Vaba eestlane , March 15, 1979

              Nr. 21
ssetung Vietnami on lep^
lemaailmas mitmesngti-tsioone,
millest võit» Jä-la
siin valitsevate meele>
irämiste ja himiaiignk
[tundub, et need aoalüia-
1 ^ ja fabmangud ei de
id ega praegustele
id välispoliitöišteSe
ele vastavad vaid üsna
sed ja kantud detente
venelastele järelaniB-Imemise
kavatsustest Ja
iilespuhutud tuumasõja
lihoosist. Meü tarvitseli
Ida Toronto suuremate
Juhtkirju Hiina mva-i
ning need seisnkobaö,
Mrjutistes avalcbtäkse,
^t Hiina vastased ja si&«
letnamisse mõistetakse
lükka, kuna juhtkirjanS-õn
see tasakaalutute
ergemeelne afäär, mis
Jda Vietnanü-Hima pii-igemale
ja olla avasig-
^olmanda maallmasõjsi
le»
üks ajaleht etteheiü:-
stnami langemises Mõsk­ja
invasiooni tegemisel
lasse olevat süüdk ka
leerika ühendriigid. Nii
dng keeldunud abi and-
^tnamile ning sama süü
lendriikiclel, kes olevat
{kulepete aluse] lubanni
tnami ülesehitamiseks,
ajaleht nimetab Hiina
avantüristlikuks, mis
ib väga halva varju Hil­male,
kes on alustanud
laga kontaktide sõlmi-on
nüüd oma. mmed
ta Vietnamisse ära mää-jišaldab
veel hiinlast?
Ijaiehed. Ees tahab anda
niajanduslikku abi ja
võib tulevikus neid rel-
^ndjate vastu kasutada? .
lata on Hiina kommunist»
temaga Mitumisel ja te-fmisel
tuleb olla ettevaat-jmiks
pn Vietnam järsku
iüdlane kui ta atakeerib
Ibn endale ülesandeks tei-ümberkaudsed
naabrid
Iiling need Moskva-Hanos
aUa painutad^? Ja miks
kse Ühendriike Hanoi
>t loobumises kui Põhja-kommunistid
rikkusid
liimitud vaherahu kokku-
Itkasid kokkuleppe vasta-jlõunanaabri
ründamist?
lüdistused on sihiiiknd jsi
lõsioludele, kuid neid om
«vaja . Hiina vastase
Jkitämiseks. Milleks ag^
leoltt tekitatakse. Jääb
I olukorras mõistmatuks.
dde rahvas ja polütikudl
[d. Keegi ei oska enam
millise kuisiga tüürib
riigüaev praegu maailm
fl j a kuhu ta lõpuks välja
)sident Carteri nime üm°
ib iga päevaga üha roh-
[ning Kongress ja rahvas
kahtlema presidendi
jjä tema polütilistes ins-laaümariigi
väiispoliitl-isel.'
it on mitmel pnhnl oma
[väldanud oma väüspolü-
)idamisi, kuid need dek-
\i on jätnud kõik otsad
ning üks kommentaato-
Ib tõenäolisest tabavalt
ta ütleb, et president
Binnlt seda, mida Ühend-
)M teha ja mida nad tege­jad
jätma, kuid ta ei sel"
lida Ühendriigid praegu-räs
peaksid tegema. On
pplütiliseid vaatlejaid^
[a arvamisel, et Carter on
Idanud Ühendriigid maail-lisel
areenil N. Lüdu iäre-
[kohale ning president on
teisejärgulise positsiooni
I aktsepteerinud, arvesta-ü„
realiteeti".
[eid põlütikuid ja olukorra
lid, kes on veendunud, et
[id pole ikka veel üle saa-lami
traumast ning ela-fami
järelduste hävitavas
järgitakse, et president
selle ajastu produkte
suudagi teiseti mõtelda,
jsoöfias ei olnud Valgesse
jekül kohta jõupoliitikale
t0
tr
I
(Järg lk. 3)
Sasfeaitchfiwani Kirjanike l i i t an-nab
välja lääneprovintsfle iseiloo-muštava
pealkirjaga ajakirja
,,Gram" (Iva). See on ilmumas ju­ba
seitsm^dat aastat kolm korda
aastati Ja kaastööliste hulgas OH
ka mujal Kanadas asuvate kirja­l
i k e töid.
.Tänavusi esajieses aiimbris ©n
paariküimie autori hulgas ka To­rontos
elava eesti noore Mihkel
Voore luuletus „Noon spont hidden
m' a ^adow with k indecisive
friend" (Variu all kõhkleva sõb­raga
veedetud lõimaaeg). Luuletas
on pühendatud Tamara Kannale.
See on tänapäevaselt moodsas vor­mis.
Autorite tutvustamisel öeldakse;
et Müiikel Voore on p r a ^ lõpe­tamas
oma magistritööd Toronto
tJlik(k)lis ajaloo alal, müle järel ta
tahab saabuva aasta kasutada rei-simiselcs
Vahemere piirkonnas. Ta
ütleb, et ta töid on ihnunud või ü-mmaas
tuntud Kanada kirjandus­likes
ajakirjades nagu ,,Prism"p
„Canada Authoij and Bookman",
„!ntrmsic'S „Aganthus", „Writ",
,,US Review" ja „Acta Victoria-na'
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
• "INSURANCE"
Hg2 Bathm-st §U 4
. rBathursfc-Št. dair)
Telefon kontons
Süpend!aa.4e hlffljutM ,,S5masiIäf p i ^
Neps, Heli teiešment, Marja-Ilisa Roos, Ingrid Jürmanj teises reas Heidi Lalkve, Linda hms,
Rosemarie Lindani, E v i Valge, E l o Valdsaaff (võttis vastu õe stipendiuna),^^^R^^^ Madalvee, Särab
Pihel, Peeter Kopvülem,'Mariamie Uri^e, Jaata;MidA -Heidi Klamas, 1 ^ Teag,^;Eesti K m
EesMse j)mM©Et S t e i a K®ffson Ja K u l t i i r i laaisTSmtss^v^^. • .
.V. . • - Foto: ValmžEekl^
1. ; | ^ j ä k < Ä »
nuiks: registreerinüse täihtpäeva
on pikendatud ning see on oüüd
15. cmärtsi asemel 30. aprül 197Ö.
2. Nöo.jrte järelvalve Esto* "8®
Noortejüiiid smjenda ipeale
võtta vastiittfet nÖoi^ järelvalve
Msinutse^, kuna
osa iniitmetest erinevatest esine­mistest
j a ]p^^bo^^!dest erinevatel
aegadel ja kohtades. Noored, kes
peatuvad sügulastö või tuttavate
juures on viimasite jäirelyalve a l l
-Noortele/ keEd s Ä vpimal^^
ei ole, püüta^e: korraldada
ühisinajutamisi isoödiša^ Idnäsi^
I Eesti Muusikakonverehtsl lõpubänketH .•esitata esmakordselt
„ÄIati meeles" (Always Remembeifed). See eesti etnöj sele baseeruv film sai
sel puhul kõrge iiilnnangu. F i m tuleb uuesti korda miselle Eesti Kunstide Keskuse fotopäeval 25.
märtslll-. Noored eest! filmimehed said selle l i n a ! tegemiseks Ontario CMte© and Recreation minis­teeriumilt
9400-dollariIise toetuse.
Erme eesolavat • fcftopäeva and- va prodiufeseerija' Kcteku Ikuliis
sid Raul Randla ija Harry\Sildva filmimiseks 4000 jalga fümi, et
jutuajamise eesti ajalehtedele, saada valmis iproduktiks 615 jalga
Nagu nad ütlevad on kõik filmi filmi, mille näitamise kestvuseks
juures olnud tööd, ideest ikuni on. 17 min. Pikri on 16 mni heli-lõpuni
nende oma tehtud. Nende film jä värviline. Filmimine -toi-hulgas
ka filmi käsikiri, mis saa- mus igapäevase töö kõrvalt j a tä­di
nii, et helilindistati kolme vane­ma
põlve inimestega nende mäles­tusi
endisest ajast j a tegevusest
ning sellest siis selekteeriti oluli­ne
^siti etnograaiüise iseloomu­ga
osa filmi loomiseiks.
Esialgul ei mindudkl väga kau­gele
selliste inimeste otsimisega.
H, • SSHdva ^' 92-fflastasie
Mihhail Pruul vaömlstab purast
MCOME TÄX PREPARATION
Mark Tnomola, B.Ä.
191 Egjlinton Ave. E . , ruum
Soome Ühispanga maja
Tel. 4 8 8 - 1 8 01
Töötanud 1973. a. alates
aritPtiin.Tt3XP
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dl*., Süite m
Resdale, Ont M9V 3Yr
T©L 745-4622
(Alguslk. 2)
ega ase­mel
hakkas ta jutlustama inimõi­gustest,
lootes, et;neid on võimalik
rakendada ilma tugeva mere-,
maa- ja lennuväeta. Mõningad pre­sidendi
sõnavõttudest lasevad ole­tada,
et tema arvates on Ühendrii­kide
sõjaline võimsus maaUmas
•.hakanud' langema: juba presMei
Kennedy päevi! ning et seda tuleb
asendada kaubandusega, usullsde
pärimustega ja võitlusega iniMÕi-
.Kuid need
mõlgutused ei
simusi, mida teha Iraani problee­miga,
kuidas kaitsta Saudi Araabia
õliallikaid pealetungiva kommu­nismi
eest ja kuidas saavutada ra­hu
Kesk-Was. Või — nägu mainib
ühendriikide ajakiri „Time"
paljud inimesed tulid Valges
biHluti toimunud presidendi sõnavo»
tult tagasi selle veendumusega,
president raiskab oma aega ja
energiat Ül
õSgustamisega ja selgitamisega sel­le
ssemel.et leida teid ja
da realistlikku poliitikat ÜbendriS-
•AMS
väliselt saadi seda teha kord nä­dalas.
Kõik on sisevõtted.
SeHle-huvides valmistaski . ta
oma esimese diapositlivpro-graÄni,
mis panigi asjad eesli
ialiyakunsti kirjeldava filmi
loomiseks hargnema, kus toetu­se"
saamisel oli SMureks' abiks
PeteB^on,,:.
P s ^ d e MalmalKÜluld noorte-organlsallsiooMdesse kuuluvata
noorte vanemad ok pördunud ,,Põhjakotka *80 lennutpimkonna
poole mitmesuguste, iselgitamist vajava^ küsimustega iihendra-ses
198Õ. aastal RoStsis toimuvate sündmustega. Eesti Galdide-
Skaütide Malövätöjiditkond koostöös rahvatants^^ ja võim­lejate
esindajatega ning lennutoimkqnnaga ^ t a s i d üle^õstetnd
küsimusi. Wendä'|äbirä^^
Nc>orte nngreišišt^^^^^^i^
gimusöks on: \
Ca) R e g f e f a w i m ^ vastav^
lehel 30. aprüliiks 1979 koos ühfe
lemiiiilss r e g i s i r e e r j m i ^ ^ ^
Xib) Cteawtu hinnal ^sumiife.
$25 i ^ ^ ^ ^ 31. öik-tcK)]
Ml 079; $100 31 jaanuaril
i ^ P ; lõppsummia 15. apslllil 1980.
Äeikid P. Lawson TraveV Ltd.
rissneie.';-,.
(c) uuritavates huvides täide-taJkse
istekohad registreerimiste
saabumise järjekorras ning lisa-bussid
üüritakse ainult juhid, k u i
on Miiialt soo\njaid bussi kõikide
isteikohtade täitmiseks,
(d) Ringreisist sbib loobuda
ainult juhul, ikui loobujaie leitak­se
asendaja.
4. Informatšiooiji ja r e^
mi^e'lcht. •:;';;:V ;
Lennutoimkonrial oii tÄkimi-sel
noorte' ringreisi kohta infor­matsiooni
j a registreerimise le­hed,
mis jagaitakse välja ja palu­takse
täita kõikidel nimetatud
organisatsiooni iiikmetel, 'kes võ­tavad
osa ESTO-80-st, Maaüma-laagrist
või ringreisist j a ^
gastada koos ühislennuks legi^-
üllõ
fihni valmistamiseks
saadi 9.100 dollarit, on -see raha
Esimesed fEmiga .tütvmaui OH kulunud kõik materjalidele,^^
'šeda tehniliseit väga heaks hid- red f ilmientusia&tid pole Cfma t ö o .
nanud, kus eriti yälguse; osa^: tasuks seni midagi saanud. Füm
tähtsust om mõisteitM^ jääb Eesti Kunstide Ketosele,
kes ori selle omanik j a võib toi-
Pilmil on ( Ä s versiodni, esime­ne
eestik^ine. kus kolm filmi-
Rahvarõivaste tegijana m. tuntud
Lydia Melkar ja et filmÜ oleks k a
rahvuslikku helisevat tausta, too­di
kolmandaks fümitäheks fean-neldaja
Alfred Kuus. Vümane ei
ole ainuüksi mängijaks, vaid sel­itab
k a kandle ehitamist j a iselle
arengulugu.
Nagu noored fümimehed ütle--
vad, algas idee sellise filmi loomi­seks
pikkamööda. Umbes kaks
aasta tagasi tuli Vello Hubel esi­mest
korda sellise mõtte juurdö,
et võiks valmistada diapositiivide
programmi eesti .pensionäridest,
kuna H . Sildva oli varem toreda
diapositiivide | programmi valmis­tanud
Ontario parkidest.
Harry rääkis ideesit Raulüe, aga
siis nad juba arvasid, et o l ^ hu­vitavam
j a paremat tulemust an­dev,
kui see töö saaks tehtud fE-mina.
Kuna. f i m i sisu töö kirjel­damisel,
koos selle liigutustega ja
töövõtetega, on ainet palju põhja­likumalt
käsitlev. N i i jäigi mõte
filmi kasuks.
R. Eandla seletabki, et eešM
ajaloos on puu alati olnud lähe
dane inimestele mööbli ja
beesemete valmistamiseL
Sellega oligi kolmik eesti ajaloost
filnii toodud, mida saaks
päevasemalt iselooniustada kui
„viin, naised . j a laul". Esimene
mõiste on seotud
muda onia äranägemj^
Filmtuleb esitamisele 25. märt­sis,
jEpS^^otopäeväl, k u i d sellel on
tähte raagivad i e s t ä l ^ iooitusr.pääsemiselcs mõne TV-murdeMse
lÄpäragä^ Teises ing. jsiama kaudu laiemale pinnale j a
liskeelsese versioonis Ä e l e s i d :inuidugi ka teistesse eesti kesiku-nende
sõbrad. Kandlemuusika on j sis^e. üks koopia anti sellast On­tario
kultuuriministeeriumile.
önandniud suure pahu-
A. Kuusüt.
Noored filniimehed ütlevad, ©t
fümi põhimõte on tõsine ja sü-i^^^^^^^ kultuurile ja siinsele
gav,näkiates kuidas i n i m ^ s a a b ' ^ ^ ^ Randla ütlebki,
tamtada oma intelligents! ja ilu­et
„see on meie põhimõte, et eest-meelt
praktilise asja valmistami­seks.
Nooremad, kes on arvanud, saabseEega oma annet ja es­et
see ala on nagu surnud'kunst, ^^5i näiaata."
võivad seda nähes mõtlema haka- tulevad seda veel ise foto­ta,
leide® et seda võiks veelgi edarP^^^^M^o^^^ edaspidi-kus
on võimalik ööbjjcte-^i
magamisväru&tüs^a kaks või
rcÄWn fühes toas hinnaga IlO^ÖO
isikult päevas., i
^ a.Jlin^elS:
Praegu on btgafeiseerimisel
ringreis Norrasse koostöös P.
Lawson reisibürõbga. Esialgsed
kavad näevad ette bussid,ega rei­si,
mis algaks kohe i3aräšt Eesti
IPäevi (pühapäeval, 13; rjuulü) fees-tajks
nädal: ,ajeg^,, mille kestel M -
lastatakse muu; hulgas k a Norra
fjordisid ja lõpuikts laevasQidiuga
Oslosi lüpenhaagehišs^ kust toi­muks
itagasüend Torontossse pü­hapäeval,
20. j u u l i . '
X Ringreisi i m i ^ ^
on praeguste andmete kohaselt
$350.00, mille hulka kuulub bussi­sõit,
ööbimine majütusiköhtadeš
(4 või rohkem iioort Ühes toa&);
2 sööki päevas (ttõenäoliselt hbm^
mikul j a õhtul) ning laevasõidud
fjordides j a Kopenhaagenisse.
RiiigT^ toimub organiseei^iäi
j a Äoortejuhtide järelvaly^
äiniüt nimetatud noöiteörgani-sat$
ioon!de liikmetde.
Noorte vanematele j a teistele, kes
on: huvitatud kaš - samasugusest
või anon^t muuiSt ringreisist, ka­vandatakse
eraldi ringreisi kohta
broshüür aprilli alguseks. Nõnda
teeb P. Lawsoni reisibüroo juba
, V . ., . , praegu ettevalmistusi mitmesu-lastena^
midagi e e s t ! ^ ^ ^ ja; eripikfcuses ringreiside
si vüjeleda, et eföti-traditsioon
jatkülks.
ne tutvustamine on E3KK asi.
Kmdiästi on selline etnograaf Uiše
sisuga fafn paljudele huvipakkuv
Noortest R. Randla töötab fII-1 j a eriti sobiv noortele demonst-mi
alal TV-reklaamfilmide v a i - j r e e r i i i ^ ^ vai-mistamisel.
T a on lopetaniud selimib mid^^^^ eöstilikiku, rahvapä-alal
Ontario Kunstikolled^ H. j randuslfekü, et n ^ ^da tund-
Sžldva töötab Ontario keslIdtcinaM^- mä õpiksid jä koguni haikkaksid
'iše tegemar .
korraldamiseks.
i^rBnisega.
Informatsiooni registreeri­mise
lehe saamiseks pöörduda
oma orgpisatsiooni juht^^^
või iemiiitbüiikonna pooie.
S.Informatsiooni-koosolek Eesii
Päevadest. , ; "
tJihislen^^ ringreisist ossr
võtjatele ja, huvüistele korralda-takse
iiiformatsioomioosolek
fTorionibo Eesti Ä i a s k o l m a j^
vai; 4; aprillil 1979 kell 7.30 õ M .
Koosoleifcul antakse selgitusi sel­leks
ajaks selgunud üfc^kasjade
kohta ühenduses maailmaJaagri-ga,
fühislemiuga, noorte j a teiste
ringreisidega, majtitamisega ning
telsite ESTO-80 Msimustega.
Inforrhatšiooni koosolekul näi­datakse
füme Skandinaaviast ja
Norra fjordides*. [
PÕHJAKOTKA '80
l i E N N U T O I ! ^ ^
ttutaocasio
Poolaasta!
32.
$18.-»
9.5©
$35.
$10.50
teine rahvarõiva;s naistega ja kan- võtus käsitas blukbrda inimõiguste
......... igüsimuses.- Vaatamata^^^^^;H^
deklaraitsioonüe ja selle phimote-te.
rõhutamisele .
. Balti Hiduga Kanadas ühe^iiises töötav Balti
korraldas inööduriud laupäeva telq»äevai t^^^ resto­rani
niumes iraditsioonilise balü lõuma, kus külaliskõneie-jaks
oli parlamendUiigeYuri Shymkö. Koos oli üle 60 balti naiste
' ' Ja teisi küSaMsi*; KokkutuUiuid tervit^^
:uesinaine.HeniyArujajasöögipalvsisepidasõp.Ä.Taul,'
Yuri Shymkb oma hbogsas ööna- tahetakse arendada suuremat käu-fmUms^
m
$53.
$28. 30..
LENNUPOSTIGA
J,—, poolaastas $34.5®, veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 40 centi. üksiknumbri h ^
nel M u g a . Seda on mõnel mää­ral
siinses (ühiskonnas (käsitlenud
,yKungla" rahvatantsijad . oma
tantsulavastusis.
Minnes tehnilise (külje juurde,
kirjeldavad Tioored filmimehed,
et filmimiseks kulus 9 fcuud, feus
R. Randla o l i operaator j a H . Sild-
LTD.
i ^ t s i a , hind 9. märtsil 18.14
Ktog W., ItoHn 1000
ei ole olukord iraimõnglsste kiisi-muses
vaid pbliitüine surve Nõukogude
Liidus on ennem suurenenud. Sa­mal
ajal esineb inimõiguste küsi­muses
feõnelemistes kahepaiksust
— m'õaede.:maMe..suhtes ollakse
kategoorüine ja rakendatakse
sai&tsiooae, olukorda kommunist­likes
maades aga ei taheta avali­kult
puudutad!
õhtul 925-6812
Ka Kanada bä-'olnud
inimiõiguste nõudmises liialt ta^a-süioidl&
ja kasutab mi. vaikset #p-lomaatiatrmis
aga ei anna tulemu­si.
E i täheta avalikult süüdistada
. Selleks on Kanada Ve­nemaale
lubanud suurema fcaüba-la-
ediidiv:"^;; •' • \ '•.•.^r--
Ottawa parlamendis osa MII moo­dustatud
Helsingi
jälgiinise komitee
kiisimuses, ^ kuid s®^.' on
Kfflsiada aadressMele palume märMda .JPOSTAL CODE"
USA aadref®^ „Ž1P CODE'*
Pangatshekk vöi posti rahakaart kirjutade
FredEstoidsii PnbUsbei^ aimele.
Tuleks liõMdä 'j^rlamendls vastava
ametliku kõnnitee niooclissfcamist,
kes a^aks parlamendile aru oma
tegevusest või inijsKoiguste küsimu­se
käsitamist pariameEidi väl!s-^j^
r i i g & a i t s e M n i t ^ .
Balti Käiste 1 ^
võtsid osa ka Balti Iiid|i esimees
L. teivät, EKN esünees ü. Pete^
feUimiB&saata:
Stn.C, mimj
P a t a mulle s a Ä VABA EESTLANE aastaks /
ve^affldaastaks—- tavalik / kirijÄstigä alateš^—
197 -..rTdlimise katteks lisaii $ ^
rahas / t s f e ^ a : '/
ii
mmsmammt