1981-05-05-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ABA E^TLANTS teisipäeval, 5. mail 1981 - Tuesday, May 5, 198i Nr. 34
San Joses peetud Võistlusel lisas
William Banks tema nimel olevale
USA kolmikhüpperekordile veel
viis centimeetrit saavutades 17.31.
800 m jooksus sai hooaja alguse
kohta hea aja 1.46,0
Boit Keemast.
Aucklandis^ Uus-Meremaal peetud
kergejõustikuvõistlustel püstitas
25-aastane Michael 0'Rourke
odaviskes uueks Uus-Meremaa rekordiks
89.58. Tema senine parim
vise on olnud 85.80.
*
Meissenis peetud tõstevõistlustel
püstitas 18-aastane Bulgaaria tõstja
Ljubomir Hadzhiev kaks juunioride
maailmarekordit. Ta tõukas
helveskaalus 138,5 ning sai kahevõistluses
242,5 (105 — 1-37,5 kg)..
Endised rekordid 138 ja 237,5 olid
bulgaarlase Zh. Sadandalievi nimel.
Pärast Bostoni maratom on
maailma parimad ajad sel alal
järgmised:
2.09.26 Toshihiko Seto, Jaapan
2.i0.26 Craig Virgin, USA
2.10.34 BiU Rodgers, USA .
2.11.00 Rodolfo Gomez, Mehhiko
2.11.30 Shigei-u Soh, Jaapan
2.11.32 TäkeshiSon, Jaapan
2.11.33 John Lodwick, USA
2.11.35. Malcolm East, USA
2.11.48 Dick Beardsley, USA
2.11.48 Inge Simonsen, Norra -
2.11.52 Jukka Toivola, Soome
Austraalias on tugevaid kiir-jooksjaid,
19-aastane Peter Gandy
on jooksnud 100 m ajaga 10,38 ja
Paul Narracott 10,2, Bruce Frayne
jooksis 200 m ajaga 20,63, 20-aas-tane
Mike Hillardt jooksis 800 m
ajaga 1.46,35 ja Peter Bourke
1.46,72.
Salinas, USA-s, peetud kergejõustikuvõistlustel
heitis itaallane
Gianpaolo Urlando vasarat 75.56,
Brian Oldfield tõukas kuuli 20.21;
sama palju tõukas ka kanadalane
Bishop Dolgiewicz, aga jäi teiseks.
Soomlanna Tuija Helander võistles
naiste 400 m tõkkejooksus, Jäädes
kolmandaks ajaga 1,02,7.
Ed Langford hüppas, Columbu-se
sisekergejõustikuvõistlustel teibaga
5.50.
Adelaides peetud Austraalia kergejõustiku
meistrivõistlustel olid
naiste tulemustest esileküündivamad
Peti-a Riversi odavise 63.50
jä Christine Stantoni kõrgushüpe
1.92, teisele kohale jäi Katrina
Gibbs 1.90-ga.. Meeste kõrgushüppe
võitis 17-aastane Dayid Hoyle
tagajärjega 2.21, Kenneth Lorra-way
hüppas kolmikut 16.86, õary
Honey kaugust 8.01, Michael Hol-lardt
jooksis 800 m' ajaga 1.46,59
ja Peter Larkins jooksis 3000 m
takistusjooksu 8.28,33.
Houstonis jooksis Terron* Wright
ja Clyde Bishop 100 m ajaga 10,1.
Garl Lewis hüppas kaugust 8.08,
kuid ta on tuntud ka jooksjana,
kes on jooksnud 100 m ajaga 10 9 A . ,
Spordluydiseid
Ic^dumciCilt
N. Liidu maaspordiühmgute
noorukite laskemeistrivõistlustel
Kostromas saavutas kaks esikohta
põlvalane Aivar Kuhi. Väikepüssi
harjutuses 3 x 20 lasku oli tal võidutulemuseks
-579 silma, 60 lasuga
lamades asendist aga 592 silma.
Aprilli alul andis Tallinnas Paul
Kerese nimelises malemajas simultaani
maailma üks parimaid maletajaid
Mihhail Tal. Ta võitis 24,
kaotas ühe ja viigistas 3. Võitjaks
osutus endine Tallinna Malekooli
õpilane Jüri Ley.
Pärnus võistlesid Pärnu ja Vaasa
korvpallurid. Naiskondade mängus
oli ülekaal pärnulannade poolel,
kes võitsid soomlasi 3:0.
Meeskondade mäng oli tasavägisem
ja. venis viiegeimiliseks, kuni
lõpuks soomlased võitsid pärnakate
noorendatud koondist 3:2.
Kodumaal on tänavune onen-teerumisnädal
10.—17. mail. Ko-getouste
põhjal olevat sel ajal tervise-
ja pärissportlase pürgimine
loodusse tugevaim. Orienteerumis-nädala
ettevalmistused on toimunud
juba mitu nädalat. 17. mail
toimub valikorienteerumine, mille
start on Pirital, kus igale antakse
värvikaart. Hoidmaks ära ummikut
korraldatakse eelregistreerimine.
Tartu linna malemeistrivõistlu-sest
võttis osa üks meister, 8
meistrikandldaati ja 43 esimese
järgu maletajat. Linna malemeistriks
tuli Tartu ülikooli õppejõud
Lembit Roots 9 punktiga võimalikust
.11-st.. Järgnesid R. Jakapi 8,5,
A. Hermlin 8, 4.-5. kohti jagasid
Eino Vaher ja Jaan Merilo.
Kehras hakkas koos lookestega
põldude kohal tiirlenia Eesti Tsiviillennunduse
Tootmiskoondise
väike lennuk, mille komandör
Anatoli Avnap puistas majandi
kultuurrohumaadele fosfor- ja
kaaliumväetist. Ka teised Harju rajooni
kolhoosid ja sovhoosid kasutavad
lendurite abi väetamisel ulatuslikumalt
kui varem. Tänavu kevadel
anti õhust mineraalväetist
8300 hektarile rohumaadele ja ta-liviljaorastele.
Kuid -lennundustöö-tajad
olevat väetanud ka Pärnu ja
Haapsalu rajoonide majandite põldusid.
Lennukid hoitakse aga venelastest
lendurite käes, muidu
võiks juhtuda, et lennukid satuvad
kapitalismimaadele põldusid väetama.
Märtsi lõpul toimus Eestis Eesti
Kirjanike Liidu VIII kongress, kus
valiti organisatsioonile uus juhatus.
Esimeheks valiti P; Kuusberg,
esimehe asetäitjaiks J. Kross ja L.
Remmelgas, sekretärideks J. Jõerüüt
ja A. Siig, juhatusliikmeiks K.
Kääri, K. Kurg, L. Meri, V. Beek-man,
A. Valton, R. Saluri ja H.
Runnel.
-1980. aasta töötulemuste põhjal
hinnati Eestis parimaks metsnikuks,
keda on 22 metsamajandis
kokku 527, Pärnu Metsamajandi
Varbla metskonna 1. jaoskonna
metsnik Johannes Kask. Ta on sel-
Jel ametikohal olnud 1948.- aastast
saadik. Enne seda oli ta samas
Varbla metsades kümme aastat
metsavahiks. Kuigi mees on 70-
aastane, ei olevat seda näha, mis
J. Kase enese arvates tulevat
kest käimisest.
Eestis ja vist ka mujal N . . Liidus
kehtestati sõjaveteranidele mitmesuguseid
soodustusi, sealhulgas
eelisjärjekorras teenindamine kaubandus-
ja \ teenindusettevõtetes.
Veteranid olid selle määruse üle
headmeelt tundnud, kuna enamusel
pole tervis hea ja - sabas seismine
on vaevarikas. Aga lootused
paremale teenindusele olevat petnud.
Kaupluses ostukorvi ilma järjekorrata
ei saa ja kui mõne vabaksjäänud
korvi võtadki, hakatakse'
sabas olijate poolt hurjutama.
Sama lugu olevat uuesti kas-sasäbas.
Selline hooliinatus olevat
solvanud veterane,: kes oodanud
maksma pandud määruse kohaselt
sõbralikumat käitumist. • Endised
rindemehed ei ootavat siiski publikult
heategusid, almust, vaid valitsuse
määruse kehtestamist. Mis
aga puutuvat kaubandus- ja teenin-dustöötajaisse
ning teistesse ametiisikutesse,
kes end kompromiteerivad
südametuse või isegi jämedusega,
siis tuleks neid rangelt karistada,
nõuab üks veteranidest.
^ "
Balti Raudtee Eesti Raudtee-konna
vdoprotsessis on ikka veel
muret tekitavalt palju veosekadu-sid.
Nii oli kolme aasta jooksul
(1975__1977) raudteekonnas registreeritud
61 kaojuhtu, mille eest
maksti 21.000 rubla hüvitust. Märgiti,
et raudteejaamades, kaubala-dudes
ja -platsidel pole välistatud
kõrvaliste isikute juurdepääs laadungitele^
mis on tihtipeale jäetud
ilma valveta._ Möödunud aasjtal re-,
gistreeriti 59 kaojuhtu ja maksti
üle 40.000 rubla hüvitust. Peaaegu
kõik riisujad on avastatud ja kan^
navad teenitud karistust, polevat
sellest siiski preventiivseid järeldusi
tehtud, juurdlus viiakse läbi väga
formaalselt. Näitena tuuakse
mitme tuhande rubla väärtuses ka-lapreservide
riknemine- tehniliselt
korrast ära külmutusvagunis. Uurimus
tehti alles seitse kuud hiljem
ja siis leiti, et süüdlast ei olegi.
1979. a. juunis laaditi rongilt maha
eksporttööpink, rnis kadus muu
kauba hulka. Detsembris leiti pink
üles, kuid nüüd oli äraunustatud,
kellele see kuulus ning alles 1980.
aasta mais anti kaup üle Tallinna
Kaubasadamale.
1980. a. aprillil oli Tallinna
Kaubajaama laos katkine pakend
meeste kampsunitega. Laohoidja
V. Sorokina ei mäletanud, võttis
tä selle saadetise mõni päev tagasi
sellisena vastu või tehti karp laos
lahti. Fakt. oli see, et puudu jäi
kaks kampsunit, viis päeva hiljem
aga tervelt 96. Lohakus oli
põhjustanud ametalase eksimuse,
mis viinud kuritegevuseni. Keegi ei
muretsenud kauba säilumise eest,
samal ajal käis kõrvaltoas napsitamine.
Kaubahoovis puudus pike^
mat aega valve, piiriaed Heina tänava
elanike kapsaaedade ja ladude
vahel oli langenud või puudus
täiesti.
Raudteekonnas siiski otsustati
kaubaaida uksed lõppude lõpuks
varguste vältimiseks ära remontida.
tJlieksa kuud hiljem tehtud
kontrollkäigul oli aga avanenud
hoopis masendav pilt. Mitmed lao-uksed
Tallinna Kaubajaamas olid
ööseks lahti jäetud, kuna neid polnud
-võimalik sulgeda. Avastusele
olid järgnenud mitmed karistused.
Eestis pandi maksma määrus, et
mootorratturite sõidu ohutuse tagamiseks
korraldada eksperiment,
mis seisneb selles, et mootorratturid
peavad oma sõidukil tuled süütama,
ka päeval. Süüdatud esila-ternaga
sõidu eksperiment kestab
alates 1. aprillist kui^i 1. oktöob-
RAAMATUID
MÜÜ^li ,,VABA EESTLASr° TALITUSES
Hind Saat»-
26^
18.-
5--
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Likberg - ISAMAA^^^
EDUARD RÜGA graafik ja
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask - ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD I
piibliteoloogilisi vaatlasi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2-
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlasi)
ESTONIAN SCOUTING *^
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.-
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Rahvatantsijate
Rülim) '
7.»
71
7^ 11^
$1^
3^
10--
3 , -
3 ^
9^
5^
5^
3. —
3—
4.—
2w-
6.85
2.51
2^
2^
2.25
20^
8.-
4^
4^
6--
8.89
6.-.
85
15
51
St
89
59
49
39
39
39
39
29
49
39
99
49
59
39
30
49
49
39
59
59
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KÜNST|
JÄRELE
Anna Ahmatova - Marie Under - REEKVIEM
Herbert Michelscn - KODUMAALT VÕORSH^
HOTbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson - EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan MÕTTELEND püte ja peegeldusi
Eduard Krants - LUMELHTLASED (luuletuskogu)
nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletuskogu)
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused
August Knbja - MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiUne
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD H
Ants Vomm - RISTSõr^D UI '
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) /
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Fitka - RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogul^
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1*59
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14^
Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
, 1629
VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA? S»-»
RAAMATUID LASTELE;
KALEVIPOEG (õppe, ja tööraamat lastele) 3— 59
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis) ^ 4.— 49
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tööraamat
eelkooUealistele lastele värvitrükis) 5^ 49
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3^ 59
„Kuuie Pärjal" manitses Mari.
„Sul on juba päris Viktor Kingissepa
terminoloogia.. . J a minu arvates
on sedasorti eesti mehi ikkagi
väga vähe, niisama vähe kui
miilitsaid. Iga rahva hulgas on
peale õigete inirneste kolkaid ja
baganaid . . . Need puhub tuul
laiali -— oota ainult, las tuul tõuseb!"
.
,,Tuul muidugi;" ütles Esta, „aga
mina olen mõelnud, et kuuli enam
ei tohi pruukida! Igasugusest vennatapust
— ükskõik millise orja-peremehe
ergutusel — peaks meile,
väikesele rahvale, nüüd Juba
küllalt olema!"
„Vaaata-vaata, mis meist kõik
on saanud: patsifistid ja surmnuht-luse
vastased,.nöökas
„Nii, et sina Esta laseksid aga
kõik need timukad KaGeBeest ja
AaBeeGeest lihtsalt minema ja
edasi elada?" imestas Mae.
„Mind on ikka jälestanud see
ind, millega need nõukogude sõjaroimarid
oma fashistidest kolleege
taga ajavad... Aga siin on teine
asi: mis sõjas või roimas meie -süüdi
oleme? Ainult selles, et meid on
tapetud ja taga aetud. Ja tõtt öelda,
mina neid närusid kan ei hakkaks
siin võlla upitama — mingu
oma Paradiisi tagasi, küll nende
eneste isandad nendega õiendavad,
nagu nad siiamaani on teinud!''
Helin kinnitas, et üldiselt on ta
Mariga nõus. „Ainult mis me nende
reavenelaste massiga SÜÜ peale
Mari naeris lõbusalt:
„See pole mingi mure! Teeme nii
nagu nemad meiegar esiteks —
kõik okupandid lasku jäiga oma
põlisele pühale kodumaale! Aga
neile, kes minna ei taha, teeme
demokraatiat:. igaüks täidab ankeedi
—^ kümme lehte küsimusi —
kes oli, kus oli, kellena isa töötns,
kellena vanaisa — noh, üldse kõike
nagu ankeedis ikka. Täidavad
eesti keeles — venekeelseid vastu
ei võtav Kui hakkama ei saa või
ankeet" ei sobi — rongi ja tappi!"
See idee tekitas kõigis nauike
ehk kättemaksuhimulisi, aga lõbusaid
kujutlusi, täiendusettepanekuid
tuli ühelt ja teiselt ja naer läks nii
laiaks nagu oleksid venelased juba
praegu raudteejaama poole trüginud
. ..
„Tõtt öelda rae oleme praegu
nagu juudid — laiali pillutud üle
'terve maailma! Aga oma iseseisva
ja vaba Iisraeli järele me niikaua
küll ei oota, kui see äravalitud
rahvas pidi ootama," kainestuš Helin
liigvaimustust nlõistlikumä jutuga.
„Need plaanid on praegu veel
pöörased — aga mitte enam väga
varased," arvas Pärja. „Kui meist
ei saa nende realiseerijaid. 2. mh,
lastest ikkagi ja neile pole paha,
kui teavad, kuidas meie linistasi-jäi
ka vaiksemaks. Ja kõik panid
nagu korraga tähele, et orkester
mängis. Siiamaani ei olnud keegi
kuulnud, et Simpson oli pühendanud
mitu lugu nii Vorkuta naistele
kui meestele. Nüüd helises para-jasti„
Mats alati on tubli mees"—
aga sellele oli mingi pugi moodi
rütm peale tembitud.
„See on vist juba kauge Põhja
meestele!" ohkas Pärja. Aga siis
ajas see neid kõiki taas naerma.
Nartsissid lõhnasid vaasis. Tuul
paisutas tüllkardinaid suurte aken^
:de eeSo. .. •
EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
bariton
Eluaegsele karistusele mõistetud
naised ei meenutanudki enam
„elamiseks kõlbmatuid" dokumente.
Nad läksid tagasi oma igapäevaste
tegude ja toimetuste juurde.
Ainult et see, mis oli, %i tarvitse- j
nud igavesti nii jääda. Seda olid
nad kogenud ja see teadmine oli
lohutav.
Ei, read ei jäänud hõredaks,
hoopiski mitte tühjaks. Tuli juba
uusi, noori, julgeid ja häid eesti
mehi ja naisi.
Aeg oli antud igaühele oma, neile
ja uuele sugupõlvele. Aga kiisi-mus,
peaküsimus oli praegu mõlemale
sama: quosque tandem ,».?
CHARLES KIPPER klaverisoade
Metsateel (A. Kapp), Eimemniste (M; Saar), Üks snn (M. Saar)>
Muremaa (R. Päts), Lani sõnajala õiest (T. Vettlk')* Sind tervitame
kuldapäike (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) ja
rahvalanle: K. Raidi seades — Lanln mõju, Knl ma hakkan lao-lemaie,
Ära TÜes ja Kivikasnkas, L. Virkhausl seades — Kns on
kus on korva koda, V. Kappi seades -rLinakatknja ja J. Zeigeri
seades —' Kanneldajast vend.
Hhd $9.50 pluss postikulu
ELMUS '
EDUARD RÜGA, graafik |a niaaliia
Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIC PEHAI? ja ARNO VIHALEMM
Monograafia „Pallase'' kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö vaatluse kõrval tunakse
esile ka kunstikool „PaIlas" õppeasutusena ja eesti kunstnike
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lageda ka laiemale
lugejaskonnale.
Mind $10.00 (postiga tellimisel lisada 50c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
me."
Helin ütles kurvalt ja tõsiselt —
see. oli väga teistmoodi kui senine
naer:
„Ma lillesideme võtaks..
Mari tundis äkki külmavärinaid.
Ei see ei olnud Liivi värssidest, tal
tõusis jälle palavik. Kui keegi seda
märkaski, siis ei öelnud ta ometi
sõnagi. Aga jutt tuli tagasi selle
maaüma väikeste asjade juurde ja
• MÜÜA '
11 aakrit Järye ääres Bay of
<C >öinte (suvila, paadikuur, saun).
J Hind $38.900.
Tel. 247-0395 või 457-1119
Hann'9 Kompus'e
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTE
JMELE.. ."
Hind $n.—. saatekulu 85 c.
Mfii^ „Vaba EesUase" taUtnses
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 5, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810505 |
Description
| Title | 1981-05-05-06 |
| OCR text |
¥ABA E^TLANTS teisipäeval, 5. mail 1981 - Tuesday, May 5, 198i Nr. 34
San Joses peetud Võistlusel lisas
William Banks tema nimel olevale
USA kolmikhüpperekordile veel
viis centimeetrit saavutades 17.31.
800 m jooksus sai hooaja alguse
kohta hea aja 1.46,0
Boit Keemast.
Aucklandis^ Uus-Meremaal peetud
kergejõustikuvõistlustel püstitas
25-aastane Michael 0'Rourke
odaviskes uueks Uus-Meremaa rekordiks
89.58. Tema senine parim
vise on olnud 85.80.
*
Meissenis peetud tõstevõistlustel
püstitas 18-aastane Bulgaaria tõstja
Ljubomir Hadzhiev kaks juunioride
maailmarekordit. Ta tõukas
helveskaalus 138,5 ning sai kahevõistluses
242,5 (105 — 1-37,5 kg)..
Endised rekordid 138 ja 237,5 olid
bulgaarlase Zh. Sadandalievi nimel.
Pärast Bostoni maratom on
maailma parimad ajad sel alal
järgmised:
2.09.26 Toshihiko Seto, Jaapan
2.i0.26 Craig Virgin, USA
2.10.34 BiU Rodgers, USA .
2.11.00 Rodolfo Gomez, Mehhiko
2.11.30 Shigei-u Soh, Jaapan
2.11.32 TäkeshiSon, Jaapan
2.11.33 John Lodwick, USA
2.11.35. Malcolm East, USA
2.11.48 Dick Beardsley, USA
2.11.48 Inge Simonsen, Norra -
2.11.52 Jukka Toivola, Soome
Austraalias on tugevaid kiir-jooksjaid,
19-aastane Peter Gandy
on jooksnud 100 m ajaga 10,38 ja
Paul Narracott 10,2, Bruce Frayne
jooksis 200 m ajaga 20,63, 20-aas-tane
Mike Hillardt jooksis 800 m
ajaga 1.46,35 ja Peter Bourke
1.46,72.
Salinas, USA-s, peetud kergejõustikuvõistlustel
heitis itaallane
Gianpaolo Urlando vasarat 75.56,
Brian Oldfield tõukas kuuli 20.21;
sama palju tõukas ka kanadalane
Bishop Dolgiewicz, aga jäi teiseks.
Soomlanna Tuija Helander võistles
naiste 400 m tõkkejooksus, Jäädes
kolmandaks ajaga 1,02,7.
Ed Langford hüppas, Columbu-se
sisekergejõustikuvõistlustel teibaga
5.50.
Adelaides peetud Austraalia kergejõustiku
meistrivõistlustel olid
naiste tulemustest esileküündivamad
Peti-a Riversi odavise 63.50
jä Christine Stantoni kõrgushüpe
1.92, teisele kohale jäi Katrina
Gibbs 1.90-ga.. Meeste kõrgushüppe
võitis 17-aastane Dayid Hoyle
tagajärjega 2.21, Kenneth Lorra-way
hüppas kolmikut 16.86, õary
Honey kaugust 8.01, Michael Hol-lardt
jooksis 800 m' ajaga 1.46,59
ja Peter Larkins jooksis 3000 m
takistusjooksu 8.28,33.
Houstonis jooksis Terron* Wright
ja Clyde Bishop 100 m ajaga 10,1.
Garl Lewis hüppas kaugust 8.08,
kuid ta on tuntud ka jooksjana,
kes on jooksnud 100 m ajaga 10 9 A . ,
Spordluydiseid
Ic^dumciCilt
N. Liidu maaspordiühmgute
noorukite laskemeistrivõistlustel
Kostromas saavutas kaks esikohta
põlvalane Aivar Kuhi. Väikepüssi
harjutuses 3 x 20 lasku oli tal võidutulemuseks
-579 silma, 60 lasuga
lamades asendist aga 592 silma.
Aprilli alul andis Tallinnas Paul
Kerese nimelises malemajas simultaani
maailma üks parimaid maletajaid
Mihhail Tal. Ta võitis 24,
kaotas ühe ja viigistas 3. Võitjaks
osutus endine Tallinna Malekooli
õpilane Jüri Ley.
Pärnus võistlesid Pärnu ja Vaasa
korvpallurid. Naiskondade mängus
oli ülekaal pärnulannade poolel,
kes võitsid soomlasi 3:0.
Meeskondade mäng oli tasavägisem
ja. venis viiegeimiliseks, kuni
lõpuks soomlased võitsid pärnakate
noorendatud koondist 3:2.
Kodumaal on tänavune onen-teerumisnädal
10.—17. mail. Ko-getouste
põhjal olevat sel ajal tervise-
ja pärissportlase pürgimine
loodusse tugevaim. Orienteerumis-nädala
ettevalmistused on toimunud
juba mitu nädalat. 17. mail
toimub valikorienteerumine, mille
start on Pirital, kus igale antakse
värvikaart. Hoidmaks ära ummikut
korraldatakse eelregistreerimine.
Tartu linna malemeistrivõistlu-sest
võttis osa üks meister, 8
meistrikandldaati ja 43 esimese
järgu maletajat. Linna malemeistriks
tuli Tartu ülikooli õppejõud
Lembit Roots 9 punktiga võimalikust
.11-st.. Järgnesid R. Jakapi 8,5,
A. Hermlin 8, 4.-5. kohti jagasid
Eino Vaher ja Jaan Merilo.
Kehras hakkas koos lookestega
põldude kohal tiirlenia Eesti Tsiviillennunduse
Tootmiskoondise
väike lennuk, mille komandör
Anatoli Avnap puistas majandi
kultuurrohumaadele fosfor- ja
kaaliumväetist. Ka teised Harju rajooni
kolhoosid ja sovhoosid kasutavad
lendurite abi väetamisel ulatuslikumalt
kui varem. Tänavu kevadel
anti õhust mineraalväetist
8300 hektarile rohumaadele ja ta-liviljaorastele.
Kuid -lennundustöö-tajad
olevat väetanud ka Pärnu ja
Haapsalu rajoonide majandite põldusid.
Lennukid hoitakse aga venelastest
lendurite käes, muidu
võiks juhtuda, et lennukid satuvad
kapitalismimaadele põldusid väetama.
Märtsi lõpul toimus Eestis Eesti
Kirjanike Liidu VIII kongress, kus
valiti organisatsioonile uus juhatus.
Esimeheks valiti P; Kuusberg,
esimehe asetäitjaiks J. Kross ja L.
Remmelgas, sekretärideks J. Jõerüüt
ja A. Siig, juhatusliikmeiks K.
Kääri, K. Kurg, L. Meri, V. Beek-man,
A. Valton, R. Saluri ja H.
Runnel.
-1980. aasta töötulemuste põhjal
hinnati Eestis parimaks metsnikuks,
keda on 22 metsamajandis
kokku 527, Pärnu Metsamajandi
Varbla metskonna 1. jaoskonna
metsnik Johannes Kask. Ta on sel-
Jel ametikohal olnud 1948.- aastast
saadik. Enne seda oli ta samas
Varbla metsades kümme aastat
metsavahiks. Kuigi mees on 70-
aastane, ei olevat seda näha, mis
J. Kase enese arvates tulevat
kest käimisest.
Eestis ja vist ka mujal N . . Liidus
kehtestati sõjaveteranidele mitmesuguseid
soodustusi, sealhulgas
eelisjärjekorras teenindamine kaubandus-
ja \ teenindusettevõtetes.
Veteranid olid selle määruse üle
headmeelt tundnud, kuna enamusel
pole tervis hea ja - sabas seismine
on vaevarikas. Aga lootused
paremale teenindusele olevat petnud.
Kaupluses ostukorvi ilma järjekorrata
ei saa ja kui mõne vabaksjäänud
korvi võtadki, hakatakse'
sabas olijate poolt hurjutama.
Sama lugu olevat uuesti kas-sasäbas.
Selline hooliinatus olevat
solvanud veterane,: kes oodanud
maksma pandud määruse kohaselt
sõbralikumat käitumist. • Endised
rindemehed ei ootavat siiski publikult
heategusid, almust, vaid valitsuse
määruse kehtestamist. Mis
aga puutuvat kaubandus- ja teenin-dustöötajaisse
ning teistesse ametiisikutesse,
kes end kompromiteerivad
südametuse või isegi jämedusega,
siis tuleks neid rangelt karistada,
nõuab üks veteranidest.
^ "
Balti Raudtee Eesti Raudtee-konna
vdoprotsessis on ikka veel
muret tekitavalt palju veosekadu-sid.
Nii oli kolme aasta jooksul
(1975__1977) raudteekonnas registreeritud
61 kaojuhtu, mille eest
maksti 21.000 rubla hüvitust. Märgiti,
et raudteejaamades, kaubala-dudes
ja -platsidel pole välistatud
kõrvaliste isikute juurdepääs laadungitele^
mis on tihtipeale jäetud
ilma valveta._ Möödunud aasjtal re-,
gistreeriti 59 kaojuhtu ja maksti
üle 40.000 rubla hüvitust. Peaaegu
kõik riisujad on avastatud ja kan^
navad teenitud karistust, polevat
sellest siiski preventiivseid järeldusi
tehtud, juurdlus viiakse läbi väga
formaalselt. Näitena tuuakse
mitme tuhande rubla väärtuses ka-lapreservide
riknemine- tehniliselt
korrast ära külmutusvagunis. Uurimus
tehti alles seitse kuud hiljem
ja siis leiti, et süüdlast ei olegi.
1979. a. juunis laaditi rongilt maha
eksporttööpink, rnis kadus muu
kauba hulka. Detsembris leiti pink
üles, kuid nüüd oli äraunustatud,
kellele see kuulus ning alles 1980.
aasta mais anti kaup üle Tallinna
Kaubasadamale.
1980. a. aprillil oli Tallinna
Kaubajaama laos katkine pakend
meeste kampsunitega. Laohoidja
V. Sorokina ei mäletanud, võttis
tä selle saadetise mõni päev tagasi
sellisena vastu või tehti karp laos
lahti. Fakt. oli see, et puudu jäi
kaks kampsunit, viis päeva hiljem
aga tervelt 96. Lohakus oli
põhjustanud ametalase eksimuse,
mis viinud kuritegevuseni. Keegi ei
muretsenud kauba säilumise eest,
samal ajal käis kõrvaltoas napsitamine.
Kaubahoovis puudus pike^
mat aega valve, piiriaed Heina tänava
elanike kapsaaedade ja ladude
vahel oli langenud või puudus
täiesti.
Raudteekonnas siiski otsustati
kaubaaida uksed lõppude lõpuks
varguste vältimiseks ära remontida.
tJlieksa kuud hiljem tehtud
kontrollkäigul oli aga avanenud
hoopis masendav pilt. Mitmed lao-uksed
Tallinna Kaubajaamas olid
ööseks lahti jäetud, kuna neid polnud
-võimalik sulgeda. Avastusele
olid järgnenud mitmed karistused.
Eestis pandi maksma määrus, et
mootorratturite sõidu ohutuse tagamiseks
korraldada eksperiment,
mis seisneb selles, et mootorratturid
peavad oma sõidukil tuled süütama,
ka päeval. Süüdatud esila-ternaga
sõidu eksperiment kestab
alates 1. aprillist kui^i 1. oktöob-
RAAMATUID
MÜÜ^li ,,VABA EESTLASr° TALITUSES
Hind Saat»-
26^
18.-
5--
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Likberg - ISAMAA^^^
EDUARD RÜGA graafik ja
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask - ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD I
piibliteoloogilisi vaatlasi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2-
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlasi)
ESTONIAN SCOUTING *^
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.-
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Rahvatantsijate
Rülim) '
7.»
71
7^ 11^
$1^
3^
10--
3 , -
3 ^
9^
5^
5^
3. —
3—
4.—
2w-
6.85
2.51
2^
2^
2.25
20^
8.-
4^
4^
6--
8.89
6.-.
85
15
51
St
89
59
49
39
39
39
39
29
49
39
99
49
59
39
30
49
49
39
59
59
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KÜNST|
JÄRELE
Anna Ahmatova - Marie Under - REEKVIEM
Herbert Michelscn - KODUMAALT VÕORSH^
HOTbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson - EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan MÕTTELEND püte ja peegeldusi
Eduard Krants - LUMELHTLASED (luuletuskogu)
nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletuskogu)
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused
August Knbja - MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiUne
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD H
Ants Vomm - RISTSõr^D UI '
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) /
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Fitka - RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogul^
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1*59
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14^
Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
, 1629
VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA? S»-»
RAAMATUID LASTELE;
KALEVIPOEG (õppe, ja tööraamat lastele) 3— 59
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis) ^ 4.— 49
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tööraamat
eelkooUealistele lastele värvitrükis) 5^ 49
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3^ 59
„Kuuie Pärjal" manitses Mari.
„Sul on juba päris Viktor Kingissepa
terminoloogia.. . J a minu arvates
on sedasorti eesti mehi ikkagi
väga vähe, niisama vähe kui
miilitsaid. Iga rahva hulgas on
peale õigete inirneste kolkaid ja
baganaid . . . Need puhub tuul
laiali -— oota ainult, las tuul tõuseb!"
.
,,Tuul muidugi;" ütles Esta, „aga
mina olen mõelnud, et kuuli enam
ei tohi pruukida! Igasugusest vennatapust
— ükskõik millise orja-peremehe
ergutusel — peaks meile,
väikesele rahvale, nüüd Juba
küllalt olema!"
„Vaaata-vaata, mis meist kõik
on saanud: patsifistid ja surmnuht-luse
vastased,.nöökas
„Nii, et sina Esta laseksid aga
kõik need timukad KaGeBeest ja
AaBeeGeest lihtsalt minema ja
edasi elada?" imestas Mae.
„Mind on ikka jälestanud see
ind, millega need nõukogude sõjaroimarid
oma fashistidest kolleege
taga ajavad... Aga siin on teine
asi: mis sõjas või roimas meie -süüdi
oleme? Ainult selles, et meid on
tapetud ja taga aetud. Ja tõtt öelda,
mina neid närusid kan ei hakkaks
siin võlla upitama — mingu
oma Paradiisi tagasi, küll nende
eneste isandad nendega õiendavad,
nagu nad siiamaani on teinud!''
Helin kinnitas, et üldiselt on ta
Mariga nõus. „Ainult mis me nende
reavenelaste massiga SÜÜ peale
Mari naeris lõbusalt:
„See pole mingi mure! Teeme nii
nagu nemad meiegar esiteks —
kõik okupandid lasku jäiga oma
põlisele pühale kodumaale! Aga
neile, kes minna ei taha, teeme
demokraatiat:. igaüks täidab ankeedi
—^ kümme lehte küsimusi —
kes oli, kus oli, kellena isa töötns,
kellena vanaisa — noh, üldse kõike
nagu ankeedis ikka. Täidavad
eesti keeles — venekeelseid vastu
ei võtav Kui hakkama ei saa või
ankeet" ei sobi — rongi ja tappi!"
See idee tekitas kõigis nauike
ehk kättemaksuhimulisi, aga lõbusaid
kujutlusi, täiendusettepanekuid
tuli ühelt ja teiselt ja naer läks nii
laiaks nagu oleksid venelased juba
praegu raudteejaama poole trüginud
. ..
„Tõtt öelda rae oleme praegu
nagu juudid — laiali pillutud üle
'terve maailma! Aga oma iseseisva
ja vaba Iisraeli järele me niikaua
küll ei oota, kui see äravalitud
rahvas pidi ootama," kainestuš Helin
liigvaimustust nlõistlikumä jutuga.
„Need plaanid on praegu veel
pöörased — aga mitte enam väga
varased," arvas Pärja. „Kui meist
ei saa nende realiseerijaid. 2. mh,
lastest ikkagi ja neile pole paha,
kui teavad, kuidas meie linistasi-jäi
ka vaiksemaks. Ja kõik panid
nagu korraga tähele, et orkester
mängis. Siiamaani ei olnud keegi
kuulnud, et Simpson oli pühendanud
mitu lugu nii Vorkuta naistele
kui meestele. Nüüd helises para-jasti„
Mats alati on tubli mees"—
aga sellele oli mingi pugi moodi
rütm peale tembitud.
„See on vist juba kauge Põhja
meestele!" ohkas Pärja. Aga siis
ajas see neid kõiki taas naerma.
Nartsissid lõhnasid vaasis. Tuul
paisutas tüllkardinaid suurte aken^
:de eeSo. .. •
EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
bariton
Eluaegsele karistusele mõistetud
naised ei meenutanudki enam
„elamiseks kõlbmatuid" dokumente.
Nad läksid tagasi oma igapäevaste
tegude ja toimetuste juurde.
Ainult et see, mis oli, %i tarvitse- j
nud igavesti nii jääda. Seda olid
nad kogenud ja see teadmine oli
lohutav.
Ei, read ei jäänud hõredaks,
hoopiski mitte tühjaks. Tuli juba
uusi, noori, julgeid ja häid eesti
mehi ja naisi.
Aeg oli antud igaühele oma, neile
ja uuele sugupõlvele. Aga kiisi-mus,
peaküsimus oli praegu mõlemale
sama: quosque tandem ,».?
CHARLES KIPPER klaverisoade
Metsateel (A. Kapp), Eimemniste (M; Saar), Üks snn (M. Saar)>
Muremaa (R. Päts), Lani sõnajala õiest (T. Vettlk')* Sind tervitame
kuldapäike (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) ja
rahvalanle: K. Raidi seades — Lanln mõju, Knl ma hakkan lao-lemaie,
Ära TÜes ja Kivikasnkas, L. Virkhausl seades — Kns on
kus on korva koda, V. Kappi seades -rLinakatknja ja J. Zeigeri
seades —' Kanneldajast vend.
Hhd $9.50 pluss postikulu
ELMUS '
EDUARD RÜGA, graafik |a niaaliia
Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIC PEHAI? ja ARNO VIHALEMM
Monograafia „Pallase'' kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö vaatluse kõrval tunakse
esile ka kunstikool „PaIlas" õppeasutusena ja eesti kunstnike
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lageda ka laiemale
lugejaskonnale.
Mind $10.00 (postiga tellimisel lisada 50c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
me."
Helin ütles kurvalt ja tõsiselt —
see. oli väga teistmoodi kui senine
naer:
„Ma lillesideme võtaks..
Mari tundis äkki külmavärinaid.
Ei see ei olnud Liivi värssidest, tal
tõusis jälle palavik. Kui keegi seda
märkaski, siis ei öelnud ta ometi
sõnagi. Aga jutt tuli tagasi selle
maaüma väikeste asjade juurde ja
• MÜÜA '
11 aakrit Järye ääres Bay of
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-05-06
