1979-09--27-05 |
Previous | 21 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1979 - Thuisday, Seiptembsr 27, im
lontrealis Eestlasta
lete ja EKN iaha.
isaamised, et ti>
ivate liikmete va-
Montreali EKM
esimees L. Leivat
irast võtsid kokkii-je,
prof. M Puhvd,
limees W. Pent Ja
jei saanud baiguse
iümpiaadi Tallinna
rajaliku selgitustöö,
štest küsimustest. .
W. Pent Ottawas
lähemalt NATO kon-
Ottawas oktoobri
I informatsiofrnikomi-
J a
Iie esimeheks on se-
(zyk, korräldatavaist
milledest ka Eu-tud
Rahvaste Kana-bsindajail
on võima-on
nähtud ette
iust välja pääsenud
|. Moroz j.ft.) esihe-avalik
küsitlemine
siqonikoniitee poolt,
^id .tileb ka balti^
;ijate poolt võrnia-ira
kasutada; • /
J>li Montreali Jaani
lumaalt lahkumise
Imälestamise rohke
laläteenistus, kus
fia praostkonna v i -
Peterso». Jumala-
^nes kohvilaud, kus
leles olümpiaadiga
Induses olevaist kii-
'etersoo ja E . Salu-
E K N tege\^jst.
Ilmunud E K N liik-p/
ne kok]^lltulek õnr
• r
lasti ja peeti soovi-
Jmasuguste kokku-
Idamist. _^
Inäitys :
[•i ülikoolis, eiab ja
>s. R. Tulviiig on
bötanüd kunstiõpe-ro
kunstikoolis.
[b kuudeka.upa. Ok-ladale
Xollege Art
ibris Scarborough
lllery's, detsembris
ploo Art GaUery's,
b y Art Station'.is,
jingtoni Culttiral
aprillis Art Gal-
:g ja mais Grims-
•f,'s., Need koik on
jilTLUiiseumid ja on
Tud äripäevadel ja
Jks 33-aastane ida-akvalangi
abil
erlüni ületava jar-ni,
pääsedes vaba
esmakordseks juhust
vahendit kasu-on
saabunud Ida.
Tallinnas ilmuv propägandaleht
j,Kodumaa" paneb ilmselt suurt
rõhku välismaalt saabunud eestlaste
iitervjueerimisele. „Kodu-maa"
viimastes numbrites on selle
tähelepanu osaliseks eriti saanud
Torontost tulnud külalised — hiljuti
avaldati ajalehte veergudel intervjuu
Badel Loo'ga Ja nüüd 12.
septembril Digri^ Sepp'ga, kes läheb
käesoleval aastal keskkooli lõpuklassi.
Ingrid Sepp mainib i i -
tervjueerijale, d ta viibib juba
kuuendat korda Eestis, kus täi on
palju sugulasi ja tuttavaid. Ta
mainib, et Eestist on saanud talle
nagu teine kodu. Jutuajamisel selgub,
et Ingrid Sepp on eriti huvitatud
kunstist ning tema arvates
arenevad tema kunstimõistmišed
Eestis rohkem kui Toronto keskkonnas
kuna ta puutub Tallinnas
kokku noorte ja ' vanemate tegev-kunstnikega,
nende kaildu aga igasuguste
kunstivoolude ning üldse
kultuurihuvilise keskkonnaga.
Ajaleht avaldab k a Ingrid Sepa
.pildi. ,,Kodumaas" ilmunud jutuajamisele
võiks informatsiooniks
juurde lisada, et okup. Eesti kuns-tiehist
vaimustatud Ingrid Sepa
isa on ins. Jüri Sepp ja ema kunstiajaloolane
Eda Sepp. i •
® Liina Merilo Portlandist asus
õpinguid jätkama Colümbiä üli-koolfe
New Yorgis..Ta vahnistub
magistrikraadile, olles peaaineks
välimid, muusikaajaloo. Linna Me-r
t o oli Portlandis tegutseva laulü-ansambli
,yKaja" üks asutajaid ja
selle j u M .
Ovavõtjaid vabarMMaste partei raliviisgruppide esindajate banketSlt Los Angelesis. Vasakult; Arne
Kalm, Zelia Kalm, Aino Laiiiri,. Viivi Ä Chemiaült, Bemaird Nurmsen ja banketi
ija:Nick MedMd. •• :Foto: Avo PMrisM-
. . LOS ÄNGELES,(VE) Los Äiigeles kannatas' üle nädala kuumiaselame all. Ei
ne kui kraadiklaas näitas 105 kuni 110 kraadi Fahrenheidi järele. SeHele kaasus ,.smogV ja Los Än-gelesi
ümbruses põlevate metsade tuhk ning kõrbenud lõhn. Rahvas mäletab samast oli&orda viimati
kakskümmendviis aastat tagasi. Hiljuti süütasid noored vandaalid tulega mängides põiema
Hollywoodi mägedes Laurel Canyoni ümbruses Mvad põõsad. Maha põl^^^^^
kahju arvestataks© '4 miljoni doHarlie. Seal kaaidts asuvad ka
õnneks
eluaegne investeering J
Suiu: valik tunänva
hinnaalandusega.
^Ka rentimine.
Saadaval kõik muusika
instrumendid.
:.HOUSE OF.MUSIC LTD.
553 Qneen St. West, Torojato
M5V2B6 ® Tel. 363-1986
Puhastan keemiliselt (steameleap
mag) Teie diivanid Ja toolid, VSH-bad
seinast seina ja lahtised Teie
oma kodus. — Hei. ^ r i k Lokbik
V ^47-9834 •
2.y. 4., 14. ja 30. naelastes nõudes
: Eniil Eerme, tel. 447-2539 . •
Inimesed kurdavad hingamis-häirete
ja valusa kurgu iüle. Arstid
oii soovitanud olla majades
ning viibida .väljas nii väiie Mi
võimalik. Viimase paari aast^
jooksul on"Los Angelesi „talved"
olnud sademeterohked ja selletõttu
ümbritseyateil, mägedel on
kasvanud paks :|^oõsastik, mis
nüüd mitmekuise kuivuse järgi
praksatab põlema igast väikse-niast
leegist.
Kõik riigimetsad ja pargid;mägedes
on praegu suletud telgi-
..täjatele.-
Arvestatakse, et' Los Angelesi
ünibrusets haaras. tuli 60.000 aak-rüisel
alal metsa ning- tuletõrjujaid
toodi kohale naaber-osariiki-dest
ja Isegi idarajraükult. Kõige
suurem tulelsahi oli San Gabrieli
mägedes, mis põles nädalapäevad
ennerri kui tuil saadi: kontrolli alla.
• • / •;
E i ole kuulda, et eestlastel oleks
majanduslikke kaotusi olnud,, olgugi,
et kiputakse ka elama mäekülgedel,
kus on suurem privaatsus,
lius ivaade j a teised plussid,
kuid sealjuures alatised ohud nagu
suvel tuli ja ussid ning talvel
muda ja veeuputused.
•, inimesed on aga nõus maksma
kalleid kindlüstüši ja kaotuse
puhul jälle uuesti majaülesse
ehitama.
Eesti Päevade lõppedes ei jäänud
Los-Angelesi eestlased käed
rüpes istuma vaid:pühitseti juubelisünnipäevi
mida hakkab üha
rohikeoix tulema/sest 1944. aastal
pagulateedele asunud kaasmaalased
baikkavad juba seenioride r i dadesse
jõudma.,
. Ön k a kurbi sündmusi. Nii käo-kõnelejaiks:
oli linnaoõuikogu liige
Art -Snyder. Ta toonitas, et Ikes-tatud
RahiVaste liikmete kohuseks
ön rääkida oma naabritele, sõpradele
ja kaastöölistele kommunismi
..ikke ..iail ..elavate .^õudustest.
Kahjuks puudus juba teist aastat
aktusel eesti lipp. Mis juhtus eestlastest
Ikestatud'^ Rahvaste Komitee
esindajatega? Seillele ..ei: ,.ole
^vastust:veel saadud.
• • Viimasel ajal ei pane- Los Angelesi
eestlaste organisatsioonide
esimehed ja esinaised enam
niipalju rõhku vabadusvõitluse-
• l e Taid- veedetakse aega kultuu-
, riliste- alade viljelemisega.-.•.
Meie kultuuri viljelemisel on
kindlasti oma tähtsus, kuid Selile-juures
ei tohi" unustada kannatavaid
kaasmaalasi kodumaal,
unustada neid tuhandeid kes küüditati
trellide taga Siberisse ning
tuletada vabadele rahvastele
meelde Balti riikidele tehtud ülekohust.-:
•
Juulikuus külastas kä Los Angelesi
hiinäainna Anna CShennauit
Washingtonist, kes hiljtiyaliti^
maalise rahvusgruppide republi-kaanide
iklubi" esimeheks. Tema
auks korraldati bankett, millest
võtsid osa eestlased, ^ukrainlased,
lätlased, hiinlased, korealased,
bulgaarlased j a kohalikke amiee-riklastesit
rejpublikaanide-^ klubi
liikmeid. Anna Chennault tuli
üihendrükidesse 20 aastat tagasi
leamuyäe kindrali Ghennaull i lesena.
Ta alustas õpinguid ameerika
ülikooli juures, .kus tal tekkis huvi
polütika vastu samal ajal k u i
ta kasvatas kahte ilast. Olgugi et
ta oli IIBA kindrali lesk, tuli tal
igapäefvase tööga alustada oma
a\3ikaasa firmas Flying Tiger Airlines.
Nüüd ön ta aga omandanud
selle -^finna, olles, asepresident
ning' seUest finnast ön saanud
suurim kaubaveo • lennuliin
tJhendriikides..: - V '.
VIIVI PIIRISILD
/O P T J C A L :S T U D I O; LtC'
•; R. SCHMID, saksa optik .. ,,
Smr- valik euroopa prilliraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler •]
Spetsialiseeninijd contact leaside
, alal . / ' ::
i586: BLOÖR ST. ,W. 1; tänav lääae
pool Dundäs'e §ubway'd
TELEFON 535-6252 - .
• • OB
tas I5-aästane Glpn Kaskla, tes n um klikivalitsus... S6e mõjus
kavandas 14. Läiäneranniku Eesti nägu põleva tiku M t m i n e kuiva
Päevade embleemi, vapra võitluse!
raske haiguse - vastu ning
paljude kaasmaalaste saatel eestlaste
matušepaigale Porest Launi.
Nädal pärast Päevi tähistati Los
Angelesis Ikestatud Rahvaste, Nädalat
tmgari vabadusvõitlejate ausamba
ees MacArtuhr pargis, kus:
3o
• • * • • Teeme uusi ja parandame vann
nii linnas kui ka suvilates
Müiime aknaid ja installeerime
• WINDOWS BOUNDS :
1916 Queen fe, [Toronto
Eoch Mombor offteo Indopendoritly
own«d und opoTofod
2670Ä Yonge St. (at Lytton Blvd.).•
. Toroiito M4P-2 J5 . : '
Kinnisvara ostu või müügi korral
helistage
Toomas Mankin, tel. 4874477
kodus 447-2017
heina, sisse, Tolleaegsele Vabaduse
platsiile kogunes peagi mitme-kümnetuhande
pealine rahva-
V.;:Töö!ishulki,-^ /kes-;-, -käitistest
üleskuitsete peale välja oleksid
tulnud, polnud kuskil.. •
Suure osa demonstrantidest moodustasid
Venemaalt Eestisse toodud
kindlustustöölised, nn. Kaasani
üiiõpilased. Olga Lauristin
ei mäleta ka "seda seika, et demonstratsiooni
j,va!vasid-' ja „toe-tasid"
vene tankid ja et kogu see
nairriraäng toimus okupeeritud
Edasi räägitakse ,/mälestustes"
poliitiliste vangide vabastämisest-
— mainimata> kuipalju neid vange
oli. Vabastati tegelikult paarkümmend
spiooni ja teisi taolisi,
rohkem neid ei otoudid.
Sirbis ja Vasaras 20. 7. avaldäl) Olga Lauristin oma mälestusi
1940. juuriisündmustest. Need oii kantM päsitosest ja
.,• valedele. .Laename mõne tsitaadi:,
„21. juunil haaras tegutsemis- ,^ähva otsesel j a väga aktüvsel
tung kümneid tuhandeid inimesi, osavõtul". Täpsem oleks olnud,
Polnud vaja ei pikki kõnesid ega kui rahva otsene osavõtt
sõnaohtrat veenmist, et-sõjäsea- asendatud väljendusega: Mosk-duse
all hoitud töölishuliki välja vast tulhud eeskirjade kohaselt.
tüUa otsustavale demonstratsioo-h
i e . . . Varahommikul jõudis kõigisse
käitistesse partei - üleskutsie
välj a tulla j a kukutada rahvavae'-
: ,,Partei iümber oli koondunud
mitmetuhandeliikmeiine parteitute
aiktiiv." Lause peab varjama
tõsiasja, et kompartei liikmete
arv o l i vaevalt paarisajale koikku
kuivanud: „Pärt.eitud" võeti hiljem
osalt parteiliikmeks, need
olid enamikus üiejoöksnud nn.
jiiunikomjmiunistid. Mõned.aastad
hiljem, stalinismi õitseajal (mis
nõukogude aj aloos ilusamini , ,isi-kukultusp
ajaks" on ristitud) käis
nende käsi osaliselt väga halvas-
,;ti.; ^ .
Kui nad seda ette-oleksid teadnud^
oleks nende aktiivsus"
, juunis ;1940 -d™d- timduvalt
. - v ä i k s e m . - . ' . : ^ ^
See ,C(n Olga Laurisitini mälestuste
(mis pealkirjastatud; „See
oli ülev aeg") reaalne tagapõhi.
LÄIiMÄLIISTULISED PEOKINGÄb
m M t . Pleasant M . , Toronto, Oii;M4S2Nfl
Telefon 487-408S
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
1 plokk läänepool Jane'1; BlooH lähedal)
TEL.76&-9535
TELLIMISTE J Ä R G I -
03031
EESTI A L U M I I N I U M K O M P A N II
^Tütab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina
tööde peale (aluminiumsiding). Neljaa väirVK ali
veerennid ilma itkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine
Töö kiire ja torali^.
e.ÖSSO, tel. 884-4558 ja 832-2238, Richmond Hili, Ont
Met. Uc. nr. B 888
Rein Moora — Evald Uustala
(sellest 64 lk. fotosid) — Hind $14.00 pluss
.1 ' ^ ; Johan Fitka:
Koheselt pärast Eesti Vabadussõda kirjütättid mäleštiis]r&&inao
«värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914-4919. Raamat ilmus 1972.^
237 lk* — Hind $8.80 pluss 50 centi saateknli
oma võõrrahvnsest Eesti võitluse totviastamiseks
Evald Uustalu
Hind $7.00 pluss 50 c saatekulu
MÜÜGH. VABA EESTLASE TALITUSES
Kopenhaageniülikool ja rahvamuuseum ön kogunud materjali
näituseks „Världens kvinnor — Kvinnorš världar" (Maailma naised
— naiste maailmad). Näitus, mis äsja oli Göteborgis, kirjeldab
ulatusliMilt naiste asendit ja elutingimusi arengumaades. Üritus
toob esile eriühiskondade jä kollektiivide muntumispiFotsessis esin^
vaid probleeme, mis mõJEtavat tugevasti ka naise koMa Ja
hakkasid
juimipööret kiiresti täituma
vangidest, feeda Juba õigusega
saab nimetada poliitilisteks.
Kõik hiljem toimuv, natsianäli-
>õiki mehaanilisi parandn^sf
(mitte kwetöid)
nn mnfofth' Avp./ T e l B91;-^SS .
RISTO SAAKEmniRTA.
seerimised jne, olevat toimoinud r,^^^,^^^^^^^^^^
Naise ülesanne kõigis ühiskondades
on sama: töötamine ja laste
sünnitamine ning kasvatamine,
aga naise elutingimused on erinevais
ühiskondades erinevad. Ka
tööd ja laste sünnitamist ei arvestata
kõikjal samal viisil. Sellest on
maailmas vapustavaid näiteid.
Traditsioonilises ühiskonnas oH
naisel tähtis lUesanne sünnita-
; mine.- -;.
Raha- jä turumajanduse jõusse
pääsemisel naine sageli lepib
väiksemaga, investeerides öma
mehe koolitamisse varanduse, lastes
seda. väljaspool kodu edasi õppida.
Naine omalt poölt kodusena
ja perekonna eest hoolitsejana ei
ole saanud samal määral vastu
võtta ühiskonnas olevaid uusi mõ-
Ajalise uuenemisega tuleb lisaks
tehnilisi abivahendeid j a näit. on
tervishoidlikud olud paranenud.
Laste surnia vähenemisel on suur
tähendus. Kuid arenguga tuleb uusi
probleeme, laste ja kodu hoidmine
päevase teenistustööi kõrval
takistab naisi aMvselt osa võtmast
ühiskonna aj-enemisest.
Mitmekülgne tutvumine naise
positsiooniga näitusel oli olnud tutvumise
väärt. See ei ründa ega
süüdista, aga räägib üsnagi paüju,
oma põhjamaistele kaasõdedelfi.
Naise väärtuse arengust annab
pildi järgmine tabel: Giria-ma
suguharu juures Keenia rannikul
maksis naine 19Qi). aastal
kott hirsi ja mõned kõryitsapu-deli
täied hirsiõlu.
Kuid siis, kui hakati kasvatama
kookospähkleid, tuli juba maksta
8 lehmikmuÄat ja üks pull ehk;
viimase väärtuses pälmiviina.
Kuid arenguga tõusis naise hind,
juba nõuti naise ee^t 12—15 leh-mikmullil^
at ja ül^s pull ehk viimase
puudumisel 100 dollarit. Ja süs
hakatigi naise väärtust rahas
mõõtma, kuni areng on selle hinna •
tänapäeval tõstnud 600 dollarile.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September , 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-09-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e7909 |
Description
| Title | 1979-09--27-05 |
| OCR text | 1979 - Thuisday, Seiptembsr 27, im lontrealis Eestlasta lete ja EKN iaha. isaamised, et ti> ivate liikmete va- Montreali EKM esimees L. Leivat irast võtsid kokkii-je, prof. M Puhvd, limees W. Pent Ja jei saanud baiguse iümpiaadi Tallinna rajaliku selgitustöö, štest küsimustest. . W. Pent Ottawas lähemalt NATO kon- Ottawas oktoobri I informatsiofrnikomi- J a Iie esimeheks on se- (zyk, korräldatavaist milledest ka Eu-tud Rahvaste Kana-bsindajail on võima-on nähtud ette iust välja pääsenud |. Moroz j.ft.) esihe-avalik küsitlemine siqonikoniitee poolt, ^id .tileb ka balti^ ;ijate poolt võrnia-ira kasutada; • / J>li Montreali Jaani lumaalt lahkumise Imälestamise rohke laläteenistus, kus fia praostkonna v i - Peterso». Jumala- ^nes kohvilaud, kus leles olümpiaadiga Induses olevaist kii- 'etersoo ja E . Salu- E K N tege\^jst. Ilmunud E K N liik-p/ ne kok]^lltulek õnr • r lasti ja peeti soovi- Jmasuguste kokku- Idamist. _^ Inäitys : [•i ülikoolis, eiab ja >s. R. Tulviiig on bötanüd kunstiõpe-ro kunstikoolis. [b kuudeka.upa. Ok-ladale Xollege Art ibris Scarborough lllery's, detsembris ploo Art GaUery's, b y Art Station'.is, jingtoni Culttiral aprillis Art Gal- :g ja mais Grims- •f,'s., Need koik on jilTLUiiseumid ja on Tud äripäevadel ja Jks 33-aastane ida-akvalangi abil erlüni ületava jar-ni, pääsedes vaba esmakordseks juhust vahendit kasu-on saabunud Ida. Tallinnas ilmuv propägandaleht j,Kodumaa" paneb ilmselt suurt rõhku välismaalt saabunud eestlaste iitervjueerimisele. „Kodu-maa" viimastes numbrites on selle tähelepanu osaliseks eriti saanud Torontost tulnud külalised — hiljuti avaldati ajalehte veergudel intervjuu Badel Loo'ga Ja nüüd 12. septembril Digri^ Sepp'ga, kes läheb käesoleval aastal keskkooli lõpuklassi. Ingrid Sepp mainib i i - tervjueerijale, d ta viibib juba kuuendat korda Eestis, kus täi on palju sugulasi ja tuttavaid. Ta mainib, et Eestist on saanud talle nagu teine kodu. Jutuajamisel selgub, et Ingrid Sepp on eriti huvitatud kunstist ning tema arvates arenevad tema kunstimõistmišed Eestis rohkem kui Toronto keskkonnas kuna ta puutub Tallinnas kokku noorte ja ' vanemate tegev-kunstnikega, nende kaildu aga igasuguste kunstivoolude ning üldse kultuurihuvilise keskkonnaga. Ajaleht avaldab k a Ingrid Sepa .pildi. ,,Kodumaas" ilmunud jutuajamisele võiks informatsiooniks juurde lisada, et okup. Eesti kuns-tiehist vaimustatud Ingrid Sepa isa on ins. Jüri Sepp ja ema kunstiajaloolane Eda Sepp. i • ® Liina Merilo Portlandist asus õpinguid jätkama Colümbiä üli-koolfe New Yorgis..Ta vahnistub magistrikraadile, olles peaaineks välimid, muusikaajaloo. Linna Me-r t o oli Portlandis tegutseva laulü-ansambli ,yKaja" üks asutajaid ja selle j u M . Ovavõtjaid vabarMMaste partei raliviisgruppide esindajate banketSlt Los Angelesis. Vasakult; Arne Kalm, Zelia Kalm, Aino Laiiiri,. Viivi Ä Chemiaült, Bemaird Nurmsen ja banketi ija:Nick MedMd. •• :Foto: Avo PMrisM- . . LOS ÄNGELES,(VE) Los Äiigeles kannatas' üle nädala kuumiaselame all. Ei ne kui kraadiklaas näitas 105 kuni 110 kraadi Fahrenheidi järele. SeHele kaasus ,.smogV ja Los Än-gelesi ümbruses põlevate metsade tuhk ning kõrbenud lõhn. Rahvas mäletab samast oli&orda viimati kakskümmendviis aastat tagasi. Hiljuti süütasid noored vandaalid tulega mängides põiema Hollywoodi mägedes Laurel Canyoni ümbruses Mvad põõsad. Maha põl^^^^^ kahju arvestataks© '4 miljoni doHarlie. Seal kaaidts asuvad ka õnneks eluaegne investeering J Suiu: valik tunänva hinnaalandusega. ^Ka rentimine. Saadaval kõik muusika instrumendid. :.HOUSE OF.MUSIC LTD. 553 Qneen St. West, Torojato M5V2B6 ® Tel. 363-1986 Puhastan keemiliselt (steameleap mag) Teie diivanid Ja toolid, VSH-bad seinast seina ja lahtised Teie oma kodus. — Hei. ^ r i k Lokbik V ^47-9834 • 2.y. 4., 14. ja 30. naelastes nõudes : Eniil Eerme, tel. 447-2539 . • Inimesed kurdavad hingamis-häirete ja valusa kurgu iüle. Arstid oii soovitanud olla majades ning viibida .väljas nii väiie Mi võimalik. Viimase paari aast^ jooksul on"Los Angelesi „talved" olnud sademeterohked ja selletõttu ümbritseyateil, mägedel on kasvanud paks :|^oõsastik, mis nüüd mitmekuise kuivuse järgi praksatab põlema igast väikse-niast leegist. Kõik riigimetsad ja pargid;mägedes on praegu suletud telgi- ..täjatele.- Arvestatakse, et' Los Angelesi ünibrusets haaras. tuli 60.000 aak-rüisel alal metsa ning- tuletõrjujaid toodi kohale naaber-osariiki-dest ja Isegi idarajraükult. Kõige suurem tulelsahi oli San Gabrieli mägedes, mis põles nädalapäevad ennerri kui tuil saadi: kontrolli alla. • • / •; E i ole kuulda, et eestlastel oleks majanduslikke kaotusi olnud,, olgugi, et kiputakse ka elama mäekülgedel, kus on suurem privaatsus, lius ivaade j a teised plussid, kuid sealjuures alatised ohud nagu suvel tuli ja ussid ning talvel muda ja veeuputused. •, inimesed on aga nõus maksma kalleid kindlüstüši ja kaotuse puhul jälle uuesti majaülesse ehitama. Eesti Päevade lõppedes ei jäänud Los-Angelesi eestlased käed rüpes istuma vaid:pühitseti juubelisünnipäevi mida hakkab üha rohikeoix tulema/sest 1944. aastal pagulateedele asunud kaasmaalased baikkavad juba seenioride r i dadesse jõudma., . Ön k a kurbi sündmusi. Nii käo-kõnelejaiks: oli linnaoõuikogu liige Art -Snyder. Ta toonitas, et Ikes-tatud RahiVaste liikmete kohuseks ön rääkida oma naabritele, sõpradele ja kaastöölistele kommunismi ..ikke ..iail ..elavate .^õudustest. Kahjuks puudus juba teist aastat aktusel eesti lipp. Mis juhtus eestlastest Ikestatud'^ Rahvaste Komitee esindajatega? Seillele ..ei: ,.ole ^vastust:veel saadud. • • Viimasel ajal ei pane- Los Angelesi eestlaste organisatsioonide esimehed ja esinaised enam niipalju rõhku vabadusvõitluse- • l e Taid- veedetakse aega kultuu- , riliste- alade viljelemisega.-.•. Meie kultuuri viljelemisel on kindlasti oma tähtsus, kuid Selile-juures ei tohi" unustada kannatavaid kaasmaalasi kodumaal, unustada neid tuhandeid kes küüditati trellide taga Siberisse ning tuletada vabadele rahvastele meelde Balti riikidele tehtud ülekohust.-: • Juulikuus külastas kä Los Angelesi hiinäainna Anna CShennauit Washingtonist, kes hiljtiyaliti^ maalise rahvusgruppide republi-kaanide iklubi" esimeheks. Tema auks korraldati bankett, millest võtsid osa eestlased, ^ukrainlased, lätlased, hiinlased, korealased, bulgaarlased j a kohalikke amiee-riklastesit rejpublikaanide-^ klubi liikmeid. Anna Chennault tuli üihendrükidesse 20 aastat tagasi leamuyäe kindrali Ghennaull i lesena. Ta alustas õpinguid ameerika ülikooli juures, .kus tal tekkis huvi polütika vastu samal ajal k u i ta kasvatas kahte ilast. Olgugi et ta oli IIBA kindrali lesk, tuli tal igapäefvase tööga alustada oma a\3ikaasa firmas Flying Tiger Airlines. Nüüd ön ta aga omandanud selle -^finna, olles, asepresident ning' seUest finnast ön saanud suurim kaubaveo • lennuliin tJhendriikides..: - V '. VIIVI PIIRISILD /O P T J C A L :S T U D I O; LtC' •; R. SCHMID, saksa optik .. ,, Smr- valik euroopa prilliraame: Zeiss, Rodenstock, Metzler •] Spetsialiseeninijd contact leaside , alal . / ' :: i586: BLOÖR ST. ,W. 1; tänav lääae pool Dundäs'e §ubway'd TELEFON 535-6252 - . • • OB tas I5-aästane Glpn Kaskla, tes n um klikivalitsus... S6e mõjus kavandas 14. Läiäneranniku Eesti nägu põleva tiku M t m i n e kuiva Päevade embleemi, vapra võitluse! raske haiguse - vastu ning paljude kaasmaalaste saatel eestlaste matušepaigale Porest Launi. Nädal pärast Päevi tähistati Los Angelesis Ikestatud Rahvaste, Nädalat tmgari vabadusvõitlejate ausamba ees MacArtuhr pargis, kus: 3o • • * • • Teeme uusi ja parandame vann nii linnas kui ka suvilates Müiime aknaid ja installeerime • WINDOWS BOUNDS : 1916 Queen fe, [Toronto Eoch Mombor offteo Indopendoritly own«d und opoTofod 2670Ä Yonge St. (at Lytton Blvd.).• . Toroiito M4P-2 J5 . : ' Kinnisvara ostu või müügi korral helistage Toomas Mankin, tel. 4874477 kodus 447-2017 heina, sisse, Tolleaegsele Vabaduse platsiile kogunes peagi mitme-kümnetuhande pealine rahva- V.;:Töö!ishulki,-^ /kes-;-, -käitistest üleskuitsete peale välja oleksid tulnud, polnud kuskil.. • Suure osa demonstrantidest moodustasid Venemaalt Eestisse toodud kindlustustöölised, nn. Kaasani üiiõpilased. Olga Lauristin ei mäleta ka "seda seika, et demonstratsiooni j,va!vasid-' ja „toe-tasid" vene tankid ja et kogu see nairriraäng toimus okupeeritud Edasi räägitakse ,/mälestustes" poliitiliste vangide vabastämisest- — mainimata> kuipalju neid vange oli. Vabastati tegelikult paarkümmend spiooni ja teisi taolisi, rohkem neid ei otoudid. Sirbis ja Vasaras 20. 7. avaldäl) Olga Lauristin oma mälestusi 1940. juuriisündmustest. Need oii kantM päsitosest ja .,• valedele. .Laename mõne tsitaadi:, „21. juunil haaras tegutsemis- ,^ähva otsesel j a väga aktüvsel tung kümneid tuhandeid inimesi, osavõtul". Täpsem oleks olnud, Polnud vaja ei pikki kõnesid ega kui rahva otsene osavõtt sõnaohtrat veenmist, et-sõjäsea- asendatud väljendusega: Mosk-duse all hoitud töölishuliki välja vast tulhud eeskirjade kohaselt. tüUa otsustavale demonstratsioo-h i e . . . Varahommikul jõudis kõigisse käitistesse partei - üleskutsie välj a tulla j a kukutada rahvavae'- : ,,Partei iümber oli koondunud mitmetuhandeliikmeiine parteitute aiktiiv." Lause peab varjama tõsiasja, et kompartei liikmete arv o l i vaevalt paarisajale koikku kuivanud: „Pärt.eitud" võeti hiljem osalt parteiliikmeks, need olid enamikus üiejoöksnud nn. jiiunikomjmiunistid. Mõned.aastad hiljem, stalinismi õitseajal (mis nõukogude aj aloos ilusamini , ,isi-kukultusp ajaks" on ristitud) käis nende käsi osaliselt väga halvas- ,;ti.; ^ . Kui nad seda ette-oleksid teadnud^ oleks nende aktiivsus" , juunis ;1940 -d™d- timduvalt . - v ä i k s e m . - . ' . : ^ ^ See ,C(n Olga Laurisitini mälestuste (mis pealkirjastatud; „See oli ülev aeg") reaalne tagapõhi. LÄIiMÄLIISTULISED PEOKINGÄb m M t . Pleasant M . , Toronto, Oii;M4S2Nfl Telefon 487-408S 7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO 1 plokk läänepool Jane'1; BlooH lähedal) TEL.76&-9535 TELLIMISTE J Ä R G I - 03031 EESTI A L U M I I N I U M K O M P A N II ^Tütab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina tööde peale (aluminiumsiding). Neljaa väirVK ali veerennid ilma itkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine Töö kiire ja torali^. e.ÖSSO, tel. 884-4558 ja 832-2238, Richmond Hili, Ont Met. Uc. nr. B 888 Rein Moora — Evald Uustala (sellest 64 lk. fotosid) — Hind $14.00 pluss .1 ' ^ ; Johan Fitka: Koheselt pärast Eesti Vabadussõda kirjütättid mäleštiis]r&&inao «värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail 1914-4919. Raamat ilmus 1972.^ 237 lk* — Hind $8.80 pluss 50 centi saateknli oma võõrrahvnsest Eesti võitluse totviastamiseks Evald Uustalu Hind $7.00 pluss 50 c saatekulu MÜÜGH. VABA EESTLASE TALITUSES Kopenhaageniülikool ja rahvamuuseum ön kogunud materjali näituseks „Världens kvinnor — Kvinnorš världar" (Maailma naised — naiste maailmad). Näitus, mis äsja oli Göteborgis, kirjeldab ulatusliMilt naiste asendit ja elutingimusi arengumaades. Üritus toob esile eriühiskondade jä kollektiivide muntumispiFotsessis esin^ vaid probleeme, mis mõJEtavat tugevasti ka naise koMa Ja hakkasid juimipööret kiiresti täituma vangidest, feeda Juba õigusega saab nimetada poliitilisteks. Kõik hiljem toimuv, natsianäli- >õiki mehaanilisi parandn^sf (mitte kwetöid) nn mnfofth' Avp./ T e l B91;-^SS . RISTO SAAKEmniRTA. seerimised jne, olevat toimoinud r,^^^,^^^^^^^^^^ Naise ülesanne kõigis ühiskondades on sama: töötamine ja laste sünnitamine ning kasvatamine, aga naise elutingimused on erinevais ühiskondades erinevad. Ka tööd ja laste sünnitamist ei arvestata kõikjal samal viisil. Sellest on maailmas vapustavaid näiteid. Traditsioonilises ühiskonnas oH naisel tähtis lUesanne sünnita- ; mine.- -;. Raha- jä turumajanduse jõusse pääsemisel naine sageli lepib väiksemaga, investeerides öma mehe koolitamisse varanduse, lastes seda. väljaspool kodu edasi õppida. Naine omalt poölt kodusena ja perekonna eest hoolitsejana ei ole saanud samal määral vastu võtta ühiskonnas olevaid uusi mõ- Ajalise uuenemisega tuleb lisaks tehnilisi abivahendeid j a näit. on tervishoidlikud olud paranenud. Laste surnia vähenemisel on suur tähendus. Kuid arenguga tuleb uusi probleeme, laste ja kodu hoidmine päevase teenistustööi kõrval takistab naisi aMvselt osa võtmast ühiskonna aj-enemisest. Mitmekülgne tutvumine naise positsiooniga näitusel oli olnud tutvumise väärt. See ei ründa ega süüdista, aga räägib üsnagi paüju, oma põhjamaistele kaasõdedelfi. Naise väärtuse arengust annab pildi järgmine tabel: Giria-ma suguharu juures Keenia rannikul maksis naine 19Qi). aastal kott hirsi ja mõned kõryitsapu-deli täied hirsiõlu. Kuid siis, kui hakati kasvatama kookospähkleid, tuli juba maksta 8 lehmikmuÄat ja üks pull ehk; viimase väärtuses pälmiviina. Kuid arenguga tõusis naise hind, juba nõuti naise ee^t 12—15 leh-mikmullil^ at ja ül^s pull ehk viimase puudumisel 100 dollarit. Ja süs hakatigi naise väärtust rahas mõõtma, kuni areng on selle hinna • tänapäeval tõstnud 600 dollarile. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09--27-05
