Meie Elu = Our life, March 3, 1978

              • m ^^^^
| " " " | " - i " i r T " ••••^•'•Trinn
, \ i : ic Eiu" 10imcl LIs.. j a :ialitus Ees l i '
^la.ias, 958 ÖrGadview; Ave., Toronto,
Cn . ?^ÜK2R6, Gauada ® tel:466-095l
Tdlimisle Ja, kLiulutusle vastuvoimi-r
' :gal tööp...R:i; 9 h.-5 p!l.,:csmasp. ia
nJjap; i^k ^:t.-8 õi:Laiip..kl.,9 h.-I p.l.
T^iiimisbiniTad Kanadas^ 1.a. .S2^ 00
ök^SlIOO. 3:k. ^8.o!); USA-sse: 1 a'
113, oi<.;Sl2.50,;3:k.::S8;5a. W
naade^se: 1 a. $26.00, 6 k.:S14.50, 3 k.
• Kiri- ja.lennuposti lisa: Kanadas ja
USArs: 1 a.; |11.50, 6 k. |5.75. üleme-remaadesse:
1 a.: $21.50, 6 k. |?11.75:
Üksiknumber.4Ü0. '
^Kuulütushinnäd:: 1 loll ühel veerul:
esikülj(^l S3.75, tekstis |3.50,- kuulu­tuste
'
,.ÖUR LIFE" - ..MEIE ELU*
— Estonian Weekly. Piiblished by
Esto.Vian Pubüshiag C . \ '^.-ronlo
Ltd.. Estonian HJUŠC, '-'^58 Ljioad-
\ie\v A\e.,-TJroiuo, Oni. Canada.
M4K 2Rö © Tel 466-0^)51
Toim.etajad-: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toiraetaja'New Yorgis B. Par-
! mins, 473 Luhmann Di;., New Mil-ford;
N.J.; USA. TeL.t201) 262-0773
s ration No.
„MEIEELÜ" väljaandjaks on j
Eesti Kirjastus Kanadas'
Asut.. A. Weileri .alaatuser 1950.'
\ T . 9,(1464) 1978 REEDEL. 3, MÄRTSIL - FRIDAY, MARCH 3 X X I X aastakäik
m
; Paljudes keskustes tähistati möödunud nädalalõpul Eesti Vabariigi 60. aastapäeva, kus tuhanded kogunesid
algustele ja koosviibimistele ja usku meie maa ja rahva paremasse tulevikku. Kõikjal
oli osavõtt üritiistest erakordselt rohkea^r^^ eriti'paguluses kasvanud noorte osas, kes ühinesid, protestiga j
vägivalla/vastu ja nõudsid Eesti väljastamist võõra võimu ikkest.
. Siiuri.M jpidulik konlserlaklus pee- liikme:id,orgaiiisatsioonide juhtivaid nide lippe, mis hiljem koos leistega .
ii: Tui:ontoi5;umbesl300-ja: osavõtja- tegelasi Ja väliskülalisi. , • ; j kahele poole, saali külgedele rivisia-
^;;;,l:es kogunesid pilhapäeva^^^ Kui mõni minut parast; :kei!a:3-ei;tult tõstsid pidulikkust. .Pärast ,,0
..::anal ' päikekepaistplist talveilma j ,.Estonia'' orkester Uno Kook'i juha- 'Canada't" laulis segakoor ..Cantate
:.:aitidc:s üiikooh^aulakse täues tooli-1 lusel alustas^,.Piduliku Eesli marsi- Qomino"- Charles Kippcri-juhatuse
\;:-reaa nii põrandal kui rõdudel;
• Kohal olid aukülalistena Vabaduse.
R-sti ka\'älerid , valgele' nelgiõitega
yiiinas; Eesti Vabariigid parlamendi­ga",
kantj saali Kanada ja; Eesli :rii-^
gilipud. Neile järgnes organisatsioo­nide
lippude defilee.'Seekord kanti'
saali ka akadeemiliste organisat.sioo-
Aleksander Läte. ,;Eiine.'surma Ees­lile"'
' ja - Charles Kipperi „Jehüüva \
kodu",. Jaak Kiviku orelisaalel.
- Vaimuliku palvuse pidas piiskop
Karl Raudsepp '
kõneTdes prohvetilest kellede palved !Rohkp,arvHline.ösayõ tusest Toronto Ülikooli • aulas •demonstreeris eestluse
m
STOKHOLM —--Laupäeval, 18.-yeebr. täitus Kontseftmaja suursäal'
eestlasist ja: külalistest, et tähistada Eesti Vabariigi 60. aastapäeva. Aktuse
korraldajaks oli Eesti Rahvusfond koostöös teiste organisatioohidega.
Akluše avas' Eesli Üliõpilaskonna jaks oli peapiiskop- Konrad Veem,^
• . ^^indäja Li-r^i Raud,, kes eriti tervi-; kes d rõhutas et praeguse sugupõlve
minister 01a Ullsten'i. See on esi- ülesandeks on taotleda- Eesli: Vaba-
' . :i:est korda 33 aasta jooksul kui riigi taastamist de factd.^^:.:
RoGlsi.valitsuse liige võttis osa E.. V: • Edasi rõhutas kõneleja^ et Eesli
castapäeva tählsta:mises|t. - Evätio^eelliimi Lutheri ;Usu-Kirik.on
.0'a.Ullsteir käsilles olukorda kogu^
.".".aailmas; suurvõimude vägivalda
: , Eestis ja n]ujal.:
S m\\}. Roöis'] elanikust on 1 milj.,
.inimest, kes on sisserännanud Rootsi:
A;oi sündinud* Rootys sisserändajate
VV-daslena.' Sisserändajad on Rootsile
kasulikuks lisaks. mitie -koormaks.
Vabadus on piiratud länapäeva.maa-
• iimas. Sama isemeelselt peame; huk-
' kä mõistma poliililise rõhumise lais
' see ka ei esineks.'Meie ei saa kaitsta
rõhumist ühe] jä hukka niõista seda
. ' -'teised niaai. Mõistame me hukka va­litsust
.PretooriasV peame hukka
.mõistma valitsejaid, ka Moskvas.
\'aba4us on Jagamata, see ön- õigus
mida iga inimene võib nõuda oma
maalt.;' ' .'.,
Aktuse .eestlaste .poolseks kõnele-teinud
seda,- niida peeti vajalikuks
Maanõukogus aastal 1917: v,,Kui Ees:
tiraaa saa tus rahvus vahel ise ks küsi­museks
tehakse, siis on meÜigatahes
tarvilik selleks .eeltöid; teha." .Eesti
Vabariigi diplomaatilised esindused
tegutsevad edasi. Rahvuslikud kesk­organisatsioonid
levila\'ad võimalust
mööda informatsiooni Gkupälsiooni
kohta Eestis. Vabade eestlaste rah­vusvaheliselt:
iünnust.atud organisat­sioonid
. saadavad oma • esindajad
maailmäkonverentsile. Maanõukogu
otsus,'„ülesandeks on väijaspool ko-dumaad:
meie rahvusvaheliste .huvi­de
kaitseks A'äl-ja astuda", teostub'
tänapäeval ul-atuses, mida aastal
1917. ei võjdud aimatagi- •
. Kontsertmajas: toimus Eesti Rah­vusfondi
näitus „Eesti Vabariik. 60
aastat". .
ja !aul pani varisema vanglanTÜiJrid..|raugematut elujõudu.
Ta ülles, et-, ka meie kodumaa on l , .
praegu: nagu;vangla, mis; jahti on. ai- • '
nui r ülevalt- kus l ' oo lame pääs i:mis tV
Jumala tahte läbi; • ' 'r: /'^-^t^
Pärast Toronto Eesti Meesküpfi-i
laulu „Ärka: iiles mu hing". ^ ^ V Y % ^ A A \ ^ . ^ ^ ^ ^
•' -jn!;iatü-se]-,.-üt1es,: Wälv:SLctssõnad i-^v^i-;:;^: Wmäm^M
uutele V.V
August lomancler.; LemaseisaKu ajal : - i | i p | i p i f f i f ^ P,
laulis -meeskoor •„U.inüge• .'langenud
.kolkad.:.
ingliskeelse ' terviluskõni^'--:küiaiiS'-j
tele pidas Jüri Kahar selgitades 24. • g
veebruari, 'tähtsusi; eestlastele kes; '\
hinda\'ad kõrgell \-abadust ja, rauge-mauilL-
jajxavad-võillust selle taas­saavutamiseks.
. '•
Foto — 0. Haame^
MÄ TRUUKS' :' : ,
Ees.ti Vabariigi aupeakonsul Ilmar .
Heinsoo ütles oma tervituses:
Sellel pidulikul hetkel, mirigü meis
ühine rahvuslik tervitus siit vabade
eestlaste ühest suuremast, kui mitte
kõige suuremast keskusest, kõigile
eestlastele kogu Kanadas, mingu ta
üle maade ja merede meie armasta­tud
ja aheldatud kodumaale, mingu
ta kõigile eestlastele maailma eri
nurkades üleskutsena: „Eeštlane!
truuks oma rahvale! Jää truuks v
Pühapäeval 5. märtsil kell 3 p.l.
Eesti Maja suures
rähjvuskultuuri komisjoni korraldusel
oma vabaduse rnisšioonile.Jää piduliku aktuse võimsak fmaaliks kogunesid Ülikooli aula lavale orkester, koorid ja solistid. Parempoolselt
truuks Eesti Vabariigi mõttele!" rõdult andsid oma meeltliigutava osa noored eesti täien.asKooüde õpilased: Foto — E. l l v e^
Täna meenutame meie riigi sünni -; ' '-,'• -•'-.' - • '. •. ' : ' ' •' .- - . • .;. '. •'.': ' ' •:
tormilisi päevi, mida JEesti rahva isa­maa
laulik Henrjk Visnapuu nii ta­bavalt
oh värssi valanud.:
Sa sündisid tules Ja tões,
rnu murelik Maarjamaa.
Täevalagi oli tahmas ja nões
ning leekides külad ja laas...
TORONTO EESTT ÕNGITSEJATE JA
• JAHIMEESTE SELTSI, • • v
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul:
võttis Kanada senatis Ottawas 23.:
Täna meenutame Eesti rahva aja- veebruaril sõna senaator A.Thomp-loo
kõige heroilisemat peatükki Ees- son, märkides, et sel päeval 60 aastat
tl Vabadussõda ja austame neid: kan- tagasi kuulutati Eestis (PärnUs)rväl-j |
gelasi, kelle vereohvriga kindlustati ja Eesti Vabariik. Senaator A. ]
\ -
kl
s
s
Sõnalises osas kaastegevad: aupeakonsul Ilmar .Heinsoo,
EKN csimCjes Udo .Petersoo, õpetaja Andres.Taul,:gaidjuht:
Aime Nurmse, E K N abiesimees Laas Leivat. rahvuskultuu-
'rikoniišjoni esimees SvenEhvert j.t.,^
Muusikalises osas: solistid sopran Õnne Laikve ja bariton
. . V Avo Kiitask/Ettekandeid noortelt!
Pääse $3.—.pensionäridel $2.—
vaba Eesti. Oleme õnnelikud, et rnõ-ned
nendest veteraanidest viibivad
meie aukülalistena sellel aktusel Ja
nende rinda ehib valge, meie rahvus­värvidega
köidetud nelk — meie rah­va
sümboolse austusena.
Eesti Vabadussõda jääb inspireeri­vaks
eeskujuks kõikideks aegadeks
eesti sugupõlvedele võitluses oma
maa ja rahva õiguste ja vabaduse
eest."
Toronto Eesti Majas, laupäeval, 11, märlsil s.a.,
algusega kell 7 õhtul.
Tants hr. G. IltaFi orkestri saatel;
• ' • ^EESKAVA'—^ E I N E L A U D ' ,
Loosimine rikkalikude võitudega
Pääse. S6.00. Laudade elietellimine - pr. L.. Laanemets tel. 422-4585.
• - • r - . : JUHATUS ^
'Thompson märkis ühtlasi Eesti Va­bariigis
teostatud v^tbameejset polii­tikat
vähemusrahvuste suhtes, kelle­de
kultuurilised õigused olid kindlus-,
taud kuituuromiavalitsuse seadusega. ~r^-a^^-«-4>-^r-s-£--^-c--9^f^^^'*--e>^*-e-a'^^\r-s^it^^
sõjarusudest üles õitsva kultuuriga, ^
stabiilse majandusega ja õiguskorra- ^
ga moodsa väikeriigi, mille saavutu­sed
äratasid tähelepanu kaugele väl-meenutame'
uhkusega ka se- japoole meie kodumaa piire. '
da õnnelikku perioodi, mis järgnes i See oli saavutus, mida saab sele-
Vabadussõjale, mil Eesti rahvas en-jtadä ainult eestlase loomupärase
nastsalgava ühispingutusega,: kahe'töökuse ja visadusega ja sellega, et.
lühikese aastakümne vältel, ehitas j
9 9
<0
!, 4. märfsil
:(Jär£i i,,v. 2)
Hömiltoni Eesfj Dl
10
Peetri
11. märtsil 1978, algusega kell 8 õhtul
ight hotelli ballisaalis 112 King St. East, Hamilton
Noorteüksuste skautlikke ettekandeid, ühislaule, kohvi. Pääsmed $2.00
9 1 e^.
Pääsiiied saadaval rühma liikmeilt ja telefonil (416) 529-3760, samas ka laudade ettetellimine.