Vaba eestlane , June 7, 1983

              Nr.42
aar
^uleb hispaaaisi
Uakse „Junta"
tuleb lugeda
Itsioonilises ees-
{imetki huntat
tarvitati seda
poolt Pätsi va-mõnitamiseks
sõna tarvitati
It ja enamasti
võimutsevate
kohta. ,iTra-
Imub Ladina-võimuvahetus
ja valitsevad
omakasupüüd-lõjaväelaste
või
jtkub Kesk- ja
la nüüd ainsa
lule pääsemist
^likud huntäd.
jma kompartei
)Uine hunta Ja
kdujutt. Ladina-jdjad
väidavad,
)raktiseerimine
võimalik, en-kirjaoskania-
[surve, tohutud
ja rahvuste
limas. Kas ja
revolutsioon
[Peron katsetas
[dscy Castro
^akpoolse revo-inta
on ajaloos,
ainuttN. Liidu
|,hunta" hoopis
„ühendus"i
asutatakse his-liste;
huvidega
mitte Juhtida
ühised huvisid
^ihoidlikumates
ides. Kas kä
läs esmevad
mõni demp- \
[a organisatsi-ist
nii iorrai-juhtkonda
ei
pikemat aega
jeb, siis see on
tate volituste
[iguritega moo-lestešt*^
/lafaa-;
üks uus hun­ta
liikmete hu-
Lb või hülgab -
Jmist tüüpilise
ipp kasutab
>tsuseid teiste
las kohas te-
Joökimiseks ja
^õib huntat pa­la.
le; veerg, kus
tšioone hunta-t;
a analüüsima
luguseks tööks
oma huntad.
|t teadlik luge-jha
oniä ana-
Jee on koguni
kaotaks oma
küdetud)
Jafee individü-ide
juhatused
gimata tege-xm
mae-onide
tulevik,
5,>et- in!•.;.:•-.•
valida organi-se.
juhatuste
samad. Juha^
eb automaat-iikmeskond
vaevaks ka V
mõni asi on-
Idine wgani-s
on huntade
lolemasolu ja
vaks saab —
em - r - siis
|i organisatsi-toetajaskon-ja
otsustate
(ata,siismaks-iksu
ja toetu-tisteit
küsige!
pe esimehi ja
ietataksä ya-
Mt,,rahva su-
[med ott„rah«'
EiRE
|id Rahvaste
juhatus oma
laiendas koos-bi
osas, kuna
p i surma töt-
Pajä koht va^
valiti eestlas-iatüsse,
ERkt^:
lrison.v----^':'?'-;-
Nr. 42
VABA EESTLANE teisipäeval, ?• i ^ " ^ ^ 3 - Tuesday, June 7,1983 Lk. 3
VALVEARST
i^ÄDALALõPU Ita
11. j8 12. jmmü
d^. T. Kmitsöffi, M o 751-6141
18. ja 19. juunil
dr.. M . Leesmei&$9, Äica.
Teaduslik kokIkuWek
iSTO.84
praeguses
Vaevalt leidub maaümas dirigen- Finlandia: BIS LP-221 (digital) ja
Viies sümfoonia koos Karjala uver­tüüri
ja Andante Festivoga:
BIS LP-222 (digital). Krütüc üt­leb
muide: . . . „Neeme Järvi ju­hatab
nii hoolikalt kontrollitud ette°
kande Viiendast, et tulemus sam^
m
ESTO-84 ajal, esmaspäeval, 8.
juulil 1984 toimuva teaduslüm kok-kutulekü
eesmärgiks on:
1. Soodustada eesti teadlaste kok­kusaamist,
2. kanda ette eestlaste silma­paistvamaid
teadusliklte saavutusi,
3. tutvustada eestiainelisi '-[mm:
••^mistöid,; v,:
4. anitadaeestiaineliste uurimis­tööde
edendamist.
Päevakorras on kaks 'või kolm
eestikeelset üldhuvilist teaduslikku
loengut, tutvumisvõimalus jä ühis-huvüiste
gruppide moodustamine
kohvi ja lõunasöögi ajal. Peale
lõunat on, ettekanded valitud eesti­ainelistel
teemadel jal arutelu eesti­ainelise
uurimistöö eaendamisest.
Teemade täpsustamiseks palutak­se
arvamisävaldusi ja ettepane­kuid.
Mõttevahetuse alustamiseks
esitab korraldav toimkond järgmi­sed
küsimused:
1. Kuidas edendada uurimisi väl­jaspool
Eestit? '
2. Kuidas saavutada põhjapane­vate
eestikeelsete teoste tõlkimist
inglise keelde? •
3. Kuidas reageerida Nõukogude
;' teostele? r.-: ••:.' \ ' .
4. Arhiivide ja raamatukogude
olukord ja korraldamine.
5. Uute võõrkeelsete eestiaineliste
teatmeteoste valmistamine.
iS. Eestiainelise uiorimist^
damise väljavaated ja võimalused.
Üleskutse ja küsimusleht on saa­detud
eesti teadlastele välismaadel,
kelle aadressid on teada. Kahjuks
enam kui pooled meie teadlaste
aadressid pole kättesaadavad.\See-pärast
palutakse nü ringkirja saa­jaid
kui ka ajalehelugejaid levitada
teateid sellest kokkutulekust.
Y,Teadlase" mõiste tuleb tõlgenda­da
laiemalt. Kõrgema teadusliku
kraadi omajate |kõrvalõn palju isi­kuid,
kes on spetsiaalteadusi ja os­kusi
omandanud muu elukutse kõr­val.
Meil on vaja ka nende isikute
süstemaatilist rakendamist ja isegi
ü.ö. teiseks elukutseks ettevalmis-tamist.
.
Teadusliku kokkutuleku foimkon^
na juhataja on dr. JaanKruus, kelle
käest saab eelpoolmainitud ring­kirja
(aadress: .ESTO-84, 958
Broadview Ävenue, Toronto,
:^:.M4K;2R6).-
: Endel Äirujsi
Instituudi sekretäF
T. E . Selts! SE kmdpopimfil kwlis Pe®M Ikogiiidiise' mocuritekoor
hatiisel.
ti, kes oleks enam hõivatud kui
Neeme Järvi. Olemasolevail and­meil
on ta sel sessoonil juhatanud
umbes 20 kontserti kuus. Teda on
kuuldud-nähtud Rootsis, Shoti- ja
Inglismaal, Hollandis, Itaalias ja
Saksamaal. Ameerika jaoks on tal leb massüvse, ent delikaatselt töö­vaevalt
jätkunud aega. Ta on mõn- deltud kammermuusika palaga. Kõ-dagi
suurt korda saatnud ja palju la kvaliteet on superbne^ja vaskpil-küta
(ja aruta vähe'sakutada) saa- lid kõlavad läbipaistva selguse-nüd.
Kõrgpunktiks tema viimase ga" . . .
aja muusikakarjääris on kahelda- „San Francisco Chronicle** lisa-matult
projekt kogu Sibeliuse heli- leht „Review" mainib Neeme Järvi
loomingu salvestamiseks Götebor- Eesti päritolu ja vüijab tema diri-gi
Sümfooniaorkestriga. Kaks esi- genditööle San Franciscos möödu-mest
heliplaati sellest sarjast on nud novembris, lisades et .„Järvi
juba müügile jõudnud ja leidnud osutub (Sibeliuse sarja salvestaja-erakordselt
kütva arvustuse Root- na) oivaliseks, kuigi julgeks vali-sis
ja Ameerikas. Märkimisväärne kuks" , . . Ta jätkab: «Ettekande
saavutus on ka Richard Straussi tase on suurepärane. Esimest süm»
i" RosemM© mdara (vasaM) »Salpme'' salvestamine ' Baieri foohiat võib üsna vab^t pidada ta-
Foto: Vaba Eestlane Ringhäälingu Orkestriga, milles semelt esimeseks olemasolevate
peaosi kehastasid Grace Bumbry, versioonide seas. Järvi, lisaks üli-
::v • • • •. James King ja Bemd Weikl. KõUc ma kõla taotlusele ja sissemängi-intematsionaalse
kuulsusega laul- misoskusele evib haruldase küpsuse
jad. Saksamaal hõlmavad Järvi muusika vaos hoidmiseks . . . Or-kavad
samuti Aleksander Glasuno- kestri mäng on väga kõrgel tase-vi
täieliku loometöö salvestamise, mel (imepäraselt s,äravad keelpil-dllCI
mülega Järvi on juba algust teinud, lid, puhtakõlaüsed puupülid ja ore-
~ Suurprojektiks Järvi karjääris on Ht meenutavad vaskpiUid)" . . .
STOKHÖLM (EPL) — Festival Göteborgis tõi köldturekordaryu publikut, see oli oma sisult nagaa kaheldamatult veel eeloleval süg^ Teisele Sibeliuse heliplaadile annab
Üfemaailmsed Eesti Päevad, ainult väiksemas mõõtmes ja lühemaajaline, üheks osaks oli tavakohaselt toimuv Göteborgi Sümfooniaor- kriitik samase tunnustuse, öeldes
laulupidu Seandinaviumisums hallis, miUestosavõt 4000 ringis; sealse ajalehe Göteborgs-Posteni kestri Ameerika-tumee. Kuna or- et ettekanded on erakordselt suure-ärvates
koguni 7000, t a v a dekoreeris suur X Laulupeo märk, süu-must-valgedüpukangad Ja tekst ,,Esüv parimaks Rootsis, joonelised. Enesestmõistetav on
va! '83*^ Pärast kooride sisenemist : siis toimub ringreis Rootsi Rahvus- vaimustusti^^ rootsi ajakirjandu-
Orkestri defüeemarsisaaMsise-vajäd^^^^
nesidlauhipeol esinevad koorid^ keelt
Kõigepealt helüooja Juhan Aaviku nendele inimestele, kelle kodumaa- saa mitte v a i M o U a - ja V õ r g u ^ ^ ^ S^SSd S Ä
austuseks kunagise temanimeUse de kultuuri ähvardab
koorilipp, mida saatsid kaks assis- hui on^^^^^k^^ hoidmine kenekuldalindu". ^ negie Hallis) mng lõpetades Chica-tenti.
Järgnesid Göteborgi Eesti sün Rootsis eriti tähtis. Teisel poolel esinesid lastekoorid goga. ^ SS^S^Pr^kpV vaM^aL^v
Naiskoor, Stokholmi Eesti AlgköoU Estivali vaimuliku osa pidas pea- kolme lauluga, Võrgu Eesti Tagasi minnes juba müügile p^aA^^^ ia Herbert
Õpüaskoor, I^ndi ja' Norrköpm^^ rahvavüsi „Kevade tui- jõudnud heüplaatide juurde Sibeliu- ^^^'jr^^^.^ ^
lastekoorid, Göteborgi Eesti Mg- saatel nii pubHkk^^ „Eesti seisab nagu se loomingust, Ümus neist arvu^ . v . . . . ,
kooü Õpüaskoör- Stokholmi Eesti sidAavi ka New York Times'i 15. mai KuuWavasti on Jarn^sem^^^^
Naiskoor, Segakoor Leelo Lääne- Laulupeo • kontserdiosa avasõna ühendatud meeskoorid esitasid numbris pealkirja all: „Soome eks- vestustel (Tubin, ^btennaminar)
Saksamaalt, Stokholmi Peapüskop- ütles laulupeo toimkonna esindaja Härma ,^Meeste laulu", Tümpu pordib erutavat muusikat". Kirju- suur menu Rootsis, kus nad on ]UDa
liku Koguduse segakfc,^ ^ N ^ ^ tis on seostatud Soome Ooperi kü- mõnda aega saadaval,
pingi koguduse segakoor, Stokholmi; siist eestiäste ehis. ; aeg" ja Tubina „Muhu tantsu", vib ilaskäiguga New Yorki ja selles tut-^ Kanada eestiastel on peatselt või-
Eesti Meeskoor j a Göteborgi Eesti Ta ^ mases oli sdistiks tenor Johannes vustab tuntud muusikakriitik Tim mahis meie rahvusvahelise maine-
Laulupidu aitaks eestlasi kokku Mäepea Göteborgist. Lisapalana Page esmalt heüplaate esitatud ga dirigendi tööd nautida. Ta juha-liita
üheks tervikuks ja hajutada esitati Emesaksa„Hakkame me- ooperite loojate tööst. Seejärel soo^ tab nimelt juulikuu vältel Ottawas
TõimaUkke lahkhelisid hed mmema". vitabtä mõnda uut salvestust Sibe- toimuval ooperifestivalil Tshaikosv-
Ta sõnavõtule järgnes fi^^^
maks eesmärgiks on taotleda vaba- trompetisti poolt Göteborgi S/m-' tid, lauldes Võrgu ,JIelise üma",
dust kodumaale, säüitada oma pj^j^^jg^jj^g^ Aaviku ,,Kodutee", Läte ,,Laul
emakeelt ja kultiiuri. Rootsipoolsed j^ntsert koosnes peagu erandi- rõõmule" ja Härma ,,Tuljaku'| hing
tervitajad olid kommuuni esindaja koorimuusika „randva- „Veel kaitse kange Kalev". Viima-
B i r g e r j a s s e l ja Göteborgi
Bohuslaam maavanem. Ake Nor- ^^MaM vaid Ed. Tubin ühe pala- lupidu lõppes ti-adit^ ,MM
; ga. Dirigentidena toimisid vaheldu- ajaratas ringi käib".
B. Hass^märMs eestlaste koh^misi Harri Kiisk, Lembit Leetma, Lõppsõna ütles Eesti Lauljas-ta,
et nad saabusid siia tühjade Herbert Piirimets, Hilja Ivalo, Ee- kond Rootsis esimees Jüri Raid,
kätega, kuid on hästi toime tui- ro Tarjus ja Jüri Raid, iastekoori märkides et meie. simsed saavutu­sed
annavad maaümale püdi sel­lest
mida me võinuksime saavuta­da
vabas, demokraatlikus Eestis.
Ta tänas Rootsi valitsust, kes on
võimaldanud meil säilitada ja aren­dada
oma kultuuri paguluses.
Lõpuks kajas orkesti-i saatel
võimsalt ja meelekindlalt Vaba
Meeskoor. Erüiselt tugeva aplausi
said lastekoorid.
Avasõna üties Estival '83 esimees
Hain Rebas, öeldes et meie sutiri-
Järvi omi: Esimene sümfoonia ja K.T.
VABA£ESTLANE
kaks korda
nud ja tunduval määral
nud FoMsi kultuuri.
Maavanem Norling andis lühikok­kuvõtte
Eesti karmist saatusest ja
ajaloolistest sidemetest, mis Ees-tü
kui Rootsi naabermaal ön ohiud
juhatas Aho Rebas.
Programmi esimeses osas esitas
ühendatud koor Saare „Leelo", ja
„Põhjavaimu", Oja „Kägu ku-
Roptsiga. Ta tõstis esüe vene assi- kub", Lüdigü ,,Mets" ja Kapi
mileerimišpoliitikat vanasti ja ,,Sind armastame kodumaa",
praegu. Ka Rootsi olevat viimasel Naiskoorid esitasid Vettiku„Mu Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn
ajal hakanud rohkem am saama sünnimaa", Kunüeidi ,^Mu isa ja rõõm*'.
Mskssä) Kanada^
Äöstcis $48.
Poolaostas $26v
f eerandaastcis $14.
Väljaspool Eanadsits
$58.--
$31.-
$16.—
ÜIPOSTIGA - f SAATEKULU
HELSINGI — Maipüha on
Soomes suur püha. TähavB viidi
Helsingi pofifsei poolt väijamaga-onisele
997 immest, l^aklemises ja
Õmietustes vigastusi saanuid käis
äiniilt Tööiö linnaosa esmaabi-punktils
Ž61, kellest 230 olid pnr-
P^: . ; ; , / : : l : - V ^ ''
Purjutajad piõhjustasid märgata-tavalt
kahjustusi Esplanaadil, loh­kudes
Topeliüse mälestusmonu­mendi
„Runottaret" (luuletajad).
Inimsuurused pronkssambad suu­deti
purustada «suure inmjõu abil,
kuid politsei pole tabanud tegijaid.
õnneks „Runottaret" langesid sam­ba
ümber olevasse lillepeehrasse
ega saanud parandamatult vigasta^
da. Parandamine läheb linnale
maksnja siiski tuhandeid iharku.
Soome maivaimustušes oli eriti
palju noori end idiootideks joonud
ja politsei pidi organiseerima aju­tisi
putkasid üle linna, et kõigi
noori neisse paigutada. Kuid ka
vanadki olid njaipüha hoos: Mik­keli
Rantakylä' vanadekodus hak­kasid
elanikud kaklema ja üks 77-
aastM© mees pussitati surmas.
kinnisvdrcides'!!'
Ühöndiiiikides
Allakirjutanu poolt kirjutatuna
ihnus Vaba Eestlase 17. veebruari
Põhüiselt^laenude mtressid on k o n t r o l l i k s , l a e n u d s.a.
sissetulekust kuludena maha arva- on tehmd. Tõend
tavad, kiU laen on mvesteeritud, et on,^^^ a: isikliku tidumaksu- ^ vajaduse^ k o h^
selle kaudu teenida sissetulekut lehŽga kaasnevalt nõuti vormi nr. USAs as^^^^^
(the interest paid on money bor- T2219 täitmist, kuni laenu intressi- reerimiseks, tähtpäevaga 21. juum
riwed to earn investment mcome).^ •
Kuni 13. novembrini 1981. a. võe- $400.00. Nimetatud vormil taotle- allikma-tud
laenude protsendid olid ühtiasi takse maksumaksja nime, sotsiaal- terjali täienduseks ilmus samas 30=
lubatud sissetulekust mahaarva- kindlustuse numbri ja iga finants- mail teade, et Ühendriikide valit-mistena,
kui laenud olid tehtud instiiüitsiooni või laenaja nime ja sus ^o^ oma noüet ja re-erustussäästuplaani
(RRSP), pen- aadressi märkimist. Samuti aega gistreerimise kohustus on lükatud
sioniplaani või keskmise sissetule- millal ja miUeks oli laenu andja määramata ajale edasi. Yäljasaa-ku
rendise kontrakti (lAAC) sisse- poolt laen rahuldatud ja iga laenu detud vormid arvatavasti töötatakse
-maksudeks. Pärast nimetatud täht- esialgne summa ning laenu seis ümber enne lõplikku seaduse rä-päeva
võetud laenude protsendid aasta lõpuks. ^ • kendamist^^^^^^^
mamitud otstarveteks ei fcuühi Edasi nõü^^
enam mahaarvamuste lükkonda. igalt, laenult makstud intresside
Pealegi on ..keskmise sissetuleku kohta aastas ja kuidas laenatud
rendise koniraktid edaspidiseks eli- summad on aasta kestel investeeri-mineeritud.
tud. .
1981. a. sügisel Kanada pariamen- Tulumaksuameti poolt on vihja-dile
esitatud eelarve nägi iihtlasi tud, et kui 1982. aasta tulumaksu-ette
kitsenduse, et laenude intresse deklaratsiooni juures puudus eel- ... ^ • ::
saab kuludena arvata maha amult märgitud vorm^ süs see igakord ei
selles ulatuses mis selle investee- tähenda, et formaalse vormi täit- gitud intresside mahaarvamise
misega on sissetulekuna teenitud, mišt nõutakse, kui antud informat-taotius lükatakse tagasi ning mak-
Fmantsmmister Mare Lalonde sioon on küllaldane. Kuid vormi sustamme toimub vastavalt.
1982. a. majandusaruandes oli v i i - puudumme võib siiski põhjustada NeUe laenatud summadega
mane kitsendus tühistatud, kuna artikli algul märgitud otstarbeks
see oleks eriti tõsiselt ohustanud m- Järgnevatel aastatel raali pi'^ opereerivad, oleks ehk nüüd juba
vesteerimisi riisikoga seotud paigu- gramm võib aga vormi puudumisel aeg 1983. aasta osas tutvuneda nõu-tustesse
j a väikeettevõtetesse. peatada .tulumaksulehe edaspidise tud vormiga ja hakata etievalmis-'
Tundub aga, et vaatamata pura- kon^
vale kitsenduse tühistamisele, valit- maksuameti vastava taotluse peale matsiooni.
on siiski suurendanud huvi s<Be e i ole täidetud, siis lehel mäff- jg, Soomelt
aastas $52^
poolaastas $28.
veerandaastas $15.
$39.—
$19.50
9.2§
VäJJj ^
Kanadat:
$44.—
$22.-
ViUJASPOOrK^
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.-1» j s yeeiand-aastat
$15.— -f SAATEKULU — aastas $66.—, poolaastas
$33.—Ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
^^^^^^^ ta Jffl
ÜSA aadressidele „ZIP CODE«
Fangatshekk või rahakaart kirjotada
Free Estonian Publüshers nimele. '
^¥ÄBA EESTLANE
m valvel e^askonnsi
. üldhimde eest?
Tdflfuffie saafo:
VABA EESTLANE
1955 Usiie St.. Don Mills, Ont.M3B2M3
Paliin muUe saata V A B A EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kmpostiga alates ........................
. . . . 19 . . . . . . . 0 Tellimise katteks lisan $ 1 . . . . . . . . J . , si^juur*^
rahas /- Miekiga' / rahakaardiga. (Maha saata ainult tähtidrjäffi).
Nuni
t I
j-
!;
l