1984-03-08-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
et Möödunud reedel, 2. märtsil, N. Liidu UU8 juht Konstantin Tsher-nenko tegi oma esimese avalduse Ida ja Lääne pinevate probleemide kohta. Ta luges vajaliseks läbirääkimiste uuesti alustamist USA ja N. Liidu valitsuste esindajate vahel, kuid pidas vajaliseks nõuda president Reaganilt USA uute rakettide äraviimist Euroopast, enne kui mingisugust positiivset kokkulepet on võimalik saavutada USA ja . Liidu valitsus© vahel. Lääne-Saksamaa kantsler Helmut Kohi, kes on väga huvitatud pinge vahendamisest USA ja N. Liidu vahel, sõitis Washingtoni ja kohtas president Reaganit Valges Majas, et veenda ^presidenti vajaduses vastu tulla mõnel määral Ülemaailmsete Eesti Päevade ettevalmistustega seoses on juba mõnda aega vaidluste teemaks Eesti Jshernenko soovile ja teba vöima- Ma- jja -os.a . seI l Suurkokk!u .t.u. l. e. ik. u. . l. Käsimus o..li. aLr.u.^tl.u..s^etl^ mJ^öö..d^u..n^u':d. jl^äid„aLlua ^n^e^lj^a^pä^e^v^al peetud Esto hkuks kokkusaamine USA ja N. informatsioonikoosolekul, kus ilmnesid eriseisukohad. Esto '84 peakomitee esimees Too- seni.kui pole uus eelarve kinnitatud, mas Metsala, avas kopsbleku sõna- pole kä teada, kes on õieti korral-dega: „See ei ole Koosplek, see on dajaks. informatsiooni andmine!.— niipalju kui meie seda oskame" ning teatas, et sõna on vaba kõigile, j Oma lühikeses lähiloilces Esto '84 ettevalmistuste arengust jta teatas, et Küsimusi esitati ka rahvapeo laudade ettetellimise kohta. Teatati, et lauad on nummerdatud ja neid saab kinni panna ettetellimise järjekorras. Harald Raigna küsis üüritud ruu-paagil kõik (Irltüsöö n^iide ruumid mideja Ontario PlaceHpääsmete hitr-oh ötsütatü$ kõik lepingud tehtudja dü, Maple Leaf Garderts nõuab um-kõik pääsmed trükitud, välja arvatud bes $24,000 päeva eest, Roy fhom- Ontario Place'i pääsmed. Pääsmeid son Hall umbes $9,000. hakatakse välja saatma jsissetulnud " Ontario Place*i sissepääsuhind on tellimiste järjekorras. Ballil ja rahva- praegu lahtine. Ontario Place soovib peol on 10-istmelised lauad ja võite valitsuse nõusolekut sissepääsuhin-iseomalaudkönna kokku seada. Igale üritusele bn veel pääsmeid saada, kuid „Kalurineiu" matinee pääsmed võivad lõppeda mõne päeva jooksul. Solistide kontserdi pääsmeid on saa-" da küllaldaselt, kuna Roy Thomson Hall mahutab üle' 2000 inimese. Programmimuudatusist kõneles Feliks: Koop. Ava jumalateenistus Vana-Andrese kirikus ja avatseremoonia Ontario Piace'is põimuvad 1 tund varem, kuna muidu oleks raske leida parkeerimiskohta staadionil algava pallimängu tõttu, j Sümfooniakontsert N|eeme Järvi juhatusel toimub Ontario: Place'is kl. 20.30 eesti heliloojate ja Sibeliuse iolDmingust, kus orkestriga on kaastegevaks ka „Eistonia" segakoor. Teatrietendus „Tallinna vallidel" jääb lavastaja haigestuse tõttu ära; selle asemel toimub Rootsist tulevate noortaidurite õhtu kl. 17.00 Caštle Frank'i koolimajas. j Kõik muudatused ja uuemad juhised ilmuvad Est|D '84 teadetes nr. 3. KÜSIMUskp • , • \ • Järgnesid Küsimused rahva poolt. Esimesena küsis Jaak Järve: „Keson õieti „ Salakõrtsi" ehk muudetud nimega ,,Ööklubi Ankurif korraldaja?" Vastusena Feliks Kpop teatas, et na tõstmiseks S4,00-lt kuni $4,50-le. ivieie teadetes on Ontario Place'! pääsmehinnaks märgitud $4,25. Pensionäride puhul Ontario Place soovib vaba sissepääsu asemel pool täishin-nast, millega valitsus vaevalt nõustub.. Pääsmete hinnad otsustatakse märtsi lõpul ja aprillis lähevad need ' trükki. Pensionäridele praegu pääsmeid ei müüda. |4,25 ettemakstud pääsmed tekitavad kindlasti poblee-me, üht- või teistpidi. J. Vihma küsis, kas on keskset kohta, kus võiks bussidel saabujaid oodata. E.Aruja vastas, et neid võib igalpool oodata, kuhu bussid soovivad suunduda. EESTIMAJA ' A. Sepa arvas, et Esto '84 peako-dud Eesti Maja juhatuse koosolekul, meie ei saa nõustuda sellega, et toitlustuse jaoks jääks ainult keskmine saal." : „Mina soovitan, et kui teie annate välja Esto '84 teated nr. 3, siis palun teatage täpselt, kus kõik üritused . toimuvad. Mina olen surmkindel^fet Eesti'Maja'Vajäb:tahya';l^^ seks suurt saali. See on paratamatus ja seda peaks peakomitee arvestama." ,iTänane seltskond siin ei ole võimeline mingeid otsuseid tegema, neid otsuseid langetab Eesti Maja juhatus ja Eesti Päevade komitee." „Mina ei soovi vaidlusi, tüli ega pahandust, ma soovin Eesti Päevadele edu ja soovin selleks igati kaasa aidata. Ma soovin aga, et Eesti Maja seisab ka nendel Eesti Päevadel aukohal, nii nagu seda Eesti Maja on olnud kõikidel varasematel Eesti Päevadel Torontos. Eesti Maja ei tohi mitte jääda kolmanda või neljanda järgu kohaks, vaid see peab olema esimeseks kohaks, kuhu tulevad kokku eestlased üle laia maailma, Igaühel peab olema võimalus siin juttu ajada ja süüa — see bn Eesti Maja sihiks." T. Metsala oma sõnavõtus kinnitas:, et see on ainult informatsiooni koosolek, mingeid otsuseid siin teha ei saa. Kui kellelgi on anda nõu Esto Liidu valitsuste esindajate vahel. Kantsler Kohi on alarmeeritud USA suurest riigivõlast ja kõrgetest panga protsentidest, mis tõmbab välja raha Euroopa pankadest ja takistab sealset majanduse arengut. ESTO'84 miteest peegeldub,^ nagu tahetakse juhatusele, siis tehke seda kirjalikult: suruda mimesed Eesti Majast välja, tehke eelarve, palju see maksma lä nEesti Maja juhatus peab kaitsma Eesti Maja ja Eesti rahva huve. Eesti Maja taga on üle 2,500 aktsionäri. Meie oleme saanud üksikisikuilt ja organisatsioonelt kirju, .samuti on Esto '84 peakomitee neid saanud. heb ja niis juhtub teiste Esto üritus- Käesoleyas lehes leiavad lugejad eriosana Ülemaailmsete Eesti Päe- Eesti Maja juhatus ei ole senini saa- gutate. siis kukub kõik, uskuge vutanud kokkulepet Esto'84 peako- mind." . miteega.kapole meie vahel veel sõi- ' luv qi mitud mingit lepingut. Nagu oli öel-. ^^^^^ [ tega. „Meie oleme kulutanud neli VÕI vade TEATED '84 nr. 3, mille välja-yiis juhatuse koosolekut selle prob- andjaks on Esto 'Ö4 informatsiooni-leemi peale ja oleme väga mures^ toimkond ja toimetajaks Eva Ollino. Terve see asi (Esto) on kokku pandud • nagu kaardimaja: kui te üht asja iii Ö/õ i/r./-, „Olen alaline meenutaja, et kunagi oli Vaba Eesti*' Jutuajamine aupeakonsul Ilmar^Heinsooga „Toronto Star'is" „Ajaiugu näitab meile, et üks- ja meie ei ole kunagi aktseptee- 'ki türannia maailmas pole kest- rinud status quo'd.' See on^' vaid nud igavesti. Eesti iseseisvus ei ajutine olukord." tule relvadega revolutsioonist. Varem või hiljem see saab teoks N. Liidu lagunemise tulemusena." — Need aupeakonsul Ilmar Heinsoo sõnad toob esmaspäevane „The Toronto Star" jutuajamises lehe kaastöölise Joe Sergeiga. See erakordne usutlusKanada suurlehes, mis pealkirjastatud „Eesti konsul Kanadas teenib rüki, mjs ei eksisteeri" järgnes nä-dalpäevad varem toodud pike- mise eest ja kannab ise oma kumale informatsioonile eelseis- Lud. Jaakson saab palka Eesti Lehe kaastööline kirjutab ekslikult, et Johannes Markus oli varem Eesti valitsuse esindaja Kanadas ja pärast Eesti okupeerimist esindas Eesti eksiilvalit-sust. ilmar Heinsoo nimetati tema järglaseks eesti ühiskonna poolt 1971. a. peakonsul Ernst Jaaksoni heakskiitmisel, kes omab täieliku diplomaadi staatuse USA-s. Heinsoo ei saa tasu oma konsulaarülesannete täit-lalle'võõras allveelaev STOKHOLM - Rootsi valveüksused tulistasid merest väljunud tuukreid. Rootslased jälitasid neid koertega väikesel Almoe saarel, mis on eraldatud juba üle kolme nädala Rootsi sõjajõudude poolt, kes on veendunud, et neil on lõksus võõras allveelaev» mida püütakse sundida veepinnale sügaweepom° midega helikopterilt. vast eestlaste suurkogUnemi-sest Torontosse. Kolmeveeruline raamistatud intervjuu koos aupeakonsul II- _ mar Heinsoo pildiga \ annab informatsiooni eestlaste poliitilis-tGst taotlustest ja aupeakonsuli ülesannetest ja tegevusest selle sihisaavutamisel. ,,Ma olen.•alaline ^meenutaja, jatena" vastu võetud,saj^slaste kõigile, et kunagi oli,Vaba.Eesti plaanid Eestiga, ; varadest, mis võeti hoiule USA president Franklin Roosevelti poolt, kui sovjetid tungisid Eestisse. Edasi. märgitakse intervjuus eelseisvaid Esto pidustusi ja loetletakse Ilmar Heinsoo ülesandeid ja märgitakse tema põgenemist Eestist kalapaadis Soome 1943. a., kui selgusid „vabasta-lõpule Kuigi poliitiline olukord Kanadas oli kujunenud viimasel ajal selliseks, et peaminister F.E. Trude-aul ei jäänud järele muud teed, kui esitada lahkumisepalve, tuli see siiski teatud üllatusena partei juha tusele, valitud koosseisule Kanada partei ümberkujundamise parlamendis, ajakirjandusele ja tõekspidamiste kohaselt. nistriks, kuni uus liberaalide partei liider on valitud. See otsus tuli ebameeldiva üllatusena parteile ja selle juhatusele. Nende arvates varjutab ja mõjustab peaministri isik uue liidri valimisi ja teeb raskeks uuele liidrile oma Üllatav oli aeg ja lahkumise moodus. Ajaliselt oli erakordne 29. veeb- LIGI16 AASTAT Ennustatakse, et järgmistel üldvalimistel liberaalid kaotavad ja kon-ruar, kuupäev, mis kordub iga nelja servatiivid Brian Mulroney juhtimi-aasta järele. Partei seisukohalt vaadatuna aeg oli halvasti valitud ning andis opositsiooniparteidele parema võimaluse end ette valmistada uuteks föderaalvalimisteks kui liberaalide parteile. Teiseks Trudeau ei otsustanud lahkuda samal ajal peaministri kohalt. Ta eelistas jääda peami- E.K.N. KANADAS laupäeval, 17. märtsil s.a. kell 7.00 õhtul Eesti Majas ® TANT^ toimub pühap., 18. märtsil kell 3.00 p.l. • Eesti Maja suures saalis ÕNASILD KODUMAALE MUUSIKALISED JA SÕWALISED ETTEKANDED Sissepääs $3.00 isikult ^ • / ^} ^ . ' sel moodustavad uue valitsuse. Kui see ennustus osutub õigeks,, nagu paljud liberaalid usuvad, siis Trudeau pidanuks jääma partei liidriks kuni järgmiste üldvalimisteni, võtma vastu kaotuse, mille ta on ara teeninud ja andma võimaluse uuele partei liidrile alustada partei reformeerimist uues olukorras, kus Trudeau isik teda enam ei varjuta. Uus partei liider vajab aega, et partei populaarsust tõsta, filosoofiliselt uutele alustele rajada, läbimõeldult ja sihikindlalt konservatiive kritiseerida ja rünnata, et igati valmis olla konservatiivide võitmiseks järgmistel föderaal-vali-niistel. Kui Trudeau astub tagasi peaministri kohalt suvel, kui liberaalid on valinud enestele uue liidri, siis on tema olnud Kanada peaminister ligemale 16 aastat, kauem kui Wilfried Laurierja natukene vähem kui Mac-kenzie King, kes on olnud jkõige (Järg Ihk. 3) Pääsmed saadaval orkestri liikmeilt ja kohapeal. Laudade ettetellimine tel. 249-4750. HEA TUJUGA KEVADESSE . . . ' TORONTO EESTI SELTS korraldab sõnas, laulus, muusikas ja rahvatantsus suurürituse O R O N T O E E S T I S E G A K O O R I III KEVADPOPURRII ) pühapäeval, 11. märtsil kell 3 p.l. West-Toronto Secondary kooli Aulas, 330 Lansdowne Ave. USSIOjROOK © Solist sopran ANNA TÄMM-RELYEA • Klaveril CHARLES KIPPER Pääsmedi saadaval koorlliikmeilt ja kohapeal enne kontserdi algust. Pühapäeval, 1. aprillil 1984 kell 5.00 õ. Toronto Eesti Maja suures saalis ESINEVAD- Hamiltoni Helletajad", juhatab Olaf Kopvillem; rahvapillide orkester, juhatab Oskar Haamer; T.E.Rahvatantsurühm.',',Kungla", Peeter Jeegeri juhtimisel; moodsa rütmilise võimlemise klubi .Ritmika" võimlejad, Anne Riga juhtimisel; HeilyNiidas ja Alar Aedma esitavad katkendi Elma^ näidendist I „Esivanemate hääled". SOLISTID: Monika Zerbe - sopran, Desiree Medri - viiul, klaverisaade - Liina Teose. ' Pääsmed- $8 00 f^ensionäridele, õpilastele ja Toronto E.S. liikmetele liikmekaardi ettenäitamisel S6.00. Pääsmed saadaval Eesti Majas Abistamiskomitee äris ja kohapeal kaks tundieRne eeskava algust.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 8, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-03-08 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840308 |
Description
Title | 1984-03-08-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | et Möödunud reedel, 2. märtsil, N. Liidu UU8 juht Konstantin Tsher-nenko tegi oma esimese avalduse Ida ja Lääne pinevate probleemide kohta. Ta luges vajaliseks läbirääkimiste uuesti alustamist USA ja N. Liidu valitsuste esindajate vahel, kuid pidas vajaliseks nõuda president Reaganilt USA uute rakettide äraviimist Euroopast, enne kui mingisugust positiivset kokkulepet on võimalik saavutada USA ja . Liidu valitsus© vahel. Lääne-Saksamaa kantsler Helmut Kohi, kes on väga huvitatud pinge vahendamisest USA ja N. Liidu vahel, sõitis Washingtoni ja kohtas president Reaganit Valges Majas, et veenda ^presidenti vajaduses vastu tulla mõnel määral Ülemaailmsete Eesti Päevade ettevalmistustega seoses on juba mõnda aega vaidluste teemaks Eesti Jshernenko soovile ja teba vöima- Ma- jja -os.a . seI l Suurkokk!u .t.u. l. e. ik. u. . l. Käsimus o..li. aLr.u.^tl.u..s^etl^ mJ^öö..d^u..n^u':d. jl^äid„aLlua ^n^e^lj^a^pä^e^v^al peetud Esto hkuks kokkusaamine USA ja N. informatsioonikoosolekul, kus ilmnesid eriseisukohad. Esto '84 peakomitee esimees Too- seni.kui pole uus eelarve kinnitatud, mas Metsala, avas kopsbleku sõna- pole kä teada, kes on õieti korral-dega: „See ei ole Koosplek, see on dajaks. informatsiooni andmine!.— niipalju kui meie seda oskame" ning teatas, et sõna on vaba kõigile, j Oma lühikeses lähiloilces Esto '84 ettevalmistuste arengust jta teatas, et Küsimusi esitati ka rahvapeo laudade ettetellimise kohta. Teatati, et lauad on nummerdatud ja neid saab kinni panna ettetellimise järjekorras. Harald Raigna küsis üüritud ruu-paagil kõik (Irltüsöö n^iide ruumid mideja Ontario PlaceHpääsmete hitr-oh ötsütatü$ kõik lepingud tehtudja dü, Maple Leaf Garderts nõuab um-kõik pääsmed trükitud, välja arvatud bes $24,000 päeva eest, Roy fhom- Ontario Place'i pääsmed. Pääsmeid son Hall umbes $9,000. hakatakse välja saatma jsissetulnud " Ontario Place*i sissepääsuhind on tellimiste järjekorras. Ballil ja rahva- praegu lahtine. Ontario Place soovib peol on 10-istmelised lauad ja võite valitsuse nõusolekut sissepääsuhin-iseomalaudkönna kokku seada. Igale üritusele bn veel pääsmeid saada, kuid „Kalurineiu" matinee pääsmed võivad lõppeda mõne päeva jooksul. Solistide kontserdi pääsmeid on saa-" da küllaldaselt, kuna Roy Thomson Hall mahutab üle' 2000 inimese. Programmimuudatusist kõneles Feliks: Koop. Ava jumalateenistus Vana-Andrese kirikus ja avatseremoonia Ontario Piace'is põimuvad 1 tund varem, kuna muidu oleks raske leida parkeerimiskohta staadionil algava pallimängu tõttu, j Sümfooniakontsert N|eeme Järvi juhatusel toimub Ontario: Place'is kl. 20.30 eesti heliloojate ja Sibeliuse iolDmingust, kus orkestriga on kaastegevaks ka „Eistonia" segakoor. Teatrietendus „Tallinna vallidel" jääb lavastaja haigestuse tõttu ära; selle asemel toimub Rootsist tulevate noortaidurite õhtu kl. 17.00 Caštle Frank'i koolimajas. j Kõik muudatused ja uuemad juhised ilmuvad Est|D '84 teadetes nr. 3. KÜSIMUskp • , • \ • Järgnesid Küsimused rahva poolt. Esimesena küsis Jaak Järve: „Keson õieti „ Salakõrtsi" ehk muudetud nimega ,,Ööklubi Ankurif korraldaja?" Vastusena Feliks Kpop teatas, et na tõstmiseks S4,00-lt kuni $4,50-le. ivieie teadetes on Ontario Place'! pääsmehinnaks märgitud $4,25. Pensionäride puhul Ontario Place soovib vaba sissepääsu asemel pool täishin-nast, millega valitsus vaevalt nõustub.. Pääsmete hinnad otsustatakse märtsi lõpul ja aprillis lähevad need ' trükki. Pensionäridele praegu pääsmeid ei müüda. |4,25 ettemakstud pääsmed tekitavad kindlasti poblee-me, üht- või teistpidi. J. Vihma küsis, kas on keskset kohta, kus võiks bussidel saabujaid oodata. E.Aruja vastas, et neid võib igalpool oodata, kuhu bussid soovivad suunduda. EESTIMAJA ' A. Sepa arvas, et Esto '84 peako-dud Eesti Maja juhatuse koosolekul, meie ei saa nõustuda sellega, et toitlustuse jaoks jääks ainult keskmine saal." : „Mina soovitan, et kui teie annate välja Esto '84 teated nr. 3, siis palun teatage täpselt, kus kõik üritused . toimuvad. Mina olen surmkindel^fet Eesti'Maja'Vajäb:tahya';l^^ seks suurt saali. See on paratamatus ja seda peaks peakomitee arvestama." ,iTänane seltskond siin ei ole võimeline mingeid otsuseid tegema, neid otsuseid langetab Eesti Maja juhatus ja Eesti Päevade komitee." „Mina ei soovi vaidlusi, tüli ega pahandust, ma soovin Eesti Päevadele edu ja soovin selleks igati kaasa aidata. Ma soovin aga, et Eesti Maja seisab ka nendel Eesti Päevadel aukohal, nii nagu seda Eesti Maja on olnud kõikidel varasematel Eesti Päevadel Torontos. Eesti Maja ei tohi mitte jääda kolmanda või neljanda järgu kohaks, vaid see peab olema esimeseks kohaks, kuhu tulevad kokku eestlased üle laia maailma, Igaühel peab olema võimalus siin juttu ajada ja süüa — see bn Eesti Maja sihiks." T. Metsala oma sõnavõtus kinnitas:, et see on ainult informatsiooni koosolek, mingeid otsuseid siin teha ei saa. Kui kellelgi on anda nõu Esto Liidu valitsuste esindajate vahel. Kantsler Kohi on alarmeeritud USA suurest riigivõlast ja kõrgetest panga protsentidest, mis tõmbab välja raha Euroopa pankadest ja takistab sealset majanduse arengut. ESTO'84 miteest peegeldub,^ nagu tahetakse juhatusele, siis tehke seda kirjalikult: suruda mimesed Eesti Majast välja, tehke eelarve, palju see maksma lä nEesti Maja juhatus peab kaitsma Eesti Maja ja Eesti rahva huve. Eesti Maja taga on üle 2,500 aktsionäri. Meie oleme saanud üksikisikuilt ja organisatsioonelt kirju, .samuti on Esto '84 peakomitee neid saanud. heb ja niis juhtub teiste Esto üritus- Käesoleyas lehes leiavad lugejad eriosana Ülemaailmsete Eesti Päe- Eesti Maja juhatus ei ole senini saa- gutate. siis kukub kõik, uskuge vutanud kokkulepet Esto'84 peako- mind." . miteega.kapole meie vahel veel sõi- ' luv qi mitud mingit lepingut. Nagu oli öel-. ^^^^^ [ tega. „Meie oleme kulutanud neli VÕI vade TEATED '84 nr. 3, mille välja-yiis juhatuse koosolekut selle prob- andjaks on Esto 'Ö4 informatsiooni-leemi peale ja oleme väga mures^ toimkond ja toimetajaks Eva Ollino. Terve see asi (Esto) on kokku pandud • nagu kaardimaja: kui te üht asja iii Ö/õ i/r./-, „Olen alaline meenutaja, et kunagi oli Vaba Eesti*' Jutuajamine aupeakonsul Ilmar^Heinsooga „Toronto Star'is" „Ajaiugu näitab meile, et üks- ja meie ei ole kunagi aktseptee- 'ki türannia maailmas pole kest- rinud status quo'd.' See on^' vaid nud igavesti. Eesti iseseisvus ei ajutine olukord." tule relvadega revolutsioonist. Varem või hiljem see saab teoks N. Liidu lagunemise tulemusena." — Need aupeakonsul Ilmar Heinsoo sõnad toob esmaspäevane „The Toronto Star" jutuajamises lehe kaastöölise Joe Sergeiga. See erakordne usutlusKanada suurlehes, mis pealkirjastatud „Eesti konsul Kanadas teenib rüki, mjs ei eksisteeri" järgnes nä-dalpäevad varem toodud pike- mise eest ja kannab ise oma kumale informatsioonile eelseis- Lud. Jaakson saab palka Eesti Lehe kaastööline kirjutab ekslikult, et Johannes Markus oli varem Eesti valitsuse esindaja Kanadas ja pärast Eesti okupeerimist esindas Eesti eksiilvalit-sust. ilmar Heinsoo nimetati tema järglaseks eesti ühiskonna poolt 1971. a. peakonsul Ernst Jaaksoni heakskiitmisel, kes omab täieliku diplomaadi staatuse USA-s. Heinsoo ei saa tasu oma konsulaarülesannete täit-lalle'võõras allveelaev STOKHOLM - Rootsi valveüksused tulistasid merest väljunud tuukreid. Rootslased jälitasid neid koertega väikesel Almoe saarel, mis on eraldatud juba üle kolme nädala Rootsi sõjajõudude poolt, kes on veendunud, et neil on lõksus võõras allveelaev» mida püütakse sundida veepinnale sügaweepom° midega helikopterilt. vast eestlaste suurkogUnemi-sest Torontosse. Kolmeveeruline raamistatud intervjuu koos aupeakonsul II- _ mar Heinsoo pildiga \ annab informatsiooni eestlaste poliitilis-tGst taotlustest ja aupeakonsuli ülesannetest ja tegevusest selle sihisaavutamisel. ,,Ma olen.•alaline ^meenutaja, jatena" vastu võetud,saj^slaste kõigile, et kunagi oli,Vaba.Eesti plaanid Eestiga, ; varadest, mis võeti hoiule USA president Franklin Roosevelti poolt, kui sovjetid tungisid Eestisse. Edasi. märgitakse intervjuus eelseisvaid Esto pidustusi ja loetletakse Ilmar Heinsoo ülesandeid ja märgitakse tema põgenemist Eestist kalapaadis Soome 1943. a., kui selgusid „vabasta-lõpule Kuigi poliitiline olukord Kanadas oli kujunenud viimasel ajal selliseks, et peaminister F.E. Trude-aul ei jäänud järele muud teed, kui esitada lahkumisepalve, tuli see siiski teatud üllatusena partei juha tusele, valitud koosseisule Kanada partei ümberkujundamise parlamendis, ajakirjandusele ja tõekspidamiste kohaselt. nistriks, kuni uus liberaalide partei liider on valitud. See otsus tuli ebameeldiva üllatusena parteile ja selle juhatusele. Nende arvates varjutab ja mõjustab peaministri isik uue liidri valimisi ja teeb raskeks uuele liidrile oma Üllatav oli aeg ja lahkumise moodus. Ajaliselt oli erakordne 29. veeb- LIGI16 AASTAT Ennustatakse, et järgmistel üldvalimistel liberaalid kaotavad ja kon-ruar, kuupäev, mis kordub iga nelja servatiivid Brian Mulroney juhtimi-aasta järele. Partei seisukohalt vaadatuna aeg oli halvasti valitud ning andis opositsiooniparteidele parema võimaluse end ette valmistada uuteks föderaalvalimisteks kui liberaalide parteile. Teiseks Trudeau ei otsustanud lahkuda samal ajal peaministri kohalt. Ta eelistas jääda peami- E.K.N. KANADAS laupäeval, 17. märtsil s.a. kell 7.00 õhtul Eesti Majas ® TANT^ toimub pühap., 18. märtsil kell 3.00 p.l. • Eesti Maja suures saalis ÕNASILD KODUMAALE MUUSIKALISED JA SÕWALISED ETTEKANDED Sissepääs $3.00 isikult ^ • / ^} ^ . ' sel moodustavad uue valitsuse. Kui see ennustus osutub õigeks,, nagu paljud liberaalid usuvad, siis Trudeau pidanuks jääma partei liidriks kuni järgmiste üldvalimisteni, võtma vastu kaotuse, mille ta on ara teeninud ja andma võimaluse uuele partei liidrile alustada partei reformeerimist uues olukorras, kus Trudeau isik teda enam ei varjuta. Uus partei liider vajab aega, et partei populaarsust tõsta, filosoofiliselt uutele alustele rajada, läbimõeldult ja sihikindlalt konservatiive kritiseerida ja rünnata, et igati valmis olla konservatiivide võitmiseks järgmistel föderaal-vali-niistel. Kui Trudeau astub tagasi peaministri kohalt suvel, kui liberaalid on valinud enestele uue liidri, siis on tema olnud Kanada peaminister ligemale 16 aastat, kauem kui Wilfried Laurierja natukene vähem kui Mac-kenzie King, kes on olnud jkõige (Järg Ihk. 3) Pääsmed saadaval orkestri liikmeilt ja kohapeal. Laudade ettetellimine tel. 249-4750. HEA TUJUGA KEVADESSE . . . ' TORONTO EESTI SELTS korraldab sõnas, laulus, muusikas ja rahvatantsus suurürituse O R O N T O E E S T I S E G A K O O R I III KEVADPOPURRII ) pühapäeval, 11. märtsil kell 3 p.l. West-Toronto Secondary kooli Aulas, 330 Lansdowne Ave. USSIOjROOK © Solist sopran ANNA TÄMM-RELYEA • Klaveril CHARLES KIPPER Pääsmedi saadaval koorlliikmeilt ja kohapeal enne kontserdi algust. Pühapäeval, 1. aprillil 1984 kell 5.00 õ. Toronto Eesti Maja suures saalis ESINEVAD- Hamiltoni Helletajad", juhatab Olaf Kopvillem; rahvapillide orkester, juhatab Oskar Haamer; T.E.Rahvatantsurühm.',',Kungla", Peeter Jeegeri juhtimisel; moodsa rütmilise võimlemise klubi .Ritmika" võimlejad, Anne Riga juhtimisel; HeilyNiidas ja Alar Aedma esitavad katkendi Elma^ näidendist I „Esivanemate hääled". SOLISTID: Monika Zerbe - sopran, Desiree Medri - viiul, klaverisaade - Liina Teose. ' Pääsmed- $8 00 f^ensionäridele, õpilastele ja Toronto E.S. liikmetele liikmekaardi ettenäitamisel S6.00. Pääsmed saadaval Eesti Majas Abistamiskomitee äris ja kohapeal kaks tundieRne eeskava algust. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-08-01