Meie Elu = Our life, May 8, 1980

              3
^r? 'eiiington str« Order sect
Ottawa^
\
. lohannese ev: 19,27
Tänase emadepäeva tekst al­gab
lühikese tähendusrikka sõ­naga:
„Vaata!" Vaadata tähen­dab
mitte amult avada oma sil­mad,
vaid avada ka oma hing ja
süda s^ügavamate väärtuste näge­miseks
ja vastuvõtmiseks.
Seda sõna ;„vaata" me peaksi­me
laskma ütelda oka hingele
palju sagedamini, kui me taha­me
rännata Jumala lastena läbi
maise olemasolu, õnne, valia ja
ta paljude mõistatuste.
Jumal on seda sõna sulle üte!^
nud nii mõnelgi sinu elu tähtsal,
otsustaval tunnil. Ta ütles selle
sülle ja sadadele miljonitele ini­mestele
1945. aasta kevadel, 35
aastat tagasi, mil vaikisid rinne­tel
kahurid ja tankid jäid seis­ma
ja surmakülvavad teraslin-nud
ei tulnud enam sinna, kus
kohutavad pommirünnakud olid
houdnud nii raskeid ohvreid. Tä­na
35 aastat tagasi üteldi meie
südametele: „Vaata, kohutav, ve­rine
sõda on lõppenud." Ja seda­gi
üteldi meile: ,>Vaata> ma olen
olnud sinuga kõigil nendel raske­tel
aegadel, tule ja surmagi kes*
^kei.".-
...See oli 8. mail, laastal 1945. Ja
siis kirjutati teisi tähtpäevi sinu
eluraamatusse.
.Nii kummaline kui see ongi,
meie inimesed ise oleme sageli
oma tõelise õnne, oma hinge ja
ihu tervise, elu parimate väär­tuste
kõige ohtlikumad vaenla­sed.
Meie oleme seda peamiselt
selle tõttu, et me Iruttame läbi
elu ja sugeme oma silmad ja sü­dame
sellele, mille suhtes meie
kogu olemus peaks' olema mitte
ainult avatud olek, vaid rõõmsa
tänumeeljega teostatud pidev
vastuvõtmine.
Jumala armastus ön kannud
hoolt selle eest; et teatavate
sündmuste ja päevade kaudu
meid võetakse? kõrvale elu rahu­tust
voolusest ja meie südamele
öeldakse: „Vaata!"
Tänasel varakevadisel päeval,
keset taasärganud looduse kau­nist
õitsemisaega ütleb Jumal
meile: Vaata, on sinu ema?".
See, kellele su pilk ja süda suu­natakse,
ei istu võib-olla täna^
sihi kirikus. Paljud meie emad
ja vanaemad on juba ammugi lõ­petanud
^ma maise ieerännaku.
Aga kui sa Jumala ja oma õn­nistegija
kutsele jär|ned, siis sa
võid teday oma ema, näha suure
selgusegj^ — kõigist aja ja ruu­mi,
sUrmä ja igaviku piiridest
hoolimatai y
„yaat^, see on sinu ema!'', kel­le
läbi Jumal oln sind õnnista­nud!
Ta mahie põrm võib puha­ta
rahulikku und kodukalnüstu
kõrgete puude varjus. Aga tema
õnnistus saadab .sind nii kaua,
kui sa teda kohtad' suures auli­ses
igavikus. Seal sa alles mõis-»
tad, kui tähtis see oli, et sa oma
hülges säilitasid kõige selle, mil­le
kohta em£^ lihtselt ja selgelt
ütles: minu poeg, minu tütar,
ära kunagi kaota usku, lootust
ja armastust Jumala ja inimeste
vastu oma südames!
Võib-olla su ema elab seal, kus
kannataval kodumaal pn sUski
mõni sugulane, sõber võiekaas-eestlane,
kes kaugel asuvate las­te
ja lastelaste nimel asetab lilli
üksildase ensa või Vanaema kä­tesse.
' Sinnagi suurte kauguste taha
ilmub täna õnnistegija ja ütleb
emasüdameid särama paneva,
uut julgust ja jõudu andva sõ­na
ja terYituse:„Vaata, jmina
olen sind igavese arnjiastusega
armastanud... Vaata,
Iga päev sinu juures."
Sa tohid olla õnnelik, kui su
ema ja vanaema on siin su lähe­duses.
Sa võid siis tõsta üles
oma silmad ja peatuda keset elü
rahutust, tuhandeid tühiseid as­ju
ja järgneda Kristuse kutsele:
,,Vaata, see on sinu ema!"
Meie peaksime nüsüguse hin­gelaadiga,
südame avatud oleku­ga
sagedamini suhtuma nendes­se
inimestesse, keda Jumal mei­le
on kinkinud— emadesse ja
isadesse, abikaasad abikaasades­se
ja ka vanemad oma Sastesse.
Sest meie mõistame inimeste
väärtust üksnes siis, kui meie
oleme neid nägema õppinud ar­gipäeva
halluses, Jumala mõtete.
Jumala tahte, Jumala sihtide val­guses.
1945. aasta kevadel lõppes
suur sõda, mis icündis maailma
ellu palju valusaid jälgi. Äga Ju­mala
imelise armu läbi on nüüd
varemetele kerkinud uus elu.
iKümnete tuhandete kirikute
kellad helisesid siis vabas maa­ilmas
ja' kõnelesid sullegi uuest
algusest.
Nüüd oleme juba pikki aasta­kümneid
ehitanud eesti kodude
elu vabadel kristlikel maadel.
Jumal on õimistanud meie töid
ja püüdlusi. Meie kauge kodu­maa
— žesti kodude, kristlike
vanemate ja vanavanemate —-
vaikne õnnistus on olnud ka
meie uuesti rajatava elu aluspõh­jaks.
,
õige kristlik emadepäev ei ole
mitte ainult sentimentaalsete,
kiiresti kustuvate tunnete, mee­leolude
ja meie südameile hella­de
mälestuste päev. Ta. on väga
tõsine päev, mil meie oleme kut­sutud
vaatama oma hinge, ellu
ja kodusse ja küsima, millisele
aluspõhjale ehitame oma hinge,
kodu ja tuleviku.
Emadepäeval ütleb õnnistegi­ja
meile kõige muu kõrval ka se­da:
,,Vaata oma hingel Vaata,
mis elab seal, kust võrsub su elu
Olin või õnnetus! Vaata, mis sul
on anda oma lastele Ja noorte-
Je!''^v;--:
Lunastaja suunab oma pilgu
sinu ja minu hinge ja küsib
meilt läbitungivalt, nii nagu se­da
ainult meie hingede Õnniste­gija
küsida oskab: kas on sinu
süda, su kodu avatud sellele, mis
efäs ja elab su uskliku ema ja va­naema
südames?
Ja edasi Ta küsib: kas sa ei
arva, et su süda sind petab, kui
sa mõtled, et on teisi põhialu­seid,
millele rajada oma õnne,
kui seda on neied kolm, millest
apostel tunnistab armastuse
ülemlaulus: „Ent nüüd jääb usk,
lootus, armastus, need kohn;
aga suurim neist on armastus."
Meie inimesed oleme sageli
oma tervise ja õnne suurimad
vaenlased. Ükski jõud maailmas
ei saa meile, meie lastele ja noor­tele
teha suuremat kahju kui
. meie oma süda, mis on kaotanud
ühenduse Jumalaga ja Tema ar­mastusega
Jeesuses Kristuses.
Täna, emadepäeval otsib see
armastus õnnistegijas meid kõi­ki
— oma Sõna ja eriti ka püha
õhtusöömaaja sakramendi kau­du,
et meile meenutada emade­päeva
tõelist tähendust, mis seis^
neb selles, et me avame oma sil­mad
ja oma südame ja hakkame
nägema, et meiegi elus on kolm
asja kõige tähtsamad, kõige va­jalikumad:
usk, lootus, armas­tus,
need kolm; aga suurim neist
on armastus.
' RUDOLF KIVIRANNA :
S3'
<3> Kuuba tahab lahti saa^a tööpõlgu-reist,
vaimuhaigetest ja kriminaal­sest
elemendist ja saadab neid USA-sse.
Arvataks,e et on isegi korralda­tud
vanglates kursusi kuritegude or­ganiseerimiseks
ja tehniliseks läbivii­miseks
..IJSÄ-s.
<^ Igar Gouzenko esitas'^500.000-deli-se
nõudmise„Doübledäy Ltd", vastu
laimamises, mis leidus raamatus,
mille autoriks oli John Shavvatski.
Raamat kandis pealkirja „Mehed
Varjus",
Igor Gouzenko oli teatavasti N. Lii­du
sõjavõe salakirjade eriteadlane,
kesi 1945. a. valis vabaduse ja tõi kaa­sa
palju informatsiooni, mis olid ül­latuseks
Kanadale ja vabale maail­male.
Ta elab vale nime all ja vene­lased
on püüdnud teda igati teotada.
® Kuninganna Elizabeth külastas
koos oma abikaasaga esmakordselt
sumetlikult Shveitsit ja teda võeti vä-
^ sõbralikult vastu. Ta viibis Shveit-
§i parlamendis ja tema auks korral­dati
mitu banketti. \^lisminister
lord Carrington ®i olnud külaskäigul
4f
Second eiass Mail Registration No. 1354.
I Nr. 19 (1577) 1980 NEUAPÄEVAL, 8. AIAILTHURSDAY, MAY 8 XXXI aastakäik
Samal ajal kui kogu
üteldakse hindavaid järelhüüdeid pii-hapäeval
surnud Josip Broz titole,
ennustavad ^ poliitilised vaatlejad
Moskva järgmisi samme. Diktaatoiv
likult yalitsenu4 endine partisanide
juht suutis hoida Jugoslaavia.puhv­rina
M. Liidu ja lääneriikide vahel
Tema surm võib! avada Moskvale tee
Jugoslaaviasse.
Tito suri
pärast pikka haigust.
kaasas, sest Iraani küsimus ei või­maldanud
tema lahkumist Inglis­maalt.
© Hirmu- ja õudsusefilmide autor
Hitchcock suri Los Angeleses. Teda
peeti üheks paremaks sellelaadiliste
filmide valmistaja'ks.
© Mitmed parkimiseplatsid on kee­lustanud
N. Liidu auto ,iada" parki-mist
ja on pannud välja vastavad sil­did.
Peetakse kummaliseks, et Kana-dasse
tuuakse sisse vene autosid ja
oma töölised jäävad ilma tööta. Au­tovabrikud
ähvardavad kümneid tu­handeid
töölisi vallandada.
® Monaco väikene vürstiriik teatas,
et borkoteerib Moskva olümpiaadi.
Monakolased olid olümpiaatidel edu­kad
eriti laskmises. .
® Toronto linnavalitsuse täitevkomi­tee
otsustas toetada suurema sum­maga
kommunistliku Grenada riigi
kanalisatsiooni ehitamist linnapea
Sewelli ja teiste pahempoolsete lin-nanõunikkude,
nagu Anne Johnsoni
jt. eestvõttel. Ainukene linnanõunik,
kes selle vastu võitleb on
Londonis ründas sõjaväe eriüksus
iraani saatkonda ja vabastas 19
pantvangi. Kolm araabia terroristi
said surma, üks haavata ja üks va­histati,
inglased tegid otsuse ründa­miseks
pärast seda kui terroristid
olid surmanud kaks pantvangi ja lu^
basld mõrvata ühe iga poole tunni
järele. Nad
vangi vabastamist
mida aga ei tehtud. Iraanis elavad
araablased võitlevad juba mõnda
aega oma õiguste eestc
TORONTO PEETRI KOGUDUSES ÕMNISTATI 32 LEERIMOORT.;
^õud^idV p^^
mist Iraani vanglatest, l|Carl Raudsepp, koorijuht Margit Viia, vüulisolist M Urke, L. L Holmberg, K. Kingissepp. 2.
kda:L.0. Pahapill, K.Forbes,K.L.La^^^ M. Lainevool, N.N. Sepp, K. Punno, C. Ä.
^ärm,¥.R.Oder,K.Tihane,T.Korjus,K-L.Kalm. 3.rida: 1.D.Luksep/M.Sadul,P.H.Jeeger,D.W.
^ing, L. H. Tralla, K. Truuvert, E. R. Meil, J. Kalm. 4. rida: K. H. Landra, J. A. Vaikla> P. E. Kivioja,
I. F:Korjus, W. Urbanik, A. M. Mägi, H. M.Beine, M. E. Heinmaa. (Lähemalt Ihk. 4). ;
Foto — Home Movie Service
72 aasta vana Hollandi ktim>
ganna Juliana, kes oli rahva hulgas
eriti populaarne loobus troonist oma
tütre Beatrice kasuks, kes krooniti
Hollandi kuningannaks. Ta on abi­elus,
nagu tema emagi saksa printsi­ga'-
Kroonimise pidustustel esitas Ka­nadat
kindralkuberner £d. Šchrayer
ja Briti kuningakoda prints Charles.
Kroonimise ajal salkkond üliõpila­si
tegid mürtsu ja pildusid politseid
kivide ja kaigastega. Kuid see ei se­ganud
kroonimispldustusL
Eesti akadeemiliste organisatsioonide ühisettevõte, Tartu College Torontos, mille koguväärtust
hinnatakse 4,021,250 dollari peale, töötas möödunud aastal e $37,169 ja
tegevuskapital suurenes $47,840 võrra. Akadeemilisel alal puuduvad endiselt ühised arusaamised, kui-ias
seda eMtast paremini kasutada:eesti kultuuri, kirj^^^ teaduse: vi!jeleibiiseks-ning talletar.
Akadeemiliste organisatsioomde
esindajate koosoldk, 30. apr. Tartu
College'i ruumides; millest võttis
osa 18 organisatsiooni kokku 53 esin­dajaga
avas esimees E. Tampõld.
Ta ütles, et niöödunud aastalTC an- ,
Rooma poola rahvusest paavst Jo­han
Paul, viibib külaskäigul Aafri­kas.
Ta oli Zalres, kus teda võeti ku­ninglikult
vastu. Koguni poolteist
miljonit inhnešt tantsisid pealinna
Kinshasa tänavatel paavsti, ees.
Paavsti tervitas Zaire võimumees
Mobutu Sese Seko ja ta sai kokku
16 katoliku piiskopiga ja peapiisko­piga.
Aafrikas on rohkesti katoliikla­si.
Pool 27niiljonlst Zaire rahvasti­kust
on katoliiklased.
drciCimä lõppes
Kolumbia pealinnas Bogotas hoid­sid
pahempoolsed terroristid koguni
61 päeva ja Ööd. Dominikaani saat­konnas
16 diplbn^aati oma haardes,
esitades suüri^ nõudmisi, Kolumbia
valitsusele. See pantvangide draama
lõppes siiski õnnelikult, küna läbi­rääkimiste
kaudu lahendati konflikt
ja teroristid põgenesid Kuubale ja
pantvangid, nende hulgas USA saa­dik
said vabaks. Pandiitidele maksti
siiski 2,5 miljonit dollarit, arvatavas­ti
USA riigikassast. Kõik koos sõidu­tati
Havannässe, ^kus pantvangid
said vabaks.
ne Ihmapea kandidaat Art Eggleton.
Pahempoolsetel linnahõunikkudel
olevat kavas Toronto majaomanikku­de
kulul hakata toetama veel kom­munistlikku
Kambodzhat ja teisi
kommunistlikke riike. Kuid nüüd sel­gub,
et seadused ei võimalda linnal
üldse välisabi andmist, kuna selleks
on teised asutused Kanada riigis.
® Ameeriklased, kes külastavad N.
Llltü on seal ulakate märklauaks;
Tänaval sülitatakse nende
Nende pakke konfiskeeritakse Ja
nendega käitutakse venelaste poolt
halvasti. Isegi USA diplomaate ko^
heldakse halvasti.
• Palestiina terroristid tapsid 6 juu­ti
Iisraeli Liibanoni piiril. Üks tape-tuist
oli pärit Montrealist, kes õppis
üliõpilaste vahetuse korras Iisraelis.
Clärg. lls. i) • •imdail aastail
Jüri Lina — okup. Eestist soom­lannaga
abiellumise teel aastapäeva­de
eest välja pääsenud demokraatli­ke
õiguste eest võitleja, saabus neil
päevil Rootsist USA-sse ja esines äs­ja
Washingtonis Kongressi inhnõi-gustega
tegeleva komisjoni (Com-mission
on Security and Coopersftion
In Europe) ees kui tunnistaja olukor­dadest
praeguses venelaste poolt
okupeeritud" Eestis.
Tema seletused olid rajatud valda­valt
islkllkeld läbielamUstele ja ku­jundasid
seega väärtusliku materja­li.
Neis J. Llüa ütles, et olukord Lä-tis
ja Leedu!^ on suuresti sarnanev
Eesti olukordadele. Ta rõhutas, et
algul peale Helsingi konverentsi üs­na
mitmes suhtes tekkis kergemaid
vabadusi aga juba järgmisel aastal,
S.O. 197d kaotati pingelõdvendust
ning tekkisid uued keelustamised ja
surve paljudel aladel, milleks ta tõi
ka terve rea näiteid sealsest tegeli­kust
elust. Eriliselt rõhutas J. Lina,
et võimul olev rezhilm rikub algseid
inimõigusi, demokraatlikke vabadu­si,
surub vene keelt õppeasutustesse
ja mujale kohaliku rahva emakeele
asemele> veEestab maad venelaste
massilise sissetoomisega, kiusab ta­ga
demokraatlike vabaduste nõud­jaid
nn. dissidente jne., jnf. Lähe­malt
puudutas ta ka Moskva olümpia
regatta pidamist okupeeritud terri­tooriumil.
J. Lina hindas väga täht­saks
Ameerika Hääle, Vabaduse'
. Raadio j.t. raadiosaatjate informat­siooni,
mida sealne elanikkond jäl­gib
õiglasema informatsiooni saami­seks,
ja mida tema arvates tuleks sü«
vendada.'/ • ' ' '
Oma pikemas seletuses ta tõi roh­kelt
esile faktilist andmestikku, ni-inesid,
kuupäevi j Jn. samast ning
see oli üle kahekümne aasta taas ühe
eestlase esinemine niisuguse Kong-ressi-
komisjorii ees, mis viimati toi-muS;
Kersteni-komisjoni puhul .50-.
: dis nimetamisväärset tulu, vaatama­ta
sellele et TC ei ole kasu taotlev et­tevõte.
See võimaldas anda mitmeid
toetusi ja laiendada Tartu Instituudi ;
tegevust.
• • . • . • • ••
ÜLEJÄÄK'
Majandusliku aruande esitas TG
majandusjuht E. Mägi. Sellest selgus, .
et TC hoone väärtus koos krundi ja
sisustusega on' $3.848,988, raha ja
hoiused kokku $172,262. Kõik kokku:
|4;021,250. Kohustusi kokku
$3,630,491. Plussi poolel on seega
$380;7S9, mida TC võib lugeda omaks.
Selles summas on möödunud aasta
. ülejääk $37,169, mille arvel pn võima­lik
anda stipendiume ja rahalisi to^e-
Ruumide üüre möödunud aastal
tõsteti 6% ja jäid sellega madala­maks
kui vastavatel ruumidel TG lä­hemas
ümbruses. Arvestades seda
Toronto Ülikool on hakanud soovita­ma
TC ruumide kasutamist.
^ TC nõukogu moodustamiseks aka­deemilised
organisatsioonid olid esi­tanud
27 kandidaati. Koosolek kinni­tas
nõukogu koosseisu esitatud ku­jul.
Pärast koosolekut nõukogu pidas
oma esimese koosoleku juhatuse va­limiseks.
Juhatus valiti tagasi endi­ses
koosseisus: president E. Tam­põld,
I. asepresident L. Pant, 2. ase­president
J. Pahapill, sekretär A.
Kerson, abisekretärü. Toomberg, va­rahoidja
K. Kangro. Esindajad Tartu
Instituudis: J. Daniel, P. Einola, S.
. Meema ja A. Niitenberg. Majandus
komitees A:Irs.
Direktorid: Elmar Tampõld, Laine
Pant, Johannes Pahapill, Ants Ker­son.
Ülle Toomver, Kristjan Kangro,
Jüri Daniel, Albert Irs, Vello Muik-ma,
Gunnar Mitt, Mai Mägi, Peeter
Einola, Silva Meema, Erwiri Mägi,
Arvo Niitenberg, Asta Toppi ja Kas-par
Rebane.
TARTU INSTITUUT
Kohal I algatatud küsimused kuju­nesid
mõttevahetuseks, kuidas kasu­tada
. paremini Tartu CoUegel alumi­se
korra ruume.|E. Tampõld arVas,
et alumise korra ruume võiks pare­mini
sisustada ning jätta ainuk eesti
akadeemiliste organisatsioonide ka­sutada,
kui akadeemilised organisat­sioonid
võtaks nende ruumide ma­jandamise
kulud oma kanda. Praegu­ne
tasu $2.00 akadeemiliste organi­satsioonide
liikmetelt aastas, neid
kulutusi ei kata. E. Mägi selgitas, et
juhul kui AK ruumid jääks ainult
akadeemiliste organisatsioonide ka­sutada,
s'iis tuleks igal akadeemilise
organisatsiooni liikmel tasuda aastas
vähemalt 15 dollarit. Kui akadeemili-sed
organisatsioonid sellega nõustu­vad
ja võtavad AlC ruumid oma ka-,
sutada, makstes majandamise kulud,
võib hakata mõtlema nende ruumide
paremale sisustamisele.
ülevaate Tartu College juurde kuu­luva
„Tartu Instituudi" tegevusest ja
selle juurde kuuluva arhiivi seisu­korrast
andis Tartu Instituudi sekre­tär;
dr. E. Arujiö. Sellest selgus, et
seksetär ja tema vähesed abilised on
töödega ülekoormatud ja uusi abilisi
on hädasti vaja. Instituuti juhib 21-e
liikmeiine direktöriaat, kellest 4 on
määratud Tartu College nõukogu
poolt, teisea on valitud 5-eks aastaks.
Nõukogusse kuuluvad: prof. 0.
Trass; prof. T.Parming, prof. H. Ain-so,
dr. J, Kõvamees-Kitching, prof. R.
Taagepera, dr. R. Toi, Ülejäänud on:
(väljajättes tiitlid) E. Aruja, K. Aun,
J.' Daniel, P. Einola, I. Ivask, E. Jär­vesoo,
I. Lehiste, H. Meema, S- Mee-
: ma, H. Meindok, A..Niitenberg, F. Oi­nas,
J. Pühvel, M. Pühvel ja,V. Soots.
.Kaastöö nõukogu liikmete ja teiste
• eesti teadlaste pooU teaduslikul alal
ei ole küllaldane. Näiteks Journal of
(Järg. Ihk. 3)
VESILIND
(National Geographic Magazine
ovisuaäine ettekanne diapositiivide ja muusikaga.
EESTI KUNSTIDE KESKUS