Vaba eestlane , September 17, 1981

              Nr. 65
.ITÜSES
Hind Saate-
26.- ai—
18.- 7®
10.- 51
5^ 7®
1»^ l i ­7.5d
l l ­2—
is
8^ »
3— 85
2^ $1.-
15.- $1^
7.» 59
85
3.51 35
10^ 59
59
59
9— 59
\ ^ 49
5.- 39
i) 3.- 30
3-- 39
d 4.- 39
2^ 29
6.65 40
2.59 39
2.25 39
225 39
2.25 39
20^ 49
S.- 59
4^ 39
^ 4^ 30
iS 6^ 49
8.89 49
«.— 39
^)1.5I 39
a) 2.75 39
14-— 59
16.20 50
5.— 50
at
3.
4.
5.
3.
49
40;
50
asi veel hästi õn-luvonen.
— Kohe
iuma ja pääseme
d mehed jälle eda-otsustasid
ehitust
liida. Kõigest oli;
najas keegi ei ela,
olid kistud ära ja
Maja sisustusest
m üle käinud, kõik
id ja lõhutud,
nd suundus nüüd
)olset serva möö-tihedaid
põõsaid,
rvaltaskus olevad
õhjustasid pidevalt
need jäid kinni
vastesse. Ta otsus-la
visata, sest neid
p.m.vaja. Siin ei ol-kkeid
ja ta^asimi-ületamiselgi
seda
polnud alati vaja.,
ängid kätte. Tema
:ja uputada. Samas
pasknäär lendu.
;is Juvonen tangid
ee' oli siiski mõtle-evalt
:olid tangid
langeda, kui teelt
üsimus:
li lähedal ja kohe
itsa varjus. Nüüd
ftama, aga täielik
ümber.
olla mõni' tsiviil-.
/onen.' —- Aga see
lääri. prääksumist
lakaks küsima: kes
/ähemalt neid tän­itas
Kalle.
Nr. 6S
^1 olnud vajca o « .
^(Algus lk. 2)
Tänu selle eest, mida pakuti! õp-peringid
võivad enesestmõisteta­valt
ka tulevikus jaguneda „oppi-mise
ringideks", kus lektorü on
koolmeistri osa ja „tegevusringi-deks",
kus kõik löövad kaasa.
Kokkutulek lõppes laupäeval
aruannetega õpperingidest, teatri-ettekannetega,
fotonäitusega, lintide
esitamisega ja Romaik Toi poolt
korraldatud ning läbi viidud ülihu­vitava
vestlusega noorte eesti he­liloojate
ja helikiibstnikegä;
Süda läheb soojaks, kui näed hul­gas
nport tütarlast, musikoloogi
|a heliloojat firisti Allikut, kes
loonud ooperi Kalevipoja aineil,
niillest kahjuks küll vaid väga
lühidaid katkeid kuulsime.
Lõppkoosviibimsel oli tore näha
teatriveterane Riina Reinikut ja-
Rudolf Lipp'u ülevas meeleolus
noorte kunstihuviliste keskel.
Lõpuks märge kaugelt! kohale-sõitja
poolt: lõomingupäevad olid
oivaliseks võinTjaluseks vanu sõpru^
si uuendada ja uusi luua. Pole kah-jiü^
s võimaüklolnud selle veste raa­mides
kõiki nimetada, kes ürituse
kordaminekuks kaasa aitasid. Ni­metagem
sünkohai vaid Mall Puh^
mi, kes oli asja hingeks.
VABA E E S T L A N E neljapäeval, 17. septembril 1981 — Thursday, September 17, 1981 L L 7
Illi II I I I " " ""Il 11 UIU
Hooval Peeter Lindsaar 75-aastaiie
Omaaegsed kruusapaadl meeskeneiadiõld \o®
päevavalgele ajaloolisi esemeid
EMU ÄLI
.•%DVOKÄAT-NOTAR
Emm. im, Hoyal Tmst TŠwee
Toronto Domiaion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronjca
Ont. (Bay & King) M5K IKI
TdeCoii: yM777
't4-timdi telefoni valveteenistus
Austraalias elav vüjakas eesti ^lu puutuvas räamatutetsükliš on
kirjanik Peeter Lindsaar sündis 12." enamüt sündmusi kaasa elatud või
juulil 1906 Lõiina-Eestis maastiku- vähemalt kaasa tuntud. Ta püüab
liselt maalilises ümbrtises Sangas- jääda rangelt objektiivseks ka neis,
tesVana-Antsla vallas tahilapsena.- kuigi oma võrratule mälule^tü
Lugemis- ja kirjandushuviline ju- des on üksikseisü^i rohkem kui
ba lapseeast peale, näitas meie võimalüc kasutada. SeUet^^^^^
„Vaba Eestlases" nr. 47 ilmus väga huvitav airäkkel Ilmar ArensiU Pärnu varasema ja hilisema aja- juubüar oma kirjanduslildse või- on ta säüitanud trükisõnas palju,
loo kohta. Mis mind selles artiklis aga eriti huvitas, olid kiviajastu leiud Pärnu jõe suudmest kuni Reiu jõe n^eid juba gümnaäsiumiõpüasena mis nüüdisajal perioodilistel ajaloo
suudmeni. Mul on teada, et Tartu ülikooli arheoloogid teostasid 1929. ja 1938. aastatel kaevamisi Reiu yaWas Ta loomingut ümus juba ümbeihindamistel ja -kirjutamistel
joe suudme lähedal maanurgal Ja mujal, nii^g et need andsid võrdlemisi häid tulemis! noorema Mviajastu tookordses koolinoorte albumis ja on kirjutajaile tõeliseks palgiks sil-leidudesž,
. ' õpetaja ennustas talle kirjanduslik- mas. Ta lõi need teosed, e^ sel teel
kii või ajakirjanduslikku tulevikku. JäM
Saatuse irooniaks oli aga, et loo- mist- Kaitse oma koto^^
dusesse^ eriti Lpuna-Eestl idiilülis- dust viimser veretilgani!
se maastikku ja kirjandusse kiin- •Romaanide^^^^^^^ pn järgmine:;
dunud nooruk veetis ^ n iM
nevad aastad sõjaväes -^kasarmu käsitleb ajateenistust noorsõdm-ina
õlikkonnaS ja ümbruses. -^^^^ *:' >
pöegliku visaduse ja kohustelruu- , .. jä sõdiirid laulavad'''li
dusega võitis; ta aga kõikvvastu- osä,;(1962) ajateenistus aspirandi-;
meelsused ja imüdis anda parima: na s ^ v'; ;
Oma loomupärast jimrdlevat ja fi- • ;:,.Paelamehed^' (1967)^^^^^^^
losoofilist asjusse suhtumist raken- sed kaitseväelased "allohviU
das ta ka elukutselise sõdalasena väeosas. : \
teenistused ja hiljem loenguil, eriti ^^^^^:',^
sõijakooli lõpetamise järel (1931^ a;) ohvitserikutsele Valmistuvaid ka-olivitserina
nii Võrus kui ka Petse-dette' sõjakoolis;:
ris. • ' ,,Härrad ohvitserid*' (m^^
Astunud ä; 1937 Tartu 'filosmDfia leb teenistust ohvitserina- väeosas,
teaduskonda,:pidi ta kaügeõppija- asukohaga Võrus, : • •
na vahetama ;jüba järgmisel aas- ,,yärska''Ü977) teenistus^:
tal teaduskonna õigusteaduse :yas-serina^^^:y
tu, LoomingUliS-kültuurilised huvid ris. ^
jätkusid erahuvidena ja võimaluste Süa yõiks lisada loogüiselt sa-^
_ omaaegne puusild, mis oli tuntud „nahksilla« nime aM. Foto on võetud ülejõe poolt südalinna poo- f ^ e s kutsetööga seotult ja koh- «^^^^f^^^f ^J,^'^^
le. Vasakul käesoleva artikli autori Helmut Höövell isa „kruusapaat". Foto tagaosas on näha kõrget pikka Tf' • . i-, , . - . i i 7 L , . w ! L < . \ na
,;ow<t B, ^ * •in im- .... . .: ^ X' - Pidcv am alt kiri audusliluiks tookslestused usutlustekoguna. Käsitleb
valget hoonet, miies asus Pärnu Muuseum, mis havis' Teises maailmasõjas, x luc v a u ait AU jauuuamvui^a LUU o , .
. ' oli juubilaril võimalusi aga alles Eesti.kaitseväelaste saatust ]a ela-
. . . . . . . ' sõjavangist vabanemise järel Sak- musi"Teise maaümasõja ajal.
jalgisidl^^suure pmevusega ^^-^^^^^^ Seal valmis, tal käsikiri: On loomulik, et iga i^ oma
past valja jooksvat mate^ah,. et^^^^^ hobune", mis älihinnavõi^ vaatekohalt ermevaks, -^map^
selles .leida TOibollam^ «^^tis, kuid mme kirjastas ^ ta oma s
-^^konti, vormidagi muud;:^,.^^^^^,,^^^^
lias teenitud töötasudega a. 1950. tsükkel raamatuid on kontroversi-.
Isiklikult pean -aga märkima, et kemad leiud alates Sindi mõisa ko-rohkelt
kiviajastu leide avastasid halt. -
n.n. kruusapaatide meeskonnad, Selgituseks võiks öelda, ei ma
kes oma vastava sisustusega paati­dega
võtsid Pärnu jõe põhjast väl­ja
hoonete ehituseks Vajaliku liiva
(n.n. kranti), sõredat kruusa ja jä­medat
kruusa." Selle tegevuse juu-ise
töötasin mitmel suvel ja ka
hiljem Isa kruusapaadil ning olin
kaasas paljude nende leidude vSavikambakad ja turbatükid visati
erilist.
See esimene eest&eelne Austraa- aalsust tekitanud: Peeter Lindsaar
m Richmond SL W., Ste 7©^
Toronto, M5H 2U
Tel. 384-7872
eETIIERINGTÖN, FÄLLIS
&
PARK
Advokaadid-notarid
Bay St., Süite 40L 3634451
õhtuti 447-2017 või, 929-3il25
ü TOO
B.ÄoSc, LLJo
ADVOKAAT - NOTAR
¥orkdale Place, l. l¥orkdale Road,
Süite 297
Torontoj Ont. M6A 3Ä1
Telefon 781-5556, 789-7579,
kodus 489-6709
avastamisel. \ otsekohe ule parda tagasi. Kui aga , , , . , .. • ., . ,. , .. , ..^ . „
xT,-;,-i 1 ^ ^ 1-i 1 ,•; • • • -1 t, 11 X - lias trükitud raamat leidis kiitvaid on meie Eesti kaitseväele vaga ras:^
xiivwcii. xvxLi«ou. l^^^yuoo i u u - Nuud agü tckib kusimus, mis sai silmas hakkas moni sarnane "'i^» ."-^"^^•'""^««^""^^^^"^^^^^ . .., . , J 1 ^ -1 J ^ X xo J - t , h u res toid nad päevavalgele joe poh. nendest esemetest? Paadimehed (leid), sus see puh as.t at^i- k1 1o-h e vees, ^a^rv^uubsLtuUsbii , k^uuimd uouli ircai&skivet;s&tui lleevvuitcat- kesti hävitatava mälestussamba
jast, alates Niidu mõisast kuni Sin- teadsid siiski, et neil oli mingi uuriti selle väärtust ja sobivuse ^^'^ „kapitagant". Levikut ta- püstitanud.
di mõisani, ka väärtuslikke kivi- väärtus, kuna kohaliku Blieber- korral visati paadi taha veepumba Ristasid ka osalt raamatu voru- Erinev on L964. a ilmunud usut-ajastu
leide. Need leiud polnud nichfi õllevabriku omanik Edu- kasti, kus see pidevalt vees seisis, murdelised dialoogid. - Samal lustekogu ,,Mardus kiljatas Usut-seal
kindlasti püsivalt asetsenud, ard Bliebernicht oli nendest leitud Meie, kui' ka teised paadimehed ^eel jõudis publikuni ka ta teine leja ossa ja sellesse stiüizhanrisse
vaid olid sinna kantud kas veevoo- esemetest väga huvitatud'ja andis leidsime peamiselt uude kiviajas- raamat „Neptuun ilmus laevale'^ juhtus juubilar tihti parast.4 aastat
lust Või jääminekust kusagilt ee- nende toojaile leidude tasuks kor- tuse kuuluvaid luust ja põdrasar- (a. 1951), kirjutatud niõtisklusist- „Meie Kodu" toimetajaks olemist.
mait jõekallastelt, kus elasid kivi- vi õlut ja mõned kroonid raba. vest valmistatud esemeid. Seal oli mälestusist teel Euroopast Aust-^ Osa usutlusist seUes raamatus tuh
ajastul jahi- ja kalamehed. See oli meestele muidugi nagu sül- kalapüügi harpuune, õngekonkse, raaliasse. , tal ise vaevaga hankida, teised
Need leiud leiti peamiselt jõe lelangenud õnnistus. sarvest kirveid, noole-, oda- ja tuu- Ta hUisem a. 1954 ilmunud ,,Ko- toodi n.ö. koju kätte. Ta ise hiu:
I vasaku kalda poolsest osast, Im- Eduard Bliebernicht oli amatöör raotsi j.n.e. Leidude seas oli ka duküla", Eesti Kirjanike Köopera- dab erüiselt meie ohvitseride „Ka-hu
voolav vesi vastu põrkas arheoloog ja temal oli Pärnu linna mitmebadseid tulekivi kildudest tiivi kirjastusel võitis hoopis enam tõni-lugu", kus me kaitseväe sa-
! (põrkeveer), muuseumis rikkalik kiviajastu lei- valmistatud esemeid,- näiteks kraa- tähelepanu ja suuremat lugejas- ^üü^i^^^^^^^V^^^®"^^^^^^
See oli väga huvitav, kuidas dude osakond, kuhu ta kogus kõi- pe, lõikajaid, oda- ja nooleotsl ning konda. Nn murdeliste dialoogidega o^^^^ ^^^^
need mehed olid teadlikud, kust ki neid'toodud esemeid. Minu mä- esemeid, milledele meie sel ajal-ei- .^vana hobune" kui ka kirjakeelne -^^^^s. Sadadest pääsis eluga ainult
kohast jõe põhjast oli võimalik lei- lu järgi oli aga tegelikult muuseu-.osanud nime anda. Oli ka leide ','Koduküla" on meie ürgselt CLsti- 2.
da vajalikku ehitusmaterjali. Kruu- mi kuraatoriks H. Laakman. Kas n.n. venekirvekultuurist, mis olid pärase kirjanduse parimikku kuu- Arvutute artiklite ja esseede kõr-savedajad
polnud mingid „eritead- E. Bliebernicht ise korraldas oma palju rohkem viimistletud kui va-: lüvaid. Pealegi oleksid need elu- vai koguteoseis, ajakirjades jne.
lased" sõna tõsises mõttes, vaid osakonda, seda ma ei mäleta, kuid rem leitud kiviesemed. inimpildid Eesti maaelust jää- ii"^ws temalt a. 1961 teos „Eestla-kogemustega
jõepõhja tundjad, tean et kõik antud esemed kand- Need esemed olid üldiselt hästi ^^^^ igaVesti olematuks ja maali- sed Austraalias ja Uus-Meremaal",
Kompamise riistaks jõe põhjas sid mingit numbrit, mille' järele säilinud, võibolla väiksemad ^^^^ Peeter Lindsaar neid po- kus väärtusliku statistika kõrval
olid pikad ümarad puust latid, pi- võis leida vastavast nimestikust murrud siin ja seal. ^^^^ ' finessideni ulatuvate esineb ka andmeid ja usutlusi vara-kema
ümara rauast pikendusega, esemete kohta lähemaid andmeid Paadimeeste silmis nende esemete ^lälupiltide põhjal naberile pannud semaist eestlasist siin mandril, kel-
Kätes oli küllaldast tundelikkust, (leiu aeg, koht, arvatav vanus üldine väärtus eriti suur ei olnud, j ^ ^ ^ ^ p Lindsaar oma lühijuttu- le nimegi nüüd enam ei mäletata,
et teada, mis laadi materjal oli ot- j.n.e.). kuigi suurema leiu eest loodeti taevalt teeeiasena oli esinenud Kõik need arvukad raamatud on
simise momendil lati all. ühest ko- Jõe kruusapaatide tegevus ula» suuremat tasu saada. ^ ^..^ ^^.^ E ^Vabariigi kaitseväe Peeter Lindsaar kirjutanud oma
hast proovimine ei andnud sageli : tab- tagasi arvatavast! selle sa- Nüüd snn Kanadas elades-, ja ; " , ' igapäevase leivatöö kõrval, enami-tulemusi,
paadi asukohta tulimuu- jandi algusesse. mõeldes eriti neile' leidudele, mis kupnnp vanusppühknsele-minekut,
ta, et sobivat materjali leida. Järg- Minu mälu järgi oh seal alul üks said teadmatusest üle parda visa- . v Töötanud temaga koos aastaid
mine kord satuti aga hoopis turba kuni kaks paati, kuid hiljem tuli tud, tekib kuidagi teatud kahju- töötlemiseks aoa kasutati tuleki- siinse osariigi 'raamatukogus, ei
kihile ja savile milline materjal ei neid juurde. Paate kutsuti nende tunne. Nende_ leidude hulgas oli ^.^^ ^..^ kraapimise ja puu- võinud märgata temas erilist pin-tohtinud
esineda otsitavas ehitushi- kippente nimede jargi. Paadimehed vaga algelisi kivist valmistatud ese- J ^ ^^^^e
vas voi -kruusas. ohd joe aares üles kasvanud joe- meid mis kuulusid oma päritolult ^^^^^^^^ ^^^^^^.^ J^._ il^.nmistähtpäevast.
Need kruusapaadi meeskonnad mehed kes tundsid joge hasti. kindlasti palju vanemasse aastatu- ^.^^ Kuigi hüjuti pole juubilarilt uusi
töötasid kevadest hilissügiseni ja Nad olid iseseisvad peremehed ja nandesse ja võibolla oleksid viinud . • raamatuid ümunud töötab
aastast aastasse, seega nende ,,ar- tegid oma kaubad ehitajatega ise- meie Pärnu asustamisala vanuse Kuna Pärnu ümbnis oli metsane ^^gj^. ^.^^ ^j^^j.^^^^^
heoloogiline" tegevus on olnud seisvalt. kaugemalegi kui 9500 aastat. ja veerikas, siis siinsed asukad kaas4ölisena sünseis eestk-elseis
kaunis pidev ja pikaajaline. Neil Nüüd ma selgitaksin kuidas^^^^^ õppi- olidki peamiselt jahimehed ja ka- '
paadi kipperitel (kipper ja kaks dis kruusa võtmine ja kuidas need sin ma keskkooli lõpuklassides 30- lurid. Seda kinnitab* ka selgelt lei-meest)
olid kõigil põhilised koge- ajaloolised . esemed päevavalgele date aastate algul. Hiljem töötasin tud esemete iseloom.
mused ja teadrnised, kust sobivat tulid. Kruusapaatide pikkus oli ca. Pärnu Linnavalitsuse Ehitusosa- „ .... . _^ , , ,
materjali jõe põhjast leida. Jäme 35 jalga ja laius ca. 12 jalga ning konnas ja siis tuli mul saseli vas- ^aga suurt osa Pärnu joe suud- ajakirjale, ,.News Digest - Inter-kivine
kruus saadi Sindi mõisa ko- süvis ca 7 jalga. Paadid liikusid tu võtta nende paadimeeste poolt "'^ ümbruse kujundamisel on national".
halt ja natukene altpoolt, sõredam alul purjedega, aerudega ja kai- linnavalitsusele toodud ehitusma- mansinud Läänemeri, mis algul oh Tema sobrad soovivad talle 75.
kruus (väikeseteraline) leiti Reiu dast" nööriga vedamise abil (Volga terjali ja sellega oli mul ka veel ^^sejarv, tekkinud mannerjää sula- juubelipäeval tiüevil^uks tervist ja
jõe suudme ja Koksi kohalt, laevnikud!). Hiljem kasutati liiku- kontakt meestega, kellel oli vahest "^'sestr. Hiljem ühines see veeko- õnne ning loodavad, et sel väsima-
„ miseks petrooleumi mootorit. Kui jälle midaei Bliebernichfile viia. '^^^"i ^^^ade kaudu Põhjame- tui hingel oleks jõudu veelgi aas-kuna
peen hiv „krant (Pamu -x.^.... ^ - ^ VnhnlP kiK ^ ^ rega, muutudes Läänemereks, sel- taid talle saatusest määratud elu-raadiosaateis.
Tema töödest on pai
jusid tõlgitud võõrkeelisse ja prae­gu
on ta pidev kaastööline siinsc-le
5S
Ghartered Accountasfe
üaiversiry Ave.,.St©.
Tel 882-7115
Toronto. Ont. M5.? EHT
v,h äolfjie nvdJe uesm)\ alJ' e i.a i•t i j.us eu\a^rl et ste dJla .a s .i\ nWvsTea eMul,g ^j V-i ^pamra vaa\ta.te trioj .la ili j., oj; õeru vdinpi.du.oÄ.i.dh UjaOvs- i agieoklilee es veka o.th aplaveaa,• dj akilguikas
iedasiv alla .voolu. suurest paadist välja neli :ankrut
Teise maailmasõja aja! aga hä- Jega ühtlasi muutes Pärnu lahe tööd jätkata,
vis Pämu muuseum j^ ;sellesja rannajoont ja Pärnu jõesuudme
Meie Kodu /Ilse Tults
Nagu sellest nähtub, tuli jäme- neljas suunas.
dat mat,e rj.a h otsida jõe ü, lem. j^o o. k- «S ee võimauld as paaJd»i i,i.i.g ut^a mi. s*t
su osast ja peenemat alamjooksu . , • - i . . ^ ' pu..r K/ onnasi. . • ^ jgas^ «su1u.n1a. s, nk ui ÜpI õhjast võetava
^ Vaga suurek1s ^te guriMks oh1- si•m• . materjah hulk vähenes
O P T I C A L S T U D I O Ltd.
R. SCmVIlÄ, saksa optik
Suur valik euroopa prillu-aame:
Zeiss, Tvodenstock, Metzler
Spetsialiseerunud contact ienside
(Järgneb)
1^86 BLOOR ST. W. 1 tänav läÜTi?
pool Dnndas*e sTihway'd
Tel. 535-6252
ühes ka kõik need kiviajastu (praegune jõesuu) ku^^^^ :
leiud, millest • on smir' kahju: • ; • ' •••-V"--^V^; • - ' . ^ \ ^ ' :
meie kodumaa elamisruumi va- -^^n^as^^^^^^ . ' !: ^
nuse ajaliseks kindlaks määra.-^i^' et^Pärnu linna fendlustustest:^/^^^jj—. Eesti Selts korraldas
miseks. ^ Srh's3 m^ • ' ' ^ - . ^^
. - - . tJheks huvitavamaks leiuks aga täpne, ta oh enne Teist maT- J.^!^^^^"^ Tb f "'J^lJ.t
iga-aastane kevadine joe-jääminek, Materjali väljavõtmine sündis suu- kruusapaadi meeste poolt oli jõe ilmasõda veel säilinud Pärnu Ordu „!.^.''^.^^^_.^^\^^ KaneKs paevdKS
mis vastavalt oma suurusele ja re metall-kopaga, millel oli verti- põhjast leitud n.n. must tamme- bssi müüri osi, mis asusid Kalda oobimisvoima ustega suur ruumi-mahule,
suurendas paadimeeste lii- kaalne pikk ümar puuvars. Kopa puu tüvi, mis maa kihtide all pai- tänaval, I Lasteaia hoone ja tule- ^P-gio^^^nikud aga loicl
va või kruusa hulka. Kui jää mur- küljes oli kaks vaierit, mis läbi jude aastate jooksul oli kivistunud, tõrjehoone-^ahelisel krundil. Need ^^^^ ^^^^^ ^'^^ .^^
dis üle Sindi vabriku paisu, siis blokkide läksid vintspoolile, millest s.t. puu taimsed osad- olid läbi im- müüri osad ulatusid osaliselt üle ^^^^ vabadus oma aja viitmiseks,
koos jää ja veega tulid kaasa ki- üks pool tõmbas kopa kruusa sisse bunud maas leiduvatest mineraali- maapinna, kuid neid polnud keegi ^"^^ ^^^-}^} pereema Maie Pleer
v i d mitmesuguses suuruses, peen ja teine tõstis ta veest välja. Kop- dest. Ühest* osast sellest puust oli restaureerinud ega kaitsnud ilmas- abilistega hoolitses maitsva
l i iv ja muud lahtised esemed, mi-, pa käsitas kipper, kes poolimees- valmistatud Pärnu linnapea töö- tiku vastu. Teiseks leidus Vanas- kaldal : süüdati
da vesi kanda suutis. Vesi, tulles tele andis vajalikke korraldusi, ruumi kirjutuslaua komplekt kuhu Pärnus veel Kuresaare maantee ja ^^idu- ja jaanitiili, lootuses et võl­ule
paisu, kukutas raskemad ese- Kipper tõi kopa vee kohalt paati kuulusid tindipoti alus, kuivatus- Emajõe tänava nurgal oleval krun- dutuled kord jälle süttivad meie
med umbes Sindi mõisa alla. Eda- ja kummutas ta paadi keskel laa- press ja linna vapiga joonlaud. dil vähesel määral arvatava Püha- vabal kodumaal. Kokkutulekust
si. minne oli järgmisekskukutamis- dimisruumi, mille kohalt käis üle Üldiselt kõik need ajaloolised Tooma kiriku müüriosi, ning kah- võttis osa ajakirjanik Deborah,
kohaks Reiu jõesuu ja järgnev osa paadi, pardast pardasse, paks 10— leiud kuuluvad kiviajastu noore- te • Vana-Pärnu linnaosa tänavat West, kes hiljem kirjutas ; „The
jõest, kuna viimasena vabanes 12 tolli laiune plank. masse järku, Magdaleniani tüüpi, kutsuti Püha-Tooma kiriku mee- Öallas Morning.News'is" artikli
peeri' teraline liiv — „krant" — Kipperile oli kõige tähtsamaks kus enamus jahi-ja kalapüügi riis- nutamiseks Suureks ja Väikeseks „Dallas Estonians remember their
Niidu metsa kohal. Loogiliselt võt- momendiks muidugi kopa :tüh- tu did valmistatud loomaluudest Toome tänavaks ja ühte Piiskopi roots!" Ta laiendas sündmuse kir­tes
leidsid kruusapaadi mehed ras- lendamine, sest sü§ ta silmad või siis jälle põdrasarvest. Nende tänavaks. . 'jeldamist ka Eesti saatusele.