Vaba eestlane , March 16, 1982

              Lk. VABA EESTLANE teisipäeval, 16. märtsil 1982— Tuesday, Marcll 16,1982 Nr. 21
VABADE ipSTLASTE HÄÄLEKANDJA *
V A B A 6B8T1JUli
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 LesHe StMDon
(• Ont. M3B 2M3
^ TOIMETAJA: Hannes Oja
.TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
POSTL^ADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 444-4823/ talitus (tellimised, kuulutused,^
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—^ poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— j a v e e r a o d a c s tM $15.—
* Aadressi muudatus 50 Üksiknumbri hind 60 c.
F R I E i S T O N S AN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 LesHe St Don Mills, Ont. M3B 2M3
iõjaseadus ei anna
Varssavis äsja toimunud Poola
kommunistliku partei' keskkomitee
kokkutulek ning partei juhi ning
jpraeguse sõjaseaduse rakendaja
kindral Woiciech Jaruzelski äsjane
külaskäik Moskvasse on aidanud
läänemaaihnale mõndagi selgitada
Poola praeguse poliitilise olukorra
> Jaruzelski pölütilise hoiaku
kohta. Isegi suuremad optimistid
|a sõjaseaduse rakendamise pool­dajad
läänes on nüüd sunnitud
tunnistama, et kindral Jaruzelski
ei ole kaugeltki see Poolat kaosest
päästma tõtanud sõjamees, nagis
Heda on püütud paljude poliiti?
kute ja Massimeedia kommentaa­torite
poolt kujutada, vaid kõ-vakskeedetud
vaadetega ideeline
marksist ja kommunist, kes on val­mis
oma rahva õigustatud vaba-dusnõudluste
allasurumiseks otsi­ma
Kremlist abi.
Partei keskkomitee koosolekul
esitatud sõnavõtud ja kindral Ja-muzelski
kõne vihjavad range par-teipolütika
rakendamisele, mis ei
ttunne mingit kompromissi ega ise­seisvale
ametiühingule tegutsemis­loa
andmist. Keskkomitee liikmed
rõhutasid pidevalt, et Poolal tuleb
astuda drastilisi samme olukorra
«normaliseerimiseks," — see tä-iiendab
partei diktatuuri tõhusta­miseks
ja lahva pöidlaknivide
pingutamiseks.
Mõned delegaadid läksid isegi
m kaugele, et nad süüdistasid So­lidaarsust
Poola majanduse ja
Poola sotsialistliku süsteemi hävi­tamises,
millised väited tunduvad
pentsikutena ja isegi propaganda
tegemiseks odavatena, kuna need
ei olnud Solidaa^use juhid, kes
tõid poola rahvale kaela 27 miljar-.
di dollari suuruse võlakoorma,
vaid selleks olikommunistliku par­tei
poliitjiiüroo oma valekalkulatsi-oonidele
rajatud majanduspolüti-kaga.
Läänemaailma poliitikud ja
vaatlejad, kes lootsid partei kesk­komitee
koosolekul partei liberaal­se
tiiva domineerimist said kibeda
pettumuse osaliseks, kuna Jaru­zelski
range survepoliitika poola
rahva põlvili surumiseks sõjasea­duse
raamides kmnitati üksmeel­selt
heaks. Keskkomitee seisuko­had
said hiljem Poola katoliku ki-riktf
piiskoppide kokkutulekul
hukkamõistva kriitika osaliseks,
kuna ku-ikujuhid ei nõudnud mitte
ainult sõjaseaduse kohest lõpeta­mist
vaid ka kõigi vangistatud ja
Interneeritud iisikute kiket vabasta-mist.
Partei juhid ja sõjaseaduse fa-
Ikendajad on Umselt veendumusele
Jõudnud, et Solidaarne likvideeri^
mise järele on nende vägivallate-gute
suuremaks kritiseerijaks ka­toliku
kirik ning mitmed tunnus­märgid
lasevad juba ennustada, et
sõjaseaduse raamides hakatakse ka
vaimulikke kimbutama, taga kiu­sama
ja arreteerima. Varssavist
saabunud teadete põhjal on juba
mitu katoliku preestrit arreteeri­tud,
keda süüdistatakse valitsuse
laimamises ning riigivastase propa­ganda
levitamiseSo
Kommunistliku partel keskko­mitee
koosolekule järgnes kindral
Jaruzelski teatraalne külaskäik
Moskvasse, kus sõjaseaduse ra­kendaja
ja parteijuht vastu võeti
suurte austusavaldustega ning te­ma
sammud poola rahva õiguste
mahasurumiseks Kremli juhtkonna
poolt heaks kiideti. Tassi kirjeldus­test
võib järeldada, et Jaruzelski
ei saabunud Kremli mitte amult
oma sammude kohta aru andma,
vaid ta käis ka pinda sondeerimas
kui palju venelased on valmis selle
eest maksma, et Varssavis kom­munistlik
süsteem püssitääkide ]a
tankide toetusel võimul hoitakse...
» Poola ja vene ajakirjanduse teur
dete põhjal anti majandusliku abi
andmiseks lubadusi, kuid summade
nimetamisest mindi vaikselt möö­da.
Nähtavasti, lubas Brezhnev
abi anda konksus sõrmedega, ku­na
N. Liidu majandus veereb"
praegu küresti allamäge ja vene­lased
vajavad ise läänemaailma
abi toidusabades külmetavate ini­meste
näljahäda rahuldamiseks.
Millist sündmuste käiku on tu­levikus
oodata Poolas? Kas on see
võimalik, et Jaruzelski kujuneb
Poolas Napoleoni taoliseks võimu­meheks,
kes surub partei tagaplaa­nile
ning rakendab samm-sammult
täieliku sõjaväelise diktatuuri?
Läänemaailmas leidubiisna rohkel
arvul selle teooria pooldajaid, eriti
kui meenutada, et Poolas on mi­nevikus
eksisteerinud sõjaväelisi
valitsusi. See teooria tundub siisM
soovunelmana kuna Jaruzelski se­nise
käitumise ja hoiaku järele
võib otsustada, et' ta pole mitte ai­nult
sõjamees vaid ka ideeline
kommunist ja veendunud partel-mees.
Tundub tõenäolisena, et Jaru­zelski
surub sõjaväe abU ja Mosk­va
toetusel ajutiselt maha aktüvse
opositsiooni, kuid sellega ei lahen­da
ta kommunistlikule parteUe üle
pea kasvanud majanduslikke ja
sotsiaalseid probleeme. Jaruzelski
ja tema võimukaaslased teavad se­da
ja teevad juba ka selleks ette^
valmistusi, et opositsiooni juht­konda
võimalikult sügavalt välja
juurida. OiK)sitsioonijuhtide massi­line
sunnitööle saatmine oleks
Poola kommunistlikule valitsusele
läänemaailmas halvaks reklaamiks
ja soovimatust elemendist lahti
saamiseks hakatakse nüüd kasuta­ma
vana Kremli trikki pakkudes
rezhiimivastastele Poolast lahku­mise
ja välismaale ümberasumise
võimalusi. Arreteeritud ja inter­neeritud
mehed ja naised on need
„heldekäelised" pakkumised seni
tagasi lükanud ning seega jäävad
^nad punasele surverezhiimile ala­liseks
okkaks sUmas, kes isegi
vanglamüüride taga olles võivad
õhutada poola rahvast uuele vastu­panule
ja uuele ülestõusule, mis
võib olla veelgi ägedam ja jõuli­sem
kui Solidaarsuse poolt organi­seeritud
ja sõjaseadusega mahasu-
KolnineiriavHl^^
Äsja 1^^
ie- ja K ^ i i a Ä üritusena teostu­nud
noorte kirjandite võistlusele
saadetud tööd näitosid küllaltki
head eesti keele oskust. K ^
ne eeldab paremat Iw
lugenime, mistõttu yõik$järel^^^^
da, et noortele o n ivatud eesti
janduses olevad väärtteosed. Vä­hemalt
iilöösarmiUe kaudu teldb^
teadmin^jaiUdpilt selle olemusest
väljaspool kitsast kooÜlfflva^^^
Meie vanem generatsioon tun­neb
suiii^^t rõõmu noorte saavutuste
liUe, võibolla suurematki k u r i ^ ^
red laureaacüd ise <oma^^ a^
vastu võttes. Selle Jsamniuga ÖIQ
noored täitoud oma vanemate sü^
damesoövi, katsetades eesti k^
vaimuloomingut jätkata uUe loo-uiisegav
Tõenäosuse kohasd
seÜega kõik oiema k o ^ ^
Ometr jääh
raamatu lugemine sunduseks. Sõ-
MontreaH. eestlaskond tähistas E.V. 64. aastapäeva aktusega St, Phiüpi kiriku saalis, kus osavõtjad täit- n a sõna järel o n tekstis seda, mis
sid avara saaU. Pudil E K N esimees Laas Leivat kõnelemas. Foto: M. Sultson Jääb tundmatuks, mida tuleb kü­sida
või ise sellele selgust otsida.
See kaotab ilukirjandustiku teose
Sugemist pidevuse^ ja noored leia­vad,
et ktii tore vÖiks selle raäma^
iu lugeniine olla, kui seda saaks
teha inglise keeles, milles sÕnäya-
•ra;on\suurenK':;"\;
Siin tuleb esiile tõlkeprobleem.
Šenliieeiešmärkpn olnud katsuda
eesti kirjandust tõlkida võõrkeel­tesse
meie^ kultuurivaramu tutvus-
— Eesti ja teised Balti riigid moodustavad endast olulise osa N.LUdutoitlnsprogramm^^^^
Moskva-raadio ühes saates, mis nagu kogemata kokku langes streigiplaanidega Eestis, mis mb. puudutasid Jõutud iga-aastasesti tõlkefondi ja
ka produtseeritud põllumajandustoodete Venemaale vedamist. toimkonna koosolekust, nagu see
üksinda lahendaks kõik problee-
Svenska Dagbladeti Moskvakor- Goudale, kirjutab Kjell Dragnes Aasia Nõukogudevabariikides. mid. Senise arengu juures ei saa
respondent Kjell Dragnes on seda lõpuks. Kapitali üleviimine Baltikuniist Si- olla kindel, milline generatsioon
Moskva tunnhtah
Baltikum on N. Liidu toitja
Rootsi H. Liidu uunjci simopärcised! ropordid Baltikumi olenevusesf
mõte,
teadet täheje pannud, märkides Dragnes tugineb oma artiklis Merisse ja Kesk-Aasiasse ei toimu selle tÖövUja võiks lõigata,
aga, et raadios ei avaldatud statis- ilmselt täielikult Moskva andmete- otseselt, vaid Moskva kaudu. Seal Kas oleks väga- ketserlik
tilisi andmeid selle kohta kui suu- le ka energia osas, kuna vähemalt toimub kõikide käibevahendite ja- et tõlgitakse mõned raamatud eesti
re osa ^Balti riigid^ oma Hha, juus- Eesti osas ofl põlevkivi üsnagi olu- gamine. Eeskätt neelavad suured kirjandusest nooremale eesti kee­tu
või ja muude pÖllumajanduspro- üseks energia allikaks Venemaale Ja kallid Siberi projektid palju ra- lest võõrdunud sugupõlvele? Võib^
duktide toodangust peavad loova- teatavasti läheb põlevkivist vai- ha. ' _ ,| olla suudetakse selle abil noortes
tama teiste N . Liidu osade toitmi- mistatav gaas suurelt osalt Lenin- Majandusteadlane konstateerib, suuremat huvi äratada eesti kui­seks.
gradik'ütmiseks ja N a m suur- et BaUi riikides toot nad püüaksid
Seda millest eestlased, lätlased elektrijaama energiatoodang sinna- olnud märksa suurem kui elanik- õppida rohkem eesti keelt rohke-ja
leedulased peavad loobuma ise, samasse. Mis puutub kaupadesse konna elutaseme^ paranemine, mis maks lähenemiseks eesti Mrjandu-peab
aga olema üsna palju, arvab ja toidusse, siis oli Eesti iseseisvuse kriipsutab alla^ et toodang voolab sele, aga kogu kultuurielule? Pea-
Dragnes tähele pannes, ajal isevarustav, põllumajandussaa- välja. > > legi täidaksid need raamatud igal
• Fpcrt iHia«rniinirfcSn«« M ^usl cksporteeriti selle kõrval ka Dellenbrant on lähtunud Nõu- juhul ka eesti kü-janduse tutvusta-
I kõrapl 1^^^^^^ N. Liitu ja läänemaailma. Nüüd ei kogude statistikast, mille ebausal- mist võõrastele.
Sk^tfrõrefon^eka^ '^'^^^'^^^ ^^^^^ P ^ ^ a - datavusest et ütleb end olevat. Need teosed ei oleks mitte ai-ü^
uT^J^LTui) ^andussaadusi, rääkimata nendest teadlik. nult parisnoortele, vaid huvipak-
^ . ' kyaliteetkaupadest, mida nad too-' ^ „ . . . , ^^^^ad ka neile, kelle lapsed oma-kuna
mujal N . Liidus mulluse sta- davad ja mis lähevad üle piiri Ve- f , f ^"s^»^»?» on eestlased oma korda kooliteekonda alustavad ja
bnitotoodanguga esikohal, teisel vanemäü enestel on probl^^
M a i on lätlased^ alles siis, selle^^^^te^^
järel tulevad venelased, kes on^^^v^^^ eestlastest, nende
peaaegu samal tasemel kui lee- ajaloost ja maast rääkimine. Just
dulased, kuid ka iKeed ori kaugel selles on põhjus, miks kodumaal
ees N. Liidia keskmisest, on üha sagedamiiü hakanud ^ü
tistika järgi produtseeriti liha pi- nemaale.
sut alla 56 kilo elaniku peale. Na- „ j ^ , ^ ,, , . ,
gu teada ei ole sellegipoolest ti San|as Svenska Dagbladetis (2/
Eesti ega Lätis ja Leedus oma ela- 1?) vaatleb Johan Myrsten rootsi
nilciconnale lihasaadusL • ^- L"<iu-uuri)a Jan Ake Dellen-
Dragnes märgib, et Balti vaba- branti raporti Baltikumi ma;andu-riikides
on hästi väljaarendatud j» f leiab, et Eesti, Lati ^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^ ma ingliskeelseid raamatuid Eesä
efektiivne, põllumajandus, mis ei f. Leedu saavad p^tmaan4us- , . ^ ^ kohta, mis kogu maa ja rahva
olevat mi ilmastiku nüketest ole- selgeid ee iseid N . Liitu kuu- J. ^ ; ^ „ „ . , „ võõpavad paksu sotsialistliku var-nev
kui N. Liidu põllumajandus- ' " " " = ^ 5 ' • Del enbrant, kes on „ ^ . •
alad. Baltikum aga'olevat'olenev ^^f/ D e l S r lÄ
„importeeritud energiast":
at nn ilmastiKU nUKetest ole- ^ ^ - - Ö - ^ " * v « « leedulasi 80 orotsenti Kommunis- F« " ^ « * w i a . « i . a « mu
kui N. Liidu põllumajandus- - l/on ^Ih^ Ä R S r^^e^^pSÄ:
^rteeritud energiast'": \- r — i,avat ette kuiutada kuidas Balti tähtsaks, et raskesti
Knmi Rflitikiim m^ke] m regionaalpoliitika kohta (So- 7® .J^^jutada, Kuidas öait g^adavat paberit kulutatakse pagu-s
u h t e l i s Ä t " g i a " ' a U a " viets legionfl, Policy), milles ta 1 ^ ^ ^ t o s 3 a S S ^ « o ™ » ^ e väära pildi a n d m \ ^
välia arvatud eesti nõlevkivi avaldab arvamist, et raske oleks """^ ™^ MosKva anastami lestist, süs tuleb sün sama vahen-valja
arvatud eesti põlevkivi, ^^^^ ^^^^ ^^^^ f '^"^''^^ '^}' diga vastata.
' on klassikaline energia importee- likku arengut, kui neid. ei oleks !? . . m i d a nait. Tõikeprobleemi tuleks katsetada-rija
ja sama klassikaline valmis- liidetud N . Liidu külge. Eeliseiks festi/iabi tegi lühikese iseseisvuse ^lõne noori huvitava teosega. Seda
kaupade eksporteerija, millised olevat toorainete saamine N ; L i i - ^ ^Q"** "Y®^^^ katkestas N. Liit ^55^ ^uleb meU enestel teha ja en-sageli
eeldavad kõrgetasemelist dust ja sealne turg valmiskaupade- ^* ne, kui tõlkeküsünused lõplikult
tehnoloogiat. le. Need eelised puudunud teadlase "lai^n^^uses vähemalt paarkum- koosolekujutuks on jäänud. Inglis-
„ . T ^ . ^ arvates iseseisvatel Balti riikidel. . ^ keehie raamat „isuäratajaks" eesü
Eesti, Lati ]a^ Leedu meenutavad Dellenbrant konstateerib siis- ^ ^^/.^^^""^ majandusli- Mrjanduse tutvustamisel võib sidu-sim
mitmeti Taanit, kirjutab Kjell ^. ^^^^^^ annekteeri- ^"^^ ^^^^ ° " P^^J^ °f kosunud, et noori eesti kultuuriga, kuhu
Dragnes, markides, et energia tule- ^^^^^ ta, nagu eelnevast selgub, „on olu- ajajooksul muu ja põhjalikum
vat peamiselt Venemaalt, täpsemalt Ime N., Ludu toitjana", vaatamata eestüteelne ki^-jandus peaks lütu-öeldes
õli ja gaasi näol Siberist... — Eesti, Läti ja Leedu kuulu- oma kehvale pinnasele, siis ei ole ma. '
— Kogu Baltkium on lülitatud vad paendumatusse plaanimajan- kahtlust, , .
nõukogude elektrivõrku ja selle duslikku süsteemi, mis lämmatab et need rahvad, nagu paljud tei- -,Võib-olla keele- ja kooliaasta
võrgu tsentraalne reguleerimine kohaliku algatuse ja mis ei sobi sed väikesed riigid, oleksid kaht-' pärandiks on Wrjandusvõistluste
asub Läti pealinnas Riias, ütleb üldse moodsa majanduse tasemega. lemata omaga toime tulnud ja tavaks muutmine. Et noored leiak-
Dragnes oma raportis. Leedusse Peale selle neavad Balti vaba- paremini lääne ühiskonnas ela- sid peale kohustusliku koolitöö ja
— ^ fiigid teatud'määral fmantseeri- plaanitsetav aatom jõujaam pidavat nud kui nüüd ikestuses. (EPL/ sundusliku lugemise ka teise tee
tegema Baltikumi rohkem isevarus-tavaks
energia osas. Balti kerge­tööstuse
võime kvaliteediks olevat
põhjuseks teatud kokkupõrgetele
keskse Moskva juhtimise ja koha­like
võimude vahel, kes ei taha et
sealt rohkem tööstusi platseeritak-
. ma k a affemgut Siberis ja :Kesk- • K),
lumets kõneles St. Catharinesis
oma kultuuri juurde lähenemiseks,
esialgsete loojatena, katsetajatena.
See seob noori, aga ulatusliku­maks
eesti kirjandusega kogemus­te
jsaamiseks, tuleks neid läM
„võõra ukse" vüa, võibolla on see
süski kasulik oma ukse leidmiseks.
se nende aladele, kus rahva juur- Kohkeörvuline osavõtt EestI Vabariigi
dekasv ön madal ja see tähendab ^CBStapäl&Va aktUSGSf
tööjõu sissevoolu mujalt. Moskva ^ .
teab, et Baltikumis tehakse head Cajtharmesi Eesti Seltsi poolt korraldatud Eesti Vabariigi 64. dalat oUiud tegevusvõinietu, kuna
tööd ja selle tõttu aiva suunatakse aastapäeva aktus toimus piihapäeval, 28. veebruarü RusseU St. Christ konserve
sinna uusi tööstusi! Lutheran Church ruumides. Pärast kirikus peetud päevakohast juma- duvad tööd jätkamast, kui prae-
Kanada parlament on paar nä-kaupade
vahetus N lateenistust toimuvast aktüsest^võttis. osa üle saja inimese. gune valitsus ei muuda oma ener-
Lüdus praegu toimub, on rask6 Aktuse avasõnas tõi seltsi esi- Ta tõi esile negatüvseid nähteid w!! T^!!!?^^^" L-"l!n
selgitada, kes keda ära kasutab. ^lees E. Timusk esile eesti rahva ja vastukäivusi, märkides samu- " " f
• ;L u . . . . . . . ,. .... , sediKonservatiivia väidavad, et
Kuid et mi palju nende produkt- ^'^^^^'^ ' ' ^ T ' pusimiseks ja ise- ti seDe kõrval ka posituvset. seaduseelnõu peaks jagama
sioonist maalt välja voolab on ^^^^^^ T^^/i h ^^-^i 1 ^^Tr tõhusamaid tulemusi kui mitmesse ossa ja lieid iseseisvate
olnud rahulolematuse allikali oüvreiü Keda austati ^..^ kommunismi all kannatavate seaduseelnõudena arutlema. Libe-baltlaste
luures, kes tahavad hoil Ja J^^alestati vaiKse lemaseisaioi ja ^^^,,30+0 o c i n / i Q i o v i T. n V . t n T v , i-^Viicoif .moiM ono f a h o ^ o ^ ir/«nn « « i r A n ^:
dJ,a oma: head i,e latušt- as®t« küSüonliasltd eõ nsünüe taLmaiiskevgea . esitas kaks
Lugege kaks korda nädalas ilmuvat
VABA EESTLAST' — sisukam ia odavam
eekf ajaleht vabas maailmas!
rahvaste esindajad rohkem ühiselt raalid aga tahavad kogu pakendi
tegutseksid. vüa läbi samaaegselt, väites, et sel­le
osade omaette arutlemiseks pole
üks näide: Rootsis saab osta n.n. väga meeldivat ja haaravat, ilm- Juhatuslüge E. Piü luges ette ^jadust Seni on tehtud mitmeid
Gollandskijuustu; mis ei ole mida- sisseelamisega laulu.' saabunud tervitused ja J. Euchen- 5^^^^^.^ * ^i^^^^^ lahendamiseks
gi muud kui eesti Goudajuust, üm- Aktusekõne pidas Aksel Salu- baum oma lõpusõnas tänas aktuse j^^.^ kumbki partei pole iärele-berpakitud
Leningradis ja ekspor- rnets, kes ladusas ja huvitavas kõ- kõnelejat, solisti ja perenaiši, kes andmisi teinud. TegeUkult keel-teeritud
sealt. Gollandsld on vene nes analüüsis'meie pagulaskonna olid korraldanud rikkaüku kohvi- ' " '*
sõna hollandile, teiste sõnadega poliitilist tegevust. laua kõigile aktusest osavõtjaüe. , (JSrg lk. 3)