasi lükata ettepaneku, mis oleks pannud käiku surmanuhtluse taastamise Kanadas. Surmanuhtluse taastamise algatamise poolt oii 127 häält ja vaStu 148 häält Surmanuhtluse taastamise vastu iehti Kanada avalikkuses tugevat kihutustööd ja mitmed algul su^ manuhtluse taastamist pooldanud parlamendiliikmed muutsid hiljem Eesti Päevade Läänerannikul pi- nende kodumaa on praegu okupee-oma seisukohta. Liberaalid peale dustuste avamisel kuulutati Van- ritud võõra võimu poolt; couveris välja Eesti Pidustuste Nä- Kuna need pidustused on kavas-dal Vancouveri linnapea järgmise tatiid nende koduMaa kultuuri ja Eesti Pidustuste Nädal Vancouveris Vancouveri linnapea proklamatsioon headmeelt, et kodumsial kestab võitlus kogu maailma. ,,Meie ei otsinud siin Kanadas^ai-nult varjupaika, vaid pinda, kus võiksime jätkata võitlust selle ebairiim-llku korra vastu. Selles võitluses annavad meile jõudu ka iga-aastased Seedrioru Suviharja pidustused", ütles kõneleja. August Jurs oma sõnavõttu lõpetades mainis, et haridushällina on Seedrioru pakkunud mitihelaadset kultuurivara, nagu sefia teevad ka täna meie solistid ja tuntud näitlejad. Avasõna lõppedes sopran Evi Valge laulis Asta Ballstadfi klaverisaatel Kanada hümni ,,0 Canad^", mille järel A. Jurs tutvustas publikule,aktuse teadustajat, endist Seedrijom kasvandikku, Evi Pertens'i. VÕIDUTULE SÜÜTAMINE • Järgnes võidutule süütamise tseremoonia, kus auvalve moodustas Toronto ja Hamiltoni Võitlejate Ühingute esindus ja võidutule süütaje^ks oli.aupeakonsuf Ilmar Heinsoo, kes oma sisukas sõnavõtus lauteus alljärgnevat. ' „Jällekordselt on süttinud tuleleek siin vabade eestlaste omas kodus suvi harja , suurkogunemisel märkimaks eesti rahva võite, võitlusi ja ka kaotusi. Jaanituli on eesti rahva igipõline traditsioon. Võidutule ja või- ' dupüha ideeline alus pärineb aga Eesti Vabadussõja sangari, lõuna-traditsioonide söüitan^iseks, et neid säästa vabaduseks ja iseseisvuseks ja jagada eestlaste pärandit Vancouveri rahvaga, kes samuti pärinevad mitmelt maalt; Sellepärast mina, Ralph Caravetta, Vancouveri linnapea Gordon eest ajal, mil kommumstlik terror ähvardab lämmata- poolt ja 124 vastu. Kuna nendega ühinevad sugula- Campbelli nimel kuulutan nädala Kommentaarid Kanada avalik- sed ja sobrad mitmelt maalt, kuhu 29. juunist kuni 5. juulini 1987 Eesli kuses olid parlamendi otsuse suh- nad on rajanud oma kodud, sest Pidustuste Nädalaks, tes vastukäivad. proklamatsiooniga: Kuna eesti päritoluga kanadala-sed ja ameeriklased kogunevad Vancouveri 29. juunist 5. juulini 1987, et pidada Lääneranniku 18. dessandid ja 3. diviisi väeosad Võnnu linna ja tema ümbruskonna oma alla võtnud. Vaenlase kaotus on väga suur. Eesti Vabariigi rahvavägi, vaatamata meeleäraheitliku Vaenlase vastupanu peale, tungib edasi lõuna poole. Iseäralikku vahvust kahepäevastes lahingutes on soomusrongide dessantide osad üles näidanud. Palun korraldusi teha, et saavutatud võitude puhul meie põlise ja ära-andliku vaenlase üle, linnades ja maakondades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõ- I javäe paraadid toime pandud. Divii- 1 siülem Põdder.'' Meenutagu ka see tuleleek, mis täna siin Seedriorul süttinud, neid Eestimaa poegi, kelle sangarlikkus ja vereohvrid lunastasid meie rahvaie tema kauaaegse unistuse: vabaduse, riikliku iseseisvuse ja peremehe õigused omal maal. Aga olgu ta mälestusleegiks kõigile nendele eesti võitlejaile, kes kõikidel aegadel on ohverdanud oma kõige kallima vara — oma elu, oma rahva eluõiguse eest. Olgu ta mälestus liaegiks kõigile neile, kes on langenud meie maad anastava kommunistliku terrori ohvriks, või ikka veel vaevlevad oma rahvuslike põhimõtete eest Nõuko- Foto — S. Preem g^de vanglais, vaimuhaiglais ja Siberi orjalaagreis. rinde ülemjuhataja ja 3. diviisi ülema kondade kaitseliidu ülematele, linna- , Aga sam^kaegselt kinnitagu see tu-kindral Ernst Põdder'i kuulsast päe- peadele ja maakonna^valitsuste esi- leleek meie ühist ja vankumatut usku vakäsust #158, mistelegräfeeiiiti23- meestele nendes sõnades: Eestimaa jd tema rahva uude ülestõu-l juunill919 Pärnu ja Viljandi maa- ,,Täna, kell 8.30 on soomusrongide su. . > Sada aaj tat tagasi, kui meie maa oli allutatud võõrale võimü|e, trotsisid noored pesti üliõpilased selle survet ja keelde õnnistades Otepää maakirikus Eesti rahvuslipu. Täis rahvuslikku vaimustust ja usku tulevikku öeldi selle õnnistamise juures need prohvetlikud sõnad: „01eks Eestimaa täis kuradeid, me lippu nad ei v õ i d a . . . " • Eks peitu neis sõnades ka see sügav mõte, miks oleme täna kogunenud Seedriorule süütama seda meie ootuste ja lootuste tuld." Võimalike sõjakurjategijate üle mõistetakse kohut Kanadas Kanada kohtuminister Ray Hna-tyshyn esitas möödunud nädalal parlamendile Deschenes'i komisjoni poolt soovitatud Kanada kriminaalseaduse muutmise eelnõu, millega nn. sõjakuritegudes või kuritegudes inimsuse vastu kaht-lustatute üle, kellede vastu ametli° kult tõstetakse vastavad süüdistused, mõistetakse kohut Kanada kohtutes Kanada seaduste järgi. Soovitades kriminaalseaduse sellekohast muutmist soovitas Desc-henes'i komisjon, et valitsus alustaks aktsiooni 20 kahtlusaluse suhtes, kellede kohta on leitud rohkem süüidistavaid materjale, ja jätkaks veel juurdlust 218 isiku suhtes. Nende isikute suhtes märkis kohtu Võidupüha vJEiim vallutas Eesti Maja Pääsmete müük lõpetati enne ses ja tõsiduses Jumala ees, tundes peo algust, saali maht oli ületatud ennast ühise eestlaste perena. Pas-ja toole ei jätkunud kõikides saa- tor Raid ütles, et ka täna kiidame Iides toimuvate ürituste jaoks. Nii Jumalat võidu ja vabaduse eest ja tõs-rohkearvuliselt tulid Toronto ja ümbruskonna eestlased Võidupüha pühitsema. Aktus algas Uno Kook'i avapalaga ,,Kungla" marss Estonia Orkestri esituses komponisti juhtimisel. Maa-tame oma vaimusilmad temale, kelle kohta Jeesus ise ütle^: ,,Kui nüüd Poeg teid vabaks teeb, siis olete õieti vabad." ' VÖIDUTULI Järgnevalt toimus võidutule süü- Ratsapolitsei ja kohtuministeeriu-mi ametnikud, kuid ta ei öelnud, kas nende vastu alustatakse kohtulikku menetlust. Esitatud seaduseelnõu mille vastuvõtmist oodati 30. juunil enne parlamendi suvepuhkusele mine- ^ut, määritleb täpsemalt, mida mõeldakse sõjakuriteo ja inimsusevastase kuriteo all, ja seaduse alla kuuluvad kõik vastavad aktid, ükskõik kus nad on toimunud. Ukraina Kanada komitee on viidanud võimalusele, et seaduse alusel saab ka esitada süüdistusi KGB agentide vastu, kes teostasid poliitilisi kuritöid Ukrainas 1930-ndail aastail. Kohtuminister Hnatyshyn ei ühinenud Deschenesi komisjoni soo-u u o i c j a l u u i u ö i c l u i u . _ _ vitusBga süüdlstatavatelt Kauada Järgnes palvus op. Tonis Nommi- K ^ J , ^-^ • i , u V V T J k- Kodakondsuse äravõtmiseks, vaid ku poolt, kes palus Issanda abi a . ' - ' l • J 1 • ^«L >§egi hgas täienduse immigratsioo-onnistust meie Kodumaale la meie .° a»iuic"u" ö « & Y^Y^y^lQ seaduses, et sojakuriteo süüdistuse ülesvõtmine ei puuduta nende Langenute mälestuseks kaks väi- isikute kodakondsust, kes selle kest rahvariides lapsukest kandsid staatuse juba omavad, pärja ausambale kahe võitlejate ...^..^^ • minister, et nendega ühenduses ( P ^ f ^ - j . ^™ olevaid asjaolusid uurivad Kanada ^eth i uhkooh kirikus oh sus loimu-kondliku Esin^,uskogu esimees Jo- tamine E.V. aupeakonsul Ilmar hannes Vihma tõi maakondade tervi- Heinsoo poolt sõnadega: „Olgu see tused. Pastor Kaljo Raid pidas palvu- läidetud leek, mis süüdatud siin Tosse, meenutades oma kõnes üht teist ronto eestlaste kojas, meenutajaks eestlaste võidupüha siinsamas To- eesti sugupõlvede võitlustest, võitu-rontos 56 aastat tagasi. Nimelt kü- dest ja ka kaotustest," Konsul tõi lastasid juulikuul aastal 1931 Kristli- esile võidutuFe tähtsust ajaloos, kui ku Noortemeeste Ühingu konverent- me rahvas süütas neid tulesid üle si õp. Sternfeldt (hiljem Tahevali), kogu vaba maa. Ta rõhutas sümbooi-prof. H.B. Rahamägi ja õp. Ederberg se leegi tähtsust me tuleviku usule jälle koitvast vabadusest, kui kord tõde võidab vale. Ta lõpetas Henrik nud eestikeelne jumalateenistus umbes kuuekümne kaasmaalase osavõtul kolme õpetaja teenimisel. Vastavalt õp. Sternfeldti kirjeldusele Vä-lis- Eesti Almanakis, seisid seekord KONE Visnapuu sõnadega: ,,Kord võidab vaim vägivalla ikke, taas lehvib Vaba Eesti lipp." kokkutulnud kirikulised hardumü-us ühingu liikme juhtimisel. Samal ajal , . Evi Pertens deklameeris Marie Un- Saar, Imlmm -Mälestus ja tõotus", mille kaks - S. Preem (Järg, lk. 3) UUS „MJEIE ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. Aktusekõneleja Markias Hess. Foto - E. Ilves Aktusekõne oli Musta Lindi Päeva komitee esimehelt Markus Hess'ilt. Ta algas Vabadussõja episoodiga, kui vabastati Võnnu linna ümbruskond ja tookordne rinde ülemjuhataja kindral Ernst Põdder andis käsu lippude heiskamiseks Pärnu- ja Viljandimaal. Selle päeva mälestuseks austame neid vapraid mehi ja naisi, kes võitsid Eestile 22 kuldset iseseisvuse aastat, kust tuhd välja võitjana, toonitas praeguse vägivaldse valitsuse tegevust .\Kodu-Eestis, et näiteks Narvas on veel ainult 4% eestlasi ja sääl on suletud viimane eestikeelne kool. Teame, mis sünnib Kodu-Eestis ja me kohustus on Eestit aidata, tema kultuuri hoida ja abi tuua läänerahvaste poolt. On tähtis olla valmis vaenlase nõrgenemise korral võitma tagasi kaotatud iseseisvus. Selleks on ülimalt tähtis mõjutada läänemaailma avalikku arvamist, et purustada pimedalt N-Liidu usaldamist. Kõneleja meenutas viit tähtsat juhtu 1920. ja 1988.a. vahel, kus N- (Järg. lk.3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-02-01
