1979-09--20-07 |
Previous | 7 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m
Nr. 7ö
Saatekulu
1 ' ' ' 85
p IS
l — 40
50 3S
[30
öö
50
4G
. — 25
L50 15
L5O 25
15
15
25
20
.50
RK
1.65 . 40
bc 40
530 40
Lao 20
20
'25 2a
20
40
SO
Lso 13
Li • 40
30
30
m 40
5 . - 40
20
1.50 23
L75 25
4 ^ m
8— ; 40
[2.50 SO
16.20 50
2Ä)
.2.30
4.-
2.25
50
40
ta oma elu pääst-hommikul,
kui koit
kohale, võitles
rega. Keegi ei otsi-rinbeaveril"
peeti ta
selgeks, laev andis
d kaduma minekust
lalvele alles kell 9.45
>mmikul, mil ta oli
ka 19 tundi.'
kartus
M muutusid elutuks,
joolast merev^t tun-
. kopsudesse. Päike
|i-uel päeval juba va-äses
merevees hõõr-
Jhakkasid -nägema i l -
trjul.
l^ogu öö igasuguseid
aakkasin hommiku-mastitulede
helkimi-tin
jälle nende poole
piis, et maste ei ol>
Siis mõtlesin, et kas
fidagi näen, kui selli-
Itused hakkasid sü-ettumused
viisid ta
[usaamisele: ujumist
poole ei saanud
[ina meri kandis teda
iasi. Kamppuri katetele
lebama panna,
is lootussäde: meres
[rk, mis pidi kalasta-
Kamppuri otsustas
mres, ehk kalurid tu-
^asi.
(Järgneb)
••J
^
h
Hr. 7ö
ADVOkMDIE)
ÄDVOKAÄT-NOTAE
Room 1002, Hoyai Trust Tdwes"
Toronto DommioQ Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toroeto
iiig) M5K 1 0
i: 869-177T
24-tundi telefoni valveteenistus
HETHERINGTON, FALLIS
Advokaadid-QOtarM
S65 Bay St., Suiie 401. 3634451
õhtuti 447-2017 või 929-3425"
133 Richmond St. W., Ste
toronto, M5H '2IL3. .
I Tel. 364-7072
wimmmmmm
Ü20
Chartered Accountäaft
5 University Ä^., Šte.^
•Tel..862-7115:. :.,
Toronto, Oni M5 J 2H7
ena
i
s
Ui
CH
• XC
N
SIU
„Vaba Eestlase" toimetuse
talituse asukoliaplaaa
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9--4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega-
KarlÄrro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
. Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. holnin. kella U-ni ja
nädala teise ^ajalehte kuni
map. h(Mnm. kella ll-ni.
KUULUTAMINE .
yÄBÄ EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul $3.25
esiküljel :. - . • ^ _ $^
tagakliljel i $350
9 ' KUULUTUSI VÕTAVAD •
1. Vaba, Eestlase talitus
.135 Tecums^th Street
Telefon 364-7675 ;
Postiaadress: B02 70, :
StTi. C, Toronto 3, Ont
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Lüvandi 251-S495
2. Mrs. Leida Marley
149 Bishcp Ave.
• WilloÄle,;Oiat.; - •
Telefon: 223-0080
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
: MÄKfE NEUMÄNN
Vaevalt keegi oskab sellele nooruslikult
säravale daamile kahek-šatkümmend
helmest keesse lugeda.
Ta ise ütleb, ei saagi, sest ta
on kaks korda sündinud!
Esimest korda 17. sept. 1899.
Teist korda sündis ta 15. juulil
1941, Narva jaamas, kui ta tulest,"
pommidest ja laskemoonast purustatud
vangivagunist välja hüppas.
Nii mitmegi inimese eluloo kohta
öeldakse, et see oii nägu romaan,
mida peaks ainult kii'ja panema.
Seda eriti Marie Neumann'i puhul,
sest väga vähesed on Siberisse
mPJätud loomavagunist pääsnud.
: Ja Marie Neumann .ongi oma
eluroniaäni kirjutanud — mglise
keeles,' lootuses, et saab kirjastada
ja selle .kaudu tutvustada mida
kõike eesti rahvas pidi läbi' elama,
kui kaks kiskjat teda lõhki
kiskusid. : '' „ \ .
,,Säved from Siberia" —. on ar-mastUseromaan.
Ei, mitte tavaline/
Tavaline armastuseromaan on
kokku võetud ühte lausesse, mida
Walter Neumann ütleb oma abikaasale,
kui neid NKVD meeste
vahel vanglasse vnakse: Tänan
armsam! Meie elasime need ,, 18
aastat väga hästi!"
Siis algab uus: romaan vabadu-searmastusest.
Marie Neumann oli 1920—26. a. v
õpetajaks Narva I algkoolis ja vene
keele õpetajaks Eesti. Keskkoolis.
Uue seaduse järele abielupaar
ei tohtinud samas koolis ametis olla
ja Marie -Neumann asus Tartu
ülikoolis õigusteadust õppima. Lõpetas
ülikooli 1929. a. sügisel, töör
tas Narvas vann. adv. abina 1935:
a., mü vastu- võeti vann. advokaadiks.
Töötas iseseisvalt kuni Saksamaale
põgenemiseni 1944. a. augustis.
Abielupaar Neumann'id vangistati
26. juunil 1941. Koju jäi kopsupõletikuga
haige 6-a. tütar, kes
emale saateks lausu: ,,Enia5 ära
näita oma pisaraid-"
. Marie Neumann. kirjeldab vanglaelu
reporteri stiüis, ilma kibeduseta,
ühe inimliku vangivalvuri
käasabü saab t a paar Mr ja vahetada
lapsehoidjaga, kuid peab kirjad
läbiotsimise eel ällaneelama.
Ta pannakse üksikkongi, õhuta
kongis on lämbumine lähedal, kuid
jälle leidub valvur, kes kongi ukse
pisut praotab. Sel ööl avab ta sü-^
dame Jumalale, palub abi ja juhatust.'
Järgmisel hommikul on tal
tagasi võitlusvaim: nõuab kom-mišsarilt;
oma asju tagasi, sest teda
oli arreteeritud, kuid mitte
süüdi mõistetud. Teda süüdistati
salakuulamises. Ta' kohtas mitmeid
inimlikke valvureid, kellede
kasuks ta sakslaste ajal tunnistamas
käis.
Haapsalu 700 aastapäeva pidus- yiakseta, kusjuures kredildisum-tüse
pullul korraldati ka kaks ma tuleb tasuda 36 kuu poksul."
kunstinäitust. Eesti RiiMik K u n ^ . 0
muuseum korrald^^n^^ ^ Kodumaal ei l ^ i mitte ainult pio-nemaa
m ^ u v ^ k i ^ neerid suvelaagris, vaid Tartu r a .
I f?^ "^.^"^It^^^^^^^ Kärima majand saatis nmi-
Mubi We a^l ^uumiavad ja poeg^
toiinus^ka a r u t e h i ^ ^ vad emised väiksemaisse suve-dati
filme kunstntet Jv Voer^
hansust, A i Reindorfist, E. Allsalust
ja R. Tütusest. Külastati ka
A . Laikmaa majamuuseumi Taeblas
j a viidi lille tema kalmule. ,
" ... , •:
Kodumaal oniisna sagedane ka-lapüügieesldrjade
vastu eksimine,
kuigr iga Eesti NSV Kalastajate
Seltsi astuda, soovija peab sooritama
kalapüügieeskirjade tundmise
katsed. Ometi rikuvad seltsi liikmed
püügieeskirju. Imelik ön ainult
tähele panna, et Haapsalu rajoonis
on lubamatult püügilt kinni
püütud- peamiselt Tallinna inimesi,
eriti just vene nimelisi inimesi,
kes vist arvavadj et antud seadused
pole okupantide suhtes kehtivad.
Tänavu pandi kalapüügi keelu
südid nonde veekogude äärde,
kus kalapüi^k oli keelatud, kui aga
südid oli paigale pandud ja esimese
"jõe juurde tagasi jõuti, olid
sealsed keelutahviid juba maha
murtud ja põõsastesse või vette
visatud. Mitmed kinni võetud k a - Juba kolmandat 'aastat teotseb
lastajad äga olevat vabandanud P&lvas luuleklubi, kus liikmeiks
oma eksimust põhjendusega, et
nad. ei teadnudki millise jõe juures
nad kala püüdsid, Kuid kaarte,
kus veekogud oleks niinetatud, ei
tohi inimeste kätte usaldada, need
on N. Liidus sõjasaladuseks.
reisse. Põhjus polnud mitte
neile konmiunistliku kasvatuse
sndmises, vaid Kärkna sigalate v i lets
olukord, kus sigu kasvatatavat
yeel ammugi amortiseeritud, s.o.
arvelt maha kantud hoonetes.
Avinumies valniis täeavu suvel
staadirai, mis .oli juba amimiu olnud
ikoibaliikie sportlaste . unistuseks.
Staadioni asukohaks valiti
i^ana/ liivakarjäär eihlk .liivaauik,
mis senise liivaveo tagajärjel o l i
saanud katlaikujulise üme. Kaks
aastat tagaosi algasid muUatööd,
auku tuli laiendada, selle põhja
tõsta ja tasandada kuni saadi
ruum normaalmõõtmelisele staadionile.
Suure töö olki teinud kb-hailikus
õpilaste t ö ö - ja
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegemst m
oleval tegevusaastsd aprilli, mai ja juuni kuudel 1979 oma pwu-majanduslikult
toetanud alljäi^nevad kaasmaalased:
A. Aarma, Uno Abe V. Alasi, An- ter Mandra, EUen Martens, Arne
ja Peeter Altosaar> Ridhard A n -
tik, M . Arget, Helle j a Jaan Äriü,
Erich j a Mari Aser.
Main Betlein, A.
.ja;A./Esoip.^:
Maie Gray, Voldemar Gustav-
A: Haavaniit, Anette Haija&te,
T. Helde.
. Hilda Joasalü, Alexander Jout-si,
Hilme Jouitsi, Ott Jürisson.
A. Kaarha, A. Kaarsoo, Ed. ja
H; Kalju, A. j a R. iKalda, Alvine Paul Rabis$on,A. Raudsepp, A.
Kaldma, K Kariga, Alice Katte- ^ Reimann, RReintee, Juhan Reis,
maa, Heldur Kiivit/ K; Ksta, L. Jafeab Renimelg, Satoie Rüv^^^
Kirik, Maxta Kiv|k, Rahel Olbrei- Uno Roosa, A.Ruusauk,
noid ja Voldeanar Matüseh, T.
Metsala, A. Miliunas,! Kaarel M t t ,
Eero Muna, Raimond Magi.
. Magda Niitenberg, M . Nurmihg,
Kaalep,Ots. ^ .
Joosep Paist, Arvo PaÜop, J u han
j a Linda Pallop, Lydia Pais,
L. Pant^ Leida Paxik, E: 'Pärss,
Aino Pello, Tamara Pedj^salu,
Leo Piroscik, Voldemar Pirson,^
Meta Pühvel, H.- Pärn, Wate
laagris viibij ad, enamiikus Avinurme
keskkooli õpilased. Staadion
avati 4. augustil 'kohalike sportlaste
võistlustega.
N. Liidus elatakse Suureks Isamaasõjaks
nimetatud võitude aupaistes.
Ometi on korduvalt nurisetud,
et sõjainvaliidid on unustatud
või: neüe on tagatud ainult madalaimad
eksisteerimise võimalused.
Nüüd otsustas nn. „Vabariigi valitsus",;
et lisaabinõuna Suure Isa;
raaasõja invaliidide aineliste tingimuste
parandamiseks anti neüe
õigus . osta järelmaksuga müüdavaid
kaupiu ilma esimese sisse-ga:
pesupesemise ja ko;hvilaua
kökkuklopsünisega.
Järgmine amet — kaardipane-mine
ümbruskonna sakslannadele!
Siis, 19 kohvri sisu vahetamine toiduainete
vastu, kuni tuli õmblemisega
toitu teenima hakata — mis
sest, et nõel harjumata käes liikuda
ei tahtnud.
Vene komisjon püüab suurele
kodumaale vedada vaikses saksa
külas elavaid eestlasi. Ainuke abi
on ameeriklaste üksus. Siis selgub,
et eestlasi on DP laagrites ja
Haunstetten'is leiab peatuspaiga
ka Marie NeumahB oma omastega.
Ta on laagrikomitee liige.
Aga. inimene püüab iseseisvuse-,
le: kui teatati, et Kanadasse vajatakse
rätsepaid, oli kaks aastat
koolis käinud õmblejanna Marie
Neumann amuke eestlaste seast,
kes vastu võeti! Ta oli üksik,
kuid viimasel minutil oli tal ka 13-
a. tütar kaasa võtta.
Jõulu eel 1948 on õmblejanna
Marie Neumann tütrega Torontos,
Temast saab nööbiõmbleja; kuna
tütar läheb 14-k.oöli ja õpib juba
neljandas keeles.
Kui sõiduarved on makstud, saab
Marie Neumannist traagelniidi
välja tõmbaja. Töö kõrvalt võttis
ta raamatupidamise jä ärimasina-te
kursuse. Kolides Montreali oli
tal õnne 73-dal katsel tööd leida!
Aga töö üksi ei rahuldanud: Marie
Neumann alustas õppimist Sir
on õmaloomihguhuvüised Põlva,
Võru, Valga j a Tartu rajoonidest,
ühiselt amtaitakse loomingut,; uuritakse
värsiõpetust j a kohtutaJkse
kutseliste poeetidega. Seekord oli
külalisi ka Tallinnast j ä Loksalt.
Kolm päeva oli tööd ja puhkust,
võistlust ja lauluindu, sauna- ja
järvemõhusid. Muude kõrval korraldati
k a võistlus Saarjärve laulu.
tekstile. •. :
Omaaegne Eesti merekindluse
asukoht Aegna saar on. saanud
hinnatud puhkealaks ja tõeliseks
tervisetsooniks. Suvel on aga saarele
soovijaid rohkem kui vastuvõtutingimused
; lubavad. Aegnas
on igal kuul puhkusel 700 inimest,
mäned neist perekondadega. Laste
jaoks on rajatud miänguväljak.
Kavas on heaikorrastada supelrand
ja metsapark ning muid
uuendusi. K i r j eldusest j ääb süski
mulje, et saarele ei pääse mitte
igamees, vaid selleks on vaja luba.:-/--
v;'
Koffnipus> Eliše Kopli, A. Koppa,
Arno Koppel, Paui Kriisa, U.
Krusberg, londa Kruus, Hüda
Kuhlberg, E. ja R. Ku|aima, Ida
K u l l , Herta Kuslapuu, Vally
Kõks, Rein Kiinnapuü.
Malle ja August Laiansoo, A.
Laanvere, Maria Laas, Guido
Laikve, Ants ja Lüs Lanno, Ants
Hans Saar, Hilja Saar, Leo
Vaike Saama, Külli Saar-tok,
Viktor Säliste, E l o Sillamaa,
A. Smith, Helga Soahs, Hugo ja
.Juta Soolepp, E. Soomet, Jaan
Soots, J . Stem, Max Süit, Meeme
Sultson, Lembit Susi, Vaike Sä-.
gi. .'; •
: Tõnis Taimbre, Martin ja Linda
Laur, Voldemar Lehtmets, Alfred Tamm, Aa.me Tammisaar, Jakob
ja Ingel Lellep, Jaan Lepp, MetajjäPrüda Terts, Martin Tüsler,
Lepp, Ilmar Leps, Risto Liivoja, Osvald Tork, Toronto Eesti tjhis-
WiHiamLohuani, Liisa Lomp, pank. Jaan Tõnissoo.
Tiiu ja Aksel L o o T p e r e , A . l A ^ M. Vabasalu, Riho Väliste, Hella
Joh. Luksepp, Osvald Luukas, 1 Vallner, Vancouveri eestlased.
Anne ja Rein Läte, Juhan Läte, Ilmar Vark, E . Vesk, L. Vünamäö,
Lidia ja Ed. Lüüs, J . Vilumets,;Winnipegi Eesti Selts
Artur Maasik, KarlMaasik, E s - ' „Side'
AJA KIRI nr. 3 (21) 1979. WASHINGTON — USA' kongressi
poolt teostatud uurimuse
Siis jõuab 15. juuli. Stukad pom- George Williams €ollege'is, mijle
mitavad Narva jaama. Plahvatuse
hoog lööb loomavaguni ukse praokile,
vang. kisub ukse rohkem lahti
ja hüppab Vabadusse, kuigi laskemoona
vagunid plahvatavad.
Kuid vabaduses viibimine nõuab
jätkuvad põgenemist — teda tuntakse
liiga hästi. Ta saab tunda nii
sõbralikke kui ka eemaletõrjuvaid
käsi. Suures vaimukindluses pääseb
ta hävituspataljoni käest —
ja siis lõpuks, umbes 5-nädälalise
varjamise järele, jõuavad kohale
sakslased ja ta saab koju.
Marie Neumann töötab jälle advokaadina.
lõpetas 1958. a. B.A. kraadiga.
Kui tütar ja perekond Vancou-verisse
elania 'asusid, siis tuli ka
Marie Neumann 1965. a. VanGöu-verisse
ja jätkas tööd raamatupi-
15. juulü 1941 • enne kui plahvatus
vangivaguni ukse praotas, oÜ ta
palvetanud ja palunud pääsemist
Siberiteest, et ta veel kümme aastat
oma lapse eest saaks hoolitse-
Kodanik Aksel N. Tallinnast kavatseb
lahutada oma abielu ja
siis lahutatud abikaasa korterist
välja tõsta. Asi näib lihtsana, kuid
asja uurimisel selgus, et abielu
lahutamise korral ükskõik. :kuni-.
ma abikaasa süü läbi ei kaota abikaasad
õigust eluruumi kasutamisele.
Ka ei anna abielu kehtetuks
tunnustamine iseendast veel
alust välja tõsta kodanikku, kes
asus eluruumi seoses abiellumisega.
Ainult kui abielluv kodanik
varjas abielu registreerimist takistavaid
asjaolusid või asus eluruumi
muul ebaausal põhjusel
ning see abielu tunnistati kehtetuks,
kaotab kodanik õiguse eluruumi
kasutamisele. Kuid kehtetuks
tunnistatud kooselust sündinud
lapsed ei kaota ka siis õigust
eluruumi edasiselö käsutamisele.
, Augtisti teisel poolel algas Pärnus
ja Kihnus sügisene räime-püiik.
• Rasvasit, sügisräime tahetakse
hooajal püüda plaani kohaselt
vähemalt 200 tonni, millest 30
tonni soolatakse rapitult ja saadetakse
rarmaräimeria müügiie,
suurem kogus aga: suitsutakse.
Kuhu see valmina suunatakse, selle
kohta puuduvad andmed.
Uues numbris on avaldatud „Tõel
pole kodumaal", „„Pornö"-ajaki-ri"?,
lugeja veerg, toimetaja veerg
„Pare.m „ajakiri"I", P. . Reets
„Ideoloogia eliksiir", E. Klaar
„Metroo kultuuripäevad'', Enel
Melberg , ,Naistekirjandusest*', P.
Umblia „Usun oma ajasse", „Tei-sed
lehed": „Poolpäevalehest"
,,Eesti. Päevalehes",, fotokoopia
, ,Poolpäevalehe"- esimesest numbrist",
„Suletud raamatukogud",
väljavõte ,jPravdast" Tallinna
Kreutzwaldi-nim. Riikliku Raamatukogu
halva olukorra üle, E .
Klaar ,',Mis? Kus? Kellele?", märkmeid
laudkonnavestlusest „Kirjan- Kesk-Idas ja Põhja-Aafrikas
dus teelahkmel", „MÜ kolmteist", arvatakse olevat umbes neli m i l -
T. Vü-khaus,,Kunstnikud kotist!", jonit pogeniklfcu, nende huilgas 3,4
kohaselt on maailmas praegu lun-bes
11 miljonit põgenikku. See
uurimus tehti senaator Edward
Kennedy soovil ja näitab, et pagulaste
arvuline siiums ja olukord
ei parane lähematel aastatel,
vaid vastupidi võib ootustekohaselt
veel märgatavalt . tõusta.
Uurimuse põhj ai soovitati Liitu-
! nud Rahvaste Organisatsioonil
pagulaskonverents kokku kutsuda
nende probleemide lahendamiseks
või vähemalt arutlemiseks.
[Saimuti soovitati korraldada üle- ^
maailmne
lehekülg AnnaLiisa Leksikonist
,,õlikriis",,,VEKSA; seminar 79",
I. Mikiveri ülevaade eesti luulest,
H. Mürk „Veel käokirjast", „Tea-teid"
Trent 79 ja VEKSA seminaride
sisulisest küljest. Kaanel toimetusele
saadetud kirjandust ja
uusi teoseid raamaturiiulil.
miljonit palestiina pagulast. Umbes
3,5 niiljonit on mitmel pool
Aafrikas ja ülejäänud 4 milj onit
on peamiselt Aasias.
0 o o
(Algus lk. 2)
BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE
BtHJ^ÄÄN hr. I pannud, Presideoidi vend toiie-
142 — 1979. Sisus: Lüian Maiste' aegnie kohtuminister Robert Ken-pühendusluuletuš
bülletääni kauaaegse
toimetaja A.J. Leinjärve 80.
nedy mainis, et president Kennedy
oli valmis maandujaid toetama
kohta.
Kuni tuleb põgeneda, aga siis
juba koos tütrega, õega ja selle
pojaga, ning 19 kohvri ja pakiga!
Elu Saksamaal algab harjumata
Jumal on Marie Neumannile armuline
olnud, ta palve on mitmekordset
täitmist leidnud. Tema armastusromaan
vabadusega on
kestnud!
Ja soovime, et see veel kaua kestaks!
^••
sünnipäevaks, H . Ederma „Kilo-, kuigi teda oleks pärast seda nime-meetritulp
näitab viisteist", B. Li-'täitud agressoriks, kuid Valgesse-
"ge „üsaldus", T.E.,,Pilik möödu- Majja saabus informatsioon ihva-.
nud suvele", Truuta ^Kirjanik siooni käigust 5—7 tunnise hüine-
Amold Sepp loomingu -peeglist misega. i...
minu ees'V J ^ . , ^ V t J Marylandis ; ^ . • . • 1 J ,
Vp, e„akoios1o lenk ü' , k, uu,l ut. us.i j.a m. fo- r- ..I.n..v, asio,o ni Q, ijal viibis-i d Üh.„e n,d -' Hm at4s.„i- oo^n i• eeAlol 1le vaVte- sü.nd.mJu stie. ' r. u,k.id, e le, nnu,k ikandjad, ,, mi^ll e•d, e••
, tekid olid tulvil runnaklennuki-test,
invasioonikoha lähedal. Kennedy
oli esialgu , keeldunud "
tJhendriikide lennukite rakendamisest
(kuid võitluste kolmandal
päeval kui maandujad olid juba
kaotuse lävel, tegi ta korralduse
mõningate ameerika lennukite
kasutamiseks.. Kuid ka see operatsioon
läks vütu, kuna tekkis
äpardusi sidepidamisel ning len-nukifcandajatelt
ei tõusnud ükski
lennu õhku.
19. aprillil, päikeseloojangul
ajal, oli maandumisoperatsiooD
lilrvideeritud suurem osa
invasioonisõduritest marssisid
Castro vanffilaaffritesse.
DOCTOR OF CHIRÖPRACTIC
331 Sheppard Ave. iS. Willowäaie
: : • TiELEFONv224-0444' ;
Aeg kokkuleppel
lÄKERY & DILICMESSE
281 DANFORTH AVE. TeL^ 463-33S1
Soome pagarisaadus^ — kard^onl-saiad,
struudeUd, soome t©rdid,fcüpsi-sed.
Lihapiriikad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID.
DELIKATESSID
Äri lahtioleku-ajad: teisip., kolinap.,
neljap. 9-5, reedel 9—7, laup. 8.30—2.
Esmasp. suletud.
Mõned operatsiooni planeerijär
test mainivad, et Bay of Pigs'i
üritust on valesti tõlgendatud.
Planeerijad uskusid, et nad selle
maandumisoperatsiooniga tekitavad
suuremaid ülestõuse Castro
vastu kogu Kuubal. Sellest ei tulnud
aga midagi välja, kuna kaks
päeva enne maandumisoperatsi-
' ooni teostatud õhurünnakutega
; oli Castro pannud oma politsei- ja
sõjajõud häireolukorda, kes arreteerisid
kümned tuhanded kaht-i
lusalused.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September , 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-09-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e7909 |
Description
| Title | 1979-09--20-07 |
| OCR text | m Nr. 7ö Saatekulu 1 ' ' ' 85 p IS l — 40 50 3S [30 öö 50 4G . — 25 L50 15 L5O 25 15 15 25 20 .50 RK 1.65 . 40 bc 40 530 40 Lao 20 20 '25 2a 20 40 SO Lso 13 Li • 40 30 30 m 40 5 . - 40 20 1.50 23 L75 25 4 ^ m 8— ; 40 [2.50 SO 16.20 50 2Ä) .2.30 4.- 2.25 50 40 ta oma elu pääst-hommikul, kui koit kohale, võitles rega. Keegi ei otsi-rinbeaveril" peeti ta selgeks, laev andis d kaduma minekust lalvele alles kell 9.45 >mmikul, mil ta oli ka 19 tundi.' kartus M muutusid elutuks, joolast merev^t tun- . kopsudesse. Päike |i-uel päeval juba va-äses merevees hõõr- Jhakkasid -nägema i l - trjul. l^ogu öö igasuguseid aakkasin hommiku-mastitulede helkimi-tin jälle nende poole piis, et maste ei ol> Siis mõtlesin, et kas fidagi näen, kui selli- Itused hakkasid sü-ettumused viisid ta [usaamisele: ujumist poole ei saanud [ina meri kandis teda iasi. Kamppuri katetele lebama panna, is lootussäde: meres [rk, mis pidi kalasta- Kamppuri otsustas mres, ehk kalurid tu- ^asi. (Järgneb) ••J ^ h Hr. 7ö ADVOkMDIE) ÄDVOKAÄT-NOTAE Room 1002, Hoyai Trust Tdwes" Toronto DommioQ Centre Postiaadress: P.O. 326, Toroeto iiig) M5K 1 0 i: 869-177T 24-tundi telefoni valveteenistus HETHERINGTON, FALLIS Advokaadid-QOtarM S65 Bay St., Suiie 401. 3634451 õhtuti 447-2017 või 929-3425" 133 Richmond St. W., Ste toronto, M5H '2IL3. . I Tel. 364-7072 wimmmmmm Ü20 Chartered Accountäaft 5 University Ä^., Šte.^ •Tel..862-7115:. :., Toronto, Oni M5 J 2H7 ena i s Ui CH • XC N SIU „Vaba Eestlase" toimetuse talituse asukoliaplaaa TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9--4-ni. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega- KarlÄrro 766-2057 Hannes Oja 481-5316 . Kuulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. holnin. kella U-ni ja nädala teise ^ajalehte kuni map. h(Mnm. kella ll-ni. KUULUTAMINE . yÄBÄ EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. üks toll ühel veerul $3.25 esiküljel :. - . • ^ _ $^ tagakliljel i $350 9 ' KUULUTUSI VÕTAVAD • 1. Vaba, Eestlase talitus .135 Tecums^th Street Telefon 364-7675 ; Postiaadress: B02 70, : StTi. C, Toronto 3, Ont Talitus väljaspool tööaega: Hehni Lüvandi 251-S495 2. Mrs. Leida Marley 149 Bishcp Ave. • WilloÄle,;Oiat.; - • Telefon: 223-0080 Värskemad uudised loete „VABA EESTLASEST" : MÄKfE NEUMÄNN Vaevalt keegi oskab sellele nooruslikult säravale daamile kahek-šatkümmend helmest keesse lugeda. Ta ise ütleb, ei saagi, sest ta on kaks korda sündinud! Esimest korda 17. sept. 1899. Teist korda sündis ta 15. juulil 1941, Narva jaamas, kui ta tulest," pommidest ja laskemoonast purustatud vangivagunist välja hüppas. Nii mitmegi inimese eluloo kohta öeldakse, et see oii nägu romaan, mida peaks ainult kii'ja panema. Seda eriti Marie Neumann'i puhul, sest väga vähesed on Siberisse mPJätud loomavagunist pääsnud. : Ja Marie Neumann .ongi oma eluroniaäni kirjutanud — mglise keeles,' lootuses, et saab kirjastada ja selle .kaudu tutvustada mida kõike eesti rahvas pidi läbi' elama, kui kaks kiskjat teda lõhki kiskusid. : '' „ \ . ,,Säved from Siberia" —. on ar-mastUseromaan. Ei, mitte tavaline/ Tavaline armastuseromaan on kokku võetud ühte lausesse, mida Walter Neumann ütleb oma abikaasale, kui neid NKVD meeste vahel vanglasse vnakse: Tänan armsam! Meie elasime need ,, 18 aastat väga hästi!" Siis algab uus: romaan vabadu-searmastusest. Marie Neumann oli 1920—26. a. v õpetajaks Narva I algkoolis ja vene keele õpetajaks Eesti. Keskkoolis. Uue seaduse järele abielupaar ei tohtinud samas koolis ametis olla ja Marie -Neumann asus Tartu ülikoolis õigusteadust õppima. Lõpetas ülikooli 1929. a. sügisel, töör tas Narvas vann. adv. abina 1935: a., mü vastu- võeti vann. advokaadiks. Töötas iseseisvalt kuni Saksamaale põgenemiseni 1944. a. augustis. Abielupaar Neumann'id vangistati 26. juunil 1941. Koju jäi kopsupõletikuga haige 6-a. tütar, kes emale saateks lausu: ,,Enia5 ära näita oma pisaraid-" . Marie Neumann. kirjeldab vanglaelu reporteri stiüis, ilma kibeduseta, ühe inimliku vangivalvuri käasabü saab t a paar Mr ja vahetada lapsehoidjaga, kuid peab kirjad läbiotsimise eel ällaneelama. Ta pannakse üksikkongi, õhuta kongis on lämbumine lähedal, kuid jälle leidub valvur, kes kongi ukse pisut praotab. Sel ööl avab ta sü-^ dame Jumalale, palub abi ja juhatust.' Järgmisel hommikul on tal tagasi võitlusvaim: nõuab kom-mišsarilt; oma asju tagasi, sest teda oli arreteeritud, kuid mitte süüdi mõistetud. Teda süüdistati salakuulamises. Ta' kohtas mitmeid inimlikke valvureid, kellede kasuks ta sakslaste ajal tunnistamas käis. Haapsalu 700 aastapäeva pidus- yiakseta, kusjuures kredildisum-tüse pullul korraldati ka kaks ma tuleb tasuda 36 kuu poksul." kunstinäitust. Eesti RiiMik K u n ^ . 0 muuseum korrald^^n^^ ^ Kodumaal ei l ^ i mitte ainult pio-nemaa m ^ u v ^ k i ^ neerid suvelaagris, vaid Tartu r a . I f?^ "^.^"^It^^^^^^^ Kärima majand saatis nmi- Mubi We a^l ^uumiavad ja poeg^ toiinus^ka a r u t e h i ^ ^ vad emised väiksemaisse suve-dati filme kunstntet Jv Voer^ hansust, A i Reindorfist, E. Allsalust ja R. Tütusest. Külastati ka A . Laikmaa majamuuseumi Taeblas j a viidi lille tema kalmule. , " ... , •: Kodumaal oniisna sagedane ka-lapüügieesldrjade vastu eksimine, kuigr iga Eesti NSV Kalastajate Seltsi astuda, soovija peab sooritama kalapüügieeskirjade tundmise katsed. Ometi rikuvad seltsi liikmed püügieeskirju. Imelik ön ainult tähele panna, et Haapsalu rajoonis on lubamatult püügilt kinni püütud- peamiselt Tallinna inimesi, eriti just vene nimelisi inimesi, kes vist arvavadj et antud seadused pole okupantide suhtes kehtivad. Tänavu pandi kalapüügi keelu südid nonde veekogude äärde, kus kalapüi^k oli keelatud, kui aga südid oli paigale pandud ja esimese "jõe juurde tagasi jõuti, olid sealsed keelutahviid juba maha murtud ja põõsastesse või vette visatud. Mitmed kinni võetud k a - Juba kolmandat 'aastat teotseb lastajad äga olevat vabandanud P&lvas luuleklubi, kus liikmeiks oma eksimust põhjendusega, et nad. ei teadnudki millise jõe juures nad kala püüdsid, Kuid kaarte, kus veekogud oleks niinetatud, ei tohi inimeste kätte usaldada, need on N. Liidus sõjasaladuseks. reisse. Põhjus polnud mitte neile konmiunistliku kasvatuse sndmises, vaid Kärkna sigalate v i lets olukord, kus sigu kasvatatavat yeel ammugi amortiseeritud, s.o. arvelt maha kantud hoonetes. Avinumies valniis täeavu suvel staadirai, mis .oli juba amimiu olnud ikoibaliikie sportlaste . unistuseks. Staadioni asukohaks valiti i^ana/ liivakarjäär eihlk .liivaauik, mis senise liivaveo tagajärjel o l i saanud katlaikujulise üme. Kaks aastat tagaosi algasid muUatööd, auku tuli laiendada, selle põhja tõsta ja tasandada kuni saadi ruum normaalmõõtmelisele staadionile. Suure töö olki teinud kb-hailikus õpilaste t ö ö - ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegemst m oleval tegevusaastsd aprilli, mai ja juuni kuudel 1979 oma pwu-majanduslikult toetanud alljäi^nevad kaasmaalased: A. Aarma, Uno Abe V. Alasi, An- ter Mandra, EUen Martens, Arne ja Peeter Altosaar> Ridhard A n - tik, M . Arget, Helle j a Jaan Äriü, Erich j a Mari Aser. Main Betlein, A. .ja;A./Esoip.^: Maie Gray, Voldemar Gustav- A: Haavaniit, Anette Haija&te, T. Helde. . Hilda Joasalü, Alexander Jout-si, Hilme Jouitsi, Ott Jürisson. A. Kaarha, A. Kaarsoo, Ed. ja H; Kalju, A. j a R. iKalda, Alvine Paul Rabis$on,A. Raudsepp, A. Kaldma, K Kariga, Alice Katte- ^ Reimann, RReintee, Juhan Reis, maa, Heldur Kiivit/ K; Ksta, L. Jafeab Renimelg, Satoie Rüv^^^ Kirik, Maxta Kiv|k, Rahel Olbrei- Uno Roosa, A.Ruusauk, noid ja Voldeanar Matüseh, T. Metsala, A. Miliunas,! Kaarel M t t , Eero Muna, Raimond Magi. . Magda Niitenberg, M . Nurmihg, Kaalep,Ots. ^ . Joosep Paist, Arvo PaÜop, J u han j a Linda Pallop, Lydia Pais, L. Pant^ Leida Paxik, E: 'Pärss, Aino Pello, Tamara Pedj^salu, Leo Piroscik, Voldemar Pirson,^ Meta Pühvel, H.- Pärn, Wate laagris viibij ad, enamiikus Avinurme keskkooli õpilased. Staadion avati 4. augustil 'kohalike sportlaste võistlustega. N. Liidus elatakse Suureks Isamaasõjaks nimetatud võitude aupaistes. Ometi on korduvalt nurisetud, et sõjainvaliidid on unustatud või: neüe on tagatud ainult madalaimad eksisteerimise võimalused. Nüüd otsustas nn. „Vabariigi valitsus",; et lisaabinõuna Suure Isa; raaasõja invaliidide aineliste tingimuste parandamiseks anti neüe õigus . osta järelmaksuga müüdavaid kaupiu ilma esimese sisse-ga: pesupesemise ja ko;hvilaua kökkuklopsünisega. Järgmine amet — kaardipane-mine ümbruskonna sakslannadele! Siis, 19 kohvri sisu vahetamine toiduainete vastu, kuni tuli õmblemisega toitu teenima hakata — mis sest, et nõel harjumata käes liikuda ei tahtnud. Vene komisjon püüab suurele kodumaale vedada vaikses saksa külas elavaid eestlasi. Ainuke abi on ameeriklaste üksus. Siis selgub, et eestlasi on DP laagrites ja Haunstetten'is leiab peatuspaiga ka Marie NeumahB oma omastega. Ta on laagrikomitee liige. Aga. inimene püüab iseseisvuse-, le: kui teatati, et Kanadasse vajatakse rätsepaid, oli kaks aastat koolis käinud õmblejanna Marie Neumann amuke eestlaste seast, kes vastu võeti! Ta oli üksik, kuid viimasel minutil oli tal ka 13- a. tütar kaasa võtta. Jõulu eel 1948 on õmblejanna Marie Neumann tütrega Torontos, Temast saab nööbiõmbleja; kuna tütar läheb 14-k.oöli ja õpib juba neljandas keeles. Kui sõiduarved on makstud, saab Marie Neumannist traagelniidi välja tõmbaja. Töö kõrvalt võttis ta raamatupidamise jä ärimasina-te kursuse. Kolides Montreali oli tal õnne 73-dal katsel tööd leida! Aga töö üksi ei rahuldanud: Marie Neumann alustas õppimist Sir on õmaloomihguhuvüised Põlva, Võru, Valga j a Tartu rajoonidest, ühiselt amtaitakse loomingut,; uuritakse värsiõpetust j a kohtutaJkse kutseliste poeetidega. Seekord oli külalisi ka Tallinnast j ä Loksalt. Kolm päeva oli tööd ja puhkust, võistlust ja lauluindu, sauna- ja järvemõhusid. Muude kõrval korraldati k a võistlus Saarjärve laulu. tekstile. •. : Omaaegne Eesti merekindluse asukoht Aegna saar on. saanud hinnatud puhkealaks ja tõeliseks tervisetsooniks. Suvel on aga saarele soovijaid rohkem kui vastuvõtutingimused ; lubavad. Aegnas on igal kuul puhkusel 700 inimest, mäned neist perekondadega. Laste jaoks on rajatud miänguväljak. Kavas on heaikorrastada supelrand ja metsapark ning muid uuendusi. K i r j eldusest j ääb süski mulje, et saarele ei pääse mitte igamees, vaid selleks on vaja luba.:-/-- v;' Koffnipus> Eliše Kopli, A. Koppa, Arno Koppel, Paui Kriisa, U. Krusberg, londa Kruus, Hüda Kuhlberg, E. ja R. Ku|aima, Ida K u l l , Herta Kuslapuu, Vally Kõks, Rein Kiinnapuü. Malle ja August Laiansoo, A. Laanvere, Maria Laas, Guido Laikve, Ants ja Lüs Lanno, Ants Hans Saar, Hilja Saar, Leo Vaike Saama, Külli Saar-tok, Viktor Säliste, E l o Sillamaa, A. Smith, Helga Soahs, Hugo ja .Juta Soolepp, E. Soomet, Jaan Soots, J . Stem, Max Süit, Meeme Sultson, Lembit Susi, Vaike Sä-. gi. .'; • : Tõnis Taimbre, Martin ja Linda Laur, Voldemar Lehtmets, Alfred Tamm, Aa.me Tammisaar, Jakob ja Ingel Lellep, Jaan Lepp, MetajjäPrüda Terts, Martin Tüsler, Lepp, Ilmar Leps, Risto Liivoja, Osvald Tork, Toronto Eesti tjhis- WiHiamLohuani, Liisa Lomp, pank. Jaan Tõnissoo. Tiiu ja Aksel L o o T p e r e , A . l A ^ M. Vabasalu, Riho Väliste, Hella Joh. Luksepp, Osvald Luukas, 1 Vallner, Vancouveri eestlased. Anne ja Rein Läte, Juhan Läte, Ilmar Vark, E . Vesk, L. Vünamäö, Lidia ja Ed. Lüüs, J . Vilumets,;Winnipegi Eesti Selts Artur Maasik, KarlMaasik, E s - ' „Side' AJA KIRI nr. 3 (21) 1979. WASHINGTON — USA' kongressi poolt teostatud uurimuse Siis jõuab 15. juuli. Stukad pom- George Williams €ollege'is, mijle mitavad Narva jaama. Plahvatuse hoog lööb loomavaguni ukse praokile, vang. kisub ukse rohkem lahti ja hüppab Vabadusse, kuigi laskemoona vagunid plahvatavad. Kuid vabaduses viibimine nõuab jätkuvad põgenemist — teda tuntakse liiga hästi. Ta saab tunda nii sõbralikke kui ka eemaletõrjuvaid käsi. Suures vaimukindluses pääseb ta hävituspataljoni käest — ja siis lõpuks, umbes 5-nädälalise varjamise järele, jõuavad kohale sakslased ja ta saab koju. Marie Neumann töötab jälle advokaadina. lõpetas 1958. a. B.A. kraadiga. Kui tütar ja perekond Vancou-verisse elania 'asusid, siis tuli ka Marie Neumann 1965. a. VanGöu-verisse ja jätkas tööd raamatupi- 15. juulü 1941 • enne kui plahvatus vangivaguni ukse praotas, oÜ ta palvetanud ja palunud pääsemist Siberiteest, et ta veel kümme aastat oma lapse eest saaks hoolitse- Kodanik Aksel N. Tallinnast kavatseb lahutada oma abielu ja siis lahutatud abikaasa korterist välja tõsta. Asi näib lihtsana, kuid asja uurimisel selgus, et abielu lahutamise korral ükskõik. :kuni-. ma abikaasa süü läbi ei kaota abikaasad õigust eluruumi kasutamisele. Ka ei anna abielu kehtetuks tunnustamine iseendast veel alust välja tõsta kodanikku, kes asus eluruumi seoses abiellumisega. Ainult kui abielluv kodanik varjas abielu registreerimist takistavaid asjaolusid või asus eluruumi muul ebaausal põhjusel ning see abielu tunnistati kehtetuks, kaotab kodanik õiguse eluruumi kasutamisele. Kuid kehtetuks tunnistatud kooselust sündinud lapsed ei kaota ka siis õigust eluruumi edasiselö käsutamisele. , Augtisti teisel poolel algas Pärnus ja Kihnus sügisene räime-püiik. • Rasvasit, sügisräime tahetakse hooajal püüda plaani kohaselt vähemalt 200 tonni, millest 30 tonni soolatakse rapitult ja saadetakse rarmaräimeria müügiie, suurem kogus aga: suitsutakse. Kuhu see valmina suunatakse, selle kohta puuduvad andmed. Uues numbris on avaldatud „Tõel pole kodumaal", „„Pornö"-ajaki-ri"?, lugeja veerg, toimetaja veerg „Pare.m „ajakiri"I", P. . Reets „Ideoloogia eliksiir", E. Klaar „Metroo kultuuripäevad'', Enel Melberg , ,Naistekirjandusest*', P. Umblia „Usun oma ajasse", „Tei-sed lehed": „Poolpäevalehest" ,,Eesti. Päevalehes",, fotokoopia , ,Poolpäevalehe"- esimesest numbrist", „Suletud raamatukogud", väljavõte ,jPravdast" Tallinna Kreutzwaldi-nim. Riikliku Raamatukogu halva olukorra üle, E . Klaar ,',Mis? Kus? Kellele?", märkmeid laudkonnavestlusest „Kirjan- Kesk-Idas ja Põhja-Aafrikas dus teelahkmel", „MÜ kolmteist", arvatakse olevat umbes neli m i l - T. Vü-khaus,,Kunstnikud kotist!", jonit pogeniklfcu, nende huilgas 3,4 kohaselt on maailmas praegu lun-bes 11 miljonit põgenikku. See uurimus tehti senaator Edward Kennedy soovil ja näitab, et pagulaste arvuline siiums ja olukord ei parane lähematel aastatel, vaid vastupidi võib ootustekohaselt veel märgatavalt . tõusta. Uurimuse põhj ai soovitati Liitu- ! nud Rahvaste Organisatsioonil pagulaskonverents kokku kutsuda nende probleemide lahendamiseks või vähemalt arutlemiseks. [Saimuti soovitati korraldada üle- ^ maailmne lehekülg AnnaLiisa Leksikonist ,,õlikriis",,,VEKSA; seminar 79", I. Mikiveri ülevaade eesti luulest, H. Mürk „Veel käokirjast", „Tea-teid" Trent 79 ja VEKSA seminaride sisulisest küljest. Kaanel toimetusele saadetud kirjandust ja uusi teoseid raamaturiiulil. miljonit palestiina pagulast. Umbes 3,5 niiljonit on mitmel pool Aafrikas ja ülejäänud 4 milj onit on peamiselt Aasias. 0 o o (Algus lk. 2) BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE BtHJ^ÄÄN hr. I pannud, Presideoidi vend toiie- 142 — 1979. Sisus: Lüian Maiste' aegnie kohtuminister Robert Ken-pühendusluuletuš bülletääni kauaaegse toimetaja A.J. Leinjärve 80. nedy mainis, et president Kennedy oli valmis maandujaid toetama kohta. Kuni tuleb põgeneda, aga siis juba koos tütrega, õega ja selle pojaga, ning 19 kohvri ja pakiga! Elu Saksamaal algab harjumata Jumal on Marie Neumannile armuline olnud, ta palve on mitmekordset täitmist leidnud. Tema armastusromaan vabadusega on kestnud! Ja soovime, et see veel kaua kestaks! ^•• sünnipäevaks, H . Ederma „Kilo-, kuigi teda oleks pärast seda nime-meetritulp näitab viisteist", B. Li-'täitud agressoriks, kuid Valgesse- "ge „üsaldus", T.E.,,Pilik möödu- Majja saabus informatsioon ihva-. nud suvele", Truuta ^Kirjanik siooni käigust 5—7 tunnise hüine- Amold Sepp loomingu -peeglist misega. i... minu ees'V J ^ . , ^ V t J Marylandis ; ^ . • . • 1 J , Vp, e„akoios1o lenk ü' , k, uu,l ut. us.i j.a m. fo- r- ..I.n..v, asio,o ni Q, ijal viibis-i d Üh.„e n,d -' Hm at4s.„i- oo^n i• eeAlol 1le vaVte- sü.nd.mJu stie. ' r. u,k.id, e le, nnu,k ikandjad, ,, mi^ll e•d, e•• , tekid olid tulvil runnaklennuki-test, invasioonikoha lähedal. Kennedy oli esialgu , keeldunud " tJhendriikide lennukite rakendamisest (kuid võitluste kolmandal päeval kui maandujad olid juba kaotuse lävel, tegi ta korralduse mõningate ameerika lennukite kasutamiseks.. Kuid ka see operatsioon läks vütu, kuna tekkis äpardusi sidepidamisel ning len-nukifcandajatelt ei tõusnud ükski lennu õhku. 19. aprillil, päikeseloojangul ajal, oli maandumisoperatsiooD lilrvideeritud suurem osa invasioonisõduritest marssisid Castro vanffilaaffritesse. DOCTOR OF CHIRÖPRACTIC 331 Sheppard Ave. iS. Willowäaie : : • TiELEFONv224-0444' ; Aeg kokkuleppel lÄKERY & DILICMESSE 281 DANFORTH AVE. TeL^ 463-33S1 Soome pagarisaadus^ — kard^onl-saiad, struudeUd, soome t©rdid,fcüpsi-sed. Lihapiriikad. EUROOPAMAITSELISED JUUSTUD, KALAKONSERVID. DELIKATESSID Äri lahtioleku-ajad: teisip., kolinap., neljap. 9-5, reedel 9—7, laup. 8.30—2. Esmasp. suletud. Mõned operatsiooni planeerijär test mainivad, et Bay of Pigs'i üritust on valesti tõlgendatud. Planeerijad uskusid, et nad selle maandumisoperatsiooniga tekitavad suuremaid ülestõuse Castro vastu kogu Kuubal. Sellest ei tulnud aga midagi välja, kuna kaks päeva enne maandumisoperatsi- ' ooni teostatud õhurünnakutega ; oli Castro pannud oma politsei- ja sõjajõud häireolukorda, kes arreteerisid kümned tuhanded kaht-i lusalused. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09--20-07
