1979-09--25-03 |
Previous | 11 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 71 r r.:.L li tegemist rab-se küsimusega iste Organisat- Ides möödunud ;s peaks esin- Lütunud Käbinis — kas või-kommunistliku re^hümi esiii-li okupatsioonile asemele pan-riistlikud hüpik-tsas on peami-lituci uus diktaa-ir olid kõvad lailmaorganisat-klitiiste komisjö- |id, Hüna, Ecua-legal j a Belgia rezhiimile völi- N.Liit^ Kongo kile vastu. Küsibki lõplikult l a - leb tõenäoliselt itunud Rahvaste fiskogu koosole-selles, etsÜEi linult jiuiidilise jrvÕimude süm- Ifa ühele või tei-rezhümUe, vaid ^gava moraalse ümber keeruta-maailmaorgani-nedas yalgits6s [nendele suurrii- (või teise Kam-iKtliku rezhiimi tavad. Kambodz-itamisel ei saa jtidest j a unusta- Is võimult tõrjutus oli üks õud- |d ja julmemaid laailma ajalugu Il ajal tuleb ka iKambodzha val-poolt ette lüka-ole Õiged Kam- Ivaid teenivad ai-bdude huvisid. Id võtavad Poi li suhtes Liitu- Organisatsioonis siis tekib para-kuhu jäävad briirfsiibid, mida -aüüab alati alla nillisesse hauda la inimõiguste leeriklased anna-iPol Poti taolisele ei oleks õigem nunistid Liitunud [satsioonist välja It vakantseks fät> >tsa tuleb tõeline IKambodzha rah- )etuse ning feelle- Imiljonite süütute uuTükide omava-rahvus vahelise! lata omaette võita sellel män-fd j a oma piirid. Nr. 71 1979 — TueiSday, Se(ptemb€*r 25, ST 29. j a 30. sept. 493-7231. 6o 7. j a 8. tel. 481-S834. dr. Ä. Mae, tel. M. KimstÄ Joam Saamüt To-ron/ tost, Ikes mõni aeg tagasi siirdus piihikepalgajle, wttis (niüüd vastu koha ameerika suurettevõtte Procter & Gamble diagriamimi-de jadeikoratiivsiete plakatite iku-jundajana. Säinas ettevõttes töötab pikemat aega ka kunstnikust poeg Ä^ti, kes on ettevõttes pa- Juunikuisel Tallmn Festivali! y a M Miss Tallimiaks Hamiltonis elav eesti tütarlaps Saisan Suit, kes koos tiitliga sai H . Kivi reisilpiiroö poolt Mmgituseks tasuta lennusõidu Kopenhaagenisse. Enne lahkumist andis Tallinn Festivali Juhatus talle ka $500•reisirahaks. Ta augustis oma võidetud reisile ja naasis nüüd elainuste Ja tähelepanekuterikkaiia. Äsjasel Tallinn Festivali korraldajate koosvübimiseS hetkeks temalt mxiljete üle'pärida.' .••••^' ;.• • Susan Suit on väga rõõmus, et" ta valiti Miss Tallinna tiitli omajaks. See toi ta Torontos eestlaste, eriti noorte foökusse, aodis talle mingisuguse koha eesti ühiskonnas. Ta ütleb, et näeks heameelega, kui eesti OTganisatsioonid rakendaks teda Miss Tallinnana oma üritusil, mUlega jää/ks uutele tiitli kandjaile juba ette teadmine nende osast ja kohustustest siinses eesti ühiskonnas. „Tahaksin oUa rohkem eestlaste üritusil Miss Tallinnana", ütleb särasilmne Süsai. (Algus lk. 2) Rootsis on oma sõma siud: K)tsialistide ja kommunistide pahempoolne blokk s!ai parlanien-divalimištel järjekordselt lüüa. Kuigi see lüüasaamme olii väga Mapp andis see otsustava hoob! sotsialistide parteUe, kes rast kolm aastat keÄud opositsioonis olekut jälle võimu juurde tagasi tulla. Seekordme kaotus valimistel tahendab i a sotsialistide kontroversiaalse juhi Olof Palme hülgava polütilise karjääri lõppu ming tema asendamist uue ja populaarsema polütikuga. fundub, et Olof Palme väljakutsuv ja iilbe Ühetfärükide vastane polütika Vietnami sõja aja! oli lüga isegi Rootsi valijatele. Mõlemate poolte tagasihoidlikkus valimiskampaania ajal näitab, et nii sotsialistid kui kodanlased parteid panid lauasahtlisse kõik need probleemidj m^s võiksid rahvamasside hulgas vastuolusid tekitada ja valimiskampaaniat kahjustada. Nü hiiliti vaikselt mpöda Rootsis vä^a olulisest tuumajõu-jäamade probleemist ning veeretati otsuse tegemine tuleval aastal toimuva rahvahääletusega rahva kaela. Vargsel sammul mmdi mööda ka sotsialistide poolit varem üles^^tõstetud ettevõtete ametiühingutele üleandmise küsimuses, mir da isegi Palme ise ei julgenud valimiskampaania ajal puudutada. Ehkki valimistelt tulid suurima võiduga välja konservatiivid, ei tähenda see ekspertide arvates kaugeltki Rootsi heaoluriigi susteer mis suuremate muUdatuste tegemist. E i — vaid. arvatakse Isegi, et sotsiaalsed reformid tulevad veelgi süvendamij^ele ja laiendamisele; Asjatundjad kalkuleerivad, et feodanliste parteide edu äsjastel valimistel oligi tingitud sellest, et nad ei hakanud oma kolm aastat kestnud valimise perioodil heaoluriigi väljammekuid kikku tõmbama väid Jagasid raha isegi lahkema! käel kui seda tegid sotsialistid. Statistilised arvud kinnitavad, et väljaminekud Rootsi sotsiaalhoolekandele ja heaolu toetustele on viimase kolme aasta jooksul kodanliste -parteide võimuloleku ajal 20 protsenti suurenenud. Sama ajavahemiku jooksul kasvap Sotsiaalkindlustuse Nõukogu 26-es piirkondlikus büroos ametnike arv endiselt 12.7fl@-lt 16.200-le. Kuid samal ajal oti ka elukallidus tunduvalt tõusnud kuna näiteks pakk sigarette maksab üle 2 doüari, pudel viskit üle 21 dollari j a gallon bensiini umbes 2 dollarit. Huvitav, et valimistel räägitfi ainult .sotsiaalhoolekande suurendamisest, kuid keegi ei tahtnud kõnelda sellest kuhu see süsteem oma suurte väljaminekutega lõpuks välja viib. Paljud rootslased Imrdavad, et nad maksvad 50 prot-sipnti oma sissetulekust tulumaksuks, mis pidurdab isiklikku initsiatiivi ning kasvatab inimesed tõöpõlguriteks. Kuid i i i ! kaua kui poliitilised parteid on yeendunud, et heaoliisüsteem toob neile rohkem toetajaid valimiskastide Juures, jatkatatee selle süsteemi süvendamist. Süsteemiga kaasuvate pahede likvideerimine jääb praeguste poliitikute järeltulejate mu- ". reks ja hoolelks. Seda soovi ongi juba mõnel määral arvestatud. Toronto B i s s i - ja Ästoliklubi on ta kutsunud oma 17. novembrü korraldatavale' peole. Seal Miss Tallmn esindaks eesti noorust. Mida ta koges aga vias, kuhu ta lendas, selle ütleb ta, et kõik oli väga kaunis ja elamustöbüllane, pealegi kui sugulased teda otse nagu kätel kandsid ja ringi sõidutasid. Esimene-päev läks Taanis, sealt sõitis edasi Stõkholmi, kus vübis mõned päevad ja siis sõitis . PÕhjarJtootsi Umeässe, kus sugulased vüsid ta autoga rte See oli tore sõit Norra mä; ööbiti telkides. Amult öösel läks jahedaks ja teisel päeval ostis ta põhjapõdra naha, et nagu laplane sooja naha all magada. Käidi Narvikis, sealt sõideti põhjapoole, mindi üle piiri ka Soome ja siis algas sõit jälle lõunasse Göteborgis oleva tädi juurde. Selle sugulaste hõlma all oleku tõttu pole ta kogenud Rootsi kõr- Möödunud kolm^ ^htul toimus Tartu Goliege'is süvis© Tallinna FestiyaUqrgäÄ ja abüiste koosvübimine, mi-lest üle vüekümne inimese osa võtsid, õhtu mõte oli tänada Tallinna Festivali tegelasi ja kaasaaitajaid tehtud töö eest, aga ks võimalus omavaheliseks mõtete vahetamiseks, et säiluks koos» töövaim uu^s algatuseks, õhtu ametlikus osas Tallmna oma peale, õlles teadlik, et tal cm Festivali kavalise Osa juhataja palju «õprii, ikes ei keeldu abista- Ovo Kittask ütles, et tänane õhtu mast. on tänuks ja (korraldatud loptu^ ses, et tuleval aastal samtäd tublid kaastöölised on jälle abiks. vA. Kittaislk mainis, eitita Eestlast© Kestaiõuikoga Kanadas^ juhatuse köosoleikult, kus otsustati tuleval aastal jälle Karavani-pidustuše raames teaasa teha Tal-" liram paviljonina. Ta- et ta.et mõtle tulekuna ta tahtis see-köird eestlaste traditsioonilist suvepidustust jätkata sündmu^^ sega, mil on eestlaste hulgas !e konraldämisest osa võtta,' sest „tänu t^e läks kõSls hästi korda ja igale antiikse tanutär heks ja mälestuseks Maasist joögikami Täühma Teisena Tallinna' FestivaU esimees Jaak Järve avaldas omalt poolt isIlÄiku tänu. T a meenutas, et Tallinna Festivali korraldamine otsustati vümasd hetkel, Smi kuuldi, et osavõtt KaraAranist on ära öeMud. T a ütles, et võttis siis pidustuse organiseerija üleanded geid hotelli: ega toiduhindu. Kuid sealne elu on kallis, mida igal sü-mapilgul võis märgata. Kuna ta enne sõitu tegi hoolikalt tööd ja kogus reisiraha, sellele lisandus veel. Tallinn Festivalilt saadud summa, siisiull ta täiesti omadega:'välja. Kõik kokku aga andis toreda meeldejääva puhkusereisi. jätkub ta õppimine Mo-hawk eollege'is Brantfordi haigla juures õekutse omamiseks, miUe^ ie on jätkuks ettenähtud tuleval sügisel õppetöö Wmnipegis. , Tänavune suvi on -ta Miss Tallmna tiitliga viinud perekonnaajar-kirja „Triinu-' kaanele,;ta on leidnud palju gõpru eesti noorte hul- Eösmäik oli esätlasi tooikiku tuua J Ta.ütles, et sellega on ibema ülesanne täidetud ja miajandu^juht annab oma aruande oiktoobris. Kukitkõikiäks vöga häi^ na imviljon pole kunagi Jcünmo päevaga nü palju kokku toanM (publikut ja sissetulekut) k u i Tal° linna Festival nelja päevaga, õhtuks õli Piret Komi v a t o n i^ niud külma laua, majandusjuht; Tõnis Birkmbaum tuletas meeldöj oona f€istwalia«gset tegeviMp kunstnjl? Aixts V valmistas tasuta igast koosolijast kairikatuii-r i j a kohale saabus k a äsjaj Eu-* roõpari^isilt naasnud i^iavasil-maline Miss Tallinn — Š U 2 ^ Süit gas ja tahaks vastutasuks mida; ühiskonnale. tänutundes teha ka eesti ' •: STOKHOLM: (EPL): •— Moskva olümpiaad, ku juneb) tohutuks propagandaüdtuseks ja selletõttu tuleks olümpiaad vüa mõnele teisele maale, ütles tuntud vene teisitunõffeja Vladimir Bukovs-ki„ kui ta Ida-EuröopaSolidaarsuskönütee kutsel Rootsit Milastäs.,— Eriti häbematu on asjaolu, et nõukogude juhid on paigutanud osa oümiaadist olmpeeritud territooriumidele, muuhulgas Ees» soovivad nad säMa.rahvusvaheHst tunnustust^o ; ; , Samuti õpetatakse umbes 2000- siis veetakse teda kürabis. K u i tal le noorele, kuidas välismaalas-: on liiga hea olla, siis vüakse teda •tega läbi käia ja neile jätta po- poilitseiautos. Ja k u i m e välismaa- Bufeovski esines neljal suurel m i i t i n g Rootsis: Stokholmis, Göteborgis, Malmös ja Uppsalas. Kokku õli kuulajaid umbes 1100, keskmiselt oli igal mptiiigul üle 270 kuulaja. Peale avalike mütin-gute kohtas Bukoyski palju ajakirjanikke, kirjanikke, mõnda psühhiaatrit, oma kirjaistust ja palju vanu sõpru. ^Eriti rõõmus oli ta selle üle, et ta sndine vangikongikaaslane , Gunars Rodeteda lennuväljal :; vastu võtti?' koos' oma natse Ja —Mõned usuvad, et olümpiaad tähendab rahu j a iSÕprust,, ütles Bukovski. Aga tuleval olümpiaadil on ainult kaks eesmä;rki — propageerida nõukogude polüti-iist; süsteemi j a teenida N. Ludule väärtuslikku välisvaluutat. Ärge arvake, et lehed olüpiaadist halvasti kurjutavad. Ma olen USA arhiivides uurinud, mida USA lehed 1936 Hitleri olümpiaadi kohta kirjutasid. Peagu kõik artiklid olid kirjutatud väga positüvses ;toonis. • • • ., , -^Moskvasse lastakse iga -päev ainult 25.000 üiimest ja nad ei tohi kauemaks 'kui kofmeks päevaks jääda sinna, Enne olümpiaadi saar detakse aegsasti kõik tuntud teisitimõtlejad ihmiast välja, et ühelgi turistU poleks võimalust nendega kokku puutuda. . •: sitiivset muljet-süsteemist. . v ' Teine - tähtis teema Bukovski kõnedes oli psühhiaatria kuritair-vitaomne N. Iiidu3: ' Hetkel on vähemalt 2000 isikut N. Liidus poliitilistel ipõhjustel paigutatud psühhiaaitrilise sundravi alla. Meil on täpseid andmeid umbes kahesaja Isiku kohta. Bukovski on krütiline lääneriikide suhtes. Ta on SAUr i l - e mš-tu, ikuna USA-1 pole mingit võimalust seda kontrollida. Vastupanu N. Liidus kasyab Bukovski järgi. Nüüd enam ei loeta le sõidame, sõidame, tankidega. Teisel koosolekul küsiti sotsialistliku opositsiooni kohta: — Ma pole sotsialistliku opositsiooniga kokku puutunud, yõib-õlla võiks ühte isikut lugeda soit-' sialistiks, nimdlt Medvedevit. Aga ta ise 'peab ennast kommunistiks jia mitte teisitimõtlejaks. Tegelikult olen ma läänes kohanud hoopis rohkem kommuniS" tekul N. Liidus.- . 21. augustü avas Stdkholmi Eesti Lasteaed jälle oma uksed. Endine ^ lasteaia juhataja E m a Klemmer bn läinud penÄioniJe ja uueks juhatajaks on määratud Süvi Somp, kel on abilisteks õie Heinoja ja Yvon© Luimüa; kevadeks saadakse veiel üks kasvataja juurde. Siiani on lasteaeda registreeritud umbes 50 last. Kuna ruumid on kitsad, pole lastel võimalik lasteaias viibida kõik nädalapäevad, : ülimalt kolm saab laps nädalas seal olla. Root-. sis kehtivate normide kohaselt ei lubata rohkem k u i 18 last ühekorraga lasteaeda, mistõttu praegu ootavad mitmel lapsed järjekor-e sunni{ V4B4 EESTLANE" ras võimalusi lastöaeda saamiseks. Lasteaed võtab vastu lapsi kolmandast eluaastast. Põhikirjas on öeldud, et laps peab eesti keelt valdama, kuid laupä^ti võetakse vastu ka neid, kel eesti keel oa peaaegu olematu. K u i d siis kestab mäng ainult koüm tundi tavalise seitsme tunni asemel. Otsest eesti päeva keele õpetust lasteaias ei esine, lapsed tundsid selle vastu nii väikest huvi, et see osutus võimatuks. Selleasemel räägitakse eesti keelt mängude ajal, mülega õppimine kuulub mängu juurde. tarniTvjKirrm^y"^'^""iii"-f'<»a«»gHH-irHapmm^:-^t\aTr.-^''a»^Q^.'va^ Maksab Kanadas:. teisitimõtlejaid kümnetes: või sa-. ^^^^^ dades/Nüüd on neid.miljoneid.i^!^^ , , , . E r i rühmad on alustamid tihedat I"""f.^^^F^ — Mult küsitakse mõnikord, mis ma arvan «sotsialismist inim- Ma vastan nagu tei- Inimliku koostööd. Usklikud, inimõiguslased j a vähemusrahvused on hakanud ühiselt võittema. sotsialismist võin meeleldi loobuda. ^ : • ' Bukoväki on avaldanud raamatu rootsi koeles — ,,Ooh vinden Katsed' vabu • ämettüMnguid. vander igen'^ 'See: on •.raamatu-luua on. N. Liidu juhtkoiimtale kauplustes läbi müüdud aga mõ-eriti ohtlikud. , nes;kohas^on seda võimahk ;v©el^ ^/^^.^ ' saada. Hind'on sküll kõrge — 95 N. Liit on ennast kaua >aega nime- krooni - aga raamatu 500 1 ^ tamid töölisriigiks. Kui töölised fcülge cm seda väärt. : Insurance Agency 23 WESTMORE- Br., Saite 200" • , Rexdale, Oiat. M9V 3YT Tel. 7454622 hakkavad aktiivset vastupanu tegema, isiis on seda võimatu uskuda ka kõige suurimal nõukogude sõbral. Bukovski ei usu, et Brezhnevi sumi võib olukorda N. Liidus mõjutada: ' -. — Olukord on halb, aga see ei sõltu mõnest üksikust isikust vaid süsteemist. Pärast tema suraia (EPL/ÜI) $35- K ' 5 R I P O S T I G A üSA-a; $30v $15. LENNUPpSTSGÄ ülemere-mäaöessej Aastas $69,—, poolaastas $343, veerandaastas $18.-° Aadressi muudatus 40 centi. üksiknumbri hind 40 centl. • Kamaia. aadressidele.palume märHda,J>OSTÄL CODE" Ja USA aadressidele ;,ZIPCODE" Fangatshekk või posti rahakaart Idrjutada ^ 1^^ tuleb mõni muü samasugune isik. Süsteem pole Breahaevi isiku produkt, vastupidi on Brezhnevi isik süsteemi produkt. Keegi ;küsis koosoileikul Bukov^- kilt, miks elamistase on nii madal ja miks inimestel pole autosid. Bukovski vastas: • — Meil liigub järgmine liäli: Nõukogude inimesel pole autot vaja. -Kui tal on liiga halb- olla,- Avakoondus toimub neljap. õhtul, 4. okt. kell 7.0Ö Peetri kiriku saalis. Noored paluvad vanematel avakoondusest kindlasti osa võtta, ser on kasuks noortetööle. Uutel her iestel palutakse registreerida hellakeste juhile, Ingrid Eütfile, itel. 889-1Ö83, gaididel ja vanemgai-didel Rita; Valter'üe, tel. 759-2405. Kc ' : i võib registreerida Ellen Kl^ i'le, tel. 2254543. Registreerida võib ka avakoon-dusel. Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates „ _.. 1 9 7 - 1 . Tellimise katteks lisan $ siinjuures rahas 7 tshekiga / rahakaardiga. (Baha saaft® mmM r •
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September , 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-09-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e7909 |
Description
Title | 1979-09--25-03 |
OCR text | Nr. 71 r r.:.L li tegemist rab-se küsimusega iste Organisat- Ides möödunud ;s peaks esin- Lütunud Käbinis — kas või-kommunistliku re^hümi esiii-li okupatsioonile asemele pan-riistlikud hüpik-tsas on peami-lituci uus diktaa-ir olid kõvad lailmaorganisat-klitiiste komisjö- |id, Hüna, Ecua-legal j a Belgia rezhiimile völi- N.Liit^ Kongo kile vastu. Küsibki lõplikult l a - leb tõenäoliselt itunud Rahvaste fiskogu koosole-selles, etsÜEi linult jiuiidilise jrvÕimude süm- Ifa ühele või tei-rezhümUe, vaid ^gava moraalse ümber keeruta-maailmaorgani-nedas yalgits6s [nendele suurrii- (või teise Kam-iKtliku rezhiimi tavad. Kambodz-itamisel ei saa jtidest j a unusta- Is võimult tõrjutus oli üks õud- |d ja julmemaid laailma ajalugu Il ajal tuleb ka iKambodzha val-poolt ette lüka-ole Õiged Kam- Ivaid teenivad ai-bdude huvisid. Id võtavad Poi li suhtes Liitu- Organisatsioonis siis tekib para-kuhu jäävad briirfsiibid, mida -aüüab alati alla nillisesse hauda la inimõiguste leeriklased anna-iPol Poti taolisele ei oleks õigem nunistid Liitunud [satsioonist välja It vakantseks fät> >tsa tuleb tõeline IKambodzha rah- )etuse ning feelle- Imiljonite süütute uuTükide omava-rahvus vahelise! lata omaette võita sellel män-fd j a oma piirid. Nr. 71 1979 — TueiSday, Se(ptemb€*r 25, ST 29. j a 30. sept. 493-7231. 6o 7. j a 8. tel. 481-S834. dr. Ä. Mae, tel. M. KimstÄ Joam Saamüt To-ron/ tost, Ikes mõni aeg tagasi siirdus piihikepalgajle, wttis (niüüd vastu koha ameerika suurettevõtte Procter & Gamble diagriamimi-de jadeikoratiivsiete plakatite iku-jundajana. Säinas ettevõttes töötab pikemat aega ka kunstnikust poeg Ä^ti, kes on ettevõttes pa- Juunikuisel Tallmn Festivali! y a M Miss Tallimiaks Hamiltonis elav eesti tütarlaps Saisan Suit, kes koos tiitliga sai H . Kivi reisilpiiroö poolt Mmgituseks tasuta lennusõidu Kopenhaagenisse. Enne lahkumist andis Tallinn Festivali Juhatus talle ka $500•reisirahaks. Ta augustis oma võidetud reisile ja naasis nüüd elainuste Ja tähelepanekuterikkaiia. Äsjasel Tallinn Festivali korraldajate koosvübimiseS hetkeks temalt mxiljete üle'pärida.' .••••^' ;.• • Susan Suit on väga rõõmus, et" ta valiti Miss Tallinna tiitli omajaks. See toi ta Torontos eestlaste, eriti noorte foökusse, aodis talle mingisuguse koha eesti ühiskonnas. Ta ütleb, et näeks heameelega, kui eesti OTganisatsioonid rakendaks teda Miss Tallinnana oma üritusil, mUlega jää/ks uutele tiitli kandjaile juba ette teadmine nende osast ja kohustustest siinses eesti ühiskonnas. „Tahaksin oUa rohkem eestlaste üritusil Miss Tallinnana", ütleb särasilmne Süsai. (Algus lk. 2) Rootsis on oma sõma siud: K)tsialistide ja kommunistide pahempoolne blokk s!ai parlanien-divalimištel järjekordselt lüüa. Kuigi see lüüasaamme olii väga Mapp andis see otsustava hoob! sotsialistide parteUe, kes rast kolm aastat keÄud opositsioonis olekut jälle võimu juurde tagasi tulla. Seekordme kaotus valimistel tahendab i a sotsialistide kontroversiaalse juhi Olof Palme hülgava polütilise karjääri lõppu ming tema asendamist uue ja populaarsema polütikuga. fundub, et Olof Palme väljakutsuv ja iilbe Ühetfärükide vastane polütika Vietnami sõja aja! oli lüga isegi Rootsi valijatele. Mõlemate poolte tagasihoidlikkus valimiskampaania ajal näitab, et nii sotsialistid kui kodanlased parteid panid lauasahtlisse kõik need probleemidj m^s võiksid rahvamasside hulgas vastuolusid tekitada ja valimiskampaaniat kahjustada. Nü hiiliti vaikselt mpöda Rootsis vä^a olulisest tuumajõu-jäamade probleemist ning veeretati otsuse tegemine tuleval aastal toimuva rahvahääletusega rahva kaela. Vargsel sammul mmdi mööda ka sotsialistide poolit varem üles^^tõstetud ettevõtete ametiühingutele üleandmise küsimuses, mir da isegi Palme ise ei julgenud valimiskampaania ajal puudutada. Ehkki valimistelt tulid suurima võiduga välja konservatiivid, ei tähenda see ekspertide arvates kaugeltki Rootsi heaoluriigi susteer mis suuremate muUdatuste tegemist. E i — vaid. arvatakse Isegi, et sotsiaalsed reformid tulevad veelgi süvendamij^ele ja laiendamisele; Asjatundjad kalkuleerivad, et feodanliste parteide edu äsjastel valimistel oligi tingitud sellest, et nad ei hakanud oma kolm aastat kestnud valimise perioodil heaoluriigi väljammekuid kikku tõmbama väid Jagasid raha isegi lahkema! käel kui seda tegid sotsialistid. Statistilised arvud kinnitavad, et väljaminekud Rootsi sotsiaalhoolekandele ja heaolu toetustele on viimase kolme aasta jooksul kodanliste -parteide võimuloleku ajal 20 protsenti suurenenud. Sama ajavahemiku jooksul kasvap Sotsiaalkindlustuse Nõukogu 26-es piirkondlikus büroos ametnike arv endiselt 12.7fl@-lt 16.200-le. Kuid samal ajal oti ka elukallidus tunduvalt tõusnud kuna näiteks pakk sigarette maksab üle 2 doüari, pudel viskit üle 21 dollari j a gallon bensiini umbes 2 dollarit. Huvitav, et valimistel räägitfi ainult .sotsiaalhoolekande suurendamisest, kuid keegi ei tahtnud kõnelda sellest kuhu see süsteem oma suurte väljaminekutega lõpuks välja viib. Paljud rootslased Imrdavad, et nad maksvad 50 prot-sipnti oma sissetulekust tulumaksuks, mis pidurdab isiklikku initsiatiivi ning kasvatab inimesed tõöpõlguriteks. Kuid i i i ! kaua kui poliitilised parteid on yeendunud, et heaoliisüsteem toob neile rohkem toetajaid valimiskastide Juures, jatkatatee selle süsteemi süvendamist. Süsteemiga kaasuvate pahede likvideerimine jääb praeguste poliitikute järeltulejate mu- ". reks ja hoolelks. Seda soovi ongi juba mõnel määral arvestatud. Toronto B i s s i - ja Ästoliklubi on ta kutsunud oma 17. novembrü korraldatavale' peole. Seal Miss Tallmn esindaks eesti noorust. Mida ta koges aga vias, kuhu ta lendas, selle ütleb ta, et kõik oli väga kaunis ja elamustöbüllane, pealegi kui sugulased teda otse nagu kätel kandsid ja ringi sõidutasid. Esimene-päev läks Taanis, sealt sõitis edasi Stõkholmi, kus vübis mõned päevad ja siis sõitis . PÕhjarJtootsi Umeässe, kus sugulased vüsid ta autoga rte See oli tore sõit Norra mä; ööbiti telkides. Amult öösel läks jahedaks ja teisel päeval ostis ta põhjapõdra naha, et nagu laplane sooja naha all magada. Käidi Narvikis, sealt sõideti põhjapoole, mindi üle piiri ka Soome ja siis algas sõit jälle lõunasse Göteborgis oleva tädi juurde. Selle sugulaste hõlma all oleku tõttu pole ta kogenud Rootsi kõr- Möödunud kolm^ ^htul toimus Tartu Goliege'is süvis© Tallinna FestiyaUqrgäÄ ja abüiste koosvübimine, mi-lest üle vüekümne inimese osa võtsid, õhtu mõte oli tänada Tallinna Festivali tegelasi ja kaasaaitajaid tehtud töö eest, aga ks võimalus omavaheliseks mõtete vahetamiseks, et säiluks koos» töövaim uu^s algatuseks, õhtu ametlikus osas Tallmna oma peale, õlles teadlik, et tal cm Festivali kavalise Osa juhataja palju «õprii, ikes ei keeldu abista- Ovo Kittask ütles, et tänane õhtu mast. on tänuks ja (korraldatud loptu^ ses, et tuleval aastal samtäd tublid kaastöölised on jälle abiks. vA. Kittaislk mainis, eitita Eestlast© Kestaiõuikoga Kanadas^ juhatuse köosoleikult, kus otsustati tuleval aastal jälle Karavani-pidustuše raames teaasa teha Tal-" liram paviljonina. Ta- et ta.et mõtle tulekuna ta tahtis see-köird eestlaste traditsioonilist suvepidustust jätkata sündmu^^ sega, mil on eestlaste hulgas !e konraldämisest osa võtta,' sest „tänu t^e läks kõSls hästi korda ja igale antiikse tanutär heks ja mälestuseks Maasist joögikami Täühma Teisena Tallinna' FestivaU esimees Jaak Järve avaldas omalt poolt isIlÄiku tänu. T a meenutas, et Tallinna Festivali korraldamine otsustati vümasd hetkel, Smi kuuldi, et osavõtt KaraAranist on ära öeMud. T a ütles, et võttis siis pidustuse organiseerija üleanded geid hotelli: ega toiduhindu. Kuid sealne elu on kallis, mida igal sü-mapilgul võis märgata. Kuna ta enne sõitu tegi hoolikalt tööd ja kogus reisiraha, sellele lisandus veel. Tallinn Festivalilt saadud summa, siisiull ta täiesti omadega:'välja. Kõik kokku aga andis toreda meeldejääva puhkusereisi. jätkub ta õppimine Mo-hawk eollege'is Brantfordi haigla juures õekutse omamiseks, miUe^ ie on jätkuks ettenähtud tuleval sügisel õppetöö Wmnipegis. , Tänavune suvi on -ta Miss Tallmna tiitliga viinud perekonnaajar-kirja „Triinu-' kaanele,;ta on leidnud palju gõpru eesti noorte hul- Eösmäik oli esätlasi tooikiku tuua J Ta.ütles, et sellega on ibema ülesanne täidetud ja miajandu^juht annab oma aruande oiktoobris. Kukitkõikiäks vöga häi^ na imviljon pole kunagi Jcünmo päevaga nü palju kokku toanM (publikut ja sissetulekut) k u i Tal° linna Festival nelja päevaga, õhtuks õli Piret Komi v a t o n i^ niud külma laua, majandusjuht; Tõnis Birkmbaum tuletas meeldöj oona f€istwalia«gset tegeviMp kunstnjl? Aixts V valmistas tasuta igast koosolijast kairikatuii-r i j a kohale saabus k a äsjaj Eu-* roõpari^isilt naasnud i^iavasil-maline Miss Tallinn — Š U 2 ^ Süit gas ja tahaks vastutasuks mida; ühiskonnale. tänutundes teha ka eesti ' •: STOKHOLM: (EPL): •— Moskva olümpiaad, ku juneb) tohutuks propagandaüdtuseks ja selletõttu tuleks olümpiaad vüa mõnele teisele maale, ütles tuntud vene teisitunõffeja Vladimir Bukovs-ki„ kui ta Ida-EuröopaSolidaarsuskönütee kutsel Rootsit Milastäs.,— Eriti häbematu on asjaolu, et nõukogude juhid on paigutanud osa oümiaadist olmpeeritud territooriumidele, muuhulgas Ees» soovivad nad säMa.rahvusvaheHst tunnustust^o ; ; , Samuti õpetatakse umbes 2000- siis veetakse teda kürabis. K u i tal le noorele, kuidas välismaalas-: on liiga hea olla, siis vüakse teda •tega läbi käia ja neile jätta po- poilitseiautos. Ja k u i m e välismaa- Bufeovski esines neljal suurel m i i t i n g Rootsis: Stokholmis, Göteborgis, Malmös ja Uppsalas. Kokku õli kuulajaid umbes 1100, keskmiselt oli igal mptiiigul üle 270 kuulaja. Peale avalike mütin-gute kohtas Bukoyski palju ajakirjanikke, kirjanikke, mõnda psühhiaatrit, oma kirjaistust ja palju vanu sõpru. ^Eriti rõõmus oli ta selle üle, et ta sndine vangikongikaaslane , Gunars Rodeteda lennuväljal :; vastu võtti?' koos' oma natse Ja —Mõned usuvad, et olümpiaad tähendab rahu j a iSÕprust,, ütles Bukovski. Aga tuleval olümpiaadil on ainult kaks eesmä;rki — propageerida nõukogude polüti-iist; süsteemi j a teenida N. Ludule väärtuslikku välisvaluutat. Ärge arvake, et lehed olüpiaadist halvasti kurjutavad. Ma olen USA arhiivides uurinud, mida USA lehed 1936 Hitleri olümpiaadi kohta kirjutasid. Peagu kõik artiklid olid kirjutatud väga positüvses ;toonis. • • • ., , -^Moskvasse lastakse iga -päev ainult 25.000 üiimest ja nad ei tohi kauemaks 'kui kofmeks päevaks jääda sinna, Enne olümpiaadi saar detakse aegsasti kõik tuntud teisitimõtlejad ihmiast välja, et ühelgi turistU poleks võimalust nendega kokku puutuda. . •: sitiivset muljet-süsteemist. . v ' Teine - tähtis teema Bukovski kõnedes oli psühhiaatria kuritair-vitaomne N. Iiidu3: ' Hetkel on vähemalt 2000 isikut N. Liidus poliitilistel ipõhjustel paigutatud psühhiaaitrilise sundravi alla. Meil on täpseid andmeid umbes kahesaja Isiku kohta. Bukovski on krütiline lääneriikide suhtes. Ta on SAUr i l - e mš-tu, ikuna USA-1 pole mingit võimalust seda kontrollida. Vastupanu N. Liidus kasyab Bukovski järgi. Nüüd enam ei loeta le sõidame, sõidame, tankidega. Teisel koosolekul küsiti sotsialistliku opositsiooni kohta: — Ma pole sotsialistliku opositsiooniga kokku puutunud, yõib-õlla võiks ühte isikut lugeda soit-' sialistiks, nimdlt Medvedevit. Aga ta ise 'peab ennast kommunistiks jia mitte teisitimõtlejaks. Tegelikult olen ma läänes kohanud hoopis rohkem kommuniS" tekul N. Liidus.- . 21. augustü avas Stdkholmi Eesti Lasteaed jälle oma uksed. Endine ^ lasteaia juhataja E m a Klemmer bn läinud penÄioniJe ja uueks juhatajaks on määratud Süvi Somp, kel on abilisteks õie Heinoja ja Yvon© Luimüa; kevadeks saadakse veiel üks kasvataja juurde. Siiani on lasteaeda registreeritud umbes 50 last. Kuna ruumid on kitsad, pole lastel võimalik lasteaias viibida kõik nädalapäevad, : ülimalt kolm saab laps nädalas seal olla. Root-. sis kehtivate normide kohaselt ei lubata rohkem k u i 18 last ühekorraga lasteaeda, mistõttu praegu ootavad mitmel lapsed järjekor-e sunni{ V4B4 EESTLANE" ras võimalusi lastöaeda saamiseks. Lasteaed võtab vastu lapsi kolmandast eluaastast. Põhikirjas on öeldud, et laps peab eesti keelt valdama, kuid laupä^ti võetakse vastu ka neid, kel eesti keel oa peaaegu olematu. K u i d siis kestab mäng ainult koüm tundi tavalise seitsme tunni asemel. Otsest eesti päeva keele õpetust lasteaias ei esine, lapsed tundsid selle vastu nii väikest huvi, et see osutus võimatuks. Selleasemel räägitakse eesti keelt mängude ajal, mülega õppimine kuulub mängu juurde. tarniTvjKirrm^y"^'^""iii"-f'<»a«»gHH-irHapmm^:-^t\aTr.-^''a»^Q^.'va^ Maksab Kanadas:. teisitimõtlejaid kümnetes: või sa-. ^^^^^ dades/Nüüd on neid.miljoneid.i^!^^ , , , . E r i rühmad on alustamid tihedat I"""f.^^^F^ — Mult küsitakse mõnikord, mis ma arvan «sotsialismist inim- Ma vastan nagu tei- Inimliku koostööd. Usklikud, inimõiguslased j a vähemusrahvused on hakanud ühiselt võittema. sotsialismist võin meeleldi loobuda. ^ : • ' Bukoväki on avaldanud raamatu rootsi koeles — ,,Ooh vinden Katsed' vabu • ämettüMnguid. vander igen'^ 'See: on •.raamatu-luua on. N. Liidu juhtkoiimtale kauplustes läbi müüdud aga mõ-eriti ohtlikud. , nes;kohas^on seda võimahk ;v©el^ ^/^^.^ ' saada. Hind'on sküll kõrge — 95 N. Liit on ennast kaua >aega nime- krooni - aga raamatu 500 1 ^ tamid töölisriigiks. Kui töölised fcülge cm seda väärt. : Insurance Agency 23 WESTMORE- Br., Saite 200" • , Rexdale, Oiat. M9V 3YT Tel. 7454622 hakkavad aktiivset vastupanu tegema, isiis on seda võimatu uskuda ka kõige suurimal nõukogude sõbral. Bukovski ei usu, et Brezhnevi sumi võib olukorda N. Liidus mõjutada: ' -. — Olukord on halb, aga see ei sõltu mõnest üksikust isikust vaid süsteemist. Pärast tema suraia (EPL/ÜI) $35- K ' 5 R I P O S T I G A üSA-a; $30v $15. LENNUPpSTSGÄ ülemere-mäaöessej Aastas $69,—, poolaastas $343, veerandaastas $18.-° Aadressi muudatus 40 centi. üksiknumbri hind 40 centl. • Kamaia. aadressidele.palume märHda,J>OSTÄL CODE" Ja USA aadressidele ;,ZIPCODE" Fangatshekk või posti rahakaart Idrjutada ^ 1^^ tuleb mõni muü samasugune isik. Süsteem pole Breahaevi isiku produkt, vastupidi on Brezhnevi isik süsteemi produkt. Keegi ;küsis koosoileikul Bukov^- kilt, miks elamistase on nii madal ja miks inimestel pole autosid. Bukovski vastas: • — Meil liigub järgmine liäli: Nõukogude inimesel pole autot vaja. -Kui tal on liiga halb- olla,- Avakoondus toimub neljap. õhtul, 4. okt. kell 7.0Ö Peetri kiriku saalis. Noored paluvad vanematel avakoondusest kindlasti osa võtta, ser on kasuks noortetööle. Uutel her iestel palutakse registreerida hellakeste juhile, Ingrid Eütfile, itel. 889-1Ö83, gaididel ja vanemgai-didel Rita; Valter'üe, tel. 759-2405. Kc ' : i võib registreerida Ellen Kl^ i'le, tel. 2254543. Registreerida võib ka avakoon-dusel. Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates „ _.. 1 9 7 - 1 . Tellimise katteks lisan $ siinjuures rahas 7 tshekiga / rahakaardiga. (Baha saaft® mmM r • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09--25-03