Vaba eestlane , February 14, 1978

              ¥ABA J ^ T L A N E teisipäeval, 14. veebruaril 1978 — Tuesday, Febr^ry 14, 1978 Nr.
VABADE EESll^ASTlfe HÄÄLEKANDJA
•
:yMJMNBJA: O/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St TorontoSo
• mMOMEWA: KM Arro
POSTIAADRESS: P.aBöx 70, S t a C , Toronto 3, Oat. M6J 3 ^
TELEFONID: toimetus 364-7521, taUtus (tellimised, kuulutused,
: ekspeditsioon) 364-7675
TELLBnSHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16
veerandaastas $9.--, kiripostiga aastas $48.—, poolaas
ja veerandaastas $13^5®.
TEIIiMSHINNAD väljaspoöl^^^K^^
tas 117.— jä veerandaastas $9.50. Kiripostiga USÄ-s:
$53.--; poolaastas $27.50 ja veerandaastas^15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—,
$31.50 jä veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c
Fublished by Free Estonian Publisher; Ltd., 135 Tecumseth S t ,
Toronto 3. Ont. M6J 2H2
Okupeeritud Eestis räägitakse ja
kirjutn^.akse eesti suurkirjaniku
Anton 'lanseiÄ Tammsaare
Vana Tallinn oma Iidsete'-miiMdegaoE Ini^ N. Liitu saabuvatele
üheks4©mbemmibrte. . • • V/"' [
välismaa turistidele
Ilal
Kanada majanduslik olukord kaasa ka
on viimaste kuude jooksul taas: iaiigusiele viimaste kuude jooksul,
balvenenud kuna töötute arv on | Odav Kanada dollar on siiski
paisün^ud ligemale 1 miljonile aidanud tUviK
ning inflatsioonile ei ole suude­tud
panna piiri. Valitsus on vaa­tamata
sellele ohtlikule ja masen­davale
olukorrale jäänud äraoo­tavale
seisukohale ning ei ole
omalt poolt hoolimata opositsi­ooniparteide
rünnakutest astunud
vajalikke samme tekkinud olu­korra
korrigeerimiseks. Näib, et
valitsus peab praegust majandusr
lildni surutist paratamatuks jä
pikemaajaliseks nähteks^ mida
eriti alla kriipsutas k a peaminis-tei-
Trudeau kui ta hiljuti dekla­reeris:
,jterged ajad on möödas".
Kanada majandusteaduse eks­perdid
vaatavad üldiselt võrdle­misi
tumeda pilguga tulevikku
ning optimistllklte hääli kuuleb
porti ning möödunud .aasta .11
kuu jooksul said kanadalased
oma ekspordi eest ühendriikidest
26,8 miljardit dollarit, kuna
ühendriikidest tulnud impordi
eest maksetl 23,5 miljardit dolla­rit.
Kuid need väliskaubandusest
saadud ülejäägid sulasid kiiresti
kokku kui Kanada pidi leppima
2 miljardi dollari suuruse defit­siidiga
tiirisnii alal ning samuti
tull 2 miljardit dollarit maksta
välismaale dividentideks ning
laenuintressideks. Valitsus on
avaldanud känadalastele üleskitt-se,
et nad veedaksid oma puhku­se
Kanadas, kuid juhtkond on
andnud selleks väga vähe eesku­ju,
kuna näiteks kindralkuberner
viimasel ajal väga harva. Üks kuu | Jules Leger viibis puhkuse ajal
Hamiltonis tolmunud Noorte Noupäeval esines pikema ettekandega noorte jä vanade vahe­kordadest
n|ng probleemidest Ipsaä^TO Anname allpool selle Mvltava ettelkande edasi
lühendatud kujul.^
teise järele avaldatakse |»essi-mistlilike
teateid Kanada majan­dusliku
allakäigu kohta ning see
on mõjimud shokina kanadalaste
hulgas, kes aastakümnete Jookšiü
on elanud külluslikku elu hing
Floridas ja peaminister Trudeau
ÄspeniSj GolOradös.
Nõrk Kanada dollar aitas
omakorda kaasa inflasiooni suu­renemisele,
mis oli ametlike and­mete
kohaselt möödunud det-
Eesmärk, mille pärast teie ole­te
kogunenud siia nõupäevale, on
organiseenmise eesmark. Teie
olete organisaatorid. Organisee­rida
tähendab inimesi koondada
ühiseks : ettevõtteks. Inimeste-koondamise
oskus on sutiiBmaid
oskusi päikese aill. •
Inimesed ei ikoondu ühiseks
jõupingutuseiis iseenesest, iLma
organiseerimata. Isegi siis, kui
neid püütaikse organiseerida, nad
jagunevad togesti.väiksematel
gruppideks ja :ikildkondadeks,
kes võivad olla üiksteise suhtes
•tiksikõiksed, rivaliteedi mõtetest
juhitud või otse .vaenulikud. Or­ganiseerijate
pingutused võivad
anda- tagajärgi, kui nad tunnevad
mirnesfe psühholoogiat ja isim-gmppide
tegutsemise hijigelisi
aluseid. Raskusi ei maksa eita­da:
• •
on nautinud erakordselt kõrget j sembris 9,5 prosenti. Kanada
elustandardit.
Tundub, et nendel ekspertidel
on õigus, kes väidavad, et Kana­da
on. elanud liiga kaua ebarea-listlilois
maäUmas ning jiüüd on
ärkamine erakordselt valus. K u i
kanada sattus juba aastaid taga­s
i majanduslike raskuste teele
valitsuse ülekulutuste ja ameti­ühingute
suureks paisutatud pal-ganõudmiste
tõttu, süs viimasel
ajal on neid raskusi ja üldist ebar
kindlust suurendanud separatis­tide
võimuletulek Quebecis, mille
tagajärjel kardetakse Kanada i i l -
dist lagunemist ja rahvusvaheli­sed
rahamehed peavad Kanadat
ebakindlaks kapitali .investeeri­mise
kohaks.
Kanada traagika seisab selles,
et Quebeci Msimusele ei otsita
kiiret lahendust vaid et lalikii-
; iöomise.; kavatsus - - on muudetud
polütiliseks probleemiks, kus se­paratistid
oma plaanide rakenda­mise
huvides ei küsi: enam ma-
Jandusliltodest raskustest väid
lükkavad lahkulöömise rahva^
-hääletuse edasi - sellele - momendi­le^
mida nad peavad soodsaks
oma kavatsuste ja plaanide läbi­viimisel.
Farti Quebecoisi võimu­letulek
ei ole põhjustanud irdtte
ainult Kanada majanduslikkude
probleemide süvenemist j a ingli­se
keelt kõnelevate inimeste Que-becist
lahkumist, vaid ori aidnud
Eeönoinie Council kinnitab, et
Kanada majanduselus ei ole en­ne
paranemist loota Imi valitsus
muudab oma majanduspolütikat
ning rakendab uusi plaane j a ka­vasid.
E r i t i kritiseeritakse Kana­da
kõrgeid palkasid, mille tule­musena
kanada kaubad ei ole
enam võiiüeiised välisturgudel
teiste riiltide kaupadega võistle­ma.
Opositsiooniparteid on
nud 0tepäneku tulumaksu 1
samaks alandamiseks, et tiivusta­da
sellega majanduselu, kuid va­litsus
on sulitxmud nelidesse ette­panekutesse
kurtide kõrvadega.
Kanada majanduselu kohale
kogunevad uued murepilved kui
valitsus lõpetab 14. aprillil palju
tolmu, tekitanud hindade j a pal­kade
kontrolli mille peaminister
Triideau rakendas 1976, aasta lõ­pul.
Valitsus loodab, et ühel
poolt ametiühingud ja teisel
poolt töösturid ja ärimehed loo
buvad vabatahtlikult suwte pai
kade nõudmisest ja hindade tõst
niisest, Scuid praeguste meeleolii-de
juures on selleks vähe välja­vaateid.
Kui ametiühingud esita
väd suuri palganõudmisi, mis või
vad viia paljude, streikideni,- siis
ootavad Kanada majanduselu tu-levilms
praegusest kahtlemata
veelgi, suuremad häired ja tagasi­löögid,
^:
K. A.
Kui (me kuuleme oma trummi,
see ei itähenda,. et meile problee­mid
on ilahendatud, Meid on ai­nult
kotoku viidud oma problee­miga.
Me oleme sellest teadltolcs
saanud. Probleemi lahenduse
koorem on pandud meie õMe.
Me peame uurima olukorda, vaat­lema
seda• nü objektiivselt kui
oskame, nii teaduslikult, kui me
oleme võimelised. Oleks •:ekslik
loota, et kui tramimipõrtQ viib
meid ekstaasi, siis ekstaasi ^une-lusites
me võime leida oma loo­tuste
täidemineku. Trirnimipõrin
on selleks, et äratada meid täiele
teadvusele, nõnda ©t me näeme
niidagi, mida me varem ei olnud
võimelised nägema..
: Me näeme • selge pilguga
maad j a uusi võimalusi.
uut
Aga peagu alati leidub inimesi,
kes rasloistest hooiimäta tee­vad
organiseerimise tööd.
Nende kohta üteldäikse, ©t nad
kuuleva üht kutsumist.
Kusikil lööb üks trumm järel-tmatult.
Sa ikuuled seda t
mipõrinat kusagilt kaguste ta­gant,
M s k i l t endiste aegade - ta-!
gant. Mõni võibolla ütleb suile:
mis sä sõge, vehkled? Mina ei
kuule mingit trummi ega .üldse
mingit hõiget. See,.imis teine sulle
ütleb, ei loe midagi, sest sa ise
kuuled selgesti— oma kõrvaga.
Kui sa kohtad raskusi, sa ei näe
neid, kui raskusi; ša näed neis
kutset võitluseks. •••
. Vüs aastat tagasi ma olin Ot­tawas
Eesti Vabarngi aastapäeva
koosviibimisel. Mitmete Kanada
rahvusgruppide . esindajad tervi­tasid
seal eestlasi; .Ukrainlaste
poolt tervitas üks Kanada armee
kolonelleitnaht, kes oli sel ajal.
juba erus. Ta rääkis mulle: omd.-
elust. ;Tema esivanemad olid tul­nud
Ukrainast .mitu põlve taga­si.
Tema isa, ja ema rääkisid, omas
kodus juba inglise keelt. . Oana
nooruses iä ei osanud üMse uk­raina
keelt..; . ' .
Me näeme realistliku puguga,
milliseid pingutusi oneil tuleb te­ha,
et neid võimalusi oma päris­osaks
muuta.
Teise maailmasõja, alul teld?:is
Ida-Euroopas uus poliitiline kun-jiinktuur;
müles Venemaa nägi
soodsat võimalust saada tagasi
oma valdüsseyEestit, Lätit jä Lee­dut,
kes olid saavutanud iseseis­vuse
kakskümmend aastat tagasi
oma Vabadussõjas Venemaa vas­tu.
Need. riigid alistati ülekaalu­ka
relvajõu ähvfijrdusel, mille vas-tü
ohvritel ei olnud kuskilt, abi
loota. Venemaad himetati • omal
ajal rahvaste 'vanglaks. Venemaal
olid suured j a iplkaaegšed koge­mused
väikese rahvaste adistami-sel.
Kui ükis rahvas on vallutatud,
siis valilutaja probleemid . ei ole
kõik lähendatud. Vallutajal_tuleb
oma võim kindlustada, et ohver
niipea ei julge oma pead tõsta.
Ka selles asjas on Venemaal sa­jandite
pikkused kogemused!
Teie vanemate elupäevad lan­gesid
sellesse aega, kui Vene­maa
andis eestlastele kindla
plaani järgi raske hoobi ees­märgiga
et võtta oma ohvrilt
lootus uueks tõusuks.
esimesed, asumise aastad. Lapsed:
.iläksid kooli. • •
Neile' sai' selgeks, et nende va-
, nemad ei ole samasugused ini­mesed
kui teiste Kanada laste
.-vanemad. . • ' . 1 . /
Nad rääkisid puudülikuit inglise
keelit. Nad oli immigrandid. Laste-südamesse
asus kartus Oma .va­nemate
päras/t: ikas. nad suuda­vad
vastu pamiä elu raskustele.
: KJui ma -vaatlen neid e€stii:noo-ri,
kes on sündinud Kanadas hi­lisematel
aastatel, kui vanematel
Oli juba kindlam jalgealune, süs'
mä leian, et nad on rõõmsamad
ja lootusrikkamad, kui vanema­tes
aastates lapsed, kel tuli koos
vanematega läbi : elada esimeste
asumise aastate rusuvaid meele­olusid.
Seie hoobi trauinaatiline efekt,
mille venelased andsid eesti rah­vale
käesoleva sajandi neijaküm-nehdatei
aastatel • vaevab eesti
vanemaid ja nende lapsi väbas
maailmas. Aga kumbagit see vae­vab
erineval viisil. See ön väga
tähtis punkt.
sünniaastapäeva tähistamisega
seos palju kirjaniku loomingust,
tema suunisest ja tema erakorrali­sest
talendi.st Sünniaastapäeva ei
tähistata, mitte ainult Eestis vaid
..üleliidulises" ulatuses ning N,
Ludu vastavad organid katsuvari
Tammsaare nime Isegi viia üle
N. Liidu piiride.
Milleks kõik see suur trummipw-rin
Eesti Vabariigi päevil ja Eesti
Vabariigis töötanud kirjaniku üm­ber?
?>Iis on selle põhjustajaks ei
kodaiüise ajastu kirjanikust tehak­se
nüüd eesti kultuurielus ennenä-sfematu
suurnumber?
Nendele küsimustele andis veeii-va
vastuse Tallmnas 31. jaanuaril
korraldatud teaduslik konverents,
mis kandis pealkirja „A. Ii.
Tammsaare ja tänapäev". Selle
korraldajateks õlid Eesti NSV
Keele ja Kirjanduse Instituut, Ees­ti
NSV Kü-janike Liit, Tartu Riik­lik
ülikool j a Ed. Vilde nimeline
Tallinna Pedagoogihne Instituut.
Peaettekandega ,,Tammsaare ji&
tänapäev'V esines üks eesti kh-jau-duse
jä kultuurielu politrukke En­del
Sõgel, kes kannab praegu kõ­lavat
tütlit Keele ja Kirjanduse
Insütuudi direktor ja Eesti NSV
teeneline teadlane. Oma ettekan­des
väänas parieitegelane Šõgel
meelevaldselt Tammsaare Joomin­gut
ning tegi suurest rahvuskirjtv
nikust revolutsionääri kiil mitte
Vaevaoliikorra erinevus vane­mate
j a laste vahel takistab
lapsi täielikult mõistmast oniä
vanemate vaeva, ja takistab va­nemaid
täielikult mõistmast
oma laste vaeva.
mii
ga (peerage). ^ Inglise parunid
(Barons) kuuluvad viimati mai­nitud
kategooriasse. Tubli eest-,
lasest kaevandusmagnaat Arvi
Parbo ülendati rüütliks (Knight
Bachelor of the British Empire),
Ta oli juba nelikümmend aas­tat
vana, kui ta hakkas õppima
^ ukraina keelt.
See oili siis, kui temas ärkas uk­rainlane..
üle mitme rahväpõlve,
.endiste aegade tagant kostis järs­ku
ta kõrvu tnmimipõrin Ukrai­na
lagendlkeltv
„Vaba Eestlase" 17. jaanuari kuid mitte sügiigi esimese eestia-numbris
ilmus kirjutis AiTi Hü-lar
Parbost, milles VE.Austraalia
kirjasaatja mainib, et hr. Parbo
„sai esimese eestlasena ülemaa-ilm.
ses ulatuses S i r l tiitli, mis
. vastab, umb es paruni seisuslikule
pjedestaalüe vanas maailmas".
See on ajalooliselt ja menetüsli-kuilt
ebatäpne.
, • Nimelt kaasub , , S l r T ' \ t i i t el
mütliseisüsele (iknighthood), nü-sena.
N i i kindral Johan Laidoner
kui ka admiral Johan Pitka oma­sid
ühte kõgeimat Briti ordenit
OKnightt Commander 0^: St.
Michaei and ; St... George, lüli.
KCMG) millele ka automaatselt
kaasub S i r l tütel. Neile:määrati
need ordenid ikuningäs George V
poolt kõrgemate inglise sõjaväe­laste
soovitusel.
Ehkki Laidoner j a Pitka ei sü­da
ei saa sajmastada aadliseisuse-j vatsenud Vaba-rügi kodanikena
S i r l tiitlit .kasutada, olevat Lai­doneri
snski inglaste poolt kõne­tatud
küi „Sir John." Sacmuti.
mainib inglise autor Sir Geoffrey
Bulloch oma mälestusis, et Eesti
merejõudude komandör oli ,,Sir
John Pitka." Muide, KCMG orde­nit
peetakse nii. uhkeks (seda on
annetatud . inglisevälimarssalite-le,
endistele psamiaistritele ja
koloniaalkubemeridele), et; ing­lased
ise tõlgendavad KGMG lü­hendit
kui ,,Kindly Gall Me God."
Mõrvamised, Siberisse küüdita­mine,:
vangistamised, eesti ^ rahva
juhtkoraia plaanikindel hävitami­ne
olid kõik kalkuleeritud selleks,
et need,.kes veel ellu jäid, ütlek­sid:
ei ole enam mingisugust loo­tust.
' : ; ^ ,• '- •
Elü; kitsad kohad toovad ängis­tust
inimese hinge. Elu hoobid
jätavad armid järele. Mõnikord
need armid, on näha mirriese ihul.
Alati aga need hoobid jätavad
traumaatilised armid inimese
hinge. Teie vanemad olid õnneli­kud
inimesed. Nad pääsesid va­basse
maailma. Aga nad tõid en­daga
siia kaasa oma ^ängistuse ja
oma hinge annid.' Need trau­maatilised
hinge armid annavad
end ka siin tijhda. Aegajalt nad
valutavad. Kui teie, lapsed, kas­vasite,
üles, vanemad ^ ei rääkinud
See asjaolu võib juhtida mõniii-gaid
tnünesi hädaohtlikule mõtte-le,
et kas ei oleks; õigem murda
eesti ühiskond vabas maailmas
kaheks seda erinevuse joont pidi;
nõnda et 'mõlemad murtud Ssajd
m'oistaksid üksteist hästi omava­hel
ja organiseeriksid end oijna-ette.
Ma • kutsun • Teid kui rrmk-jaid
inimesi üles rakendama; ko-:
gu oma mõttejõud, ja tahtejõud
selleks, et niisugust eksitust ei
tehtaks. •
Juhtkonnal lasub inimeste
koondamise ülesanne. Kui noor
juhtkond oskab õieti vaadata
npO'rte hingesügavusse ja' vane­mate
hingesügavusse, siis ta leiab
realistlikke abinõusid,, kuidas
hoida killunemise eest ja kuidas
inimesi koondada.; Kõik tuled,
mis on ,pangem põlema! Kõik
olemasoilevad j'õud koondagem!
Mesipuu on elujõuline, kui ta
suudab produtseerida emf^mesila-se.
ühiskond on elujõuline^' kui;
ta suudab produtseerida tegevtis-võimsa
jul:ytkomia.
Ku! juhtkonda ei ole või kui
see on nõrk, siis ülilskomia po­tentsiaal
hajub Ja vajub laiali,
nagu iga koordineerimata jõud.
Aja raske rull rõhub ta tipud ja
koondpunktid lamedaks., •
Ajalool on omad lained. Igal
lainel on oma sügavik ja oma ha­ri.
Ma soovin jä loodan, et teil
kui eesti ühiskonna juhtidel õ-nestub
viia oma rahvapõlve
ühest aj alöolaine traumaatilisest
isegi kommunisti.
Allpool toome mõningaid välja
võtteid Endel Sõgeli kõnest MRah
va Hääle" järele;
„Järkjärgidt jõudis kirjanik jä­reldusele,
et rõhutav peab. roliuja- '
le kätte maksma. lOSO-ndate aas­tate
lõpul pöördus Tammsaare ta­gasi
mõtte juurde võitluse vsialik
kusest. Seda mõtet oli ta selger.ii
väljendanud 1905.—1907. aasta re-vohitsiooni
ajal kirjutatud teoH-
:tes." , •,'
,,Tammsaare on meile lälicdam'
oma raamatute üldinimliku paa­tosega,
armastusega inimese ja te­ma
töö vastu, kodanliku ühiskon
na halastamatu piitsutamisega
ning oskusega sulatada rahvuslik
ja inteniatsionaalne ühtseks kuns­tiliseks
tervikuks/*
Endel Sõgeli poolt Tammsaarele
külge poogitud punaseid õisi täion-das
omalt poolt teine referent
Keele ja Kirjanduse Institimdl kir­jandusteooria
seictori juhataja II.
Pühvel, kes pidas, vajalikuks leiis-tada,
et ,;kodanIiIm võimu ajaS
kaitses Tammsaare humsmstlike .
ideaale, võideldes kodanliku mõt­telaadi
Ja peadtõstva fashi'^mi
vastu kiuisti vahenditega. Sopilist
satiiriliselt teravat p?Iti kodanli­kust
elulaadist ja selle vahn sest
tulijusest, nagu antud Tõe |yi
õiguse" IV köites kohtab maaJi-makirjanduses
harva."
Kuna korraldajad ilmselt arvii-sid,
et eesti referentide teooriatel
j a kriitikal ei ole küllalt kaa^!, siis
toodi referendina kohale k a vcn"-
l!annä; N. ^ Vorobjova, • kes, üiM jii- .
reie otsustades on Gorkinimelise
Maailmakirjanduse Ajaloo Insti -
tuudi vanemteadur. See daam üsas
omalt poolt veel kõvu sõnu ja väi
tis, et „klrjsniku eesmärk oU pai
Jastada ja kritiseerida kodsniilni
ühiskonna sotsiaal- ja majaRuus
mehhanismi.'-
Nüüd on meile selge, m:fo
Tammsaarele püstitati TcJüusia
tsentrumisse suur ausammas —
eesti suurimale rahviiskirjr^nlknk'
on tõmmatud selga punane mantel
nmg ta on viidud ühte klassi Va-res-
Barbariisega, Johannes Semjj»j-riga,
Aadu Hhitiga, Juhan Smiudi-ga
ja teiste punast lippu kõrgel
hoidnud ja hoidvate kirjanikkude­ga.
Venelastele ja nende käsilaste
le Eestis ei jätku ainult ajaloo
võltsimisest, nüüd on nad astnind
ka kirjanike loomingut ümber ku­jundama.
teüe kuigi palju neist armidest, sügavikust laineharja poole, täie
Nad soovisid pakkuda teBeõnne^ j elujulguse suunas. Täis ehijulgus
iikku noorusaega. Aga lapse vaist • võib teid viia niisugusesse kõr.
cn terav. Ta tunneb pelgÄ^sti oma ; gusse^ kust te selgesti n,äeto uusi
vanemate vaeva. E r i t i rasked olid ja eluliselt tähtsaid võimalusi.
Vene Cosmose tüüpi luuresatcl-liidi
jäänuste allakukkumine Ka­nada
territoorhmiile annab pÕhjüst
oletada, et tulevikus tuleb kosu
maailma elanikkonnal arvestada
sellelaadiliste sündmuste kordu
mist kuna näib, et maakera kuju
neb maailmaruumi' üleslastud me
hitatud Ja mehitamata maakera
3)