Vaba eestlane , September 20, 1977

              VABADE EESTLASTE HMLEEANBJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecmasetb St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. G, Toronto 3, Ont. MU 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TE^LLIMISmNNÄD mljaspool Kanadat: laastas $32.-,
tas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENOTPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
Published by Free Estonian Publisher. Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J2H2
UBE
Lääne-Saksamaa on teinud pä­rast
Teist maailmasõda majandus­likult
ja sotsiaalselt suuri edusam­me
ning on kerkinud üheks tuge­vamaks
riigiks läänedemokraatia-te
ühiskonnas. Kuid samal ajal on
Lääne-Saksamaa välispidiselt läi­kima
löödud sisemises struktuuris
midagi tõsiselt katki, mille kõige
kindlamaks ja käegakatsutava­maks
tõendiks on vasakpoolsete
terroristide mõrvad, küüditami-sed,
pommiatentäadid ja röövi-misäktsioonid,
mis on Lääne-Sak-samaad
vaevanud juba aastaid
ning milledele ei ole leitud sobivat
ravLi"
TeiTöriste peetakse üldiselt pa­hempoolseteks
anarhistideks, kel­lede
koosseisu kuuluvad keskklas­sist
pärit noonikid, kes tahavad
praegust irüklikku süsteemi ja
ühiskondliku korda kukutada, kuid
kfelledel ei ole kava ega plaani,
mida s^Ue asemele anda. Nad on
seni üldiselt tuntud oma juhtide
IHrike Meinhofi ja Andreas Baa-deri
nimede järele Baader-MeinhoŽ
gängi nime all. Uhrike Meinhof
poos enda vanglas ning Andreas
Baader kannab praegu oma karis­tust,
kuid nende järglased jätka­vad
nende „tööd" terroriseerides
oma hirmutegudega Lääne-Saksa­maa
elanikkonda ja õõnestades de­mokraatlikku
süsteemi.
Käesoleval aastal on Baader-
Meinhofi gängi mõrvad olnud eriti
masendavad, kuna ta ohvriks on
langenud Lääne-Saksamaa peapro­kurör
S. Buback ja riigi ühe suu­rema
panga i,Drezdner Bank" ju­hatuse
esimees J. Ponto. Prokurör
Buback tulistati surnuks oma au­tos
Stuttgart! tänaval ning Pontp
lasti maha oma kodus, kus üheks
mõrvariks oli Ponto sõbra tütar,
^'ing ohvriterikkama mõrva soori­tas
gäng äsja Kölnis, kus küüditati
linnatänaval päisipäeva ajal Lää­ne-
Saksamaa tööstur G. M.
Schleier ning mõrvati tema auto­juht
ja kolm politseinikku. Kõik
mõrvarid on seni: tabamata ning
Sehleieri vabastamise eest nõua­vad
kurjategijad 11 terroristi va­bastamist
Lääne-Saksämaa vang-
'., latest.
On loomulik, et sellises olukor­ras
on kogu Lääne-Saksamaa ela­nikkond
ja valitsus närvilised ning
on kaotanud orienteerumisvõime.
Kuidas on see võimalik, et ühes
tsiviliseeritud ja hästiorganiseeri­tud
riigis tulistatakse silmapaist­vaid
inimesi tänavatel takistama­tult
päise päeva ajal surnuks?
Millest on see tingitud, et kurjate­gijatel
on võimalik nii vabalt Sak­samaa
sumlinnades oma operat­sioone
teostada ja see järele jälje­tult
pant\^ange kaasa võttes kadu­da?
Need on küsimused, mis huvi­tavad
meest tänavalt ning mille­dele
nõutakse' vastust 'valitsuselt,
kes on sattunud terroristide likvi­deerimisel
ja nende väljajuurimi­sel
ummikusse. _
Tundub, et vasakpoolsete terro­ristide
edu baseerub peamiselt ka­hel
teguril: esiteks Lääne-Saksa­maa
liberaalsel karistuspoliitikal
ja surmanuhtluse ärakaotamisel
ning teiseks kommunistliku Ida-
Saksamaa agentide aktiivsel tegut
semisel Lääne-Saksamaal. Senised
kogemused kinnitavad, et Lääne-
Saksaniaa võimud on kommunis
tide suhtes olnud võrdlemisi lepli­kud,
mis võimaldas ühel Ida-Sak-samaa
agendil pääseda isegi endi­se
kantsleri Willy Brandti nõuand­jate
ridadesse. Ning kui lugeda N.
Liidu teadeteagentuuri Tassi kir­jeldust
Baader-Meinhof gängi te­gevuse
kohta, siis on käegäkatsuta-tav,
et terroristid on tihedas ühen
duses kommunistliku parteiga. Nii
väidab tass, et terroristide-grupp
moodustub pettunud noortest ini-mestest,
kes aastate vältel ei suut--
vat leida tööd. Terroristidel ei ole­vat
midagi ühist töölislükumisega
ega võitlusega töötajate huvide
eest. Samal ajal aga hoiatab Lää­ne-
Saksamaa kommunistlik parte
valitsust, et see ei hakkaks terro­ristide
tegevuse piiramiseks likvi­deerima
demokraatlikke institut­sioone
ja piirama demokraatlikke
õigusi, lühidalt: bandüte tuleb las­ta
samas vaimus edasi tegutseda.
Terroristide 1 aialdane tegevus
vüb meid arvamisele, et Lääne-
Saksamaa on sattunud oma demo­kraatliku
stniktuuri rakendamisel
sama libedale teele, nagu seda ole­me
näimid paljudes teistes riiki'
des, kus suured Ja piiramatud va­badused
nii-ütelda uuristavad ja
sööyad ära demokraatliku süstee­mi
ja lõpuks tuleb võimule mõni
diktaator, kes asendab demokraa­tia
diktatuuriga. Lääne-Saksamaa
peaks suurendama karistusi ühis­konda
terroriseerivatele terroristi­dele
Ja võtma terava vaatluse alla
ka nende sidemed kommunistidega
ja Ida-Saksamaa agentidega, sest
häbimüüri taha peidetud Ida-Sak­samaa
kommunistlikule rezhiimile
ei ole suuremat vaenlast kui vaba
Ja Õitsev Lääue-Saksamaa, mille
elanikkonda on asutud terrorisee­rima
ja valitsust diskrediteerima.
Bonni juhtkond peaks arusaamise­le
jõudma, et Baader Meinhofi
„punaarmee gängi'* puhul ei ole
tegemist lihtsakoeliste kurjategija­tega
ja arust lagedate anarhistide­ga,
vaid hästiorganiseeritud revo-iiitsioonšliste
jõududega, kelledel
on tugevad sidemed Ida-Saksa-maaga
hing Lääne-Saksamaa põ­randaaluste
pahempoolsete kom­munistlikult/
häälestatud •jõudude
•ga.
^ K.Ä..-
Panama kanali rajaja Ühendriikide omaaegne president TheodoiTEoosevelt president JimmyCarterile:.,Kas ma saaksin simiga mo-
•ned sõnad/head juttM puhuda, Jimmy?" • ^- V . '
52 nime sisaldab loetelu, mille Rootsi Eestlaste Esinduse ¥älis- J a Kodumaa Küsimuste Komis­jon
on koostanud isikute kohta, kes viibivad hetkel N. Liidu vangilaagrites j a vanglates. Muidugi
ei ole nimestik täielik ja komisjon on pöördxmud organisatsioonide ja avalikkuse poole jooksvalt
andmete saamiseks kui selgub mõni uus vangistatm.
Esinduse .esinduskogul Qtsiistas
teatavasti luua Sihtasutuse Eesti
vangistatud valDadusvõitlejate
abistamiseks. Praktilistel põhjus­tel
saab see teoätuda alles sügisel
ja komisjon on nüüd pöördunud
kõikide maade eesti keskorgani­satsioonide
poole ettepanekuga
algatada vangistatute abistamis-tegevust,
.
Tehakse ettepanek luua vähe­mad
liooldusgrupid, kes püüak­sid
luua sidet nii vangilaagrites
viibijatega kui ka nende omas­tega
kodumaal, et võimalikult
nendele suunata majanduslikvu
Kuna ainult üksikute ,vang.de
osas on teada aadressid, siis hx-jimeb
esmaseks ülesandeks neade
asukobbade kindlakstegemine.
. Uus nimesik, järjekorras teine,
on koostatud koostöös New lov-gi
BATUN-i Balti vangistatutega
tegeleva grupiga, samuti on ni­mestikku
korrigeeritud läände
tulnud lisateadetega.
Peale selie nimekirja on koos­tatud
nimestik ka 1960-—1970 -tea-'
daoievaist vabanenud vangidest,
kus andmed on peamiselt pärit
kaasvangidelt. Nimekirjas on 37
nime. .
Kolmas nimekiri sisaldab van­gistuses
ja vangistuse .tagajärjel
surnud vabadusvõitiejaid ning
neljas ^sõjaroimarite" proteess-lavastustes
surma mõistetuid —
neid on 39.
Saadud 'andmetel on. osa sur-.
manuhtlusi hiljem muudetud elu­aegseks
simnitööks eriti rasketel
töödel, nagu uraanikaevandustes
m., kus sasjeli olukord elukar­detav.
Allpool tooLie ära aktuaalse
vangistatute nimekirja. Juhul, kui
vangistatu- eluloolised .andmed,
karistuse põti ius, karistuse• niäär,
ning praegimc asukoht on tead­mata,
pole seda eraldi märgitud.
. BERGMAN,; Feeter. Karistatud
1974 3-aastase sunnitööga.
EICHVALD, Vladimir. Sündi-
FAST, vGerhard. Karistatud 1974
(?^\2-aasitase sunnitööga. Vabane-mise:
kohta puuduvad andmed.
HAAVASTIK,.?. Karistatud 25-
aastase sunnitööga. \
IRD, Ülo. . .Karistuse . põhjus: •
Miötsavendlüs, Karistatud 15-aas-tase
sunnitööga. ...
• J Ä Ä K O B , Johannes. -Karistuse
põhjus: Politseiteenisus saksa
okupatsiooni ajal. Karistatud
Narva-protsessis 15-aastase sun­nitööga.
JUSKEVITSiS, Artjom. Sündi­nud
1931 Volöönias. Ukrainlane.
Abielus. Üks laps.. Abikaasa Olga
Juskevitsh, elukoht Tähetorni 33,
Tallinn.^ Olhiid Tallinna Mõõdu-rnstade
Tehase peamehaanik. En­ne
ärreteerirnist oli. Silikaadi
kombinaadi tehnilise informaitsi-ooni
osäikonnä juhataja. Arretee­riti
13/124974. Mõisteti 31/iO.
1975 Talilinna-protsessis 5-aastaks
range rezhiimiga laagrisse. Karis­tuse
põhjus: Eesti NSV krimi­naalkoodeksi
§ 68 alusel ^nõuko­gudevastase
agitatsioon j a propa­ganda".
Tervislik oiukord: Põeb
neerutuberkuloosi. "
JÄRVO, ?. Sündimid 1925 . (?)
Karistatud I955 (?) 25-aastase
sunnitööga.
K A L J U . , Jaan. Karistuse põhjus:
Metsavendlus.
KANGUR,, Beniard.' Karistuse
põhjus: Koostöö sakslastega sak­sa
okupatsiooni aj ai. , Karistatud
Pihkvaiprotsessis 15-äastase sun­nitööga.
'
K I I E E N O , . : Mati, Sündinud
1939 Tallinnas. Abielus. Kaks
.last. Abikaasa. Malle Kiirend, elu­koht
Tatari 3—6, Tallinn. Olnud
Tallinna Polütehnilise Instituudj
energeetia teaduskonna üliõpila
ne. Enne arreteerimist, oli Tallin­na
Eelektrijaama insener. Arre­teeriti
13/12-1974. Mõisteti 31/10-
1975 Tallinn-protsessis 5-aastaks
range rezhiimiga laagrisse. Karis-
: KUKK, Valter. Karistuse põh­jus:
Koostöö sakslastega saksa
okupatsiooni ajal.. Karistatud
Pihkva-iprotsessis lO-aastase sun­nitööga.
K Õ R B O J A ; Kaarel. Karistuse
põhjus: Metsavendlus; Karista­tud
15-aa,stase sunnitööga.
LAARMÄN, Richard. Karistuse
põhjus: Koostöö sakslastega sak­sa
olcupätsiooni ajal. Karistatud
fa-protsessis I5-aastase sun­nitööga.
J-P,
- Raivo (Raivo-Toomas).
Sündinud 1947. Arreteeriti 11/12-
1969. Mõisteti Tartu-pfptsessis
Eesti NSV kriminaalkood.eksi §§
70 j a 72 alusel 5-aastaks sunnitöö -
le ,,salaja relvade hoidmise jä sa­lajase
organisatsiooni loomise
ees'': Viibinud Mordavia vangi-
?ris. •
LEIVAND, Jaak. .Sündinud
1949. Arreteeritud 1971. O l i 1972
Leningradi Psühhiaatrilise Haig­las
karistust kandmas „1 oata pii­riületamise
pärast".
. LILL.IImar. Vene vangilaagrist
Iisraeli pääsenud Joseph Schnei-der,
49 a. vana, pärit Riiast, 011
Pofcma vangilaagris teinud \ foto
noorematest- kaasvangidest. Ser-lel
on märgitud kolme eestlase
nimed, nende seas Ilmar Lill.
• LINRA,; ?.' Karistuse põhjus;
•Koostöö sakslastega saiksa oku­patsiooni
ajal. Karistatud 25-aas-tase
simnitööga.
• MUST,. Leonard. Karistuse põh­jus
: Koostöö :sakslastega säiksa
okupatsiooni ajal. Karistatud Val-ga-
protsessis 15-aastase sunnitöö­ga.
•
MÄTIK, Kalju. Sündinud 1932
Tartus. Vallaline. Elukoht Lehöla
27, Tallinn. Olnud .Eesti: ."NSV
Energia Põhja pnrkoima kõrge-,
pinge võrkude relee- ja automaa­tika
teenistuse insener. Enne ar­reteerimist
oli Tallinna Polütehni­lise
Instituudi õppejõud. Arretee­riti
13,/'12-1974. Mõisteti Tallinna-tuse.
põhjus: Eesti NSV k r i m i- protsessis 6-aasta)ks range rezhii-naalkoodeksi
§ 68 ailusel ,nõuko-nud
1914. Raadioinsener. Karista- oudevastane agitatsioon ja propa-tud
Eesti NSV kriminaalkoodeksi! ganda". Võetud Amnesty Inter-völitsevcis
parteis
MADRIID — Hispaanias on prae­gu
võimul oleva peaminister Adol-
' fo Suarez'i parteis puhkenud suu­red
lahkhelid ja sisemine võimu­võitlus,
mis võib ohustada Hispaa-
. nia praegust valitsust. Lahkhelid
baseeruvad peamiselt valitsuse
majariduspoliitika vormimisel, ku­na
seni ei ole leitud üksmeelt sel­les,
kuidas võidelda suure mflat-vastu
ning vältida sügisel ähvar­davaid
streike. Suarezi tsentrumist
paremal asuvas parteis, mis kan­nab
nimetust Demokraatliku Kesk­erakonna
Unioon, leidub ka neid
isikuid, kes olid varem Franco suu­red
toetajad ning need on harjunud
asju teisiti ajama ja otsuseid tege­ma
kui seda teevad mõõdukamate
polütüiste vaadetega polütlkud.
Suärezi partei mõjukas liige ja
parlamendi alamkoja esimees Fer-nando
Alvarez de Miranda on tei-siooni
ja majanduslike raskuste nod ettepaneku, et hispaanias tu-
§ 1904 (194-1) alusel.
EINÄSTO, , Peeter. Sündinud
1939 (?). Abielus. Abikaasa arhi­tekt.
Lapsed. Lõpetas 1973 Tartu
ülikooli psühholoogia erialal. Töö­tas
Tartu ülikooli sotsioloogia
laboratooriumis teadusliku tööta­jana.
: ELIAS, Anton. .Sündinud 1905
(?). Jurist. Vallavanem Tuhalaa­nes.
Karistuse põhjus: Metsa­vendlus.
Karistatud 25-aastase
sunnitööga. Viibinud Dubravlagl
7. vangilaagris 1962—65.
leks täieliku demokraatliku süs­teemi
rakendamiseks ja säüitami-šeks
moodustada üldine koalitsloo-
.nivalitsus, muie koosseisu kuuluk­sid
ka sotsialistide <
nationali kaitsealuseks vangiks.
KOV' ( K l I E ) , . . E v a l d . : Sündi-nud
1947 (?). Tööline või üliõpi­lane
(?). Karistajtud Eesti .NSV
krimihaalkoodeksi §§ 68, 70, 207
j a'218-1 alusel.
: KIEOTOSK, Mred. ..Karistuse
põhjus: Politseiteenistus saksa -
okupatsiooni ajal. Karistatud
Narva-protsessis lõ-aastase sun-.
nitööga.
KREEK, Sven. Sündinud 1927.
Arreteeriti jaanuaris 1975. Karis­tatud
Eesti NSV kriminaatoo-deksi
§ 68 alusel nõukogudevas­tase
agitatsiooni ja propaganda"
eest. Paigutati Seevaldi hullumaj­ja
Tallinnas, iküs olevat ennast
senini Jannitamaita andmeil iiL&s
poonud:
migä laagrisse; Karistuse põhjus.-
Eesti NSV kriminaalkoodeksi §§
68 jä 207 alusel, ,nOukogudevasta-ne
agitasioon j a propaganda ning
tU)lirelva riisumine". Võetud Am­nesty
InternatsiOna)li ^ kaitsealu-
.seks vangiks.
M Ö M ) E R , August. Karistuse
põhjus: Metsavendlus.
NiJCxIS, Elmar/ Olnud 'maa­noorte
aj akirja toimetaja. Oli en-ne
arreteerimist Eesti NSV Põllu­majanduse
Akadeemia ajakirja
toimetaja. Saadeti harilikust
vangilaagrist karistustöö laagris­se
Vorkutasse.
N U R M S Ä Ä R , E . Sündinud 1930
(?). Viibinud Dubrävlagi 1. vangi-laagris
1965.
OLDENBÜRGER, Ludmilla
Karistatud 2-aastase sunnitööga
Kui praegune Ühendiiikicie pn^-
sideni Jimmy Garter valimiskam­paania
kestell kõnesid pidas, siis
kriipsutas t a eriti alla, et ta tahab
rajada ja kujundada administrat-sioom,
kus ausus Ja objektuvsus
on tähtsamateks teguriteks.
Elu näitab, et selliseid lubadusi
on kergem anda kui praktiliselt .
teostada. Kõik ühendriikide presi­dendid
on vaiimiskampaania kestel
tihedalt seotud paljiide isikutega^
kes neid oma mõjuvõimuga igati
toetavad ning aitavad Valgesse
Majja pääseda; Nendele inimestele
on president ioomulikült tänuvÖlg-lane
nmg sellistest võlgadest ei
ole pääsemid ka Carter, kelle noo­rele
administratsioonile on raskeks
koormaks kujunenud kaks tähtsa­tele
positsioonidele nimetatud isi­kut
— riigi eelarve direktor Bert
Lahce ja Ühendrükide peaesindaja
Liitunud Rahvaste Organisatsioo­nis
mustanahaline Andrew Young.
Mõlen^ad mehed oii presidendr
isiklikud sõbrad ja aitasid teda te­ma
raskel teekonnal Valgesse Maj­ja.
Eriti suured teened on Ahdrew
Young'il, kes organiseeris Ca?-
terile presidendivaliniistel neegii-te
suure toetuse, milleta Caiter
oleks tõenäoliselt Fordile kaota­nud.
Nüüd on aga selgunud, et endi­se
pangadirektori Bert Lance r:i
haasjad on täielikult sassis ning ta
on oma füiantsilisi probleeme kor­raldanud
tehingute.ga, mis ei ole
kooskõlas Ühendiiikide pangandu­se
eetikaga. Lance probleemid on
seda suuremad, et ta onadminisl-ratsioonis
nimetatud just šellek!
positsioonile, kus' tuleb tegemist
teha finantsiliste küsimustega ja
rahaasjadega. Mis puutub Andrew
Young'i, siis on teiiia tegevus Lii­tunud
Rahva.šte Organisatsioonis
näidanud, et Young ei ole oma
ülesannete kõrgusel, kuna teda
huvitavad ainult Aafrika ja ras.si-probleemid
ning kõik muud rah­vusvahelised
küsimused ei ole tal­le
üldse olulised. Young on dekla­reerinud,
et kuuba kommuiustli-kud
sõdurid Ängoolas on stabili­seerivaks
teguriks ning tema arva­tes
on rasside vahetegemine inim­konnale
palju ohtlikum kui kom­munism.
Isegi mõned Aafrika rii­kide
esindajad Liitunud Rahvaste
Organisatsioonis on märkinud, et
Youngi diplomaatiat võib võrrelda
elevandi lõhkumisega portselani-uses.
• • •
(Järg lk. 6)
Kuid Carter hoiab visalt kinni
oma sõpradest ning ei ole vaata­mata
teravale kiütikale neid val­landanud.
Loomulikult tekib Valir
jäte hulgas sellega seoses küsimus
— kuhu jääb siis uue administrat­siooni
ausus ja objektiivsus, mida
enne valimisi valimiskampaania
kestel ohtralt lubati.
Prantsuse parempoolsed ring­konnad
on sooritanud enne järgmi­se
aasta märtsis toimuvaid parla­mendivalimisi,
kus ennustatakse
lased Gunnar
Engström, kes I
püi'ü juunis, oli
võtaiüd isUdikkJ
hilistelt sügiik
Poliitiline po|
nud kümneid
avaldate
te poolt. ül(
K G B , kuna r(
Venemaal vai
üks arreteei
et rootslastel" I
lit kaasas. T£
kaasas
nelipühilised
saata küllakuts
teatavasti
nõukogude neil
nata. Selleks o|
maal asuvalt
Mingit süüdj
poolt ikka v(
vastu. Nad ÜI
dud Valge-Vei
kJsse.
' i n i r if
23 W E S T MJ
Rexdalel
(Järg. lk. 3)
sotsialistide
litsiooni võit
liitlaste üle,
ilmus liiljuli|
terandi 180
^takse pahem]
Ja kirjeldata^
ja värvüikki
tide juht Fr
punaste liitlij
kuidas see
kokku varis<
Raamat lal
poolne koali
mistel 55 pr j
test ning
mugava enal
mustatud jal
.selt suuri il
saavutusi
baduste luni
tulevad ra?
suuda Mittei
kommunistel
löök järgne]
takse üks
produktsiooi
kõrgele ja
arene plaai]
tid KÕuavadI
mist, kuid
vastti, kartel
lega oma p|
vad majani
tismi. Ka
vad sõjakaj
üleskUiutaii^
seerimist ni
tülid kommi
vahel. Köi}
vähenevad
ringiid niii|
pade lõppel
luste ees sa|
Kogu lugi
terandi pah
geb 1978.
tähendab sH
sotsialistidt
tega alusta!
nud haledal
Uut raai
nädala jook|
)an. Kuna
ning selle p|
polütilised
gelikkusest,|
suur. Mõn<
on juba ai
sellel teos<
mõju märt)
susmaa Vai
kib isegi kij
ei võiks tail
mõnes teLs<
Kanadas;
' > .i :,.T< -^^^ . . ^ ^