Vaba eestlane , February 19, 1987

              Nr. 14 Hr.: 14 V A B A -EESTLANE .neljapäeval, 19.. veebruaril ^ 1987-.- Thursday, Februaiy.: 19, 'im . 7
O4MJA0MANIKELE
1 uuri
iäritletud üüride tõusu
majaomanik võib tõsta
ilitsus lõi üue üüride
üürnikele ja
juhis", mis hõlmab
inult üks üüritõus aastas
iajaonianikud peavad 90 päe\a varem üür-ikke
kirjalikult informeerima üüride
usi;
i'he elamu-ühiku üüri võib tõsta vaid üks
>fd 12 kuu jooksul.
uv kaitse üürnikele, kes
ad elamüis, mis ehitati eiine
(>-ndat aastat
on üürnikud, kelle elamud kuulusid üüride
kerimise alla enne uut seadusandlust,
li üüri tõus ori vähem kui 5.2 protsenti,
p üürnik selle tasuma.
i üüri tõus-on enam kui 5.2 protsenti pole
[nik kohustatud tasuma enam kui. 5.2 prot-li.
i majaomanik on ..Elamute üürnike-komi.s-
| i s " (Residental Tenancy Commission) ava!-
lud >oo\i üüride tõstmiseks 1986. a.. ent
[: veei kinnitatud, peab üürnik tasuma.
iiud kõrgema üüri või ^-protsendilise
Isu. olenevalt kumb on madalam.
Tiajaomaniku soov on kinnitatud, peab üür-la^
uma ..Elamute üürnikekomisjonr"
^11 heakskiidetud üüri-isainformatsiooniks
täitke ja saatke
alltoodud kupong.
-i
MLXISTRYOFHOUSING'
FlENT REVIEW DIVISJON
ITH FLOOR 777 BAY STREETT
^ORONTO, 0NT4RI0 M5G 2Eõ
''ESI Please send me further informaiion
ixplaining the new Rent Review Guidelin
hDDRESS
)STAL CODE
Guideline
Vabadiispäevaks Ontario
Möödunud nädalalõpul tähistas Toronto leedu ühiskond
Leedu vabariigi 69. aastapäeva. See algas reede-õhtuse
vastuvõtuga kutsutud külalistele, kuna suurem aktus toimus
pühapäeval 15o veebr. LithuaniaHi Martyrs' Church HalFiSj
Mississaugas.
Ligemale paarisaja vastuvõtust
osavõtja hulgas olid Eesti
Vabariigi aupeakonsul Ilmar
Heinsoo ja Läti Vabariigi konsul
dr. E. Upenieks, Kanada
föderaalparlamendi, Ontario pro-vintsiparlamendi
ja Toronto lin­navalitsuse
liikmeid; väga
rohkesti oli etniliste ühiskondade
esindajaid, eriti Ida-Euroopa,
Vietnami ja teistest kommunismi
all kannatavaist maadest.
Pärast seltskondlikku
vestlustundi tutvustas teadustaja
Joanna Kuras-Lasys muusikalises
osas kaasategevaid kunstnikke,
pianist Lydia Kanoviciust ja
sopran Anita Pakalniskist; esime­ne
esitas kolm leedu heliloojate
pala, teine laulis viis
laulu, mille järel pianist esitas
veel kaks Ghopini helitööd.
Pianist oli alles kolme aasta eest
Leedust välja saanud ja töötab
nüüd Toronto konservatooriumis.
Leedu Kanada ühiskonna presi­dent
Algis Pacevicius juhatas sisse
järgneva sõnalise osa lühikese
ajaloolise tagasivaatega, kui
Leedu pärast tsaari-Venemaale
allumist deklareeris end 16.
veebruaril 1918 iseseisvaks vaba­riigiks.
Vabadus jäi lühiajaliseks;
N. Liit okupeeris Leedu, siis tuli
okupeerijaks Saksamaa ja praegu
on Leedu jälle N . Liidu võimu all.
Kuna N, Liidus puuduvad in­imõigused,
siis on meil tähtis üle­sanne
jätkata inimõiguste rik­kumisele
tähelepanu juhtimist,
samuti jätkuvale kiriku
tagakiusamisele. Seda tehaksegi
koos teiste !da-Euroopa rahvaste­ga.
Eesti Vabariigi aupeakonsul Il­mar
Heinsoo õnnitles leedu ühis­konda
nende vabariigi 69.
aastapäeval. Selle sündmusega
märgitakse riigi sündimist, kuid
see on ka eestlastele ja lätlasele
nende võitluse jätkamise tähtsuse
meenutamiseks.
Föderaalparlamendi liige An-drew
Witer andis edasi Kanada
peaministri Brian Mulroney soo­jemad
tervitused, kes märkis, et
vabaduse ja sotsiaalse õigluse
nõuded on leedulasi siia randa
toonud, kus nad on jätkanud oma
kodude ja Kanada ehitamist.
Omalt poolt oli A. Witer samal
päeval teinud Kanada parlamendis
teatavaks, et eeloleval nädalalõpul
tähistatakse Leedu vabaduspäeva.
„Ajal, mil me Kanadas võtame
vabadust iseenesest-mõistetavana,
on siin neid, kes on selle eest
võidelnud! N. Liidus puuduvad
põhilised inimõigused!** ütles ta.
Ta mõistis ka hukka Kanada ja N .
Liidu parlamendiliikmete ühingu
organiseerimise, kuna N. Liidul
pole olemas õiget parlamenti. Ka
ei pidanud ta õigeks, et ajal mil
Nõukogude sõjavägi hävitab
Afganistanis mehi ja naisi, tuleb
punaarmee koor siia esinema. Ta
olevat tõstnud parlamendis üles
inimõiguste uurimise küsimuse
raudeesriide taga olevais riikides.
Ettepanek võetud vastu, kuigi see
olevat mõnda ärritanud, kes pro­testiks
lahkunud o
Liberaalide parlamendiliige
EdithNicholson ütles, et ta imet­leb
baUi rahvaid, kuidas nad mee­nutavad
oma kodumaid ja tuleta­vad
kanadalastele meelde kui õrn
on vabadus, mida siin nauditakse.
Provintsi valitsuse minister
Tony Ruprecht kinnitas, et ta hin­dab
balti ja ida-eurooplaste
mälestustseremooniaid. Ta luges
ette Ontario peaministri David Pe­tersoni
proklamatsiooni, millega
16. veebruar kuulutati Leedu
Vabaduspäevaks Ontarios,
märkides selle juurde, et Leedu
vabaduspäeva proklamatsioon
jääb püsima vaatamata milline
partei valitseb.
Ontario parlamendiliige Yuri
Shymko märkis, et ta ei plaksuta­nud
peaminister B. Mulroney ter­vitusele,
kuna ei nõustu peami­nistri
kahepoolse poliitikaga,
ühelt poolt toetades leedulasi,
samas aga lastes Kanadasse
punaarmee koori. Selliste sam­mudega
kaob usaldus valitsuse
vastu.
Linnanõunik J . Böytchuk andis
edasi linnapea A. Eggletoni ja lin­navalitsuse
tervitused, öeldes et
meie kohus on hoida vabadust? Ta
avaldas lootust, et suurepärane
,,Vabaduse Päev" saabuks
Leedule peatselt.
Viimaseks sõnavõtjaks oli Balti
Liidu esimees G. Silins, kes ütles,
et meil baltlasi! on palju ühiseid
eesmärke, nendest tähtsaim oo
vabaduse saavutamine
kodumaadele! Ta arvestas, et
järgmised kümme aastat on väga
saatuslikud meie rahvastele.
Vahepeal tutvustati tuntumaid
külalisi, kelle hulgas oli veel On­tario
parlamendiliige R. Johnson,
linnanõunikud B. Chris ja T.
0'Donahue, endine minister J.
Yaremko ja paljud etniliste ühis­kondade
esindajad.
Järgmisel pühapäeval toimus
suurem Leedu vabaduspäeva tä­histamine,
kus Eesti Vabariigi au­peakonsul
r. Heinsoo ütles ter­vituse
leedu rahvale.
• 0 D
Järgmise klubi üritusena kor­raldatakse
teine kalapüügi võistlus
sel aastal Simcoe järve jääl Royal
Beachis laupäeval 28. veebruaril.
Võistlus toimub East York
Trophies' poolt väljapandud ränd­karikale
ja klubi poolt väljapan­dud
auhindadele. Võistluseks
koguneda kell 7.30 homm.
Virginia Beachis uue paadisadama
ees tee veerel. Lähemat informat­siooni
võistluse korra kohta an^
takse kogunemise kohal. Peale
võistluse lõppemist palutakse
koguneda hr. Hõbe talu õuel.
(Algus lk. 1)
olnud võimalik kasutada kõr-valruume.
Ta andis andmeid
arhiivide hoiustest ja. mida seal
praegu tehakse, kuna on saadud
$22:495 New Horizon programm
mist mitmesuguste moodsate
vahendite muretsemiseks. Arhiivi
juures töötab Eesti Bibliograafia
K l u b i , kes käivad koos
mitmesugust tööd tegemas
arhiivimaterjalide korraldamisel.
Eesti Keskarhiiv Kanadas loodi
kevadel 1960. Ülevaate selle
tegevusest andis arhiivi juhataja
Richard Antik. Ka sel arhiivil on
ruumipuudus. Lisaks tavalistele
materjalidele on arhiivis ka
erikogusid, nagu Londoni Eesti
saatkonna, Eesti Kesknõukogu,
Eesti Liit Kanadas ja mitmete
organisatsioonide materjalid. R.
Antjk ütles, et arhiivid näitavad,
mis meil on olemas; sellesjuures
on eesti ajakirjandus meie elu
Kroonika.
F i l m i - ja videokogude
säilitamisest andis ülevaate Kaljo
Urbel. EKK on talletanud ca 500
tundi videolinti, mida on •võimalik
kasutada mitmekülgseks kultuuri­liseks
tegevuseks. Klubi mureks
on tööjõudude puudus, teiseks
ruumipuudus tööde säilitamiseks
ja klubi varustuse ning vahendite
hoidmiseks. Ta avaldas lootust, et
ollakse valmis otsuse tegemiseks,
mis oleks ,,aus tahtmine algatada
ühist aktsiooni ühise kodu
loomiseks Torontos* *.
K. Urbel esitas ka Edgar Vääri
ettekande audio-video arhiivi va­jadusest,
kuna E. Vääril oli tulnud
Torontost ära sõita; selles muret­seti
varem tehtud filmide pärast,
millest mõni on saanud kahjusta-
(D
Klubi esimesel kalapüügi-võist-lusel
Simcoe järve jääl Lefroy
Beachis 31. jaanuaril 1987.a. tuli
esimesele kohale Endel Milliste,
teisele kohale Heldur Suurna ja
' kolmandaks Evald Hõlpus. •
Ajatabelist ülemineku tõttu jäi
diskussiooniaeg ettekannete kohta
lühikeseks. Prof. T., Parming
avaldas arhiivide osas oma uurija
seisukoha. USA eestlaste ajaloo
uurimisi! oli puuduseks, et vana-eestlased
polnud säilitanud mater-
' jale. Oleme siinsete riikide
kodanikud ja meil on õigus nõuda
•. toetusi, •'Ta. nägi ette' • küsimuse
lahendamisel kolme võimalust:
paigutada materjalid Toronto Üli­kooli,
Ontario Provintsi ^arhiivi
või Ontario Mitmekultuurilise ar­hiivi
juurde. Seal ollakse huvita­tud
meie materjalidest, sellepärast
tuleks kaaluda hea osa äraandmist
asutustele, kus nende eest hoolit-setatakse.
Emil Eerme soovitas oma
isikl i k arhiivid korda seada, tuues
heaks näiteks konverentsiruumis
oleva väljapaneku Paul-Peter
Lüdigi tegevusest pildis ja kirjas.
Oleks vajalik, et arhiivid teeksid
mingisugust selgitustööd isiklike
arhiivide kordaseadmiseks.
Ermi Soomet märkis, et on täh­tis,
et organisatsioonid oma
materjalid korda seaksid; tegelik
eeltöö uuele ajalooraamatule
võtab 5-6 aastat. Materjalide
kogumisele asumist soovitasid
teisedki ja koosolijad andsid
omapoolse soovituse kolmanda
köite välja andmiseks.
R. Kreem arvas, et eesti
arhiivid tuleksid ühendada ja osa
materjalist anda üle kanada
asutustele, kuid prof dr. Kari
Aun leidis, et arhiivide osas pole
vaja rõhutada kahe arhiivi liitmist.
Pakilisem on, et need oleksid kor­ras.
Eesti arhiivimaterjale on
olemas ka väljaspool eesti
ühiskonda olevais arhiivides.
Pärast lõunasööki järgnes
konverentsi teine pool, millel tuli
lahendada tulevikuküsimusi.
(Sellest meie ajalehe järgmises
numbris).
Konverentsi ruumis oli näiteks
arhiivide rikkusist Tartu Instituudi
arhiivist trükiseid alatest aastast
1875, dokumente ja mitmesugu­seid
käsitsi koostatud kogusid. Ka
selgitati mida arhiivid koguvad.
Erilaud oli P.-P. Lüdigi mater­jalidest
koos tema isa Mihkel
Lüdigi jä ema Mathilde Lüdigi
kohta puutuvate materjalidega,
kus oli programme, kirjutisi ja
heliplaate. Kujutavkunsti poolel
oli valik Eesti Kunstide Keskuse
Kunstimuuseumi südamikust.