Vaba Eestlane, June 09, 1965

              r
H
Lhk 2
SUURIM EESTI TÄIENDUSKOOL
Need lastevanemad kes külas- - täienduskooli lõpetajad võetakse
tasid äsja Toronto Kesti Majas vastu esimesse klassi Noortele ei
toimunud Kesti Täienduskooli lõ- - ole kahtlemata lihtne ja kerge jat- - j
puaktust võisid oma silmaga nä- - kata oma õppetööd tavalise kooli-lu
ja veenduda millised dimensi- - töö kõrval eesti keskkoolis kuid
oonid on võtnud emakeelse hari- - hea tahtmise ja püüdmise juures
duse andmine eesti lastele Toron- - saadakse iile kõigist raskustest
tos Õpilaste arv täienduskoolis ning nauditakse tulevikus oma
on paisunud 410 lapsele ning õpe- - nonrusaasta pingutuste ja töö vii-tajate
koosseis 18 õpetajale mil- - ja
lega Toronto eesti täienduskool Koolitoimkonnale lastevanema- -
on suurimaks ja elujõulisemaks tele õpetajatele ja eesti organisat- -
eesti täienduskooliks vabas maa- - sioonideel tuleb anda kogu eesti
ilmas
Õppetöö tulemused kinnitavad
et kool on suutnud vaatamata ras-ketele
töötamistingimustele ja lü-hikesele
õppeajale siiski üsna pal-ju
pakkuda Kui tutvuneda lõpe-tajatele
antud testidega siis võib
konstateerida et koolis on võrd
lemist põhjalikult käsitatud eesti
kooli
käigushoidmise
lahendamise
märkimisväär-seni
täienduskool
üleval-pidamine
käigushoidmine
keelt Ja eesti kirjandust samuti resti organisatsioonide panusest
Kesti ajalugu ja geograafiat Siin- - Kui arvestada sellega Rootsis
juures tuleb eriti alla kriipsutada saavad näiteks eesti koolid valit-õpetajat- e
energiat töötahet ja suselt suuri rahalisi toetusi siis
leidlikkust mis on võimaldanud on Toronot eestlaste rahvustunne
piiratud võimaluste juures siiski eesti keele ja kultuuri sailitami-eest- i
keelt Ja eestialalisl aineid sel seda hinnatavam ja esilctõstc-sellise- l
määral haarata iga tavam
kooli lõpetaja saab endale cma-- l Toronto on kujunenud aastate
keele alal tugeva aluspõhja ning jooksul vaba eestlaskon-üksikasjalis- e
ülevaate oma isade tugevamaks kantsiks oma elu- -
maast I
Toronto Kesti Seltsi Täiendus- -
kooli koolitoimkonna algatust
eestikeelse keskkooli rajamiseks
tuleb kõigiti tervitada ja soovida i
uuele üritusele õnne ja edu Kesk- -
kool on ette nähtud kolmeklassi- -
line ja selli' lõpetajad on saanud
juba sellise ettevalmistuse et nad
valdavad eesti keelt nii sõnas kui
kirjas enamvähem täielikult
Keskkool ein juha töötanud ühe
aasta ning jätkab oma tegevust
järgmisel õppe-aasta- l Käesoleva
aasta esimese klassi õpilased vii- -
akse iile teise klassi ning äsjased
Kui pikk on eluiga?
Kas pikeneb inimese keskmine
eluiga pidevalt paralleelselt arsti- -
A tfL'1 l ! J 1 leamise- - areiiKuBa um arsuuau- - t
lased kes arutasid seda küsimust
( hiljuti ilethe-sda- s Marv landis toi
iiiunud konverentsil ja jõudsid ot
susele- - kõigi praeguste tunnus
märkide kohaselt ei ole kuigi suu
ri väljavaateid et keskmine elu
iga tõuseks kunagi palju kõrge'
inale SOst aastast
- 4 ii _ 1 t i „„ i' --Hr llllltlllll l"MUni tiailllvi
IM-ssimistlik-iuu
kuna aastal 15)0(1
nii Ameerikas inimese- - keskmiseks
elueaks 50 aastat ja nüüd si-- e
tunduvalt tõusnud jäädes ainult
pisut alla 70 aasta piirist See edu-maa
on aga tulnud surmajuhtude
vähenemise lahi noorte hulgas
Nende inimeste eluiga kes
Jõudnud täisikka ei iile aga kuigi ——
VABA EESTLANE
Tonurrus J talitus
avatud esmaspäevast ree
denl kell 9—4
Telefonid toimetus 3617521
talitus 364 7675
Toimetajad kodus väljas
pool tööaega
Karl Arro 754057
Ilmar KUlvet 259 7719
Heino Jõe 766-510- 7
Talitus väljaspool töö-aega
Helmi Liivandi 251-649- 5
KTlTLUTAMINi: vn i:i:stlasi:£
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutusklUgedel 5160
tekstis 5175
esiküljel 5200
Korterikuulutused alam--
määr 5100 Kirikute organi-satsioonide
Ja isikute teada-anded
51-0-
0 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Kestlase talitus:
135 Tecumseth SU
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Riho Põua
59 Glenslde Ave
Toronto 8 Ont
Tel HO 3786
ühiskonna eriline tunnustus
ja majanduslikku-de
probleemide eest
See töö on sed3
et Toronto eesti keskkool ja
töötavad ilma igasu-guse
välisabita ning nende
ja ole
et
et
maailma
na
et
on
on
neli täiel määral lastevanemate ja
jõuliste organisatsioonide ja ak- -
tiivse rahvusliku tegevusega Selle
kantsi üheks tugevamaks alus- -
sam'a'vS on Toronto Kesti Seltsi
Täienduskool kus sirgub uus eest- -
aste Beneralsoon aastaaasta ji- -
nit rivist välja langeva vanema
generatsiooni asemele Nii kaua
kui leidub energilist eesti mehi ja
( naisi kes hoiavad Toronto Kesti I
Seltsi Täienduskooli käigus õpe-- j
tajatena koolitoimkonna liikme-- 1
tena ja rahvuslikult meelestatud
lastevanematena — niikaua ei ole
meil karta eestluse kadumist ning
meie kokkusulamist meid umbrit
seva halli massiga
oluliselt muutunud
Aga mis juhtuks siis kui arsti- -
___ _ _ leauiisei oiinesuihs leuia ihliuunaii
ravi kõige raskemate haiguste
vaMu irauiaM-- u ieuiesuas jouu- -
sul otsusele et ka see ei muudaks
olulisel maaral üldpilti Kui nai- -
teks õnnestuks piir panna valija- -
haigusele mis on teatavasti üheks
inimkonna suurimaks laastajaks
pike-nek-s!„ kes_km_ine eluica vastava MÜIIM1U Kllliase'11 u_ inun lis KUU
võrra Võit südamehaiguste üle I
oleks venelgi tähtsam pöördepunkt
kuid ka se--e saavutus ei pikendaks
keskmist eluiga rohkem kui seits
me aasta võrra ja tõenäoliselt
veelgi vähem
Ka sel juhul kui inimesel õn-nestu!)
oma organismist raskeid
olukorra ele-mise-ks
pUUagi seietada
aga
mouiii ii:a Keimpiiise-eruu- u ias- -
võib olla võimeline len-dama
mõtle-ma
mehaanilisi ajusid
saavutama progresse eelmi-sed
pidasid
on ja aga su-- (
reliktiks osas klnd- -
seadustele eil
saa tegelikult on see
kahtlemata inimkon-na
enese huvides sest prae-gu
kõneldakse
probleemist teadusel õnnes-tuks
kõrgendada satuksime suh-tes
täielikult ummikusse Pealegi
teha sel vana-inimeste
miljonitega mõõtisas
ühiskonnas kus peetakse
40-aista- st
vanaks
kirjutab:
Lapsed ci
Eestlases" nr 40
sulest
kunstinäitus Majas"
märgitakse
ei
tööde auhindamine — veel
Selgituseks sellele
VABA EESTLANE kolmapäeval 9 juunil 1965 — Wednesday 9 1965
I frZmk
i&fPfflbiP %z+ iST"' _
i I MmmmmmmmmmmmM&mBMW$tJ&4lC£ I
1 - _j v C
j£i&3mmmT mm HBk rVvvlsHyH £
'JiMiSCTlJlffJÄ 3v% tSi1 '- -'
Eskimo naine viib Great Uhalc Riveris Quebecis vett koju valitsuse
poolt teistes cskimode keskustes
võetakse värsket vett jõgedest „Taima" on lõpp) märkis üks
eskimo kui kaitseministeerium sulges suure radarijaama mis oli es--
kimodele selles piirkonnas peamiseks tööandjaks
Globe and Mail! foto
TcodllSC VGTOSOvCSf
Maailma loomise
Kas maailm tekkis tohutu Kolmas on nn
vatuse läbi ja see teooria mis väidab
kas ei ole siis võimalik huk- - avardub plahvatuse tulemusena
kub täpselt samasugusel vii-- 1 tõmbub siis kokku taheko-sil- ?
Kas on maailm muutmatu fgud kokku põrkavad
igavene Ja lõpmatu või on see uue plahvatuse See
suletud ja pulseeruv? oon kordub lõpmatuseni
on küsimused milledele lnl- - Seni ei olnud mingit võimalust
haigusi hoida saabub surm'dlt aasat tagasl vanastas esl
paratamatult normaalse vananenlkku mls knndpnsepnis tahPko-- miseprotseduuri läbi mis haarab Rudeks ja hakkasid omakor-kõik- i organeid ja da produtseerima raskemaid
peaks teadus olema võime-- 'mente Enamus selle teooria toe-line
suunama onu tahte järele ko- - tajaid el nende
gu seda protseduuri mida materjalide originaalset päritolu
peetakse võimatuks kuna see onja seda kiisitietakse rohkem reli- -
loruega
Inimene
teistele planeetidele
välja ja
mida
generatsioonid moel- -
damatuks Ta jääb
alludes selles
latele looduse mida
muuta
muutmatus
juba
ulerahvastamise
ja kui
keskmist eluiga drastiliselt
selles
miila juhul nende
sagrli
iegi töölerakendami-seks
liiga
Lugeo
saanud
rahalisi auhindu
Vaba ilmus
Abel Lee arvustus Laste
Eesti Arvus-tuses
et pedagoogili-selt
ole täiesti heakskiidetav
eriti
rahaliselt" väi
June
issi?'
Vk5takHlaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaar TWfc!ahi JClew
yJ+'M
rajatud pumbamajast Paljudes
(See
plah-- ostsilleerimise
kui tõele vastab et universum
et see
kord kuni
tekitades
ahelreaktsi-enesess- e
Need
eemal ja
need
muut- -
mene on seni asjatult kindlat vas- -
tust otsinud Teleskoopide kaudu
xmt _?„ rnHfnrriPlrf thhtt nma
tahekogus _ iinnuteel - ja nende
taga uus tahekogusid Juba 1920
aastast on teada et nced kauged
tähekogud lendavad meist pide--
alt kaugemaie Mlda kaUgemale
nad mel$t Jõliavadf scda klire
maks muutub nende taandumise- -
iH"„ ocnuu it„vuinU ja„iiucgii kunjiiiuua
m)ks?
Suure plahvatuse
teooria
Teadlased esitavad siin oletuse-na
kolme erinevat kontseptsiooni
Esimene on nn suure plahvatuse
teooria mis toimus 10—15 miljar- -
gioosse küsimusena
Teine koolkond püüab vältida
maailma tekkimise probleemi
väites et universum on olnud ala
ti selline nagu praegu See ulatub
lõpmatusse ja järjest tekib uut
amet mis täidab eemalduvate ta
hekogude vaheh tkkivad tühemi- -
kud
tele võiks märkida et näitusest
osavõtnud lastele otsustas mõnin
gaid preemiaid anda laste toode
kunstinäituse toimkond — koos-seisus
pr Virve Gering pr Aino
Pullerits pr Leida Marley Täien-duskooli
esindajad prl Leida
Sotnlk (Toronto Art Gallery laste
joonistusõpetaja) ja allakirjuta-nu
Rahalist auhinda ei antud ühe
legi lapsele Preemiateks Jagati
Joonistustarbeid lasteraamatuid
pliiatseid pastelle jne Ergutus-auhindade
ehk preemiate andmi-sel
võeti aluseks laste vanust
ideid värvide käsitamist ja toö
suurust Milleks samas artiklis
mainitakse lasteaia lapsi ja pr V
Naelapead Jääb mulle arusaama-tuks
Eesti Maja ruumid kaasa-arvatud
seinad on kõigile võrd-selt
kasutada Ja kui Toronto Ees-ti
Kunstnike Koondis oleks Üle-skutse
vastu huvi tundnud siis
oleks ta võinud kaasa aidata laste
tööde näitusele
Joann Saarniit
KJB&WJL ""
saladused
selgusele jõudmiseks milline
neist teooriaist on õige Paar nä
dalat tagasi aga tehti kaks dra-maatilist
avastust mis võivad
peatselt anda kindla vastuse sel-lele
küsimusele
ühel juhul teatati et tõenäoli-selt
on avastatud originaalse maa-ilmaplahvatu- se
valgusehelk ehk-ki
see toimus 10—15 miljardit aas-tat
tagasi Teise suure uudisena
teatati viie uue objekti avastami-sest
mida nimetatakse quasarl-dek- s
niivõrd kaugel lõpmatuses
et nende valgusel on kulunud maa
kerale Jõudmiseks mitmeid mil
Jardeid aastaid Seega näeme neid
valgusekiir! sellistena nagu need
olid peatselt parast hüpoteetilist
plahvatust JaVeid vaadeldes hei-dame
pilgu sügavale universumi
ajalukku Mõlemil juhul on senis-te
vaatluste kaudu tõlgendatud et
maailma ajaloos on toimunud
mingisugune kosmiline plahvatus
Juhul kui teadlastel on tõesti õn-nestunud
avastada Urgalgusliku
tulepalll Valgusesähvatust võib
see tähendada et me ulatume ta-gasi
vaatama maailma loomiseni
Need aga ei anna meile otsest pil-ti
kosmose geograafia kohta mis
on saladuse võtmeks
Maailmaruum on
kaarduv
üldiselt asutakse seisukohal et
distantsidel mida mõõdetakse
miljonite või miljardite valguse-aastateg- a
on maailmaruum kaar-jas
Selle kõverduse olemus viitab
sellele kas universum on iseene-sesse
suletud või lõpmatusse
avarduv Kuna valguse piiratud
kiiruse tõttu ei saa üheaegselt nä-ha
ulatuslikumaid maailmaruumi
osi võetakse dimensioonina ar-vesse
ka aeg ja tulemusena on
tekkinud üldiselt aktsepteeritud
ruum aeg
Matemaatikute teooriate koha-selt
võib olla kahte liiki maailma-ruumi
kõverdust üks nendest on
positiivne" Ja sulguv nagu nai
teks kerapind Teine oletus on
negatüvne" Ja valjaspoole kaar-duv
kumerus Kui kaardumlne on
positiivne" võib Järeldada et
universum on enesesse sulgunud
Tähekogude avarduv pilv võib siis
minna ainult teatava distantsini
kust algab tagasilangus Univer-sum
oleks sel juhul alaliselt
N EESTI KIRJANDUST JÄLGIDES
Kirjanik Karl Ristikivi analüüs Rootsi Eesti
ii iitfwiiUllicu
evlaasOvtnuat loohkouumvpiueelikrkiatudkeitrjkamondeduumstlauiaknlnuemeOleun srneiikdmueddoenkaeshseietlleemkmeõarnktaeiml iapsnoedogelaktaendk" -
n°°"
sraõmõmutuistianmimelikiuglat medõuissatemtamvu et ümlee poõlehkjsendnaümüdatuka noõputikmoigsumdie
olgu see siis väljendusvõimaluste lik kirjanduspoliitika muuhim
i
amviasrdkuõmigini etakviõsitumstõenikiuusutse avnänljea jaAv?aaimscu„viasbl adnuas„ koitmas paistab Lõppude lõpuks asub ju kodumaine lugeja nan i-k-
°? kkoeldluelmeasaele omneiaeinursaehlvaav jaenaarmenuesv Pmsõenit j ja kahtlemat&a ed™ "
kirjandus kuna nad kõigest sel- - ta teab paelin'' "'
lest mis ilmub väljaspool kom-- ' uult - imunistlike maadepiire on rangelt StaL I U P"h
J
! PrallalHl Vieklm „ IIH et "f ™M kohusta ko-d-- -u--rahva kasi järjes"t parem'i"niivucoivoaDamkuaiu ia luulehobusJele vah
kaiks et nende elu muutuks rik- - i„ t s i ohjad annab _
Ta th _ kamaks nn aineliste kui ka vaim
sete varade poolest
See loomulik heasoovlikkus
toob aga endaga kaasa hädaohu tunnustuse järele eriti sellise tun-e- t
me mõnikord laseme ennast "usc Jarcle mis tuleb väljastpoolt
snovunelmaist petta anname ühe-le
või teisele iseenesest positiivse-le
nähtele suurema tähenduse kui
on õigustatud Nüüd on juba küm
me aastat korduvalt nähtud nõu
kogude vaimuelus uusi vaiiamaiu
luul! AI'irlrif1i vplplmninp ii nn
ilustamine on saanud uut hoogu
viimast" naarl aasta tonksul nnu -
kogude eesti luules ilmnenud ten-dentsiga
vähemalt väljendusvor-mis
ärkamisajast edasi liikuda
Kuna see on kokku langenud uute
Kõik kolm kosmoloogilist põhi-teoori- at
usuvad et meist vaga
kaugel olevat objekti eemalelen-damis- e
kiirus Ja objekti heledus
on teataval määral omavahelises
seoses ja see distantsiindikaato-rik- s
Kuna quasarld saadavad
mingisugusel seletamatul asja-olul
raadio ja valguselainetega
välja tohutuid energiahulk! võib
neid näha palju kaugemate dis-tantside
taha kui teisi objekte Ja
seega peaks nende kaudu avane-ma
soodne võimalus ka universu-mi
geomeetria uurimiseks
Plahvatus iga
82 miljardi aasta
järele?
Paar nädalat tagasi teatas
Mount Palomari observatooriumis
töötav dr Allan R Sandage et ta
on võrrelnud üheksa quasarl kii-rust
Ja heledust Ja jõudnud sel
teel arvamusele et universum on
suletud ja plahvatusi tekib kord
iga 82 miljardi aasta Järel Uuri-mused
on aga selleks veel liica
algfaasis et teha kindlat järel
dust
Seni on avastatud 44 quasarl
milledele lisanduvad 25 tõenäolist
selust astraalkeha Kiirust on õn- -
nestunud seni kindlaks määrata
ainult üheksa quasarl Juures Kii
rus millega nad meist eemaldu
vad on kindlaks määratud peami
selt tänu Mount Palomaris tõota
va dr Maarten Schmidti uurimus
tele Kiinist snah mdamta coofftt
tu et s mrtintnh toViaV-nmirtot- t
tulvava valmico ininantb-iruc- t t
da kiiremini tähekogu eemaldub
seda rohkem pikeneb selle spekt
rls oleva valguse lainepikkus
Kõige kaugemaks avastatud
quaaartks on 3C-- 9 Ja sellelt taeasi- - põrkava valguse lainepikkus on
muutunud kolmekordseks Dr
üinHau livlv iu iu —™--v """u jcaistrii wiua
__j
mõnda
_
keha millise valguselai- -
nea on vns Korda pikemad kui
väljumise silmapilgul See tahen - daks et tee Urgplahvatusenl on
94 ulatuses juba kaetud
Kõige kaugemate quasaride
kaugust el saa enne kindlaks mää
rata kui tuntakse põhjalikult uni
versuml geomeetriat Dr Sandage
arvab et 3C--9 oli umbes 3 miljar-dit
valguseaastat meist eemal kui
selle valgus hakkas maakera poo-le
liikuma Kui see veel eksistee-rib
mis on kaheldav peab see
olema meist umbes 87 miljardit
valguseaastat eemal
Mount Palomari observatooriu-mi
majandajaiks on ühiselt Kali-forni- a
Tehnoloogialnstltuut Ja
Carnegie instituut Washingtonis
Maakera ürgplahvatuse vaimse--
! sähvatus avastati Juhuse läbi hilg- -
i na kui HjruPI1l nn i 1 kui see tuleb val"e pooltMi:sujfuesoia
nn meiu kui ka neid dilemmani
— ühelt nnnli i™ „
r—lnfrm „m„iilid n1i:n:u:Hi uie antaid pu- re teiselt poolt selle tunnustuse kompromiteeriv mõju
Kui kitsad sealsed piirid siiski
on selleks olgu järenevah nmrf "lu" ainult paari aineala kus po
I le esinenud ühtki lihifn-- l -- :
kurnist — ja järelikult ei tohi w iua oua
Ma ei mõtle muidugi et ükski
nõukogude kirjanik võiks tulla mõttele hakata kommunismi ar
v ustama veel vähem et selline kriitika võiks trükis ilmuda Ei
vaadeldavad probleemid on sell-ised
mis teoreetiliselt kuuluvad
täiesti legaalsete ja positiivsete
hulka ka sealpool püri
Esimene neist on rahupropa
ganda Nõukogude Liit on ju en- nast ametlikult kogu aeg kuuluta
nud rahu eest võitlejaks Ja mui
dugi on rahust sageli juttu eriti
luules Aga siis ilmneb kohe olu
line vahe läänemaailma patsifb-tid- e ja nõukogude omade vahel
Kui esimesed igal juhul kritise-erivad
militarismi oma kodumaal
ja nende rahuapellid on pööratud
oma rahvale pole ükski nõukogu
de kirjanik julgenud isegi unista
da punaarmee desarmeerimisest
isegi mitte kauges tulevikus en
de rahtiüleskutsed on alati suu
natud piiri taha teistele rahva-stele
Kas pole ühegi nõukopide
luuletaja silmade ette kerkinud
'visioon näiteks 1 mai paraadist
kus sõjamasinate asemel mooduk
sid inimesed relvadeta vabade kä-tega?
Pole ka kedagi kes julgeks
puudutada valusat küsimust
miks peavad noored mehed veet
ma oma kõige paremad aastad
eemal produktiivsest tööst ja lo-omulikust
elust oma kodumaal
Ja siis oleme jõudnud teise
probleemi juure milleks on rsh
vusküsimus KritI nn kiukutsu
mise kirjandus hõõgub rahiusli
kust vaimust ja kodumaa armas
tusest Aga see rahvuslus ja kod-uarmastus
hõljub kuidagi õhutuh
jas ruumis sest et see kunagi ei
kerki esile tegelikkuses sageli täi
jnevate konfliktide tagapõhjal Nii
j eestlased kui ka teised okupeeri
tuti rahvad teavad vaga nasu m
tähendab Suur-en- e shivmismi
surve aga sellest ei saj muidui
kirjutada Imelikul kombi I inrb
sliovuusm N Indus ainu JlkP
rahvaste juures kunj n Usu)
sellest 1917 a I toolina mu
'nõiaväel iibe ööci i i'i '- -
Ale ei leia ka vastm i- - i i ku
jutataks eestlasi j
nalikus koostöös iM till
nevad kirjanikud et i i sl
ki kõike ci suuda ne Ja n
näib kirjandus" põhu P
leks Kestis üldse vcn m-- i
i nrtlcLc' VfniUrKMitlr Kes' jiir
isamaaga4 mingeid kokknpjut-i- u
i - __ i i iiiii j '--l oma ramusiuunn -
te'ste "ma õhutada ci j u t
e autoreile üle muud k It-K- -i
ecl võidelda rtMiraui
saksa okupantideca
Aca kui parteituusad nt kir
! nlt 1 a4iia nrl (alllitr tl vDier
mide juurde ci mõtle nad muiau-g- i
eelpooltoodud ja teisi pruMrf
me mis nii kirjanikele ka Ka lu-gejaile
on kõice valusamad Fi oi"
seda ka oodata sest ee ühen-daks
et kommunism auks iseen-nast
eitama
Karl Ristikivi
lasliku sarvantenniga
püüti tabada õhupallitac s F
satelliidi poolt valjaaac-väg- a
nõrku raadlosignaa e