1978-03-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
IH 15
m
^1
Vi 25
>ii teile
kyiteilon
eo
• Põikreaö: 4; KivisLaiiie, 7. Sobiva
suurusega, 9. P e i t e , varjiil,
11/ Raliäüliik, 12. Võõrasema, 13.
Ajend, 14. Kõige' enne, alguseks,
• 16. Jõgi Saksamaal, 17. PõHuvili,
: 18. TäMujü, 20. Sugulane, 23. An-loobumine,
26. Tuntud eesti
naistegelane minevikus, '29. Vaike
Äifce^ 30.; Lääge, 31. Loll; 32. "üksikolend,
33. Ühe eesti kirjaniku
kodanlik nimi, 34. Kasulik.
i Püstread: 1. ühe usundi emb-
: leem, 2. Osa ühe Ameerika pealin-oa
nimest, 3. Maksis, 4.. Eesti kir-janik-
luuletaja, 5. Ema; 6. Keha;
osa (käändevormis), 8. Prantsuse
mehenimi, 10. Soliidne naine, 13.
Lind, 14. Paremik,; valituim osa,:
15. Inglise ajaleht, 19. Nukras
meeleolus, 21, Virga vastand, 22.
Lapik, 24. LehtpüUj 25. Ajaline
ijaõiste, 27. Juurest (murdesõna),
28. Vorm sõnast olema, 31. Kardetavas
olukorras.
. SIO^RISTSÖNA LAHENDUS^^^^;::
Põikread: 1. Laidoner, 3. Piusa,
; 5. Kuusik, 6. Vahe, 8. Visa, 10. Saba,
12. Raha, 14. KaVa, 16. Paprika,
18. Mesilane, 20. Raspel, 21. Lehe,
,23. Lake, 24. Tavaline, 25. Naine,
27, Lase, 28. Koma, 29. Perenaine,
'32. Manala, 35. Raba^ 36. Madrus,
38. Toru, 39. Neli, 41.; Kesa, 43.
Kabe, 44. Habe, 45. Maneerid.
Püstread- 1.;Laisik,v2. Nerva, 4.
Savi, 5. Kuuba, 7. Hera, 9. Sakala,
10. Salu, 11. Turi, 13. Hame, 15.
Vanemuine, 16. Pappel, 17. Kale-
; vala, 19. Sibul, 20. Raske, 22. Helisema,
^3/Lahepera, 25. Naima, 2$.
Siinai, 28; Kola, 30. Rebane, 3L Nemad,
33: Nagi, 34. Võru, 37. Ruske,
38. Tobe, 40. Üiia, 42. Samas, 43.
Karid, v'
/ :
kes saävdd
feindlästi juhyl feüi fei^ töötate
kiiidlMstyse a b i r c i h d . ,
mis
otepääl ^ peetud Eesti meistrivõistlustel
murdmaasuusatamises
vpitiš meeste 30 km N. Liidu koondise
mehena tuntud tartlane Anatoli
Shmigun ajaga 1.30.30, teisele
kohale tüli võrulane Arne Sirel
1.30,48. 15 km murdmaasuosatamir
ses oli parim Ä. Sirel 46.37, teine
Ä. Shmigun 46,50, kolmas tallin^
lane üno Leist.
Naister.'10 km suusatamises tuli
meistriks Tamsalu suusataja Helmi
Mihhailova ajaga 39.19, kauaaegne.
Eesti tippsuüšataja Rutt
Shmigun-Rehemaa jäi teisele kohale
ajaga 40.09. 5 km murdmaasuusatamises
oli parim R. Shmigun-
Rehemaa ajaga 17.59, teine H.
Mihhailova, kolmas Pille Paal, parim
juunioride klassi võistleja.
20 km laskesuusatamises tuli esiv
kohale suurmeister Matti Paavo,
kes oli ainult ühe sekundi võrra
p-arem esmakordselfe meistersportlase
normi täitnud Elmo
Kiievis õppiv pärnulane Jüri
Tamm heitis Harkovis
võistlusel vasarat 72.10.
sseencii
T}iö Uiiemployment Insurance Cpmmission
and tlie Department of Manpower and Immi-gration
have become the Canada !Emplöyment
and Immigration Commissiom For a time,
you'll stiil see our local offices identifiecl as
UnempIoyMent Insurance offices orCanada
Manpower Centres. When they*re together in
one location, tliey'E called Canada
Employment Centres.
Employmen«,and Emploiet
Immigration Canada Immigration Canada
®ud CulJen, Minister 1 Bud €u55en, Ministr®
•:,Nü.soovis Wägner teada, mis te-^
gemist oli niinimetatud G-osakon-nai,
mis d i Petersoni büroo j,ameir
lik" peitönüni. Saksa luureteenistuse
Norra os^onna ülema dr. Ed-mund
Salaga. Sala oli Vene küsimuste
spetsialist ja Wagner kaht-^
lustas teda ja Peterseni salajases
koostöös. i^Jeed nimed said Mljem
iildiselt tuntuks rootsi ajaleheluge-jaile
nünimetatud Skandia Tera^^
li>os, kuhu ka Däugs oli seMdmud.
Ma ei saanud rahuldada Wagneri
uudishimu nende meeste osas, sam
anda edasi ainult sellist informatsiooni,
miUe rootsi tööandjad pa-
Igal juhitumil miU töö Stokhohni
luurekeskuses hakkas kandma vilja.
Safcsla^ agendid sattusid ükshaaval
püünisesse. See ärritas
muidugi Wagneri; bürood, kus keegi
ei saanud aru, miks agentide
võric vähm^. Pid^^
mõningaid natsi-üheindusi. Nii tutvusin
kellegi härra Romaniga, kes
juhatas natskühma tegevust
StdkJholmis: Boman korraldas nii,
et miad kutsuti koos kolonel Wag-neriga
mõnele ' privaatsele õhtusöögile.
Libistasin enese süs nende
ringkonna liikmeks ja sain palju
kasulikke teateid isikuist, kelle
vastu Rootsi luureteenistus kohaldas
oma tegevuse. Rootsi rüklik
politsei napsas pidevalt sakslaste
agente „otse teolt", neid kas vangistati
või saadeti maalt välja. Politsei
oleks võinud teha haarangu
ja võtta kurni kogu sakslaste hm-reorganisatsiooni
Stokholmis, mis
sel ajal oli lUurekeskus number 1.
Linn kihises kõigi maade spioonidest.
Aga sel ajal peeti antud olukorras
süski targemaks olla rahul
mõnede Rootsile ohtlike agentide
vangistam^ega,'
ühel päeval nägin, et ka kolonel
Wagnerü tuli häitta jääda. Ta hooples
vähe siin ja seal tähtsail kohtadel
olevate rootslastest tuttavatega.
Ta võis, oma sõnade kohaselt,
hankida Rootsi tulnud välismaalaste
kohta käivat igasugust informatsiooni.
Minu ülemad kiitsid
heaks minu poolt tehtud plaani ja
siis
misega. Teatasin Wagnerile, et j
olin teise «postkasti" vahendusel j
— minu esimene j,postkast" oli
Wagnerilt Gellariusele minev kirjade
hoiukoht — saanud otse Onkel
Maxilt ülesande hankida informatsiooni
kõigest sellest, mis Eestis
uue venelaste okupatsiooni ajal
juhtus. See oH puhas bluff — sellist
„postkasti" minul muidugi ei olnud!
Seletasin Wagnerile, et olin
saanud ühendust kellegi eestlase-ga^
kes oma salajasi teid kaudu
sai Eestist kätte kõik need teated,
mida Ohkel Max iial võiks soovida.
Wagner palus sus, ©t teataksin minu
poolt mõeldud „agendi'' nime,
sünnikoha, sugulussuhted, aadressi
ja nii edasi. Selle järel ta hibas
hankida mulle nimetatud eestlase
kohta kõik saksa ametivõimude
käes olevad teated.
Meie kavas oli kasutada „agen-dina"
kedagi Kutisiku-nimelist
meest. Meile oU küllalt tema nimest
ja aadressist, mees ise ei
teadnud midagi meie j,hämarast"
plaanitsusest. Kuusik oli tagasihoidlik
ja (Mnaamoodi tark mees,
kelle elurännakul ei olnud ainsatki
plekki. Andsin nimed, aadressi ja
muud teated Wagnerile. Need olid
kõik sepitsetud Rootsi luureteenistuses,
samuti need ,Äas}ad",
mis asetati vajaduse kohaselt
kausta Välismaialaste Komisjo
Just sellesse komisjoni olime soovinud
asetada lõksu, sest me kahtlustasime
lekkimist komisjoni töö
tajate ringis.. Ja lõksu läks enne
pikemat keegi muu kui komis
joni büroo juhataja. Saime kinnita
vaid tõendeid seüest, et ta töötas
sakslaste huvides — ja siia lõppes
mehe karjäär. Ta ei olnud sugugi
ainus.,. .
rootslastest ülematega olime seadnud
ja kokku tõmmanud. Aga
Wagner ja TJtermark oskasid ainult
vihas onia juukseid kiskuda
saamata sellest targemaks ja taipamata,
kes oli paljastanud nende
suurepärased ühendused Rootsi
ametivõimude hulgas.
maalt välja saatmist. Tundsin teda
hästi oma Helsingi-ajast, sest
juba enne sõda oli minu poolt organiseeritud
asjaajamise ja otsi-misbürõo
osutanud talle vastutulekut;!
nü olin andnud kaitset ta abikaasale,
keda Metzger kahtlustas
truudusetuses.
Minu ettepanekuga nõustuti. Võtsin
telefonikõne Metzger'Iie Saksa
Välismaalaste Komisjonis aset saatkonda. Kui ta telefonil vastas,
Wagner määras meie kohtomis-paiga
Tegnerisse. Nautisime hea
õhtusöögi ja kolonel oli parasjagu
heas tujus. Ta jättis müUeiimbri-ku,
niis sisaldas Onkel Maxi jaoks
tehtud rapordi ja ütles:
„Aga pea meeles, et talle kirjutades
mainid, et oled saanud Kuusikut
puudutavad üksikasjad minult!"
V I leidnud skandaali järd muutusid laljistasin jüttU soome keeles. Metz
Kui Rootsi luureteenistuse me- Wagneri büroo mehed muidugi et- ger oli käinud koolis Helsingis ja
hed uurisid raporti, tõdesid nad, tevaatlikeks, tegevus organiseeriti rääkis täiesti vabalt soome ja root-et
see oli sõnasõnalt sama, mille uuesti," asjust enam miiiu juures- si keeli. Ta tundis mind kohe hää-nad
olid ise koostanud ja Valis- olökulei^^M^
selt nagu enne. Ma siiski ei uskunud,
et mind kahtlustati johtunud
ebameeldivuste põhjustajana, Uad
hoidsid „uudised" kinni, et rohkem
saksameelseid j-öotslasi: ei sa4>tuks Kokkulepitul ajal saatkonnanõu
raskustesse. Aegamööda olukord
rahunes, sain jälle otseühenduse
oma sõbra Cellariusega. Tema algatusel
olin võtnud oma ülesandeks
Rootsis teguitsevate alluvate
silmas pidamiise: Talle saadetavad
rapordid adresseeriti postkasti
Dresdenis. Raportide edasitoime-maalaste
Komisjoni jätnud informatsioonina.
Nende poolt komisjoni
jäetud vaatleja, kes oli kasutanud
Kuusiku kausta, et kopeerida
selle sisu, oli ka seda märganud.
Büroo juhataja vahistati, lisal^
mitmeid mõjuvail kohtadel olnud
härrad, kel kõigu olid tugevad suhted
natsidega. Meie lõks oli töötanud
sajaprotsendiliselt.
„Just Teie abi vajangi*', ütles
Metzger. ,iKas võime kohata kell
viis Katariinahissi juures?"
Need paljastused ja neist põhjustatud
vahistüsed mõjusid pommina
Stokholmis. Kuid see kõik oli tajaks oli kapten ütermarki hoole
all töötav saksa kurihripost •— organisatsioon,
mis minu arvates ei
ainult torm veeklaasis võrreldes
sellega, mis puhkes Wagneri büroos.
Kuidas võis paljastuda asja- ohud täiesti ,,veekmder'.
olu, et büroo juhataja olisakslas- '
te mees? Keegi büroos polnud sel- tJhel |>äeval kirjutasid
lest midagi tähele pannud. Uter- päevalehed, et välisminister Rib
mark oli vihane ja süüdistas Wagneri,
kes rääkivat välja selliseid
saladusi — igaüks süüdistas teist.
Tegelikult olnuks Õige süüdlase
leidmine üsna lihtne. Just mina
olin esitanud mõtte Kuusikust.
Saksa asjamehed OÜd iiksteise järele
pistnud oma pea just sellesse
püünisesse, müle mina koos oma
bentropi usaldatavaimate meeste
huika kuuluv saatkonnanõunik
Hans Metzger oli vahistatud, kiii
ta katsus salaja oma raadiosaatjat
Haaparannast Torniosse viia. Talle
anti korraldus maalt lahkumiseks.
Küsisin oma ülemalt, kas
võiksin kohata Metz|eri sel ,,armis
talle anti enne
nik sõitis kohale musta Citroen-autoga
ja peatus ettevaatlikult
kõnnitee serval. Asetusin tema
kõrvale autosse ja sõitsime Djur-gärdenisse.
Meie vestlus kestis
kaua. Ta jutustas oma põgenemisest
Helsingist Stokholmi, kui
Soome kuulutas sõja Saksamaale.
Nüüd töötas ta otse Ribbentropüe
alluvana, Ta eesmärk oli muuta
Rootsi üldist meeleolu Saksamaale
leebemaks. Rootslastest tuttavate
toimetajate vahendusel paigutas ta
eri ajalehtedesse artikleid, mille
eesmärk oli pikemas perspektiivis
muuta rootslaste meeleolud saksa-sõbralikumaks.
Tal oli käsutada
kogu rühm sidemepidajaid. Raadiosaatja
õnnetu ihnsikstulek sundis
teda katkes'tama selle lubava
töö. •1,
mise
Lai
sitäisi
oomi
rusti
Tuju
ilus pail
ja pisii]
tav päf
jad ja
,,uudii
Bt
— lööc
poisid
pOQil S(
vailab
Koh£
pui&tait)
lumel
kinni j|
ühe 01
teise pj
tee läk
Orus -ai
jal iil
tes mel
puud
talvetui]
mööda
ti väljd
tais jubj
lejoimi
vanerni^
Samd
valdij
kõisll
soe
ootas
lollic
Pesilel
tegevus
särajal j
šiseonad
~ Viid
noDTonJ
Mai'gii
õnnemi
: sesi
li
kibeda
dele ml
NOQI
te ja l\
jäte vj
vaheil
Tiia jal
jaJiikult
le ja p|
fdata
nad mj
. Potog
ga a9j{
kesite"
jäädvii
mis otJ
•' tJU
undaj
ja ki|
nii,
võttal
PeaJel
. See oli I
.äkajiidi
EMA
jäänud 1
teisiti!
— a^a
rasit mi
hundu]
jaks lir
•pealel
aega jj
diifes
bi metsi
odi alles
vab^
saadik ,1
sed tl
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 16, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-03-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780316 |
Description
| Title | 1978-03-16-06 |
| OCR text | IH 15 m ^1 Vi 25 >ii teile kyiteilon eo • Põikreaö: 4; KivisLaiiie, 7. Sobiva suurusega, 9. P e i t e , varjiil, 11/ Raliäüliik, 12. Võõrasema, 13. Ajend, 14. Kõige' enne, alguseks, • 16. Jõgi Saksamaal, 17. PõHuvili, : 18. TäMujü, 20. Sugulane, 23. An-loobumine, 26. Tuntud eesti naistegelane minevikus, '29. Vaike Äifce^ 30.; Lääge, 31. Loll; 32. "üksikolend, 33. Ühe eesti kirjaniku kodanlik nimi, 34. Kasulik. i Püstread: 1. ühe usundi emb- : leem, 2. Osa ühe Ameerika pealin-oa nimest, 3. Maksis, 4.. Eesti kir-janik- luuletaja, 5. Ema; 6. Keha; osa (käändevormis), 8. Prantsuse mehenimi, 10. Soliidne naine, 13. Lind, 14. Paremik,; valituim osa,: 15. Inglise ajaleht, 19. Nukras meeleolus, 21, Virga vastand, 22. Lapik, 24. LehtpüUj 25. Ajaline ijaõiste, 27. Juurest (murdesõna), 28. Vorm sõnast olema, 31. Kardetavas olukorras. . SIO^RISTSÖNA LAHENDUS^^^^;:: Põikread: 1. Laidoner, 3. Piusa, ; 5. Kuusik, 6. Vahe, 8. Visa, 10. Saba, 12. Raha, 14. KaVa, 16. Paprika, 18. Mesilane, 20. Raspel, 21. Lehe, ,23. Lake, 24. Tavaline, 25. Naine, 27, Lase, 28. Koma, 29. Perenaine, '32. Manala, 35. Raba^ 36. Madrus, 38. Toru, 39. Neli, 41.; Kesa, 43. Kabe, 44. Habe, 45. Maneerid. Püstread- 1.;Laisik,v2. Nerva, 4. Savi, 5. Kuuba, 7. Hera, 9. Sakala, 10. Salu, 11. Turi, 13. Hame, 15. Vanemuine, 16. Pappel, 17. Kale- ; vala, 19. Sibul, 20. Raske, 22. Helisema, ^3/Lahepera, 25. Naima, 2$. Siinai, 28; Kola, 30. Rebane, 3L Nemad, 33: Nagi, 34. Võru, 37. Ruske, 38. Tobe, 40. Üiia, 42. Samas, 43. Karid, v' / : kes saävdd feindlästi juhyl feüi fei^ töötate kiiidlMstyse a b i r c i h d . , mis otepääl ^ peetud Eesti meistrivõistlustel murdmaasuusatamises vpitiš meeste 30 km N. Liidu koondise mehena tuntud tartlane Anatoli Shmigun ajaga 1.30.30, teisele kohale tüli võrulane Arne Sirel 1.30,48. 15 km murdmaasuosatamir ses oli parim Ä. Sirel 46.37, teine Ä. Shmigun 46,50, kolmas tallin^ lane üno Leist. Naister.'10 km suusatamises tuli meistriks Tamsalu suusataja Helmi Mihhailova ajaga 39.19, kauaaegne. Eesti tippsuüšataja Rutt Shmigun-Rehemaa jäi teisele kohale ajaga 40.09. 5 km murdmaasuusatamises oli parim R. Shmigun- Rehemaa ajaga 17.59, teine H. Mihhailova, kolmas Pille Paal, parim juunioride klassi võistleja. 20 km laskesuusatamises tuli esiv kohale suurmeister Matti Paavo, kes oli ainult ühe sekundi võrra p-arem esmakordselfe meistersportlase normi täitnud Elmo Kiievis õppiv pärnulane Jüri Tamm heitis Harkovis võistlusel vasarat 72.10. sseencii T}iö Uiiemployment Insurance Cpmmission and tlie Department of Manpower and Immi-gration have become the Canada !Emplöyment and Immigration Commissiom For a time, you'll stiil see our local offices identifiecl as UnempIoyMent Insurance offices orCanada Manpower Centres. When they*re together in one location, tliey'E called Canada Employment Centres. Employmen«,and Emploiet Immigration Canada Immigration Canada ®ud CulJen, Minister 1 Bud €u55en, Ministr® •:,Nü.soovis Wägner teada, mis te-^ gemist oli niinimetatud G-osakon-nai, mis d i Petersoni büroo j,ameir lik" peitönüni. Saksa luureteenistuse Norra os^onna ülema dr. Ed-mund Salaga. Sala oli Vene küsimuste spetsialist ja Wagner kaht-^ lustas teda ja Peterseni salajases koostöös. i^Jeed nimed said Mljem iildiselt tuntuks rootsi ajaleheluge-jaile nünimetatud Skandia Tera^^ li>os, kuhu ka Däugs oli seMdmud. Ma ei saanud rahuldada Wagneri uudishimu nende meeste osas, sam anda edasi ainult sellist informatsiooni, miUe rootsi tööandjad pa- Igal juhitumil miU töö Stokhohni luurekeskuses hakkas kandma vilja. Safcsla^ agendid sattusid ükshaaval püünisesse. See ärritas muidugi Wagneri; bürood, kus keegi ei saanud aru, miks agentide võric vähm^. Pid^^ mõningaid natsi-üheindusi. Nii tutvusin kellegi härra Romaniga, kes juhatas natskühma tegevust StdkJholmis: Boman korraldas nii, et miad kutsuti koos kolonel Wag-neriga mõnele ' privaatsele õhtusöögile. Libistasin enese süs nende ringkonna liikmeks ja sain palju kasulikke teateid isikuist, kelle vastu Rootsi luureteenistus kohaldas oma tegevuse. Rootsi rüklik politsei napsas pidevalt sakslaste agente „otse teolt", neid kas vangistati või saadeti maalt välja. Politsei oleks võinud teha haarangu ja võtta kurni kogu sakslaste hm-reorganisatsiooni Stokholmis, mis sel ajal oli lUurekeskus number 1. Linn kihises kõigi maade spioonidest. Aga sel ajal peeti antud olukorras süski targemaks olla rahul mõnede Rootsile ohtlike agentide vangistam^ega,' ühel päeval nägin, et ka kolonel Wagnerü tuli häitta jääda. Ta hooples vähe siin ja seal tähtsail kohtadel olevate rootslastest tuttavatega. Ta võis, oma sõnade kohaselt, hankida Rootsi tulnud välismaalaste kohta käivat igasugust informatsiooni. Minu ülemad kiitsid heaks minu poolt tehtud plaani ja siis misega. Teatasin Wagnerile, et j olin teise «postkasti" vahendusel j — minu esimene j,postkast" oli Wagnerilt Gellariusele minev kirjade hoiukoht — saanud otse Onkel Maxilt ülesande hankida informatsiooni kõigest sellest, mis Eestis uue venelaste okupatsiooni ajal juhtus. See oH puhas bluff — sellist „postkasti" minul muidugi ei olnud! Seletasin Wagnerile, et olin saanud ühendust kellegi eestlase-ga^ kes oma salajasi teid kaudu sai Eestist kätte kõik need teated, mida Ohkel Max iial võiks soovida. Wagner palus sus, ©t teataksin minu poolt mõeldud „agendi'' nime, sünnikoha, sugulussuhted, aadressi ja nii edasi. Selle järel ta hibas hankida mulle nimetatud eestlase kohta kõik saksa ametivõimude käes olevad teated. Meie kavas oli kasutada „agen-dina" kedagi Kutisiku-nimelist meest. Meile oU küllalt tema nimest ja aadressist, mees ise ei teadnud midagi meie j,hämarast" plaanitsusest. Kuusik oli tagasihoidlik ja (Mnaamoodi tark mees, kelle elurännakul ei olnud ainsatki plekki. Andsin nimed, aadressi ja muud teated Wagnerile. Need olid kõik sepitsetud Rootsi luureteenistuses, samuti need ,Äas}ad", mis asetati vajaduse kohaselt kausta Välismaialaste Komisjo Just sellesse komisjoni olime soovinud asetada lõksu, sest me kahtlustasime lekkimist komisjoni töö tajate ringis.. Ja lõksu läks enne pikemat keegi muu kui komis joni büroo juhataja. Saime kinnita vaid tõendeid seüest, et ta töötas sakslaste huvides — ja siia lõppes mehe karjäär. Ta ei olnud sugugi ainus.,. . rootslastest ülematega olime seadnud ja kokku tõmmanud. Aga Wagner ja TJtermark oskasid ainult vihas onia juukseid kiskuda saamata sellest targemaks ja taipamata, kes oli paljastanud nende suurepärased ühendused Rootsi ametivõimude hulgas. maalt välja saatmist. Tundsin teda hästi oma Helsingi-ajast, sest juba enne sõda oli minu poolt organiseeritud asjaajamise ja otsi-misbürõo osutanud talle vastutulekut;! nü olin andnud kaitset ta abikaasale, keda Metzger kahtlustas truudusetuses. Minu ettepanekuga nõustuti. Võtsin telefonikõne Metzger'Iie Saksa Välismaalaste Komisjonis aset saatkonda. Kui ta telefonil vastas, Wagner määras meie kohtomis-paiga Tegnerisse. Nautisime hea õhtusöögi ja kolonel oli parasjagu heas tujus. Ta jättis müUeiimbri-ku, niis sisaldas Onkel Maxi jaoks tehtud rapordi ja ütles: „Aga pea meeles, et talle kirjutades mainid, et oled saanud Kuusikut puudutavad üksikasjad minult!" V I leidnud skandaali järd muutusid laljistasin jüttU soome keeles. Metz Kui Rootsi luureteenistuse me- Wagneri büroo mehed muidugi et- ger oli käinud koolis Helsingis ja hed uurisid raporti, tõdesid nad, tevaatlikeks, tegevus organiseeriti rääkis täiesti vabalt soome ja root-et see oli sõnasõnalt sama, mille uuesti," asjust enam miiiu juures- si keeli. Ta tundis mind kohe hää-nad olid ise koostanud ja Valis- olökulei^^M^ selt nagu enne. Ma siiski ei uskunud, et mind kahtlustati johtunud ebameeldivuste põhjustajana, Uad hoidsid „uudised" kinni, et rohkem saksameelseid j-öotslasi: ei sa4>tuks Kokkulepitul ajal saatkonnanõu raskustesse. Aegamööda olukord rahunes, sain jälle otseühenduse oma sõbra Cellariusega. Tema algatusel olin võtnud oma ülesandeks Rootsis teguitsevate alluvate silmas pidamiise: Talle saadetavad rapordid adresseeriti postkasti Dresdenis. Raportide edasitoime-maalaste Komisjoni jätnud informatsioonina. Nende poolt komisjoni jäetud vaatleja, kes oli kasutanud Kuusiku kausta, et kopeerida selle sisu, oli ka seda märganud. Büroo juhataja vahistati, lisal^ mitmeid mõjuvail kohtadel olnud härrad, kel kõigu olid tugevad suhted natsidega. Meie lõks oli töötanud sajaprotsendiliselt. „Just Teie abi vajangi*', ütles Metzger. ,iKas võime kohata kell viis Katariinahissi juures?" Need paljastused ja neist põhjustatud vahistüsed mõjusid pommina Stokholmis. Kuid see kõik oli tajaks oli kapten ütermarki hoole all töötav saksa kurihripost •— organisatsioon, mis minu arvates ei ainult torm veeklaasis võrreldes sellega, mis puhkes Wagneri büroos. Kuidas võis paljastuda asja- ohud täiesti ,,veekmder'. olu, et büroo juhataja olisakslas- ' te mees? Keegi büroos polnud sel- tJhel |>äeval kirjutasid lest midagi tähele pannud. Uter- päevalehed, et välisminister Rib mark oli vihane ja süüdistas Wagneri, kes rääkivat välja selliseid saladusi — igaüks süüdistas teist. Tegelikult olnuks Õige süüdlase leidmine üsna lihtne. Just mina olin esitanud mõtte Kuusikust. Saksa asjamehed OÜd iiksteise järele pistnud oma pea just sellesse püünisesse, müle mina koos oma bentropi usaldatavaimate meeste huika kuuluv saatkonnanõunik Hans Metzger oli vahistatud, kiii ta katsus salaja oma raadiosaatjat Haaparannast Torniosse viia. Talle anti korraldus maalt lahkumiseks. Küsisin oma ülemalt, kas võiksin kohata Metz|eri sel ,,armis talle anti enne nik sõitis kohale musta Citroen-autoga ja peatus ettevaatlikult kõnnitee serval. Asetusin tema kõrvale autosse ja sõitsime Djur-gärdenisse. Meie vestlus kestis kaua. Ta jutustas oma põgenemisest Helsingist Stokholmi, kui Soome kuulutas sõja Saksamaale. Nüüd töötas ta otse Ribbentropüe alluvana, Ta eesmärk oli muuta Rootsi üldist meeleolu Saksamaale leebemaks. Rootslastest tuttavate toimetajate vahendusel paigutas ta eri ajalehtedesse artikleid, mille eesmärk oli pikemas perspektiivis muuta rootslaste meeleolud saksa-sõbralikumaks. Tal oli käsutada kogu rühm sidemepidajaid. Raadiosaatja õnnetu ihnsikstulek sundis teda katkes'tama selle lubava töö. •1, mise Lai sitäisi oomi rusti Tuju ilus pail ja pisii] tav päf jad ja ,,uudii Bt — lööc poisid pOQil S( vailab Koh£ pui&tait) lumel kinni j| ühe 01 teise pj tee läk Orus -ai jal iil tes mel puud talvetui] mööda ti väljd tais jubj lejoimi vanerni^ Samd valdij kõisll soe ootas lollic Pesilel tegevus särajal j šiseonad ~ Viid noDTonJ Mai'gii õnnemi : sesi li kibeda dele ml NOQI te ja l\ jäte vj vaheil Tiia jal jaJiikult le ja p| fdata nad mj . Potog ga a9j{ kesite" jäädvii mis otJ •' tJU undaj ja ki| nii, võttal PeaJel . See oli I .äkajiidi EMA jäänud 1 teisiti! — a^a rasit mi hundu] jaks lir •pealel aega jj diifes bi metsi odi alles vab^ saadik ,1 sed tl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-16-06
