Vaba eestlane , November 13, 1984

              VABA BSOT-ANE teisipäeval, 13. jj^vembril i m ~ tuesday, November 13,1984 Nr. Nr. 84
mm
Eesti mäletajad Kanadas leina­vad
Kalev Pügit, kes 58-aastaselt
varises manalasse. Töötades Brock-yille's
ja hiljem Kingstonis, oli ta
eemal eesti mäleklubidest, kuid see
ei takistanud tema aktiivset osa­võttu
maletegevusest. Tema panus
on eriti silmatorkav Kanada male-elu
prgäniseerij ana viimasel kahel
aastakümnel, olles Kanada Male-lüdu
sekretäriks ja hiljem ka pre­sidendiks,
kuni surmani liige liidu
juhtivas • nõukogus. Paul Kerese
viimased maletumiirid Kanadas
toimusid Kalev Pügi vahendusel.
Haigus keelas tema osavõttu ES-TO-
84 niäleturniiridest ja mõned
kuud hiljem viis vikatimees tä
meiehulgast
M A S T E R ; SPORT • :
Viimased välisivõistlused maste-ritele
peeti 29. sept. Long Islandi
Eesti Kodu spordiväljakul. Esma­kordselt
Võisteldi ka vasaraheites,
ületati, rida isiklikke rekordeid.
Vanim osavõtja kergejõustiku-mas-ter
83-äastane Aadu Pikäti.
Mamima peaks ka neid spordi­veterane,
kes pidevalt on kaasa ai­danud
nii võistluste kohtunikena
või väldakute, ja hoonete korrasta­jana^
ja kes tervislikult ei saa osa­leda
rajal või väljakul: Rainiond
Pais, Benno Hehdrikson, Jäan
Rünnapas, Nikolai Käsak ja Felix
,Taras.-^ • , , . ; v • ,'
Esikohtade tulemiiseös;
Odavfee? (800 g.) A. Roos (40-|-)
26.29; V. Nieman (45-}-) 23.07;
M. Mäasik (50+) '36.73; K. Ve^
lenurme(55-h) 29.15.
Toronto Eesti Maleklubi sep­tembrikuu
maleturniiri võitis A.
Loorits, saavutades 4 punkti. Kolm
maletajat jagasid 2,-4. kohta 3
punktiga, need olid B.
L, Joselin ja E. Talve.
Oktoobrikuu maleõhtu osutus
palju elavamaks eehnisest, kuna
kohal oli palju malehuvilisl ja tur­niirist
võtsid osa 9 maletajat. Lem­bit
Joselin oli- turniiri kohtunik.
See 8-Vooruline kiirmale turniir
(2 X lÖ min.) oli niivõrd pmgeline
ja tasavägine, et esikoht jäi sel­gumata.
Kolme esikohta jagasid A.
Kõressaar, E. Talve ja J. Triefeldt,
kusjuures iga maletaja saavutas 6
punkti Srst võimalikust. Turniirist
võtsid osa veel B. Bockfeldt, J.
Järve, A. Loorits, V. Pikkand, Vo
Puna ja E. Türner, sõprusmängu­sid
mängisid H, Aavik, Lya Alang,
E. Pajo^ M . Pentre, L. Tamberg ja
E. Täni. Turniiri kohtunikuks di
L. Joselin,-• \ \\
Sügishooaja algamisega on L.
Joseliü alustanud ka koolinoortega
maletegevust ja Mubü ön küllakut­seid
teistelt Toronto maleklubidelto
Hubi järgnevad maleöhtud peetak­se
15. novembril j a 13. detsembril,
Toronto Eesti Majas algusega kell
7 õhtul. Kõik malehuvilised on te-retiilnudr
•'
g.) V. V t e (60+) 25.46;
M. Neuman (65+) 30.04.
V Vasaraheide; (5 kg) A. >Eoos
21,36; V. Nieman 17.84; M.- Maa-sik
27.30; M. Neuman 22.53; M.
Kaju (70+), 12.1a
Kettaheide: (2 kg) A. Roos
20.93; V. Uiemaö 18.09 (1.6
Vabade Eestlaste Põllumajandus-liidu
Aastaraamat XIV sar' valmis
parajasti ESTO-84 ajaks. Selle on
toimetanud Põhja-Ämeerika mand-rilagr.
Albert Irs (Kanada) ja
porf. Elmar Järvesoo (USA) ühis­tööna
ja see on valminud Kanada
erinumbrina.
Aastaraamatu sissejuhatavas
kirjutises (E. Järvesoo) vaadel­dakse
Kanada ja ühendriikide osa.
maailma varustamisel teraviljaga.
Sisu pearõhk on eesti agronopmi-de
ja põllumeeste kutselise tegevu
se kirjeldamisel Kanadas Teise
niaailmasQJa järel, olles seega do­kumentaalse
väärtusega. Kuid sel­les
leidub andmeid ka eesti põilu-majandusteadlaste
tegevuse kohta
teistel mandritel, nagu: Helgi Nirk
tömatiaretajana Austraalias (E.
Järvesoo) ja Eduard V. Viirsoo te­gevusest
kartuliaretajana Argentii­nas
(EvRojas).
Mesindusest ja mustikakasvatu-sešt
Kanadas kirjutab, vastavas ka-
. hes artiklis E, Karmo ning Alberta
põllumajanduse arengusuundadest
M.Mäasik 33.68; K. Vellenürme
29.49; (1 kg): V. Vaher 26.94; M:
Neuman 32.42; A. Skonberg (70+)
•28.7o.,r;'vy-::;--^ .
KiHuIitõuges, (7v26 " k) A. Roos
8.90; V. Nieman 8.28, (6 kg): M:
Maasik 11.52; K. VeUenurme
10.67., (5 kg): V. Vaher 10.70; M.
Neuman 9.83. (4 kg): A. Skonberg
10.18; A. Pikati (8IÖ+) 5.22.
K. Põhjäkas. Eesti agronoomidest
ja nende koondise tegevusest Ka­nadas
kirjutab A. Irs ja USA-s E.
Järvesoo. Kanada eestlaste aiandu­sest
ja talupidamisest on hea üle­vaatlik
artikkel — autor E. Kuris.
Toronto Eesti Aiandusklubi tegevu­sest
kirjutab J. Oinus. Teiseaineli-si
artikleid USA kohta on kirjuta­nud,
J. Pullerits (Florida loodusest)
ja A. Põllusaar (Veekriisist).
Kodumaa kohta iseseisvuse aas-tailt
kirjutavad E. Park-Priks
(Meistrid jä sellid), K. Timo (Ühis-tegev^
use instituut) ja 0. Laamann
(Maakorraldusest Eestis). Rahvus­vahelistest
kongressidest annavad
ülevaate T. Kint (ECA 34. kong-
^ress Taanis ja 35. kongress Wiesr
badenis) ning E. Järvesoo (XXI
rahvusvaheline aianduskongress
1982 Hamburgis).
Kirjandust refereerivad K. Vaht­ras
(I. Arens: Eesti asundustest ja
põllumajandusest Peipsitaguses).
E. Järvesoo (E.Haller: Mulla hap­pelisuse
mõju mesika ja lutserni
saagile ning A. Kivimäe: 50 aastat
tööd loomakasvatuse alal).. Mäles-tuskirjutusi
on Arvid Vilms'i (A.
Irs), Evald Roosaare (I. Tõrmu-küla),
Aleksander Priima (E. Jär­vesoo)
ja Peeter KaUifi (A. Kivi­mäe)
kohta.
Vabade Eestlaste Fõllumajandus-lüt.
AASTARAAMAT XIX. KANA­DA
ERINUMBER. Toimetajad: Ä.
Irs ja E. Järvesoo. Ämhert .1984.
Masinknjas, Ofset-paljundus, 98
Teataja/Kaarel Vahtras
.50
.56
.50
.50
.50
.50
.50
$1.—
.50
.50
.50
1.50 .50
ESTO^i malfevõlstlisste. 2 korda 10 mm.:MMirnlm võitjad, vasakult^^i (Kanada), 2.-4. koht,
Aleksander Hildebrand (Rootsi) esikoM. Ivar
2 . - 4 . ' •
• . . w * ^ » J :— - .. : T
Läurimaa (Kamadä) 2.-r4. koht ja Indrek Martinson (Rootsi)
Foto:Ilme Lillevars
RAAMATUID
MÜÜGIL ..VABA EESTLASI" TALITUSES
Hind Saate­ks
''kidii0
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.— $1^
ESTOMAN SCOUTING 3.— .50
Fred Umberg — ISAMAA EEST . . . . . . ... 18.— .70
EDUARD RÜGA graafik > maalijs •''^
A. Käbin — VAIM JA MULD . 5^ «70
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.— $1.—
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— .50
Joliaii Kangnr — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50 .50
Haimo Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE IL—
Aniw Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
Herbert Miditlson — KODUMAALT VOÖRSDLE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTUKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT .... 9.—
Paul Laan — MÕTTELEND — pBte Ja peegeMDsi 5.—
Aarand Roos — JUMALAGA, KAKS JA
ERZURUM
Ante Vomm — VARJUD (hndetiiskogii) . . . . .
Safane Ekbaom — AJATAR (Imdednfcpgo)
Ants Vomm — MINU HING (liiuletni(4o8i9> .
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ....................
Johan Pitl» — RAJUSÕLMED . .
Urve Karoks — KODAKONDUR (ImdetosirogD) 6.—
Hannejs Oja — KOPUTUSED ENESES
(hroletoskogn) . . . . . ..
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Omdetoskogii) .
Andres Küng MIS TOIMUS SOOMES? ....
Emar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST :
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
E. Uosteln — TAGURPIDI SOUDES
(Mälestusi 1914—1943V . . . . ..
A. Roos — RÄNDAMAIE (hndetaricogo)
Prof. Fdix Oinas KALEVIPOEG KÜTKES
- j.m. esseid . . . . . . . . . . V . . . . . . . . . ; . . . . . ; . . . . . ; . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
E. Sanden ,3ÜDA JA KTVny*
L Külvet — NÄJTEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) 15*—
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.—
Arvi Tinits — VÄLGUMÄRGI KASVANDKUD 47.—
Saatekohi Kanadasto $1.50^ mnjale $3.
Gisela McBridc — TALES FROM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas liraletiKkogD
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. Uüstaln— FOR FREEDOM ONLY
REHVTTUD PURJEDEGA H
NAER ON TERVISEKS — kõ#itt0 . . .
ümar JAKS — NEPTUN
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
hndetuskogu
S. Ekbaran — InüIetiEskoga ÖHUMÄRGI ALL
Ants Vomm RISTSÕNAD!
Ants Vomm RISTSÕNAD n . . . .
NAER ON TERVISEKS H
M. Juhlram — USK ON MEO) AIDANUD
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodmnaale) .
Robert Raid— WENN DIE SOWJETS
KOMMEN.
TAIMI PROOS — ELüknGEL OnnletBised).
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL IV
H. Meret — TEREMI JUTUSTUS
2.75
14.—
16.2®
.50
.50
.50
.70
6^
13.—
19.50
.70
$1^
.70
.70
.50
5.75 .50
7.-
8.—
8.—
7^
10 —
2.50
2.25
12.—
.70
1.—
1.—
.70
1.—
.70
$1.75
.70
.70
$1.—
12.—. $1.50
19.— $2.-
10.— .50
5.— .70
25.— $L50
|!!:ii>yf!;ir!s!|Ji.! iiHtiUteniinNinHnio
©0 ,
, Vladimir.: ^Bükovsky sündis i941
Moskvas^ literaadi pojana.V Õppis;
ülikoolis: bioloogiat ja liitus: seal
kohe põrandaalustega. Julge nooru­kina
luges ta avalikkuses lubama­tuid
luuletusi ja kritiseeris komso­moli
koosolekutel ettekirjutatud
tekste. Visati ülikoolist ja kompar­teist
välja ning viidi hullumajja.
Sealt -14. kuu pärast vabanenuna,
oli ta kohe demonstreerijate seas,
kes nõudsid dissidentidele avalikke
protsesse. Sellest selgus K(>B4e, et
mees ei olnud paranenud ja ta vii-
;4i- 8-ks . kuuks -tagasi' Serbskisse,
Sealkögutüd andmete alusel koos­tas
Bukovsky kuue hullu" kohta
üksikasjaliku kirjelduse, mille sai
sokutada Mehhikos peetavale Maa-ihna
Psühholoogide Konverentsile,
kus venelased nägid tulist vaeva,
et see „võltsing" konverentsi päe­vakavast
välja jääks. Hiljem siiski
ilmus see teos välja Inglismaal,
millele järgnes suur skandaal, ku­na
see oli esimene tõend, et N.
Liit kasutab hullumaja populaarse­te
dissidentide elimineerimiseks.
See suur võit viis Bukovsky see­kord
sunnitööle. Aga sealgi ei saa­nud
Bukovsky olla tegevusetu —
ta koostas vangidele õpperaamatu,
kuidas käituda, et vahelejäämist
vältida. Bukovsky oli KGB-le vä­ga
tülikas ja 1976. a. vahetati ta
välja Tshiili kommunistide juhi
Luis Gorvalani vastu. Bukovsky
saadeti Läände N; Liidu kommen­taaridega,
et ta on täiesti kirjaos­kamatu
kriminaalkurjategija, ^kes
välismaalt saadud rahadega tegi hä­bematut
propagandat Nõukogude
Liidu yästu. (Enne seda öli ilmu­nud
Bukovsky raamat i,Raport Pu­nasest
Majast" tõlgituna rootsi
keelde!). Peale mõneaegset elu
Euroopas, siirdus Bukovsky Ühend­riikidesse,
kus tä nüüd oh lõpeta­nud
neurofüsioloogia kursuse Stan-ford:
ülikoõHs ja tegutseb külalis-lektorina
Hoover Instituudis.
Oma õpingute ja töö kõrval on
Bukovsky olnud tegev kommunis-mivastaste
kõnede ja kirjutistega.
Ta ok aktiivne dissidentide abista­ja,
ja mitme antikommunistliku
Ühingu juhatuses; Ta on julge jä
otsekohene kriitik, kuid tähtsaimad
on selle talendika jä kogemustega
mehe poliitilised sünteesid ja nõu­anded
simseile poliitikuile, mis )fM
sageli jäävad. hüüd j aks-hääleks
kõrbes"!
Üldiselt pn Bukovsky selgitanud,
et N . Liiduga pole mõtet lepinguid
sõhnida. Igatahes mitte enre l:ui
see OP oma väed väljaviinud Eu­roopast
ja maadest, mis Hitler-
Stalini paktiga tema. võimu- alla
sattusid. Bukovsky soovitab viia
vaidlused Nõukogude territooriu-inile,
rniš praeguses rahU-hüsteerias
Nõuko 'udele palju võimalusi vas­tuväideteks
ei . luba. Seesugune
samm õhutaks vastupanu satelliiti­des
ja kõige rahutumais maades
Lääne-Ukrainas ja Baltikumis,
Järgnevalt on antud Bukovsky
kõne tekst, peetud Washingtonis
käesoleva aasta alul,. Vaba Maail­ma
Konverentsil. Tekst on sisseju­hatavas
osas kärbitud.
. . . See pioneeride ja kullakaevu-rite
vägev rahvas, see võimaluste
ja pingsa võistluse maa, on muutu­nud
nõrgaks ja lodevaks mõne aas­takümne
jooksul, rahu, jõukuse ja
sotsiaalhoolekande tõttu. Ta pn
muutunud lõbuahneks, mugavuse-nõudjaks
ja mängujanušeks — nii
põhjalikult, nagu see oleks konsti-tiitsioohi
nõue. Vaatamata nende
eale, ameerikiased on ikkagi veel
lapsed, kelle ülim asi elus on —
lõbu (fun). Maailm võib puruneda,
kuid ameerika bestsellerid on diee­dist,
spordist, tervisest ja seksist.
Kogu maailm võib põrgu sõita, kui
aga meie poisse kuskil ei tapeta,
või need pole segatud mõnda ras-kusse
või tülisse.
Ameeriklased' tunnevad, nagu-kõik
egotsentrikud, et maaihn ek­sisteerib
ainult nende mõtteilmas,
sellepärast — mida vähem nad tea­vad
väljaspoolsetest raskustest, se­da
parem mental block). Väljas­poolsed
probleemid huvitavad
ameeriklasi alles siis, kui valitsus
on sunnitud nendega õiendama. Ja
siis nähakse, et just valitsus on
need pribleemid põhjustanud.
Nagu kõik -lapsed, ameeriklased
on õndsalt vastutustundetud ja
nõudlikud, kuid samal ajal ka väga
lahked. Välispoliitika näib nagu
mingi heategevus. Kui kodus oh
kõik hästi — miks mitte minna ja
aidata välismaa vaeseid? Ameerika
rahvas ei hooH välispoliitikast se­ni,
kuni see ei nõua neilt pinguta­mist
või ohverdamist. Nad ei kae­ba
ja lepivad CIA-ga seni, kuni see
midagi ei tee. Nad ei hooli, et neil
on mingisugune armee, kuna min­gil
põhjusel kõigil teistel riikidel
see pn, kuid ikkagi tingimusel, et
seda ei kasutata, sest peaasi —
keegi ei tohi viga saada! Lühidalt:
ameeriklaste • mõiste välissuhetest
on midagi formaalset ja tseremo­niaalset,
nagu kuninganna külas­käik
Kalifornias, või ekstra puh­kus
Pariisis, kui dollarikurss on
soodne...
Pole üllatav, et need kes suuda­vad
ajuti vabaneda televisioonist
või kõrvaklappidest, on jaotatud
kahte gruppi. Liberaalid ja konser­vatiivid.
LIBERAALID''
„Liberaal" ameerikas ei tähenda
midagi kindlat, see pole sarnane
Euroopa liberalismile. See pole
muud kui mentaalne aberratsioon,
mida üks vene kõnekäänd seletab:
see on kui koer, ümberpöördud
koer, kes haugub omainimesi ja l i ­putab
saba võõraste ees.
Teine märkimisväärsus ameeri­ka
liberaalidel on, et nad kunagi ei
tea mida nad tahavad, kuid nad ta­havad
seda kogu hingest. Nad on
hästi finantseeritud ja .pidevalt
mingit kampaaniat tegemas. Neid
ei tohiks nimetada vasakpoolseiks
(leftwingers), vähemalt mitte sel­les
mõttes nagu Euroopa vasak­poolsed,
kes ideoloogiat ja filosoo­fiat
hindavad — nendega võib in­telligentselt
vaielda. Eurooplased
võivad sinuga nõustuda või mitte,
nad võivad oma seisukohta muuta,
jäädes sinuga ikkagi sõbralikuks.
Näiteks kommunistid Euroopas
hülgavad nüüd „nõukogudeliku
sotsialismi", sest nad on teadlikud
Nõukogude agressiivsusest. Itaalia
ja Hispaania kommunistid on läi­nud
kaugemalegi ja tunnistavad
NATO vajalikkust. Kui mitte muu
pärast, siis neilgi on kaitset vaja
„oma sotsialismile".
Kui vaadata Ameerika TV-d vÕi
lugeda ameerika ajalehti-, saame
mulje, et liberaalid põle 30 aasta
jooksul muutunud. Mida muud ma
võiksin mõtelda, kui näen, et prof.
Kennan .näitab Ameerika rahvale
(ülesvõtteid õnnelikkudest nõuko­gude
lastest, emadest ja beebidest
— tõendiks sovjcttide rahuarmas­tusest!
Ma julgen loota, et amee­riklastel
pole eriti tarvis Kennani
mõjutamist, mõistmaks, et sovjeti
rahval pole sarvi ega saba, kuid
ma olen üllatunud, et ameerika li­beraalid
pole senini õppinud vahet
tegema nõukogude inimeste ja nõu­kogude
süsteemi vahel.
"Eurooplased, isegi vasakpoolsed,
mäletavad, et natsid nautisid Bachi
ja Mozartit ja võisid olla head abi­elumehed
ja armastavad isad,
kuid samal ajal võisid juute saata
gaasiahjudesse. Eurooplased on vä­hemalt
mõistlikud, et kuulavad
neid lugusid, mida räägivad tuhan-d,
ed poliitilised põgenikud, kes lai-neteviisi
tulevad Nõukogude Lii­dust,
Ungarist, Tshehhist, Poolast,
Vietnamist, Kampucheast, Etioo­piast
.
Järgneb
inmiiniiiiiii^^
RoUkem teOifald — parem ftfalelit
SooHtige
VABA EEaTTLAST
OOM fOprtdelel
samnnmmnnnnRiiwHi^^
i
0
•i..t5
il
sl'
Dr.vet.
80-oasi
Talvekuu
Floridas, Sa|
Jaak Kukk
sümiipäeva.l
Juubüar
Viljandimaa
algharidusel
koolis ja j
Reaalkoolis
ti Vabariigi
tükiväe klai
remleitnaiK
teenistust l i
Teenistuse
kooli loomal
lõpetas 193(
tükiväe veti
Kukk Iühik(
di ja 2.-se
jem sõja-v^
lektorina T
mese venel
(1940—1941 [
viisi vet.-te)
maailmasõ
Kukk koos I
maale, kui
juures saki
Viibis Saks
1942. a. kel
Kõduma?
büar lühiki
arstiks Va j
hiljem, kuj
ni Toris
PõgenenI
kursused
kooli juure
tööd Lõuni
1948.. aastcl
üle 10-ne
suses lihajl
Ja selle jäi
kys samal
j)ulikusel<j|
Juubila
.veedab k
samad pä
lahe kaid
Ta võib t
kümnete
rahuldus
aastad on
vusest m
dudel, na
uitase Tä
ka peatoi
tüvustan
suhtumin
näol. Nei
siin pag
dele noor
Uste veli
nitas Ta
auvilistla
kandjaks
vitserina
alalistes
sõjäväeli
tööline
selles pe
ke töid
se aineil
Juubelil
le ja abf
delt, kor
relvavenj
di, soovlj
ne ja hc
aastatekl
TOI
r|
Telel
on
üks
esiki
Kui
nädal
esmai
näda
Lei(
Posi
9
Wil