Vaba eestlane , November 13, 1984

              ¥AEA
VABADE EESTLASTE HMIJEKANMA
¥ÄBA£ESTLÄM
: 0/tJ ¥aba Eestlane, 1955 Lesiie St BOE Mills,
Ont.M3B2M3,
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass'
TELEFONID: toimetus 4444823,
ekspeditsioon) 444^832 . ^ -
T E L U m S B I l W A D Kanadas: aastad
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat:- aastas $68—
aastas $37;— ja veerandaastas $19,-—
muudatus 70 c. — Äsiknumbri hind 70 a
•• : KUULUTUSTE HINNAD: .
likstoUMel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
Published by Free Estonian Publisber Ltd.
1955Lesüe St. Don Hills, Ont.M3B 2M3
Nr. 84 Nr. 8^
EKN aastapeakoosoleku iibeks osaks oH laudkonnevest eestlus? Eesti keel ja eestluse tule­vik.^*
Pildil laudkond, vasakult g. Veidembaum,EKW esimees L. Leivat, Rein Polli, Juta Ristsoo ja mode-raatorE.
Kiilaspea. Fito: Vaba Eestlane
IlUUUfllOlllllll^lIHHSai
Tallinnsis' 20. okfoobiil toimunud
Eestimaa Kommunistliku Partel
Keskkomitee pleenumil öli peatee-maks
komsomoli tähtsus noorsoo
kommunistlikul kasvatamisel. Partei
peasekretär K. Vaino kalduiš selle
ainestiku pikemal käsitamisel mär­gatavalt
oma • teemiast kõrvale
ning vaevas oma aju ja suud palju
Icüsimnsega, kuidas hoida eeisti
moori maa ja kolhoosi küljes kinni
Jä takistada nende; linnadesise sür^
dumist Eesti noored on nähtavas-iti
aru saanudj et vene okupandid
Ja kommunistlik partei kasutavad
neid armutult ära ja pigistavad
meist viimase välja põllusaakide
tõstmiseks ning piima- |a lihalsaa-düste
toodangu suurendamiseks, et
produtseerida toitu nendele vene ja
teistest rahvustest manulistele, ke­da
valgub üha suuremal arvul kõi­gist
Vene impeeriumi nurkadest
Eestisse.ja teistele Läämemere ala­dele.-
V-Karl
Vaino mure maanoorte lim-madesse
valgumise pärast ön mõis­tetav,
kuna põllumajandus MOO*
dustab kommunistliku vileüsa ma­jandussüsteemi
ahelas ühe nõrge-ima
lüIL Kui parteil Jä valitsusel on
võimalusi oma ebaõnnestumisi teis­tes
majanduselu sektorites varjata,
siis põllumajanduse alal on kulissi­de
t Ä pugemine võimatu. Rahvas
tahab süüa ja vajalikku toitu ei
saa mujalt kui tuleb seda tJhend-riikidelt
Ja teistelt läaneriikidelt
osta. Sellised suured ostutehiiigud
paljastavad aga armutult vene põl­lumajanduse
kaardimaja, mis väik­semagi
tuulepuhangu mõjul täieli­kult
võib kokku variseda. Tuleb
teha kõikyõunalik põUütöölistelt
suurema panuse välja pressimiseks
iBing n^;u partei peasekretäri ju-tuSt
selgub, on Moskvast antud
kõva käsk vahendite leidmiseks
eestlaste maa külge köitmiseks ja
mendelt suuremate saakide välja
.'pinnimiseks. •;
Parteäjuht asus maanoorte küsi­muse
käsitamisel ihna kurve te­gemata
otseselt asja Juurde. Ta
jfnainis, et partei majandusstratee­gia
tähtis osa lähimal aastaküm-nel
on toitlusprogramm, mille' teos­tamisel
partei loodab noortele,
Mende jõule, energiale ja oskusele.
Vaino andmete kohaSelt töötab
Eestis praegu põllumajanduses ligi
30.000 noort mehhanisaatorit, loo­makasvatajat
ja mpude põlluma-janduskutsealade
esindajat. „Kuid
sellest on vähe," konstateerib partei
peamees. „Maal tuntakse endiselt
töökatest."
Vaino mainib, et vümasel /ajal
on küll noorte äravool maalt mõ­nevõrra
peatunud, — meie arva­tes
nähtavasti tingitud teatavate
survevahendite kasutamisele võt­misest
maanoorte linnasiirjdumise
vastu — kuid vaatamata sellele
aiegiustumisprotsessUe tulevat ikka
teha energiliselt tööd noorte kinnis-tlamiseks
maale. „Meil tuleb jagu
saada viimasel ajal ihnnenud mõ-mngasest
jahenemisest" maa suh­tes,
põldiiri Ja loomakasvataja töö
suhtes iiing luua sellised tingimu­sed,
et nende -kutsealade prestiizh
täielikult taastuks,^' leiab Vaino,
kes OÜ 1949. aastal, eesti põllu­meeste
massilise Siberisse küüdita-
..Dpise: ajal, Eestimaa , Eommpnistli-tu
Partei Keskkomitees parteitöö­taja—-
seega üks neid mehi, keS
küüditamise läbiviimisele tegelikult
kaasa aitas.
Kuid Karl Vaiftole kõrgemalt
poolt antud eeskirjad ei näe ette
mitte ainult halisemist, nurisemist
ja etteheidete tegemist, vaid ta
peab andma probleemile ka lahen­duse,
näitama praktiliselt, kuidas
on võimalik põllumajanduse alal
töötavate inimeste ,,preStiizhi täie­likult
taastada". Jia Vaino annab
siin ka omapoolse lahenduse: ini­meste
kinnistamine maale on par-teiüpukogude
ja komsomoliorgani­satsioonide
tegevuse üks olulise­maid
ülesandeid. Teiste sõnadega:
noorkoinmuništid oma organisat­siooniga
ja parteinõukogud peavad
hoolitsema seUe eest, et rahvas ei
välguks maalt linna ning ei Jätaks
seal elavaid venelasi nälga.
Vaino jutust selgub, et kom­noorte
maale saatmine ei ole uus
idee, küna seda on teostatud juba
varem, jä isegi väga ulatuslikult.
Nü saadetakse igal aastal komsomo­li
poolt loomakasvatusfarmidesse
SOC^ noort, kuid suur osa neist ei
ole jäänud Vaino andmetel maale
pidama ning on tuurinud Hnnad^
se tagasi. Vaino arvab, et komso°
moll töötajad ning vastavad pärtei-organid
ei ole suutnud midagi ära
teha nende inimeste maa külge
kinnistamiseks. Partei peasekretäri
arvates tuleb noori kasvatada ja
juhendada, korraldada neile sotsia­listlikke
võistlusi ning arendada
komsomoli- Ja noortekoUektüvide
liikumist. Heade töötajate erguta^
miseks tuleks parteijuhi ettepane­kul
korraldada pidulikke tööriista­de
üleandmisi, vamematele tänukir­jade
saatmisi ning autasustada
võistluste võitjaid jä töökaid noori
teatri- või kinopiletitega ja raama­tute
tellimisega.
Kuid maanoorte JiŠLendamisel
tulevat erilist rõhku panna ka po-
UitilÜsele kasvatuS^^ marksistlik-hninliku
maailmavaate ning klas­siteadvuse
kujundamise küsimuste­le,
mis olevat seda vajalikum, et
„meie ideoloogiline Vastane püüab
õhutada natsionalistlikke meeleolu­sid,
otsib neid, kes himustavad
,,kerget elu". Vaino rõhutab eriti,
et jjtuleb anda resoluutne vastu­löök
ideoloogiystele diversioonide­le,
ükskõik kuidas ja milles need
ka ei ilmneks."
Kari Vaino halisemine maanoor­te
põgenemise pärast linnadesse on
arusaadav, kuna eestlased ei taha
enam olla venelaste seatalitajad ja
lehmalüpsjad, ^mal ajal kui vene
noored naudivad Eestimaa linnades
Vaino väljenduse kohaselt „kerget
elu". Noorte inimeste maal hoidmi­ne
„klassiteadviiise kujundamisega"
või noortele labidate^ kinopiletite
jä Lenini teoste auhindadeks and­misega
ei köida enam kedagi maa
külge Mnni. Vaino ja tema iilemu-sed
Kremlis peavad midagi muud
välja mõtiema põllumajanduse
saakide tõstmiseks ja põllutööliste
elu kergendamiseks või oma pui^a-
§ed pillid jäädavalt kotti panema.
See, millest iiad praegu räägivad
on siinse maa keeles Oid hat"
ning ei ole 67 aasta kestel Tene-maal
Ja aEaheidetud riikides loode­tud
tagajärgi andnud.
y lastele teduš eesti keeW
Kui debati alul nagu suunati mittenõustuvaid seisukohti ESTO-AMEMCA ümumisele, koi eestiuSt
kahjustavale väljaandele, siis peagi selgus ebateadlikkus selle eesmärgist ja näis nagu poleks paljud seda
lähemalt nämudki. Järgnev debatt näitas jälle pagulaseestlaste filosoofilist kaHakutj hoides distantsi prak­tilisest
konkreetsest lahendusest.
Diskussiooni osa avas Harald
Teder, öeldes end lähtuvat hoopis
teistsugusest aspektist, kuuludes
vanpmässe generatsiooni oleme tei­nud
taktikalisi, aga mitte ideoloo­gilisi
vigu! Igale ühiskonnale on
jäänud omad ülesanded. I(leie ei
põgenenud, vaid taandusime. Kas
saame selle anda järgmisele gene­ratsioonile
edasi? Keel on peale
kommunikatsiooni ka relv. Eesti
ajalugu on vanemale põlvele filo­soofiaks,
kus eestlus^ on kohustus,
mida ei saa edasi anda, kui me ei
valda perfektselt eesti keelt. Meie
missioon on kodumaale vabaduse
vimnne.
• A. Jurs arvas, et kui eestlasö^ä
kaotavad oma keele, siis kaotame
oma rahva. On halb, et eesti keelt
püütakse liiga kergesti muuta.
Vanem generatsioon ei lükka
mitte noori eemale, hoopis kat­sub
neid oma ligi kutSudai
Mai Järve juhtis tähelepanu Ju­ta
ja Reinu'heale eesti keelele, mis
poleks nii hea olnud, kui vanemad
poleks seda neile õpetanud. Eestla­sed
ei tohiks alla anda, nagu läbi
ajalw pole tehtud-. Olla eestlane
saab siiski olla vaid eesti keelega.
Kui kodumaal saab seda raskuste
kiuste õppida,miks siis mitte pa­guluse
mugavuses?
Ü; Jürima ütles, et ESTO AME-RICA'l
peaksi olema ka oma ideo­loogia,
milleks on rahva vabadus.
Teame,*et eesti rahva peavaenlane
on venelane,
segaabieludega maetakse eesti
rahvas ja ollakse siinsel® rahvale
väetiseks. ^
Tuleks kanda rohkem hoolt kiri­kuis,
kui õpetajad räägivad käsku­dest,
siis peavad nad rõhutama, ka
keelt, mida Jumail on neile andnud.
: E. Timusk soovitas eesti ühis­konda
kadunud tagasi tõmmata.
Kas me oleme küsinud, miks nad
on kadunud. Oleme ise siüüdi. Kas
pole kergem' neid rahvuslikus tege­vuses
kmni hoida, kui hiljem neid
katsuda tagasi kutsuda. Kui nõua­me;,
et laps räägib kodus eesti
keelt, siis oskab ta kord seda keelt.
Viletsa keele puršsimine ei tee kel -
lestki eestlast, Pole mõeldav kon­takt
kodumaa eestlastega kui keelt
ei mõisteta;
Eesti täienduskeskkooli juhataja
E. Marteniitles, et- see teema oli
õpetajate • konverentsi peateemaks
erinevailt mandreilt tulnud õpeta­jail.
Need olid pessimistliku alatoo­niga.
Leidus välismail töötavate
maade suundi jä' pedagoogilisi abi
nõusid selle vältimiseks.
Oleme välismail võidelnud mit­mel
rindel, kuid eesti keele ja
koolide osas pole tehtud seda
tööd mida pidanuks tegema.
Pole veel hilja. On vaja eesti ühis­konna
rakendamist.suurema panu­sega
kui seni; kasutades ära need,
kes on veel tõsised eestlased ja
nooremad, keda suudame rakenda­da
selles tõös^ Peame üheskoos,
oma panuse andma. Keegi ei taha
enam palgata töötada. Meil peaks
olema raha moodsamate õppeva­hendite
muretsemiseks j a neid noo­ri,
kes valdavad, eesti keelt, raken­dada
eesti noorte kasvatamiseks.
Maiki Andre-Lupp leidis, et ees­ti
keel on vajalik eesti kultuuri säi­litamiseks.
Tugeva keelepõhjaga
rahvastel kultuur püsib. Kas
EKN'u ülesanne ei peaks olema
keele õpetamine kõigile, ka mater­jalide
vahnistaniine neile, kes asu­vad
kaugemal.
E. Salürand alustas küsimusega,
kas tunnustame eesti keele. eesti
kultuuri lahutamatuks osaks. Esto-
America on mirinalaskmise ten­dents.
Üks osa noori ei tule eesti ühis­konda,
kuidas sellesse suhtuda?
Kui minnalaskmise mentaliteeti
süvendame, kuhu siis läheme?
Meie ütteme nende kohta: kas
nad kuuluvad eestiusse või mit­te,
mis on neljanda käsu vastu.
Esto-America'l on suur missioon,
viigu sele 50% osas eesti keelele ja;
ta lubas olla selle poolt. Aidake
olla vastu inglise keele süvendami­se
tendentsile. 1
Laudkonnast sai sõna Juta Rist­soo:
ebatolerantsuse pärast on üks
generatsioon meü kaotsi läinud.
Ön parem kui räägime praktiliselt,
tuleb kasutada praktilisi Võimalusi.-
Endla Kannel ütles, et noor ini­mene
on oma sisemuses jõudnud
otsuseni kas ta on eestlane või
mitte, kui ta teadmised on puuduli­kud
eesti kultuurist. Kuid see tuleb
iseenesest, ka eesti keel.
üks generatsioon eesti emasid
on vahepealt kadunud, kes õpe­tanuks
lastele eesti käsitööd, mis
on Ju osa eesti kultuurist.
Praegu on olukord, et need kel on
vigane eesti keel õpetavad teisi.
Kuidas ta saab teisi õpetada? Hil­jem
Eestist välja pääsenud inime­sed,
kel on parem keeleoskus ja
õpetajakutse on välja surutud eesti
ühiskonnast, kuna. nad olevat kom­munistid:
õp. U. Petersoo ütles, et räägi­me
Uiga filosoofiliselt. Rahvas on
tihedalt, seotud eesti keelega. Eesti
keeleoskuse lapsed saavad oma va­nemailt,
seetõttu on vanemail ko­hustus
seda õpetada. Praegu on
segaabielusid 7 kümnest. Peame
oma probleeme väljaspoole viima
ja leidma kuidas läheneda vane­maile,
et nad tahaksid eesti keelt
õi
küsimusele, kas l eesti keele mittebs-kus
takistab osavõttu eesti ühiskon­nas,
vastasid 45f/o jaatavalt. ,
Ajakiri nagu Esto-America pida­nuks
kaua ta^i olema, sest va­jame
paremnt sidemetevõrku üle
maailma hajiitatud eestiaste va­hel.
Lõpuks ta arva J siiski, et tema ge­neratsioonil
on vajadus tunda end
eestiastena. ^
E. Marten ütles uuesti^ et meie
ühiskond vajab mõtet säilitada
meie ideoloogilist võitlust ja kul-tuurivõimalusi
ning ideesid. Selle
koosoleku raamides peaksime jõud­ma
kompromissini, et püüaksime
uuenduda ja moodsamaks muuta
võitlusvahende;d.
Stella Kerson soovitas, et E KN
töötagu välja kümme käsku eest­lastele
oma las e eestlasteks kasva­tamiseks.
Mitmed võtsid veel sõna nendele
küsimustele oma aspektist lähene­misega,
A. Voode,- õp. T. Nõmmik,
Epp Aruja, dr. E. Aruja, W.
Mandra, S. Preem täieiridasid küsi­musi
oma kogemuste pikides.
1 • • .
L. Leivat ütles lõpuks, et kuJ^
tuur peegeldub! keeles. Kui kodu-maal
vanemad laisaks muutuksid,
mis juhtuks siis
Kommentaar
ESTO-AMEIIICA
EKN äsjasele debatUe koguneti
mõneti sõjaka meeleoltiga ütle­maks
ingliskeelse ajakirja ESTO-AMERICA
väljaandjaile kuivõrd
kahjulikku tööd nad teevad eesti
ühiskonnas. Seda sõjakust oli veel
esimese panelisti sõnavõtus Ja hil­jem
paaris sõnavõtus ja sellega
kõik enamvähem pürduski. Paljud
füosoofilised ja ideoloogilised sonäv
võtud olid põrganud vastu tegelik­kuse
barjääri.
Ja tegelikkus on selline, et pal­jud
eesti noored on eesti ühiskon­nast
välja jäänud, muutunud amee-rütlasteks,
kes ei teagi lähemalt
sellest rahvast ega ta ajaloost, ku­hu
sünnilt kuulutakse. Eesti keel
kommimUcatsioonivahendina on nei­le
kas vähene või hoopis nõrk (mõ­nel
juhul juba olematu), vaid ing­lise
keeles oleks nendega võimalus
suhelda ja isegi kui tahetakse neid
sünnisoo kultuuri juurde tagasi
tuua, siis peaks see toimuma higli-ise
keeles.
Sinna krütilisele positsioonUe on­gi
ESTO-AMERICA enese paiguta­nud:
viia nooremale generatsiooni­le
teadvusse niende päritolu kultuu-rist
ja hoida nende teadmise juured
eesti kultuuris. Selle ülesande täit­mine
ei olnud kellelegi vastumeel­ne,
aga lootuses, et need generat­sioonid
natuke siiski eesti keelt val­daksid,
soovitati suurendada prae­gust
eesti keele osa (misi vümases
kaksiknumbris on tõepoolest väike).
Näib et kogu intsidendi oli suures
osas esile kutsunud teadmatus, mi­da
näiteks üks panelist ka omaks
võttis, öeldes et ta on näinud ainult
ühte (kaheksast). Küll leiti, et igas
numbris on olnud vähemalt üks
ulatuslikum eesti kultuuri tutvustav
essee ja miiidki kultuurivaatlusi,
mis alles kujunemisel oleva ajakir­ja
juures on olnud küllaltki kaalu­kad.
Toiipetaja Juta Ristsoo soovitas,
et osavõtjad ESTO-AMERICAH
toetaksid, et see suudaks paremini
oma ülesandeid täita ja võõrdunud
eestlasi oma kultuuriteadvusse ta­gasi
tuua.
Selle kõrval tõusis üles pagulas-ajastu
alati aktuaalne küsimus, kui­das
muuta edukamaks eesti keele
õpetamist, eriti kohtades, kus eesti
täienduskoole pole olemas. Kogu
pagulasaja on räägitud koolide
juurde 'kirikursuse organiseerimi­sest,
selle materjali koostamisest
kuni õppetööni. Enamuses konve­rentsidel
on see vajadus hädaliseks
tunnistatud, aga asi pole juttudest
kaugemale läinud. Kaugemal ja
üksiolijail pole üldse mingit süste­maatilist
ja juhendatud võimalust
eesti keele õppimiseks. Miks see ei
arene, vaid generatsioonilt teisele
edasi lükatakse.
?
Keele õpetamine peab algama
kodus, jätkuma koolis^ noorteor­ganisatsioonis
Ja kirjanduse kau-
Inimene on eestlane, seda ei saa
keegi võtta.
Moderaator E. Kiilaspea võttis
kokku debati sõnadega, et see kul­ges
rada mööda, mis oli ettenäh­tud.
Peaksime rohkem mõtlema:
meü on vaja tolerantsi, ka noortel
vanernate vastu. Me kasutame ing­lise
keelt selleks, et kadumaläinud
eestlasi tagasi tuua. Peame oma
noortest rohkem aru saama ja neist
kirjutama. Ärme tapame eesti
keelt perfektsuse nõudega. Peame
kasvatama eriteadlasi noorte kasva­tamiseks.
Noortega rääkimine on
üks eriline anne, mida kõik ei oma.
Lõpuks kQOsoleku juhataja H.
Lüpp tänas dbbati juhatajat ja liik-rijeid.
Pika arutluse eesmärk oli
eesti keele õppknisele suurema tä­helepanu
andmine ja nende mõtete
eesti ühiskonda juhtimine. Võib­olla
on TES Täienduskeskkooli ju­hatajal
E. Märtenil õigus: veel po­le
liiga hilja midagi teha eesti kee­le
ulatuslikumaks õpetamiseks.
Koolijuhataja E. Marten ütles, et
raha saamisega võimalduks keele-,
õpetamise paremini organiseerimi­ne,
hüvitavamaks ja ajakohase­maks
tegemine. Aga sellise pro­grammi
jaoks pole kunagi avalikult
fondi loodud ega tööprogrammi
avalikult tutvustatud.
Näib et on vaja mitmeid kriisiü-melisi
ümberkorraldusi teha ja kui
siis abi ei leita, teha uued arutlu­sed,
aga sel puhul tehtagu enne
kindlaks positsioon, kui kuhugi poo­le
ründama asutakse. Seni on ES-TO-
AMERIGA'l süski oma valve­posti
koht eesti kultuuri levitami­sel,
tutvustamisel ja säilitamisel.
Kas pole süski nende noorte traa­gikas,
kes on kaotanud oma vane­mate
keele, süüdi eelmise generat­siooni
vastutustunde puudumine,
kes mingi konstruktüvse sammuga
hakapuks juba ammugi lahendama
eesti kelele õpetamist sel vüsU, et
see ulatunuks iga eestlaseni.
• H.
Lugejakirjade
saa
R.Antik arvas, et.noored ei tu­le
sinna, millest nad aru ei saa,
nagu tehakse aktustel. Kuid ka
meie vanemad ei tunne meie aja­lugu,
et seda noortele õpetada.
P. Eiriola rääkis küsitelust noor­te
hulgas, kus 90% vastasid, et nad
vajalikuks eesti keelt, kuna
Jälgige
VABA EESTLASES!
„Vaba Eestlane" avaldab lugeja­kirju,
kuid need peavad olema as­jalikud
Ja kokkuvõtlikud, mille
juurde tuleb lisada saatja nimi ja
aadress. Anonüümseks jääda taht­vate
autorite töid ajakirjandusliku
tava kohaselt ei avaldata. Toime­tusel
on õigus kirjutisi lühendada
ja mõned puhul ka avaldamata jät­ta.^
^-
TOIMETUS
3 ..
!•/) 17. ja
}'
liv dr.
'V' 24. ja
dr.
ülesi
Vabal
ajalehti
ajakir
Eesti
pöörduj
konna
Eestil
ajast
teadvus
taja.
maaüd
korras
leb või
eest suj
usku jj
tulevik!
õiguse
Vabal
kud te;
andeid
me käi
eestiasl
da koit
data k[
like sihi
Kõik
ühiskoni
toetagu
tellimisi
saaks
Võctal
leht igal
kohusta]
Eesti asi
lustab
Eestil
kaasa
tamisell
annetai
sest hu^
valmis
tamn,
Tugei
tõhus til
Tod
14.
vaba ml
Peai
oma
Täna
nema
40 ä^st
se ajas
Stokhö!
fond, k
gltust'
des. Sd
on jäär
kes koj
koos
gune E
Nüüd
väljasp
oma tö
olukord
ses. Sel
cdusi in
dumaaltl
kuse ett
Infot;
Icvitami
scllppär
väljasp
ma om
duslikul
ERF 0
korrald
meid j 1
ja saatu
on palji
ha maa
rahvas);
Leia
ta Eesu
Fondi
väljaand
rahvale
võõra
ERF-tikceln
rahvusp:
liskecln
Nations
kõla nli
tö
välismai
on: 'Ecsj
34, UI