Vaba eestlane , February 19, 1987

              VABA EES1IJ%NE neljapäeval/ veebmaril 1987 - Thursday, Febmaiy 19, 1987
Maailmameistri- j teistel
aairtel llimiiridel ei või otsus­tavad
mängud lõppeda viigiga,
vaid laavad ühe poole andma
võitjana. Viigi korral mängitakse
pärast ^ nginutilist nomiaalaega
2 X15 min. lisaaeg. Kui see ei too
võitja küsimuses selgust, saab
kumbki pooj lüüa viis 11-meetri
kari^uslÄki {,,penalty''). Kui ka
need lõpevad viigiliselt- peab
lahenduse andma liisk.
Viimasel MM-võiälusel^:m
Mehhikos olid Brasiilia ja Prant­susmaa
vahelise kinnijooksnud*'
kohtumise otaistajaks U m karis-tuäöogid,
joi^ prantsla^d väl-j
usid võitj atena. Kuna jalgpalI on
brasiillaste rahvussport, tekitas
karistuslöökide sooritamise jälgi­mine
vaatajais eriti suurt emtu^.
2(X)0 inimea tuli südameraban-asse
viia; seitsTiel
s see surmaga.
Südameräbandus tabas ka
Brasiilia koondise tieeneri San-tana
^ - a a ä a ^ i ^ , kes mõni päev
mn. \ '
Teise :koha.'hääl
omandas inglane Gary Lineker^
l-tumiiri suurim väravakütt.
o
valitakse igal aaöaj
hoo^a parim jalgpallur, kes
auhinnaks saab kullast jalgpalli-
Tänavu võttis prantsuse jalgpalli-a]
a kirja poo 11 k o r ra Id a t ü d
ringküsitlused 26. maa spot-di.
reporterjt. Nendelt tulnud
va^uae põfijal sai 1986. äa^a
kuldse jalgpalli Kiievi
,,Dunaamös" mängiv Igor
,, • • K u imaöja : ,Lood us kits eal a s
(Col(i Creek Gonservation
Ärea)toimub järjekordne laske-moona-
laadimise seminar; see
leaib a:set laupäeval, 28. märtsil
kella 8.0 hommiku ja 5.0Ö p.l.
vahel. Seminar maksab 30 dollarit
ja sinna juurde kuulub lõunaeine.
Seminaris õpetatakse samm-säfnmuit,
kuidas laadida nii
püstoli, kuulipüssi kui ka jahi-püssi-
padruneid. Peetakse loen­guid
ka mitmet tüüpi püssirohtude
ja muude laadimiseks tarvilike
materjalide kohta ning osavõtjad
võivad ise otsest laadimisprotse-düuri
proovida.
Padruni-laadimise firmade esin­dajad
pn kohal ja demonstreeri vad
onria uute laadimispresside kasu­tamist;
piletitemüük seminarist
osa võtmiseks toimub ainult
Külmaojal. Osavõtt on piiratud 30
inimesele. Külmaoja on Boltoni ja
Nobletoni vahel, concessioii Road
11, King Road'ist põhja poole,
Rohkema info saarniseks palutak­se
helistada nümbi! (416)
859-4443. >
(Kanada) prae-kiireim
mees ja
tulevane säsemaail-
Rahvusvaheline Kergejõustiku­liit
andis m.a. lõpus Monte Carios
26-le maailma tippatleedile kätte
oma uued autasud — kergejõusr
tiku kuldtähed. üheks saajaks oH
ka maailma kiireim sprinter ja
1986. a. Kanada parim sportlane
Ben Johnson Torontos,
o
Teatflvajäi lubas Rahvusvaheli­ne
Olümpiakomitee oma viimas­te
otsustega paljudel aladel ka
proffidel olümpiamängud Icaasa
teha. Kuid elukutselised pole
sellest huvitatud. Näiteks Kanada
National Hokiliiga president
Ziegler on teatanud, et NHL-i
mängijatel pole võimalik osa,võtta
(peamiselt rahalistel põhjustel).
Saksa Liitvabariigi
„Bundesliiga'' 18 jalgpalliklubid
on 16 deklareerinud, et nad ei an­na
oma mängijaid maa olümpia-koondisse.
Kuni I^-aastaste^ noom^eese^
tuli esikohale hispaanlane Javier
^nchez, kuna l6-aastaste finaali
võitis ameeriklane Jim Cburier,
CD
Maailma tugevaimaks tennise­turniiriks
noortele peetakse iga
aasta lõpul Floridas peetavaid
võistlusi ,,Orange bowl'ile",niis
aa^al toimusid 40. korda.
EERIK LAIDSAAR
USTUS! SÕDURIELUST
• Niiüd algab ruumis tegevus,
^ioni suurima imestusega täidab, kuid siis
tegevuse põhjuse ja otstarbe ilmnemisel aru-
^saava naeratuse esile kutsub. Sest vaevalt on
sanitar enda järel ukse siilgeniid,kiiikogti palat
näeb yäljä, otsekui puhkeiiuks seal tulekahi,
futatakse> Joostäksev sosistatakse»;. Mõned
istuvad voodiserval ja nuhivad midagi kiiresti^
kiiresti, ise üleõla poolvargsi pilke ukse poole
Jieites J Siis tõstab keegi oma kraadiklaasi» vaa^
a)n ja Angeia issajenKo sõitsid
jaanuaTi lõpus võistlusreisile
lõunapoolkerale. Esimestel võist­lusel
Perthis Austraalias üllatasid
mõlemad suurepäraste tulemuse­ga:
Johnson 100 meetris koguni
maailma kõigi aegade parima
ajaga 9,7 sek. Kahjuks ei saa see
resultaat tulla kõne alla uue
maailmarekoindina kahel põhjusel.
Esiteks puhus l ubatust tugevam
pärituul (3,5 m/sek.). Sprintides,
kaugus ja kolmikhüppes ei tohi
rekötdi püstitamisel tuule toetus
ületada 2 m/sek. Teiseks oli aeg
võetud käsitsi, mis alati annab
parema aja kui elektroonilisel!
fikseeritud. Pealegi kinnitatakse
nüüd maai 1 marekondid jooksudes
ainult elektrcK)mliše ajamõõtjate.
Seni oli maailma parim
aeg
ariieeriklase Steve Williamsi
nimel. Selles jooksus Johnson lõi
olümpiavõitjat inglast Allam
Wellsi ja ^ i sellega revanäii
mullu Shotimaal temalt saadud
kaotuse eest./ Mis muide oli
löhnsonil ainuke kaotus 1986.
is^jenko tuli esikohale naiäe
100 meetri jookais iskiliku rekor­diga
10,8 sek., endine 11,0. Kuid
see maailmarekordi lähedane
aeg ei saa tulla arvesse
toetun tõttu.
Kolmanda kanadalasena
võistles samal ajal kaugel
koduradadest Rick Mannen Brant-fordjst,
. startides lO.-das
H o n g ko n g i m a ra t o n i j o 0 k su s.
Jooksu favoriidiks öli ameeriklane
Kurtis, kuid Mannen jõudis ajaga
2:19.53 fmishi, kaks minutit enne
ameeriklast.
Kaks aaäat kestnud valikturnii­rid
Euroopa meistri nimele! naiäe
jalgpallis 16 osavõtva maaga on
lõppenud ning selgitanud Oslos
juunikuus toimuvates poolfinaa­lides
mängivat neli naiskonda.
Tiitlikaitsja Rootsi kohtub Inglijr
maaga ja Norra Itaaliaga, i
Üks võitude rida
katkes
Viimase kümne aasta jooksul on
maailma parimaks mitmevõistle­jaks
olnud tumedanahaline ing­lane
Dailey Thomps)n (ema ing­lane,
isa Aafrika neeger). Ta
võitis kuldmedalid kümnevõist­luses
olümpiamängudel 1980 ja
1984. a. ning MM-võistlustel
1983. a. 1978. aastast saadik pole
ta loovutanud esikohta ühelgi
võistlusel. Kuid jaanuari keskel
Pariisis peetud sisevõistlustel
leidis ta end viie või jaluses esma­kordselt
neljandal kohal. Temast
osutusid paremateks prantslased
Plaziat ja Blondel ning vana
konkurent välisradadelt sakslane
Wentz. Samas kohas sumti ta ka
kaotaja ossa vist esmakordselt
korraldatud omapärasel paaris-viievõijälusel,
kus paari ijnoodus-tasid
üks mees- ja üks naisatleet
ning nende saavutatud punktid
üksikutel aladel liideti kokku
ühiseks summaks. Võistlus
koosnes järgmistest aladestt 600
m j(X)ks, 60 m tõkkejooks, kuuli­tõuge,
kaugus- ja kõrgushüpped.
Ka siin tuli võitjaks Plaziat oma
partneri DeBois'ga. Thompson ja
ta partner Kim Haggar pidid
rahulduma kolmanda kohaga.
Prantslased Plaziat ja Blondel olid
1986. a. kümnevõistluse maailma
edetabelis 18. ja 19. kohal, lääne-
^kslane Wentz kolmandal.
arst, kes Pensioni haiglasse saatis, ei tunne asja
ja terveid inimesi ravile saadab! Hoidku!
Ja et oma väeosa ning selle arsti asjatust
blamaažist päästa, Pensio
lišele omagi kicaadiklaäsi.
— Palju?
^38,5
— 38,9. Säh!
nud, palatis juba täiesti oma Inimene. Kõik on
sinasõbrad ja kõik hoiavad ühte. Seda enam,
et kõik on ühesugused reamehed, kuigi eriväe-osadest.
Muretsetakse vastsed mängukaardid ja
mängitakse päevad läbi — on ju lõpmata igav
Palju sai, kurat! 420;
Ruttu lööb ta elavhõbeda termomeetris taas
alla ja hõõrumine algab otsast. Ig^
lujajuuijes seisab paar meest, kes
iult jalgadel tammuvad ja kiirüštavads
— Tee rutem, tee rutem; Minu om
Mustajuukseline manitseb kõiki tema ecs^
kujule järgima. Ainult tema leiutatud hõõrumise-meetodi
abil saab elavhõbedat kraadiklaasis
täpselt soovitud kõrgüseie tõsta. Muidugi leidub
kohe mitu meest, kes oma klaasid niustajuukse-lis?
kätte annavad. Tükk aega on ruumis äinull
kohin. Muud ei kostagi kui lakooniline sõnade-vahetus
mustajuukselise ja
KipaljuT^^^^^^^^^^o^^^^^^^^^^^^^
— Nöh — nii 37,8 või,.
-—37,9. Välmis.
Ätsakurat, näe kui täpselt rihtisin! 'Ongi
1.
ui mingi kürane-l
sanitar taas tuleb, lebab igamees rahuli­kult
oma voodil, peaaegu täpselt samas asendis^
millisesse ta jäi sanitari lahkudes. On selge, et
vaesed liaiged on hoidnud truilt kraadiklaasi
kaenlas kogu selle aia, Termomeetreid kokku-korjavale
sanitarile ulatades on kõigi käed lausa
ingellikult puhtad ja süütud. Neist võib välja
lugeda, et ühelgi mehel aimugi pole, mis asi see
kraadiklaas üldse on |a milleks sellist riistai
37.5. Peiision vaatab omagi kraadiklaasi, mis
tal seni veel kaenlaaugus. See näitab kõigest
36.6. Heldeke, on's see mõni palavik, pealegi
inimesele, kel on ängina, kes alles eile peaaegu
jampsis ja kelle ihusoojus samal ajal oli ligi 39?
niiviisi /hakatakse arvama,--: .et väeosa
Olles marKinua igauneie la
vastavale haiguslehele, sanitar lahkub. Kohe
muutuvad haiged elavaks. Kogunetakse musta­juukselise
ümber ning peagi jätkub kaardimäng
lõbusate näljatuste saatel, nagu
üldse midagi olnud ega tehtud,
istutakse juba järgedel.
Ajaviiteks Pension uurib tahvlitelt oma
kaashaigete nimesid. Mustajuukselise tahvhst
•on • keegi sõrmega või kämblaga üle tõmmanud
ia selle pealkirjad on raskesti loetavad. Pension
veerib siiski voodiomaniku nime:
• Diogenes, August, Pioneerpataljono
ja monotoonne see haiglaelu muidu.
Õhtutel, juba magamiseks voodites v olles,
vestetakse anekdoote — und pole kellelgi. Ja
Pension filosofeerib: naljakasti> tõepoolest ime-naljakasti
on seatud need maailma asjad. Kom­paniis,
seal sa nii väga tahaksid magada, kuid
ei saa. Siin jällevõiksid magada kas või ööd ja
päevad kokku, aga näe — nüüd jälle sa ei taha»
Lõppeks on meeldivaim osa päevast siiski just
see õhtune, uneeelne aeg. Palati /kirjutamata
seaduse järgi on nimelt iga mees kohustatud
jutustama ühe anekdoodi ja seda igal õhtul Kes
lühemat aega haiglas peatub, sel on selle üles­ande
täitmine lihtne: päeva jooksul on küll ja
küll aega, et meelde tuletada, mida õhtul rää­kida.
Aga neil, kes kuu ja enamgi kohal viibi­vad,
muutub asi raskeks, Lõpuotsal tuleb lugu­dest
nappus kätte ja siis võib kergesti juhtuda,
et sa jutustad mõne juba varem, esimestel päe­vadel
räägitud loo. Endal sul muidugi seda
enam meeles pole, aga hulga seast ikkagi leidub
mõni meelespidaja. Ja siis on järgmiseks päe­vaks
„toimkond" kindel Nimelt peavad
haiged ise köögist toidu tooma igaks söögi­ajaks
ja hiljem jälle tühjad toidunõud ära Viima.
See on haigekambri oma sisemine asi; kes seda
teeb ja õiendab. Tavaliselt on iga päev sdles
ametis kaks meest, kes võetud voodite järje-
.^1 Reisikirjad Kanaariast
1
päevaga on
; ja, Ül
a uues
asinoj
Turistidele on Kanaaria tutvus-
^i;^4tamiseks muuseumi õuel
'f^bfrahvatantsude ja laulude et-l£|^
tekanded kitarride orkestri saatel.
'iJtlKuulsime laule talurahva tööst,
i k l n o o r t e romantikast ja ka
ilhällilaule. Kuna kanaarialased on
^^väga perekondlikud, siis avaldub
••'see ka nende hällilauludes, mis on
^hellad ja sentimentaalsed.
;\Rahvapärane muusikariist on
^:'l,.timple", mida mängivad nii
naised kui ka mehed. Tantsijad
-'^olid rütmiliste liigutustega. Ikka
if aeglaselt üks jalg ette ja kõrvale ja
f , / siis samm ette, käed graatsilised.
^' Nad kandsid
ilusaid rahvariideid, mida nimeta-r-
^ takse ,,mago" ehk talupoja riie-
,.tus. Naiste riiete põhitoon on
valge. Seelik on pikk ja puusadel
^ kõrgeks kroogitud ning kaunista-tud
kõige ilusama pitskäsitööga.
^ Mehed on samuti valges; värvilis­te
vestidega. Nad kandsid lühikesi
~ püksseelikuid ja seljal rippus neil
1 iaiaäärne kübar. Kõike seda tore­dust
kantakse ainult pidustuste
ajal.
Pühapäeval varasel hom-
* mikutunnil lahkume Las
Pälmasest ja sõidame saare lõuna­osa
vaatama. Maantee kulgeb ran­najoont
pidi. La Luzi sadam särab
hommikupäikeses ja linna müra
on vaibunud, siin on pühapäev
toesti puhkepäev. Reisijuht Aldi-do
teatab, et autojuht Victor on
maailma parim ja et meil tema
hirmsa kihutamise pärast ei ole
vaja muretseda. Möödume
mereveest soola väljavõtmise vab­rikust.
Maastik on pruunikat vär­vi,
kõikjal laavakivised mäed,
. mille orgudes kasvatatakse papay-at,
tomateid ja kapsast. Viimane
on mõeldud toiduks nii kitsedele
. kui ka inimestele. Kohalik
põllutöökool õpetab maa-arendust.
Mägede küljed on
astmeliseks raiutud, kuhu
viinamarja istandus tuleb. Prob­leemiks
siin jääb vee irrigatsioo-ni-
süsteem, mis väga
^ tagasihoidlikult töötab, sest vihma
, on vähe ja maa-alustes reservuaa-
- ^ rides vee tagavara napp.
Aldido jutustab, et Kanaaria on
; kosmopoliitiline maa. Siin võib
' . kohata kõiki Euroopa rahvaid,
' ^ peamiselt skandinaavlasi,
i Sõidame mööda tuliuuest
i " rootslaste külast, kus on moodsad
stiilikad ,,bungalow"d. Majade
[' • ümbrus on lage, sest palmipuud
. pole jõudnud veel kasvada. Peatu-
1 • m.e Teldes, mis on üks vanemaid
\ linnu Gran Canariai. See oli guan-
; chede kuningriigi pealinn. Vanad
valgeksvärvitud majad elegantsete
rõdudega annavad tunnistust
vanadest aegadest. Siin on Ristija
Johannese kirik, mis on vanim
saarel ja väike kuid väga väärikas
muuseum ,,Museo de Pietra",
kus on. pilte guanchede koopaist ja
pjlt Neitsi Maarja uuestisünnist.
Öeldakse, et Neitsi Maarjal on
Mary Stuarti nägu. Oeh!
Muuseumis on ka palju Kanaaria
naiste käsitöid, sajad meetrid
heegeldatud ja pilutatud pitsi,
laudlinu ja muud käsitööd. Pit-skasitöö
on Kanaaria naiste eriline
oskus, mis nõuab suurt kannatlik­kust
ja osavust. -
Jõudes lõunasse ookeani juurde
sõidame läbi ,,Playa del Inglesi",
mille elanikkond on 75% saksla­sed.
Siin on ehitustehnika küll
imet teinud. Liivaluidetest on ker­kinud
hästiplaneeritud linn, mis
fc
ih':
kõi
lita
Pai
aed
Rõö
mis
?m
selt
kui
tud.
ke
,,ku
Is
Pai-Äkk
käib
nad
Õie
puis
me'
koo
rika
vad
Oh
oig'
dOn
fot
apa
mär
mc'
või
kott
kõi^
Azi
Mi
mis
foto
mei
kud
K
sõi
Las
da.
ker
ilus
nis
yär
on
Ran
lau
dav
rah
ran
kat
rest
sili
moi
eda
par
Kui
kõi