Vaba eestlane , October 22, 1985

              VABA EESTLANE teisipäeval, 22. oktoobril 1^85 ^ Xuesday, October22,-1985
Nr: 78
laarid
asm NoB^li rahuauhiima
;e tuleb sageli toime suurte
stega ja määrab maailma
ehirikkama auMmia. sageli
või organisatsioonile, kelle
üldise rahu heaks on olnud
Se arvates väga tagasihoidM»
)ee juhtus ka käesoleval aa^
lU rahuauhind otsustati andsi
svahehSele arstide ühingule,
[tegutsemise eesmärgiks onn
sõja vältimine.
skaudset vaatlusel tundub
parimas korras, kuid
jii tegutsemise aluseid ja isi-koosseisu
vaadeldes selgub, et
bee üritus on tehtud venelas-lasse.
Organisatsioon asuta^
fO. aastal ameerika | ja vene
eestvõttel ning praegu on
jsimeesteks ameeriklane dr,
rd Lown ja venelane Jevgeni
k. Mõlemad on omal alal
Mlstvad arstid dr. Bemard
töötab, kardioloogina. MM-
|rahvatervishoiu õppeasutuses
ir. Chazov on N. Lüdu Kar-
Igia Instituudi peadirektor,^
[selle 6n ta tuntud kõigil
li kõrgemate meeste arstina
lema käe alt on oma hädade°
ii kämud kõik sellised poliitf-fuusad
nagu f Leonid Brezh-furi
Andopov jä Konstantini
\enko.
fegU ei ole kindlasti põhilisel
^astu kui arstid hakkavad
tuumalsõja ohu vastu. Pal-iul^
kisub aga kõvasti kipra
id hakkavad juurdlema, miks
|sed, kes rahvusvaheliste si-otsimisel
kutsealalist liini
alati on olnud väga ette-id
ja tagasUioidlikud, nüüd
iellise suurekahibrilise mehe
id koos ameeriklastega tuu­bade
vastu võitlema. Re!so°
se, et kui läänemaailmas
jalju mehi ja naisi omanaüv-
.venelastega koostööd otsl-
>paganda lõksu, siis Moskva
oma inimesed rahvusvahe»
reenUe ainult pärast põhja-lolütUisi
kalkulatsioone ja et>
stusi.
rahuiauhinna andjad panid
lunnd aastal Lõuna-Aafrika
le piiskopile Tutu'le rahuau-andmisega
kogu Lõuna-Aaf-irima
— miks ei võiks ole-
I et seekordsest rahuauhinnast
ih ohtlik mün ühendriikide
mt Roland Reagani tähtede
J programmile? — i küsivad
Ijad.
le näeme. Igatahes dr. Lown
iba teatavaks, et Oslost !saa-
124.000 dollarilise auhinnara-lakätakse
arste saatma maa­lisidele,
et hoiatada immesi,
iõja ohtude eest. Algatus OE
ime kui see jääb erapoole-
[mnale. Kreml pole aga va­rnagi
tippmehi välja saat-ümkonna
üldiste huvide 'eest
la, vaid ainult N. Lüdu hu-
(aitsma ja on jpõhjust kons-
|da, et kahjuks jääb seekord-
>beli rahuauhjnda ümbritse-
[e punane udu.
Yorgis tähistatakse |iraegu
iiud Rahvaste Organisat-
40. aastapäeva ning sel pmi»
itakse maailmaorganlsatsioo»'
tema senisele tegevusele
[suguseid humanguid. On
]kes peavad selle organisaft-tegevust
ülunalt tähtsaks
rahu kindlustamisel, kuid
kõrval leidub ka kibedaid,
iidavad, et omaaegsest ilusast
jsest on kujunenud aaistate
Moskvast dirigeeritav kom-
|tiike riikide ja nende mõjai!°
hüpümukk.
id - 7 - kas oli see tõesti ilus
|)Ietu ja õiglane algatus kui
pud Rahvaste Organisatsioon
litat tagasi San Franciscos
Me kahtleme sellels. Põhiline
1 ehti juba alguses kui Ühend-president
Roosevelt Jaltas
[iie järele andis ning lubas
ildu kõrval ka kahele tema
Igile Ukrainale ja Valgevenel®
)ised ja kohad maailmaorgan!-
Hinis.
pd on tekkinud olukord, et
pa tulistab ühendriike Ühi-jd
Rahvaste Organisatsioonis
|e!st kahurist korraga. Nii võt-r
äsja maailmaoi^anisatsioom
)osolekul. ja julgeolekunõuko-
[sõna Valgevene esindaja Ana-
Gurinovitsh ja Ukraina esii"
I
1
•4
li:
I
vwvwwwyw
VALVEARST
- HÄDALALÕPyi
26. ja 27. okt
• dr. T. Maimete, iet 469-1322
Koori esiiinelieks valiti tagasi Helkki Paara Teemaks: balti muiKika
2. ja 3 nov.
dr. A.' tel. 461-6383
Toronto. Eest! Meeskoor alustas uue hooaja
gustUj kuma varakult sügise alguses tuli ko ofil kontsertidega esineda kõigepealt koori
35. aastapäeval 6o oktoobri Ja siis Soome Meeslaulupäeval '^'orontos Ryersoni t
laupäeval, 2o novembril kell 5:00 p.L Seal koor esineb: sc^olokooriisa ja laulab kaasa
Laupäeval, 26. oktoobril algusega kell 9:30 Jommi­stega
juba 13. au- ^^j^ ^^j^^^ ^ ^ ^ i (The Assodation for the Advance-ment
o£ Baltic Studies) Toironto osakonna kuues siii
on sooMe-5 Effig
TUDULINNA
MOOSEKANDID
MARDiPEOL!
Mardipäev läheneb ja koos sel­lega
kasvab hiidlaste ja nende sõp­rade
rahutus: kas tänavu ikka pee­takse
mardipidu?
Koori korraline peakoosolek
peeti 10. septembril. Juhatas Heik­ki
Paara ja protokollis Edgar Tu­len.
Koosoleku alguses mälestati;
vaikse leinaseisakuga möödunud
tegevusaastal surma läbi lahkunud
lauluvendi Rein Rutnik'ut ja Niko­lai
Valge't.
Möödunud aasta tegevusaruan­ded
esitksid — juhatuse poolt H. -
Paara, ,jNew Horizons" haldus­grupi
poolt O. Haamer, koori te­gevusest
ja sellest osavõtust koori-vanem
Ä. Käärid, koori kunstili-
Peetakse, ning võibolla kujuneb sest esir ^^^sest koorijuht C. Kip-
' see tänavu isegi, huvitavamaks ja per ja .viimasena toe^ajateliikmete
omapärasemaks kui varasemad on sekretär Paul Juttus.
olnud. Meile on lubanud külla tul­la
„Tuduliiina moosekandid"! See
on üks Toronto nooremaid orkest­reid,
ehkki pillimehed ise on juba
pensionieas. Kujd asjaolu tähtsam
külg on, et „moosekandid'' on val­davas
enamikus „ugalased'' ja nii
on teostumas jällegi üks episood
maakondade-vahelises koostöös —
Aruannetest seügiis, et koor
möödunud tegevusaastal agaraM
tegutsenud, kus üheks koorieb
kulnimatsioonipäevaks oli aasta»
kontsert koos." „Estoma"- orkest-dga,
millest kahjuks Toronto
eesti rahvusgrupi huvi ja osavõtit
oli nigel, mi^õttu laekus üritu­sest
koori Ikassasse väga vähe tu­lu.
Teiseks oli osavõtt XIII Põhja-mis
on vägagi teretulnud meie etni­lises
liikumises. Kurioosumina aga
võiks nentida, et Tudulinn ei asu
Võrumaal, vaid Virumaal. Nähta- Anieerika Eesti Meeslaulupäevast
vasti ei olnud orkestrile niriie vali- Baltimore'is, Maryland'is, kus koor
kui arvestatud geograafiat või liik- esines nü soolökoorina kui ka
mete päritolu. Tähtsa:m oli.nime li- ühendkooris. Koorijuhi mag. Ghar-.
teratuurne kuullsus. Aga eks ole ju les Kipper'i arvates oli koor kõige
• „Vini laulikut", F. R. Kreutzwaldi paremas „hääles" möödunud mees-samuti-
niipetatud „Võru tohtriks'^ laulupäeval, mülest vahnistatud he-
T . . , , . '/ r— . l i l i n t seda tunnistab.
Pillrmeeste paahMs TOI vaim- xoetajateliÜonete sekretäri Paul
^eks )uh±s on Joss , aim August ^^^^^ ^ ^ ^ j ^ j meeskooril
Tuvikeni, t^M nu ma^ondlikus j^^jj ^ ^^^^^^^ bind^ym
liikimuses. km ka skautlikes rmg- ,Vaao».,„„]a^:
kondades. Tema tagasihoidlikest '
vihjetest võime oodata, et moose­kandid
mängivad meÜe laval ja ka
tantsuks, ning kavas on isegi vo­kaalseid
esitusi, i
Sel väga huvitaval sügispäe- sitsiooni alal ja on Chicago Ne^
vai esitatakse uurimistöid, koos Opera Company asutaja ja kunsti-muusikaliste
näidetega, eesti, läti line direktor,
ja leedu rahvamuusikast kolme Pealelõunane osja algab kell 2:00
hästi tuntud ja tunnustatud balti AndrejsJansonsi referaadiga „Lä-etnomusikoloogi
poolt — nimelt ti rahvamuusika klassifitseerimise
dr. Roman Tol (Toronto), Andrejs probleeme". A. Jansons analüüsib
Jansons (New York) ja Darius La- mitut klassifitseerimise süsteemi
pinskas (Chicago). (Krahn, Bartok ja Kodaly) ning
Kell 9.30 on professor Timothy kuidas läti rahvameloodiat on või-
Rice'i avasõna. Dr. Rice on To- mahk nende süsteemide järgi kir-ronto
üHkooli etnomuusika spetsia- jeldada. Andrejs Jansons lõpetas
list. Juiliiard muusikakooli, omandades
Esimese loengu esitab Dr. Ror magistri kraadi dirigeerimises. Ta
man Toi eesti rahvamuusikast, on kaasa mänginud New Yorgi
Meile tutvustatakse dr. M. Kolins- lipiiaooperl ja Metropoütan Ooperi
kls'e rahvamuusika uurimise ana- orkestrites ja dirigeerinud mitmeid
lüütilist meetodit, ameerika orkestreid. Ta on ka
mUle järgi dr. Toi on statistili- New Yorgi läti koori praegune ^^^^
feelt läbi töötanud ligi 3000 eesti rigent.
rahvalaulu. See võimaldab ob- Lõpuks kõneleb dr. Toi eesti
; jektiivsemalt kujeldada rahva- rahvalaulu uurinüstöö mõnest ra-laulude
üldist ihnet kendusest tänapäeval ja näitena
ja ka nende sisulist ning ühiskond- esitab Veljo Tormise „Pikse litaa-
Hkku tähendust ja iseärasust, niat".
Loeng lõpeb võrdlevate joonte Iga loengu järele on* tavaliselt
tõmbamisega eesti Jä mõningate huvitav diskussioon. Kõige lõpuks
teiste euroopa rahvaste rahvaviisi- koosviibimine veini ja juustu juu-de
vahel. res;
Dr. Roman Toi on teatavasti õp- •• . :. • • •
pejõuks Toronto kõrgemas muusi­kakoolis,
Royal Conservatory of
Music, kus ta õpetab komposit- BABYSnTER- HOUSEKEEPER
>*«><l»0«I»0«D»0<aB»(MH»(>«»tK3»<>«»<'<H»0«M)«B^^
Mardipidu toimub laupäeval. 9.
novembril Toronto Eesti Maja suu­res
saalis einelaua, baari ja tant­suga.
Peol on müügil uu^.„Hiiu" seIhaldamise komifee abiesimees
number. Laudu registreerib Edna Oskar Haamer teatas, et viimase
Liik.
tänavu 59 liiget, kes oma toe- Toronto Eesti Meeskoor austas oma endisi koorijuhte.
tustega annavad meeskoorile ma- "PMil Enn Kiilaspea (paremal) kinnitab oma isa August
jandusiikku ja moraalset tuge.^ Külaspea rinnale 35-aastase laulumehe märki; vasakul
Mõned nendest toetajatest liikme- Qskar Haamer Foto: Vaba Eestlane
test ei pea paljulcs lOO-dollarilist
tuid avaldati arvamust, et •soo-' Uus juhatuse kooseis. kujunes
vijad võiksid Kituda Toronto järgneval 23.^^ ^^s
eestlaste üldgrupiga, kes oinani- juhatuse ametite jagamise koösole- Ta on saanud auhmdu ka kompo-seerivadüMssõitu,
^ kui järgmiseks: esimees — H. Paa-
Laekur
toetust aastas.
„New Horizons" TÜkliku toetu-slöoni
ja dirigeerimist, alad mille­ga
ta on hästi tuntud ka Toronto
muusikaelus. Temalt on ka süm­poosioni
lõpuloeng.
Teiseks lektoriks on Darius Le-pinskas:
leedu i-ahvamuusika mõju­tusi
Igor Stravin^y, Carl Orffi ja
tänapäeva leedu komponistide töö­des.
D. Lapinskas õppis muusikat
New England'is ja dirigeerimist
Viinis, Herbert von Kärajani soovi­tusel
Ta om olnud muusikadirektor
Tuebingeni Landstheatris, Stutt»
gardi Riikliku Ooperi ja Lübec­ki
Ooperi duigent ja on ka diri­geerinud
mitut teist lääme-saksa
orkestrit.
LIVE-IN
Must speak english .
Warm family. Don Müls and
Steeles
""References
GALL 731-6721
<>2»)<a»««ii><»«i><><»<)*n><>«*»><»<''^
IMMRIHIIIUIIIIHIUninilllllUIHIHIH^^^^^^^
med ja parflBda^
Soome ehitajad
YdiSfllmiiien492-13Sl
Metrolicenoe2422
IMUSilllttttlMHHinHtniHilinnniRiUlHUUiHUIIUUtll
planeerimine
toetuse summad on müüd kõik ära Laekur G. Lootus esitas koori ra, abiesimees R. Kuus, koorijuht
kasutatud koorile hädavajalike ese- eelarve 1985/86 tegevusaastaks, C. Kipper, sekretär V. Heinar, lae-mete
ja muude oluliste väljamine- mis näitas uue tegevusaasta lõppe- kur A.. Rõika, varahoidja E. Pa­kute
katteks, mist $1,350.—puudujäägiga. Eel- ju, abisekretär E. Külaspea, abi-
Koorl laekuri Georg Lootuse arve võeti koosoleku poolt vastu laekur A. Dulder, koorivanem Ä.
poolt esitatud majandusaruandest esitatud kujul. Liikmemaksuks kin- Käärid ja toetajateliikmete sekre-selgus,
et möödunud tegevusaastal uitas koosolek jällegi $5.—, müle tärP. Juttus.
OÜd kulud ja tulud enamvähem ta- vümäseks tasumise tähtpäevaks jäi Toronto Eesti Meeskooril seisab
sakaalus, tegevuse ülejääk kassa 31. detsember 1985. järjekordselt ees tegeVusrikas aas-seisuna
oli ainult $422 vähem kui Valimiste punkti all kinnitas ta rohke lauluga ja traditsloonilis-eehnlsel
tegevusaastal; selle vähe- ^koosolek kõigepealt koorijuhiks C. te üritustega. Rõõmustavaks asja-nemlse
võis panna aastakontserdist Kipperi ja abikoorijuhiks E. Tob- oluks on see, et uue tegevusaasta
osavõtva vähese publiku arvele. "
VABA £ E S T L A N E
korda nädalas
Maksab Kanadas; Väljaspool KmaiSst
MONEYSTRAT MC.
187 Gerrard St. E,
Toronto, Ont. MSA 2E^
416-968-1444
Koorijuhi soovitus juhatusele oM,
et kooriüritustele tuleb rohkem
reklaam! teha ajalehtedes, Eesti
•Majas tesidetetahvll, Mrikutes
/Algus lk 2)
relutsuv, alguses (>n meeskooriga liitunud 4
Koori ^esimeheks valiti jäMegI noort. me'est jä üks endine kodrilii-
. Heikki Paara ja koorivanemaks- ge. TugeV lootus püsib, et mees-ÄmiEäärid.
kooriga veel rohkem nooremaid
Uuteks juhatuseliikmeteks valiti eesti meM ühineb. Koor vaatab
Alver Rõikai Arvo Dulder ja Enn kindla meelega tulevikku oina või-
Kiüaspea. Juhatuse kandidaatideks meka juhi mag. Charles Kipper!'
Revideerimise protokolU luges jäid Edgar TiUen. ja Lembit Riis. taktikepi all.
ette revkomlsjonl esimees Oi'Haa- Ka teised koori ametimehed valiti
mer, leides T.E. Meeskoori arve- uuesti samadele ametitele. H. P,
pidamise kõigiti korras olevat ja .. • • • • •.- •-• ^ . •- •• :. _ • . - — — —
avaldas kiitust laekur G. Lootusele
hästi tehtud töö eest
Juhatuse poolt koostatud uue
1985/86. aasta tegevuskava luges
ette esimees Heikki Paara. Esime­seks
ürituseks oli koori 35. aasta-lemad
atakeerisid president Rea- . . 6. oktoobril
gani maaihnaruumi kaitsevööndi P^^^a puhitsemme
rajamise programmi Ja kutsusid 1985, täpselt 35 aastat parast asu-kõiki
ÜRO liikmesriike selle alga- famist, kontsertaktusega Eesti Ma­tuse
vafetu võitlema. J^^'
- Kuid asi ei.seisa imitte ainult sel- 2, mov. võetakse ©sa Torontos
les, et venelastel on ÜRO organi­tes
oma kohn Mndlat hääletoru.
Pahandus on tunduvalt suurem kui
võtta arvesse, et nii Valgevene kui 20. dets. on koori jõulupuu
ka Ukraina esindajatel on New „Eestonia". oitestriga Eesti ' Ma-
Yoi^ oma bürood ja ametnikud, j as; 3 L dets. aastavahetuse ball;
kelledest suur osa on teadagi: KGB 15. veebr. 1986 T.E. Meeskoori
agendid. Ukraina esindaja istub tradltsioonüine Eesti Vabariigi,
praegu veel pealegi ühe mittealalise aastapäeva tähistamine Eesti Ma-lükmena
maaihnaorganiisatsioon! jas; 9. märtsü aastakontsert Eesti
Julgeolekunõukogus. Majas.
. .Ameeriklased on plaami' pidanudl Peale selle oli juhatusel tööka-
Ukraina ja Valgevene: kõrvaldami- vasse võetud Chicago Eesti Maja
seks ÜRO-st, kuid seda oia väga poolt saabunud kutse esinemaks
raske teha. Esmajoones peaksid sealsel suvepäeval 5. juulü; koorib
kaks kohfflandikku ÜRO 157-sö Jlikmete poolt oli tehtud ettepanek
liikmesriigist väljaheitmise poolt Euroopa-matkaks Heidelbergi En-Šiiääletama
ja teiseks peaksid selle- roopa Eestiaste IV laulupeole 26.
ga nõustuma kõik vife julgeoleku- juullM986; 2. sept. 1986 algaks
mõnkogu alalist liiget Kui esimene koor uue tegevushooajaga 1986/87
{tingimus oleks teoreetiliselt teosta- Eesti Majas ja 16. septembril oleks
tav, siis teme tingimas paneb iga- järgmine korraline peakoosolek.
I© väljaheitmise katsele raudse rit- ülaltoodud ettepanek võeti
vi ette, kuna üheks julgcoiekunõu- koosoleku ^^j^^ juubelil pakuti külalistele tükike sfinnipäeva-
^"^J^?^^ lÄneks on teata- ga Heidelberg laulupeole ka- j^j ^ ^ • juubeUtordist. Pr. Kajak on valmis serveerimi-vastSN.
M t vatsetav kontsertmatk ei saanud , ® j** j^^i/vjuiA/ i L ^ A ü . ^ , ^ , , ^
- :F()to: .Vaba Eestlane
Veercfndoastcis
$54.
$30.
$16.
$68.—
$37.~
$19.—
I KLASSI POSTILE OSADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
Kanadas: USA-«s
vastj
I klftssi postiga (kirSpss
90$tw $Sf.
poolcfcistcis $32.
wmandaastas $17.
+
$10.50
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
LENNU1P0S11GA aastail poo^^ ^ Teenwiä''
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 ceatä
USA aadressidele „ZIP CODE«
MsiMda aadressidele palinne märkida ^POS^
pangatshekk või rahakaart kirjutada
FREE ESTONIAN PUBLISHERS nimele.
VABA EESTLANE,
19SS Lesib St., Don Mills, Ont. M3B 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks —tavalise / kiripostiga alates
19... Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saats aimaü