Vaba eestlane , November 27, 1984

              Lkl. 2 VABA EEOT-ANE teisipäeval, 27. Q^jvembrü 1984 — Tuesday, November 27,1984
•7
Nr. 88
¥ A B Ä B E "EESTLASTE H M L E E A N B J A
: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don Mills,
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J6e,-Olev Trass
TELEFONID: tomietus444-4823^^
: T S L I l M S f f l N N A D Kanadasr^ästäs' $54:—-,:•]
' ja veerandaastas $16.— -
TELÜMSHINNÄD välja^^
^a.astaS;.;$37.—ja: veerandaastas: ^
Aadressi niuudatus 70 Üksiknimibri hind 70 e.
te veerul: $5.00, esiMjel $5.50 : ;
Nüüd kui Indias on peaministri
mõrva tõttu olnud kättemaksuakt-siowi
nõudnud üle tuhande surma-öhvri,
uuritakse ifeka veel võimalik­ke
põhjusi, mis nende traagiliste
sündmuste ahela liikuma panid.
Esialgne väga lihtne arvamine usu-lisist
vastuoludest taandub ikka
kaugemale muude põhjuste esile tu­lekul.
Nüüd ustakse, et rahutused,
põletamised ja kättemaks olid hoo­pis
väiksema tähendusega. Ahnus,
TorontoEesti Meeskoori juhatus 1984/85. a. Esireas vasakult V. Heinas E. Tohreluts (abikoorijuht), H. L ^ p d i i ^ nftiiitiira Aii/mbn. n - « ,J
Paara (esimees) C. Kipper (koorijuht), G; Lootud; teises reas Ä. Käärid (koorivanem)y R. Kwis (abiesi­mees),
P . J u t t u s ( toeta jaliikmetesekre^^^^ A. Rõika ja E. Paju.
Published by Free Estonian Publisher Ltd. '
1955 Leslie St. Don Mills, pnt. M3B 2M3
Möödunpd juulis Ülemaaiteete
Eesti Päevade ajal Torontos köiral-
Nporte Konverentsil kandus
'Tõnu Paniiingu ja New Yor­gis
ümuva ingliskeele eesti ajalehe
„Esto' America" toimetaja Juta
Mistsoo referaatide tulemusena
kokkutuleku arutelu raskuspunkt
eesti keele probleemidele Valis-
Eeisti ühiskonnas. Mõlemate ett$-
kannete esitajate niõtted õlid mõ-ieti
üldist tähelepanu äratavad just
©ma kontrastsuse tõttu seniste iil-diste
tõekspidamistegaj mis on te*-
Mtanud nende vaafluse alla võtmi­sel
paiguti terava kriitika ning on
p^ustanüd isegi «elsti keele prob­leemide
ja Mevikuküsimiiste aruta­miseks
Torontos vastava laudkon-mavestluse
komldamise.
Eesti keele tulipunkti tõsünine
JMoorte Konverentsil õli mõistetav
j Ja arusaadav, kuna keele prob­leem
on juba pikemat aega olnud
yäljaispool kodumaad eksisteerivas
eesti iihiskonnassuuröiö murelaps
seks. Eesti; keelt kõnelevad vane=
imad, generatsioonid oh pidanud ka-lietsilsega
konstateerima, et paljud
yälja^^l kodun^^ sündinud
lapsed võõrduvad oma emakeelest
ning ei ole võinieUsMšeda kõne­lema^
i^äklmatai Idijutan^
nmutob iga aastaga üha halve-maltSj
mida kogevad eriti eesti läs-te'
šüvekodudie kasvatajad ja eesti
üaien^uskoolide õpetajad,^ k^
l]K>ole alla tuuakse üsna tihti lapsi,
ikes pursivad vaevaselt eest! keelt
või ei ole üldse võimelised ema­keeles
oma mõtteid avaldama.
Kuid nende kõrval on ka neid ees­l
i l a ^ i , kes täiskasvanuteks^rgu-des
ei o ^ a peale härapärase „te-
' ire" ühtegi teist eeÄeelset sõm, •
Eesti pedagoogi^ lastevaneiiad,
tBiehduskoolid, lasteaiad, suveko­dud
ja noorteorganisatsioonid on
,1 tegelenud küamusega, milli­seid
vahendeid tuleks kasutada Ja
nmiliseid abinõusid rakendada, et
Õpetada eelsti lastele eesti keelt ning
inda heUe emakeele alal vähemalt
liii palju oskosd ja tead]^
oleksid võimelised endid eesti kee­les
väljendama j a eesti keelt luge­ma.
Lastevanemad ja eelpool mai­nitud
institutsioonid ei ole endid
(Sfiti vaevanud küsimusega, mida
li^kata peale nende eesti noortega,
kes oma em^eelt iildse ei oSka |a
k^s on jäänud eelsti üMskonnast
eemale. Seniste iildiste tõel
imste kobaselt on
enam eesti keelt ei valda, nagunii
eesti tahväle ja eesti ülriskohnale
kadunud ning nende tagaisitoomine
eestilise juurde on ffohkem kui
erinevaid seisukohti. Tõnu Parinin-gu
väited keele küsimuses on aga
hoopis teisest kategooriast, kuna
tema arvamuse põhjal ei ole eesti
keelel eesti ühiskonna säilitami­seks
väljaspool kodumaad erilist
tähtsust. Eesti ühiskond võib oma
rahvuslikku elu elada ja oma asjus
ajada ilma e ^ keeleta, toetudes
peamiselt rahvusvahelisele inglise
keelele võj mõnele teisele kultuur­keelele,
mida paljud eesti noored
välismaailmas õpivad, iresümeerib
oma osa.
Süski olid peaaegu kõik 1200 ohv­rit
sikhid ja peaaegu kõik ründajad
hindud. Kuid ka need, kes olid ris-keermud
oiha eluga sikhe kaitstes
olid olnud hindud. Hmdude rünna­kule
õhutavaks motiiviks aga oli
olnud klassi ja majandusliku eba­võrdsuse
vastuolud ja sellest tingi­tud
vimm. Tunnistajate ütluse'
. kohaselt see oli kihutatud üles abi-mine'-.
Peale Teist maailmasõda pika tööstusltapitali investeerimise tu vÕi sümpatiseeriva politsei ja
on aga hinnad säilitanud oma kas- tipp tulnud varem ja riikidel oleks hindu poliitikute poolt, kes juhtisid
helepänu pöördus inflatsiooni põh- vutendentsi, üma et nad oleksid va- olnud palju kergem kontrollida in- huligaanide masse rüüstama ja põ-justavate
tegurite uurimustele, läh- hepeal üldse lan'genud. See on tin- flatsiooni. Sarnase kerge tegumoe- letama.
tudes nii teoreetiKstest kui kaprakr
tilistest vaatlustest. Vaatamata aja rendänud ; käibeloleva rahahulga muud kui mõned lisa-aastad kapita-pikkusele
pole Lääne tööstusriikide Suurust-^^^m li kasvu ja isiklikkude laenude šuu-vaütsused
olnud võimeHšedkooskõ- kaudü/^
lastama ühist rünnakut inflatsiooni vaks mooduseks oh olnud uute ra-vastu.
Sarnane tagajärg on tingitud hMähtede trükid
sellest, : et inflatsiooni põhjuseks .
tuuakse ette kiiÜaltki ennevaid šei- PIKAAJALISE TÖÖSTUS
sukohti. Mõjukamad ja populaarse- KAPITALI KASVU
mad nendest oleksid tugevad tops-' HINDADELE ^
te huve -kaitsvad ametiühingud, •
Sellest on nüüd möödunud enam
küiikiinim^ aastat, kui maailm^
TOORMATERJALI PUUDUSEST
OLENEV HINDADE TÕUS
limõtiemist-—
selge, et Noorte Konverentsil toi­munud
eesti
arutelu tulemusena kerkis
alal senitundmata võõrkehana esi­plaanile
prof. Tõnu Parming. Kui
me Juta Ristsoo ingliskeelse ajale­he
väljaandmist pikemas perspek-;
tuvis võime tembeldada lootuse-^
tuks ettevõtteks, mis tõenäoliselt
väga vähe tulemusi annab ja sel­lele
lisaks paljude noorte ja nende
vanemate ükskõiksust eesti keele
vastu kaudselt sanl^iÖ^^
Tõnu Parmingu teooriad on palju
sügavamad ja kaugeleulatuvama
tähtstiSega J a neil võib olla laostav
mõju eesti iUuskonnäle ja m^e
rahvusgrupi Iqdtuurilisele, sotsiaal­sele
j a poliitilisele stndrtuürile.^^^^;^^^^^^
Selüsed pessimistiikud m õ t t ed
kostsid Tõnu Parmingu Seisukoh­tade
anitajmišel ka Torontos kor­raldatud
laudkonnavestiusest osa­võtjate
ja kuulajate argumentatsi­oonidest,
kus inuu bulgas rõhutati,
et kergem on noori eesüusele säi­litada
kui katsuda neid võõrast
ühiskonnast eestiuse juurde tagasi
tuua. Näis, et koosolek asus eesti
.keele oskuse vajaduse suhtes ükS--
seisukohal kui pole
enam eesti keelt, siis pole ka enam
eesti ühiskonda ega eesti kultuuri.
On selge, et eesti keel OBH meie
rahvakillu süda ja hing, mis on
kõige tähtsamaks ja olulisemaks
teguriks meie rahvuse, kultuuri ja
omapära säilitamise! — mitte ai­mult
võõrsil vaid Ira^^ võõraste sisse^
tungijate surve all ägaval kodu-
Bnaal. Kui. keegi räägib meie iiMs-komia
ja eestluse säUiiamisest ilma
eesti keeleta, ais on see eestlus na­gu
tilata vaskne kell, mis kunagi ei
helise ja mis hiljem või varem
suures šulatlispajaS teiste esemete­ga
üheks massiks kokku sulatatak-
Tegelikult kõik ründavad olid
vaesed j a varanduseta, kes elasid
pealinna laostunud agideis, mis sel­le
suiire riigi püssirohutünniks ja
laienenud üha suurema vahekaugu­sega
majanduslikuks getoks. Kuid
patjiid rahutustes kaasa löönud
Toormaterjali puudusest olenev ^^^\ väljastpoolt. ..
hindade tõus on tävaüseU ainult -AIUI p ^ ^ rahutused vihast
. , . , . . ^ekordne nähtus. Riigipangad sar- Indira ^'G^^^^^
mitteküllaldane kapitaü mvesteen- õigele arusaamisele tänapäeva nastel juhtudel kasutavad nh. vaba- raevust, et vähesed sikhid juubel-mine,
suur riiävõlg, vaHtsuse ja m^^^^ jõuab alles turu ostutehnikat (Open Market ^jasid, pakkudes maiustusi ja rõÕ-riigipaiiga
koostöö puudus ja vii- siis kui an'^^^ et suurendada erapan- mustasid naise surma üle keda
masel ajal üleskerkinud toorõU perioodi pikkust ja selle intensiiv- kade rahatagavarasid sarnaseü: uiad toidasid oma rõhujaks '
puudus. Leides end sarnaste arva- sust. S ^ abinõuga krüsiajasM. Kui sarnast olukorda : ..........
muste keerises'poie valitsused ega mõõdetakse tööstuskapitali pro- ei proovita leevendada, süsvõü)seK
ka avaük arvamine suutnud otsus- du^^ tööstustoodang,
et ühekordse perioodi pikkuseks mis omakorda ei jäta mõjti avalda-ajališelt
on olnud vüšküramend naata fcogu rahva heaolule.
tada, mida teha inflatsiooni seisma-panekuks.
PÕHJUSI, MIES MINNAP
TÕUSEVAD, ON VEIS . -
aastat. Tööstuste omanikud, luues
pildi tulevikuolukorrast, mõjutavad
masinate ja toormaterjalide töös­tuste
toodangut, pikalaenupankade
Paljud tegutsemisviisid, mU^ed - tegevust, l e i d u r i tegevust, tööjõu
oHd mõeldud infiätsioom vastu võit- Ya^^ ja üldist elatustaset,
lemisekš, pole andnud sellepärast Läänfes kapitali investeerimine on
soovitud tulemusi, kuna neid raken- toimunud aastail mil töösturid on
dati selliselt; et nad koütroUiksid olnud optimistlikud puhaskasu taot-
Kuid kiiresti tugevad majandusli-sotsioloogüised
ja polütilised
faktorid tulid mängu, nagu need on
alati ohiud India paljudes usulistes
rahutustes pärast iseseisvuse saa­mist
1947.
Ulatuslikum raport kahelt suure-mait
tsiviilvabaduse grupilt ütles,
vabaturu hindasid otseselt. Vümas- lumisel tulevikus. Samane optimist-teaastate
arvamus on kaldumas
suunas, kus öeldise, et hindade
tõus leiab aset kahel erineval ta­aga
tegutsedes samaaeg- suured, kuigi mitte reeglina, ma
^ I t , nimelt, valitsuse j a eramajan- janduskriisid. Alates 180Ö-st on laa­duse
erinevaist seisukohtadest nemaailm läbi teinud kolm suurt •
niajanduspoliitika rakendamisel, garnast kriisi, nimelt 1830, 1^0 ja
Nenxie kahe sektori omavahelisest 1930.
koostööst või naitte-koostööst ole-
Tavaliselt sarnasel moel asetleid­nud
hindade tõus on iseend likvi­deeriv,
sest samasel ajal toimub
põhiline muudatus hindade struk­tuuris.
Täüapäeva probleemiks on et New Delhi rahutused, milles üle
aga see, et valitsused enam ei tih- tuhande surma said, ei olnud spon-ka
oodata kui samane operatsioon taaniie, vaid ,,hästiorganlseeritud
taastaks majanduse korrapärasuse, plaani" k(|hane tulemus.
Selle asemel Kanada riigipank tah- ^^..^ ... ^.
lik periood on mõnel J ^M isegi « s M ^ a i S ^ ^ Ä SZ kestmid kolmkümmend aastat. Sus ?^^ta ulatu^^^^
on samasele perioodile järgnemid
siiiirPdiniifri rPPfriitip ma- ja®^. ^ kamad. Paljud ohvriksjäänudsüt-eo)
Sarnase perioodi tipp saavutatak­se
siis, kui tööstuskapitali. ja too­dangu
Vahekord muutub selliseks,
kus enam ei suudeta hoida stabiil­sust
investeeritud kapitali j a too-
Amnestia varastatud
tšemete tagasi-hid
olid siiski üldises mõttes vae­sed^
teemaja omanikud või riksha-ajajad,
aga kui omaette klass nad
olid paremal järjel ja nende sisse-tulek
stabülsem kui nende ründa-jail,
kellest paljud olid töötud, juur^
teta ja ilma väljavaadeteta.
Trüökpuri ümberastistuse pür-konnas
sikhidele kuuluv Blok 32 oli
värskemalt värvitud jä seal oli
rohkem TV.antenne kui kõrvalole­vas
hindu blokis. Kuni 100 sikhS
neb jaetegevuše intensiivsus ja sel­le
ajaline pikkus. .
Kuldse kesktee valinud majan­dusteaduse
koolid on hakanud
enam tähelepanu pöörama nendele dangü suumse suhtes. Samane olu-teguritele,
millised ise otsekoheselt kord kutsub välja võistluse jae-ei
kontrolli hindasid, v a k käsikäes ning sellest tingi-töötades
muudavad hindade vahe- tuna tööstused toodavad amult osa
kordi turgudeL Mõjukamad nendest sellest, milleks nad on võimelised.
on!:a) jaemüügi perioodi kestvus, järelikult toodaüg langeb, p ^ ^
b) ; tööstuskapitp tellimiste r a - i u väheneb, võlad suurenevad ning
haike väärius,c)v.ähsed^s^^^
majanduselule, d) käibel oleva ra- da/Kasikäes sellega tõusevad prot- nieste käes on „suured hulgad iga- Mde'rahutused, need olid fanaatili-ha
läbikäigu kiirus j a e) riigivaiasendimäärad ning tööstuste moder- sugust sõjaväelist varustust, kaasa- se usulahu ja sikhide rahutused,
kasv võrreldav erasektori kasvuga, jaiseerimine jääb soiku. See on d u - ^ ^ r t u d relvad j ^ laskemoon." nmrkis iseloomustavalt vanem sikh.
kord, mis iseloomustab tänapäeva Iisraeli televisioonisaates öeldi, et Tüli põhjus on usufanaatikute, po-olukordä
ärimaailmas. Sarnased mitmesuguste „kadunud" relvade lütikute ja politsei tegevuses. ehk
tingimused o M ka 1920-ndate aas- bulgas on 7 rakettide tulistajat ja koguni koostöös,
tate lõpus. Samaaegselt oli ka 45 kahurit, kuna 24,000 komplek- . ,
Kontratieff'i periood jõudmid oma ,ti tankimeeskondade tulekindlaid ^JI^S^^?®:. 5 ? ^^^^
T B L AVIV — Iisraeli rahvale
on antud kuuajaline amnestia um­bes
250 miljoni dollari väärtuses
varastatud sõjaväelise varustuse
tagasi andmiseks, ilma et nad va- - ,. , .. ^ ,
rastamise eest karistada saaksid, ° l ? ^ ^ ^ ' ^ f ? ! ^ « ^ ^ ^ a s e t^
tegi sõjaväejubatus teatavaks. tooga. Nende ansid ja kaubandus-
V i i • TT • ^ — B^eskusi rüüstati.
iKindral-major Haun Erez, soja- r
väe varustusmeister ütles, et ini- Need ei olnud mitte hindude-sik-
Eelpbohiimetatud tegiuid võivad
ka majanduse käiku mõjutada, na­gu
seda on Kanada majandus, ilma
et oleks vaja mitme teguri mõju
samaaegselt. Muudatuste baro­meetriks
on ostjaskond, reageeri­des
hindade tõusule, palkadele,
tippu. riietusesemeid ja 14000 jakM on
v a . o . f o f „ ^ o o J . . . •TT„v,*.u ajaleht Expressen oma juhtkirjas.
on
. . . . . . varastatud esemete hulgas. Usutak- p ^ ^ * ^ T
Nu nagu jaemüügi tegevuse pe- seg^^^vinH nne^isktt nonn voetud kui "Pealtnäha rahuhku püma aU
tööstustoodangu produktiivsusele; noodist on himiad ka sõltuvad töös- inJn^^^ii^^^ suurem osalndiast sotsiaalne plah
pr^aonnwgao ihiAoiiiiuoartrmveivtoeiloe r^r^r^^^^:i. • . ^ „ ^ „ 4 . ^ ^ „ : ^ i ^ „ ^öuncj^eu ouQ reservisiioena leciiis- « « f ^ c o W « M « «sju 1 .—
määra nivoole.
ja
Juta: RistsoO; ja TÕMI:
iF^feraadid Noorte Konverentsi!
Mnnitasid, et referendid ei ole sel­lel
arvamusel. Ingliskeelse ajalehe
5,Esto America" toimetaja Juta
RIstkk) rõhutab, et tema eesmär­giks
on eesti iiWiskondlikke prob­leeme
ja eestlaste elu käsitava ing­liskeelse
ajalehega eesti keele Mine-lanud
noori ee^ rahvusgrupi juur­de
tagasi iõmimata ning nendes
oma juurte vaslii huvi äratada^ Ju­lia
]^stsöo ori
seega tieatud positiivseid elemente,
k u i ^ tema algatuse vastti yõib teis­test
• aspekidesft-arvesse,
tähtlsamaks' ülesaideks;
eesti keple säiUtamine, mida ei saa
leha smM eesti koolid, lasteaiad ja
organisatsioonid vaid eeskätt ka
eesti perekonnad. Kodu on see nur­gakivi,:
millele toetuvad lapsele ees­ti
keele osku^ andmise alustalad,
kodu on see tuiksoon, mille kaudu
voolavad lapse hinge jä ellu meie
rahvale omapärased kombed, ta­vad
ja kultuuripänmused. Kõik
see, mis laps kMust on saanud, pn
seUeks yimdamendiksj m^^^^ las­teaiad,
koolid, «suvekodud ja noor-lAETEGEVUSE
PERIOODI
MÕJÜÄDABELE^.: • :
protsendi- tuskapitali investeerimise suum-sest,
aga juba palju suuremas amp­lituudis.
Märkamatult rahvale on
tunduvalt suurenenud püiaajaliste
laenude üldine simima. Uute laenu­de
andmisega oh aga korratud jäl-Äritegevuse
perioodi pikkuse/iegiseda„vana" viga, et tarbijas-all
mõõdame aega, mulal jaejnüii- konda pn järjekordselt varustatud
giäride puhasttOu näitab kasvuten^ uue värske rahaga. See mi. teme
dentsi. Tööstusriifades on saniased rahasaadetis omakorda julgustab
perioodid kestnud 3-st kuni r-jiie spekulatsioonile ja surub hinnad
aastani; Sellele järgneb siis kcis sei- eriti üles maa- ja kinriisvaraturgu-sak
või isegi„kahjudega kauple- del. Ebastabiilse tööstuskapitali in-
' ' • . • . • " vesteerimine soodustab veel järje-tusgg
vatüsainie, mida võib kergesti üks-
Iisraeli raadio ütles, et igaüks S^,?^^^^"*^^^^^
kes soovib riigiga koos töötada, V
peaks andma tagasi relvad ja va­rustuse
ilma, et nad end identifit­seeriksid.
jane
raketi tulistdmisalus
' ::Nii-s5is ~ : äir^em ffä^ prae­gu
sellest, mida me peal^ hakka-riie
' kui nooremad igeneratsiöonid
'enaina' eesti'keelt d'osl^,: vaid- seP
Tsivülvabaduslaste raport põhjus-tas
vanemate Kongressi-partei po-lütikute,
politsei ja kohaliku oma­valitsuse
sekkumist New Delhi ra-hutustesse.
Nimetati komitee vägi­valla
ja arvatavate krimmaalsete
elementide tegevuse uurimiseks,
SeUesse kuulusid 16 partei jubti,
nende hulgas 4 pariamendilüget, 13
politseiohvitseri ja 190 kodanildoi.
kordselt pikaajalise spekulatsiooni TOPLITZ, Austria—- Salajane Raport avaldati respekteeritud
kestvust majanduses. Vastukaaluna natside raketi^ tulistämisalus toodi Peoples Union for Civil Liberties ja
rahvas püüab hoida ainult kõige välja kaugest Alpi järvest, kus Uöion for De^mokratic Rights poolt,
väiksemat summat oma valduses kuuldustele baseeruva kullakasti Selles süüdistati valitseva Kõngres-katteks
väiksemate tehingute soo- otsimine jätkus. Järve uputatud tu- .si-partei poliitikuid ja teisi, hoopis-ritamiseks.
Paratamatuks nähteks listamisalus oli natside salajasest W mitte India klassidevahelisi-suu-
^ ^^^^ OÜ raha läbikMguküruse tõstmine mereväe relvade uurimiskeskusest rierinevusi,^ jäävad alatiseks
renälÄkisid noored " s ä a i ^ ^ Samm ongi jälle, mis sumbToplitz järves kui liitlased lõpeta- la^^ millest on ahnus
kõik eesti kedt la Sõja. Seda kasutati kui proto-nbigkadediES tingitud.:
kuidas HOOri Üleskäsvatsöa
eesti keeled ' Ja meeles.: "Vaafesigta
mõningatele dissidentiikele mõtete­le
j a ükskõiksetele vanematele ole­me
näiliselt praegu ikka veel kiiid
ja õigel teel r - Noorte Konn^e-eesti-
pangad oleksid olnud küllalt ettenä- tüüpi allveelaevade rakettidele. Sõ-gelikud
1960-ndail aastail ja piira- durid on toonud veest välja relvi
nud krediidi: saamist, oleks samase ja võltsitud Inglise rahatähti. CJärglLS)
Nr. 88
L ja 2.
dr.
^. Ja 9.
dr.
Teddi
OntariJ
kõrraldaj
panu U
„Masin
külastas
se.
Äsja tJ
pille vi
WORKS:
CentreB
mist Ku
minna S
ke katset
mõeldud
tupidine:
ju, olles
aga isan^
alal on
setamisek
Noorte
igal lehe
ne illus
va katse
huvi noo;
dakse ka
on tulevi
dete V
oma uud
Raama
Cfntrel
Gold'iga,
matusse
tegid.; K
sioonid
Saates
laskäik
lise tähe
pool mei
vaja täi
tooriumi
Nüüd
Science
WORKS
tundidek
red aga
taalse, tea
EESTI
« Märtsil
mis Eestil
tetoimkonl
noortejuhj
keele pedi
ganisatsio(|
tööga tef
koolid, si
laudkonni
esindajate]
publikuga]
googikast
tekandega)
veködus if
Eesti
holmis a\
suve 'sis(l
Eesti yix
ooperilaiilj
. a vestlesl
Helga. Al]
ligi-sada.
©'Eesti
Rootsi- osi
mus ettckl
Ivar Grünl
siolobgia'^.
Uppsaldj
kokkutulek
kõneles
. novellist k|
Ka uus
ütles, et
osa kaugei
sioonJst, 1
hestamine.l
rahutused
musi, kuDj
see halda
list.
Viimastel
sem kinnitj
gu va
võõrsil asuj
šed. GmW
mõrva juht
mas.