Vaba eestlane , March 22, 1977

              lk. 6
Nr. 22
• • r:
m 22
, INMEMORIAM
Veebmarilaiu viimasel päeval
varises manaüasse Haimiltxmis,
Ontarios, tiustud selfcsikonnatege-
Ime ja tubli majandusmees Hei­no
|Reio. Tema ärasaatihise leina-talitus
^toimuis 2. imäxrtsä Dows^
warth maltussmajas, feus 'kadunu
piihto ümbrlt^^ ipaljudest
lililedesit ja pxgadesit, ssaadebucl
ta omaste, sõprade ja orgamisat-sioonide
poolt. Lejnatalituse pi­dasid
piiskop K. Raudsepp ja Ha­miltoni
koguduse õpetaja T.
J^ormnik. Maitosemaja saali cdl
kogunenud hulk i^vast, kes olid
tuimid manalsse varisenud raii-vuskaaslasele
vümaist ausitust
•availdama.
Piiskop Raudsepp oma sisukas
kõnes «tuletas meelde H. Reiot ae­gadest,
müilal ta aluste Hamil­tonis
emakeelsete jumalateenis­tuste
ipidamisega ja • koguduse
asutamisega. Siis oli H.Reio igati
kaasa aidanud nii jumaüateenis-tuste
korraldamisel kui ka Ha-niilitoni
koguduse rajamisel. Pal­vuse
pidas õpetaja Nõmmik. Jä­relhüüdes
andis Jüri Müür-^ Ha-militohi
Eesti Seltsi ja 'ta aMorga-nite
nimel :tänuliku tunnustuse
H. ReioUe tellitud töö eest kui
seltsi asutajale ja kaimegsele
esimehele.
NEW YORK (VES) — Seosest aiiffllsaT Mtü se
Karl E. von Baeri meenutamisega eesti ajakirjanduses on mp-iominsener
H. A. WaM Austriast saatnud kirja New Yorki Vaba
Eesti Sõnale, kus ta kirjeldab oma UMiljeld tänapäeva Tartut ja
selle
H.A.WaM''kirjutab:
Vübisin Eestis suvel 1975. a. 1^
päeva— 31 aastalt p^ast lahku­mist.
Minu kodiüliims Tai*^ oli
mul võimalik: ilma juhita vaadata
ja uurida 10 itundi. Muidugi külas-tasin
Baeri monumenti Toome­mäel,
milest kooaipöisina sai lõp­mata
kordi mööda käidud.
Monument oli väga heas kor­ras
nagu ta ümbruski ja. minu
arvates seal ei ole mingit korras-tamistööd
tehtud, nagu (teiegi ar­vate.
Seevastu Basri endise kodu
restaureerimisest Veski jÄnaval
(nüüd Burdenko 'tän.) msL ei näi-nud
^ a kuulnud midagi. Teie
poolt mainitud 1814 broshüür on
õieti Baeri doktori väitekiri.
Uustrüikk sellest kingiti minuile
San Franciscos /l950. Sdie c«:igi-naaä
tiitel on ,iDe Morbis Inter
Esthonos Endemics", iühendatud
edasi: Auotor: Oarolus Bmestüs
Mdksikkeelne k&m
KylfsifiirBpäevcid®!
Teatavasti ^toimuvad järje­kordsed
Kuituuripäövad Wadbing-tonis
kirsiõite aegu 8.-^10. aipril-lil.
Niagu varem teatatud esinevad
reedel ©ittfikannetega kunstÄ
Rutt Tulving ülevaatega omaloo­mingust,
kunstiajaloolane Eda
Sepp loenguga eesti kunsttist eu­roopa
kunsti, taustaü, ning mit­med
kirjanikud nagu Raimond
Marssal Michal (Graf) Barclay' K * » -Äjvi Kork ja Pedro Krusten
de Töiiy monument püsib, ikuid etteaugemistega omaloomingust,
kahel kohal naälestusitahvlia tee- Toimub ika asjaihuvilistdle ühis-vadseda
shotlast venelasel^: Mi-.väljasõitkunstigaleirüdesseNatio-.
hail Barklay./ ' [nai GaUlery of Art ja Hirshhom
Mulle 'tundub, et itendents on Museum. Reede õhtul on Ütiisõh-
„venestada" ©jaloolisi isjkuid. tusöök ja. seejärole konitsert.
Kultuuripäevadel cn pandud
_ erilisit rõhku söllöle, et võimalda-olnud
venölased, vaid saMased, U a eesti keelt puuduliM
rootslased ja 'taanlased, kuigi te-valdajail osa -saada eesti kul-kõik
vene Wsri iteenistuses. tuurist, mis eesmärgi tarvis toi-
Huvltaval viisil ei ole kunagi' mub laupäeval paralleelselt ette-vanemate
valitsuse all .üks väga [kandeid inglise 'keeles: Eestikeei-väljapÄistev
teadlane, Tartu Üli-"! ne-kaya algab keU 10:00 hommi-kooli
talietomi ja Pulkova obser-' kui Torontost kohale tiüeva luu-vaitooriumi
asutaja, F. G. W. von! letaja Urve Karuks! mevaaite ja
Struve C1793—1864) . .monumenti tõlgendusega omaloomingust,
samud. Nüüd on talle pühenda. Kartsüe järgneb loenguga
tud moodne monujment tähetorni Rootsist saabuv kirjanik Raimond
ees ja vana tähötom on muutu- Kolk. Kolk sündis Võrumaal,
Näit. Middendorff, Krusenstjeni,
Behring ja vist teisi, kes aga ei
H e ^ Reio sündis 1904. a. 11. Baer, in Estonia natus.Doiipati,
maä Väil^e-Maarjas, Virumaal. Litteris J. C. Sohünemanni,
Sai põllumajandusliku eriharidus MDCCCXIV. See raamatukene on
se ja töötais põllumajanduse nõu- ilmunud 1938 Ferdinand Entoe
andoam ning E. T. K. teenistuja- Verlagis, Stuttgartis, kindlasti on
na. Põgenös 1844. a. sügisel Root- mainitud itaastamine kas eksitus
si, kus Ixiötas põllumajanduslikus | ehk enda teenete esüetõstmine.
laboraitooriumfe. Asus Kanadas
Hamiicni liram 1948. a. sügisel Teadsin, et Tartus on kadunuc
' SaHest ajast peale hakkas ka ^^^^ Reimani ja kuningas Güs-
Homütoni saabuma suuremal ^^^^^
hulgal kaasn^alsi^genikke. r^^*^ seletati minule, et vase
tMsalt osuti organisätsionide P^^^^® P^^^t ®^ <^vat
loomine. Selles töös lõi H . R. sulatatud. Arvan, et,põhjus on
täie jõuga kaasa, blfes koguduse teistsugune: hea meelega unusta^,
uutada, 'Eesti Seltsi asutaja ja sai selle
kauaaegne esimees ning taibuka ^o*si kuninga pocdit asutatud ja
nud Struve muuseumiks^ mis
väaitamisväärt. '
•Struve aijal osteti Tartu ülikoo­lile
FrauenhoferHt tooaegne maa-ilmia
kõige suuriem . tdeskoop.
Struvele järgnesid veel kolm ge-nerateiocsii
maaifena, , kuuiisaid
astixmoome, miHedeat viimane d i
Ö. von Struve (1897—1963) Ber-keley,
Cal. üHkooli professor.
msyandunxehsna lõi kontakti ko­halike
-tegelastega asutades Ka-nkia-
Eesiti klubi, kust sai abi ja
nõu lüi töökohtade leidmisel kui
ehi korraldamisQi uutes meile
võõrastes oludes,
Algaitusvõlmallse mahena ei
tahtnud ta töötada teisrtiele, vaid
asus oma ettevõtete soetamisele.
Ta oli üks esimasi Hamütoni ma­jaomanikke.
Selles majas leidsid
mitmed ifuatuinukad ulualust ja
fei ajutist peavarju kuni töö ning
korteri leidmiseni. Kõva töö,
suurte riskimiste ning pingutus­tega
suutis ta saavutada majsai-duslikult
märkimisväärseid M e -
* musi. Lahkudes jättis järele ma-karonivabriku,
kastitöösituse, ho-
M i , kortarimaja ja mitmeid tei-toonitatafese,
et fselle kultuurse
saavutuse algataja on Vene kei­ser
Alexande^r I.
Otsisin ka Ernst von Bergiman-ni
ausammast Toomemäel, kuid
ei 'leidnud. Ta olevait a^a siiski
kuskil olemas, öeldi minule.
Mereröövlid
Lääne^Aafrik^
raniiikisl
käis Valgas gümnaasiumis ja õpe­tajate
'Seminaris Tartus. SÕjasit
võttis osa soomepoisina. Siirdu­des
Rootsi lõpotas ta seal Stok-hotoii
ülikooli humanitaarteadus­te
aial. Kolk toimetas ajavahemi­kul
1946—1950 kultuuriajakirja
Sõna, ning on avaldanud kolm
uuleituskogu, .ühe novellikogu,
ühe lasteraamatu nsng viis ro­maani.
• . • .
Lissks ikuulevad ipealinna piir­konna
eestlased esmakordselt
prof. dr. Mardi Valgemäed, kes
peab esieittekande teemai „30.
aastait dramaturgiat Nõukogude
si ettevõtteid Vaatamata raskus­tele
ei andnud tB. kunagi alla ja
teda vtõiks nortele eeskujuks sea­da.
• .
Hein Reiot jäid leinamLa ta abi­kaasa,
ipoeg Rein ablkaiasa ja fcar
he pcoaga ning laialdane sõprade
ringkond. Me kõikide "südam©
sooviks on: puhka iJumala' rahus
tubli töömees.
GUSTAV PAIOOTS
LAGOS, Nigeria —' Mereröövli­te
elukutse on tõusnud ellu Lääne-
Aafrika vetes. Mitmed euroopa
laevad on sattunud relvastatud jõu­kude
kätte olles rasmikuvetes ank-ruplätsil
Nigeeria tähtsama sada
malinna juures. Olukord on niivõrti
halvaks muutnud, et Nigeeria pea
linnas Lagcses olevad võõrriikide
saatkomiad on esitanud märgukir­ja
Nigeeria sõjalisele valitsusefe,
kes on asunud nüüd mereröövlite
tegevuse lõpetamisele.
Kuigi suurem osa nende jõukide
ohvreist oii väiksemad kuni lOÖO-tonnilised
rannaläevad, olevat ka
mitmed suremad taani, rootsi ja
norra laevad kaotanud oma lasti.
Röövlid ronivad väiksematele lae­vadele
paatidest, millega hiilitavat
laevade juurde. Nüüd on laeva-meeskonnad
siiski valvel ja on
mõnel juhul ise röövlid eemale
tõrjunud.
Eestis". Valgemäe, fees on praegu
New l^orgi Itoaülikooli Letoä^
Colilege juures korraliseks kirjan­duse
professoriks, on tunnustatud
dramaturiga löpetlaseks Ameeri­kas.
Lisaks on ta juhtivaim eesti
dramaiturgia eriteadlane väljas­pool
Eestit. Mitte ainult eiole tte-ma
sulest ihnunud palju kirjutu­si
eesiti teatiikirjandiisis ja itege-vuse
kehita, kuid "ta oüka Paul-
Eerik Rummo „Tuhkatrüniu-mängu"
Inglisetoeelde ^tpJkijaid.
Laupäevane eestikeeüne kava.
lõpeb laudkondliku keskusteluga
kultuurisuhetest Eestiga, kus tu­leb
vaatluse aüa ikultuurisuhete
historiograafia ning suhete itähen-dus
eesti feulituuri säilumisele nii
Eestis kui Läänes.
Ingliskedne programm Mgab
samuti kell 10:00 ning kestab sa­ma
kaua kui eesltikeelne. Esimest
korda /tuleb ekraanile väljaspool
• DRAPERIISID VALMISTATAKSE KA TELLBUSE PEALE
162 OAKDALE RD. DOWNSVjEW, O N T . ; T E L E F 0N
New Yorki Bhnar Epneri Kui-,
tuurfondlle vaimistet film „The
Bsftonian Heritage". Inglisekeetise
heliga l im käsitleb ameerlka-
©esitiasfce : päritolu jä selgitab,
miks eestlased Ameerikasse tu­lid.
Sellele järgneb esiettekanne
prof. dr. Tanu Parmingult tee­mal,
kuidas tekkis organiseeritud
eesHaiskond Ameerika "ühendrii-ges.-
Seda ettekannet täiendavad
fotod ja slaidid. Seejärele esineb
Reet Hendrikson ülevaatega ees­ti
rahvamuiisBkaist. Hendrikson
töötab vabakutse^lise muusika-õpetajana
Torontos ning on üld­susele
ituntuks saanud rahvalau­lude
Mipiaadi Reet kaudu.
Pärastlõunal on veel - in^ise^
keelte programniis esiettekanne
kirjanik Arvi Korgilt, te esineb
©ttelugemiste ja seletustega enda''
ingliskeelsest loomingust, mis
pidavat Kanadas varsti trükki
minraa. Ing^sekeelne kam iõpeb
ülevaatega lühivestiluste ja sltaidi-de
abil nüüdisaegsest Eöstist,
n^ida ösitÄd Jaaik RoMeldit Ja
Liivi Jõe.
.on a
peaMöunal väikese lisiamaksu
eesit võimaldatud näha pealinna
kuXtumtoskuses Kennedy Cen-ter
rahinisväheliselt kuulsalt Ame­rican
BaflletTheastre etendust. Efe
salle jaoks piletit saada tuleb aga
kohe registreerida.
Ktiltuuripäevadel toimub i lM
reede õfcitul kontsert, laupäeva
õhtud kuiütuuriball ning pühapäe-,
va varaipealeiliõuiiat ülesftõiemlse-püha
kontšert-^jumalafteesnistus.
Registreerimislehe ja ükslkas-jaJiku
kavainformafcsiooni suhtes
palutakse asjahuviUsitel pöördu­da:
Jaan Toots, 2969 üptoe
Street NW, Wa^ington DC 20008.
mnmE
KOOSTANUD ANTS V O M M
26.
Üheks Kolumbuse vägitegude
põhjusi oKgi õieti Ameerika
põhjapoolsema osa uuestiavasta-nsine,
millega inglise ärimehed al­gust
tegid, otsides koilmandat kau­bateed
Indiasse, kuna paavst oli
andnud idatee portugaallastele ja
läänetee hi^aanlastele. Nii otsidd
nad meeleheitlikult võünalust, kas
ei Imdu mwida lühemat teed yürt-sidö
saarele ja idamaa kuldsetele
aladele, purjetades loodesse
Sejle mõtt^a purjetasid John ja
Sebastiau Cab(Ä 1497.a. välja Bris-tolist,
selleaja suurimast kaubasa­damast,
ja avastasid terve Amee­rika
Iranniku Labradorist Virgima­ni,
r Nende peaeesmärk jäi muidugi
saavutamata, kuid nad panid aluse
tuleviku Inglise asumaade rifeku-
• §ele." •. ;
Teme matk a. 1498 ei olnud ehk
rohkemat kui poja uudishimu, ku­na
vana John Cabot kaasa ei sõit-^
nud Hiljem tuli Sebastian Gabot
aga Henry VEfl kulul kolmandat
korda Ameerikasse ja on päris kin­del,
et see suur meresõitja avastas
Ica kaks väina, mis tänapäeval
kannavad nime Davis Ja Hudson.
Aastal 1549 Siebastian Cabot sai
Grand Püot of England'i üitU ja
tema' teooriate kohaselt avastati
Arktis, otsida kirdetesd Hiinasse.
^ Aastal 1553 kolmest purjekast
koosnev laevastik, Sir Hugh Wii-löughby.
Chancellor'i ja Dur-foorth'i
juhtimisel laihkus Ratclif-fe'ist
salapärases suunas, püüdes
Chancellor uppus koduranda näge­mata,
i
Vaatamata korduvatele äpardusr
tele põhja meretee leidmiseks In­diasse,
ei tahtnud selline ettevõt­lik
rahvas nagu inglased, oma
püüdlustest kuidagi loobuda. 1612.
a. õnnestus hoUandlastel Hispaa­nia
ikkest vabaneda ja nad simna-sid
oma purjekaid ka põhjaniaade
uurimisele, lootes nagu inglasedki,
leida kaubatee Indiasse,
jumalaga. Olukorra päästis De
Veer, kes köiega jääpangalt jää­se
sõit edasi läks. Laevad ei pääse­nud
aga jäämassidesit läbi ja sõit­sid
pettimult kodusadama tagasi.
Indiasse jõuda ümber Põhja-Aasia
purjetades.
Norra ranniku lähedal purjed
läksid ühel tormisel Ööl üksteisest
lahku. Wüioughby ja Durfoorth
jõudsid Novaja Zemljani ja püüd­sid
hiljem randuda Lapi randa,
lääne pool Valget merd, kus kapte­nid,
ohvitserid ja meeskonnad ole­vat
surnuks külmanud, nagu vene
kalurid järgmine kevadel kalaret­kelt
tagasi tulles ikinnitasid.
Chancellor oli kas õnnelikum või
osavam. Pärast tormi jõudis ta
oma purjekaga Valgesse merre ja
läks maad mööda Moskvasse, esi-tados
tsaarüe oma saatekirjad
15.54 pöördus ta kodumaale tagasi
ja samal aastal saatis kuninganna
'ta uuesti Venemaale kahe riigi
vahelist ärilepingut sõlmima. Olles
oma ülseande korralikult täitnud,
tõmbas ta Valgest merest teist
korda purjed üles, saadetuna Vene
esindajast. S^kordne tagasitulek
oli aga äärmuselt raske, kuna
Chancellor, kaotanud kaks saate-laeva
Norra ranniku lähedal, sat­tus
ise ägeda tormiga Shoti randa,
kus ita laev purunes. Kaldale jõu­dis
vaid Moskva esindaja, kuna | Hollandiss©.
1594. a. Amsterdami ärhnehed
Enkhuizen ja Middelburg mehita-sid
omakorda kolm purjekat, m-viga
leida seda unistuste rada kir­de
kaudu Indiasse. Purjekad lahku­sid
Hollandist kuuendal juunil ja
Lapimaa ranniku kohal lahkusid
kahes suunas. Barents purjetas
Novaja Zeralja läänerannikust möö­da
edasi, kuna vähem seiklushuvi-lised
kaaslased olid rahul Vene
rannikut mööda toUe kinnikühna-nud
väinani purjetamisest, müle
nad ristisid Vaigatsiks ehk Tuule-urkaks.
Tungides läbi jäise väina,
nägid nad selle teise otsa jõudes
ees piiritut sinist vetevalda, ran­nikujoone
kaldumisega järsult lõu­na
poole.
Tolleaegse maakaardi järgi olid
nad kindlad, et nad sõitsid ümber
Aasia kõige põhjapoolsema maa­nina.
Nad ei osanud ette kujutada,
et Aasia rannik kulges veel 120
kraadi itta. Endas kindlad. olles
tõttasid nad täispurjes Hollandisse.
Vene-Lapimaa kohal kohtusid nad
kõigist selleaja meresõitjaist kõige
kaugemale põhja purjetanud Ba-rentsiga
kes Novaja Zemlja põhja­rannikult
tugeva vastutuule tõttu
tagasi oli sunnitud purjetama.
Kohn laeva naasižid^kOos tagasi
16, mail 1596 Meemskerk, Ba­rents
ja Cömelis Ryp purjetasid
veelkord kirdesse. 'Avastati Karu
saar ja Teramäed. Siis Oomelis
ja Heemskerk pöördusid tagasi
Hollandisse, kuna Barents liikus
aeglaselt läbi jää ja udu uuesti
Novaja Zemlja põhjapoolsema
maanina suunas: Laev jäi jäässe
kinni ja tõsteti merepinnast kõrbe­male.
Enne järgmist kevadet pol­nud
mingit väljavaadet kuhugi
pääsedai Ajupuust õnnestus neil
randa hütt teha ja seda jätkus ka
kütteks.
Jää oli onni siseseintel paari tolh
paksune ja magamisekotidki fcip
pusid jäätuma. 5. jaanuaril pühit
seti kohnekuningapäeva eelõhtu
nii' koduselt kui saadi. Tehti ka tü­hiseid
ehteasju. 24. jaanuaril hak­kas
päike eemalt jälle paisitma ja
karud tulid pesadest välja. Mehed
said neist niipalju rasva, et neil oh
jälle võimalik tattninade valguse
raamatuid lugeda.
Rotterdami ja Amsterdami äri­mehed
sattusid lausa paanikasse,
kuuldes;et tee Indiasse on leitud, pangale hüpates suurele jääpanga
Ruttu mehitati kuus laeva igasu- le jõudis, 'kuhu fca päästepaadid
guste kaupadega lBd|a turu jaoks, j peale tõmmati ja need jälle sõidu-
Väike purjdcas saatis kaubalaev 1 korda seaiti. Jääpangal oleku ajal
vastikku, et maanina juurest tea-1 suri väppör Barents, sama külma-detega
tagasi tulla, kuidas Ibdias-j verciišelt ja kindlalt nagu ta ela-ud
oli, andes enrie meeskonnale
veel suuna, Um poole hoida. Pä­rast
tüütavat matka, ^.juuliks,
õudsid meremehed Novaja Zeml-lõunatippu
ja augusti lõpuks
Koolasse, Vene-Lapimaal, kus nad
oma suureks rõõmuiks kohtusid
John Comelis Ryp'iga, kellega
soos nad sõitsid tagasi Amster
dami.
GRÖÖNIMAA
Mitmel põhjusel on Gröönimaa
üks põhjamaade orhapärasemaid
maid. 'Selle suure tühja maaala
kitsad rannad on ainsad elamis­kõlblikud
kohad. Sisenedes süga­vamatesse
fjordidesse, näeme, et
kõik orud on kaetud jääliustikega
ja terve müstiline Gröönimaa näib
olevatvüks suur jääliustik.
Islandilt, kus elasid ligemale tu­hat
aastat tagasi vükingid, karis­tati
Erik Plauda a. 982 pikaajalise
Islandilt väljasaatmis^a Grööni­maale.
Kohne aasta pärast, olles
kogunud selle maa kohta küllalda­selt
andmeid, nimetas ta selle
Greenlandiks ja a. 986 läks ta sin­na
tagasi suure grupi ümberasuja­tega.
Teisi iiimiigrante jäi;gnes ja
varsti olid kõik Gröönimaa ela­miskõlblikud
alad rahvast täds.
Koloonia, mis varsti peale asus-gati
kaheks maakonnaks; e^^^^
„bygd'iks" ja übygd'iks(elamis­kõlbmatuks
alaks). LäänerBygd
ulatus 66" põhjalaiuselt äUä 62'
põhjalaiuseni jä koosnes oma hül-geajal
lüieksakümnest talust ja
neljast kirikust. \Lõüna pool asus
kõrb, ubygd, seitsmekümne müli
pikkuselt, lõppedes Ida-Bygdis, kus-oli
1^ talu, kaks lüma: Gardar jä
Alba, katedraal ja üksteist kirikut.
Rahvaarv ulatus 6 000 hingeni.
Maad valitseti Islandi seadisse
järgi. Vaatamata oma : kaugele
asukohale ja vaesusele, pidi Gröö-nimaa
oma veeringu samuti
paavsti sissetulekule lisama, kuna
iihes 1326. aasta aruandes on kir^
jütatud, et Gröönimaa tasus oma
Idrlkumaksu sel aastal ttierlhobuse
^vadega, milliste eest paavsti
esindaja ühelt flandria kaupmetieit
Suvi - tüli, kuid purjekas oli nü
jääs kinni, et nende ainiike lootus
oli tagasi tsivilisatsiooni jõuda ka:
he päästepaadiga, mulised nad 14.
juuniks sõidukorda seadsid. Nel­jandal
pä&val sattusid nad aga jär­jest
pealepressivate jääpankade
haardesse ja jätsid juba üksteisega' tärnist võttis ristiusu omaks, ja-sai
kaksteist lüri ja neliteist soud.
^ Aeg tuli, kus Gröönimaa vaba­nes
Igasugustest maksudest ja asu­nikud
pühiti minema. Must Sitm.
mis tappis 25 miljonit eurooplast,
ei unustanud ka neid kaugeid fjor­de
(1348-9). Eskimod kimbutasid
ellujäänuid korduvate rünnakute­ga,
tappes jä vües Vange, üks vae­nulik
laevastik rüüstas ja laastas
maa tundmatuseni a. 1418. Ja lõ­puks
sõda, rahutused ja mässud,
mis puhkesid Skandinaavias peale
kuninganna Margareta surma,
muutsid Gröönimaa täiesti maha­jäetud
ja unustatud paigaks. Vü-mased
asukad kas läksid tagasi
Islandile või hävitati esMmode
poolt Võttis palju aega, enne kui
Gröönimaa ja seal elanud skandi­naavlased
kellegüe meelde tulid.
mi
Toimetut
USÜRÄNDJ
Eesti Bapti&i
oma uue aas
R. Kaupsi „1
tl Vabariigi
„Uue aasta
luuletuse,,.
,,Tõ6teri sõnj
',;Pisut mett"!
,.hu",, „Sinu i)
; pel", „Maail;
gu maha jäc
vaks"," M. La^
maia amiasti
^ „Noa laev Ju
. Päikovi „Tni|
sl „ Andres TJ
lüliemaid kirjl
LUSI
VALGED
Veebruar 191
Baptisti kogi
konna väljad
niunbris hilj\
Marie Evardil
ja kirjaidab ti
Aalrikais. Sevl
teid 'ta kirjad
Kirjutusi misj
jonstöõ tegijal
osast Üus-Gil
Argentiinast,
list, Jaapanist
kirjade kõi
si lühemaid
VARRAKn]|
E. V. aast
prof. M. Puhj
/tite", Ä. Pae
lugu", lugeja
siku kogutud]
rännakulfj
Murom^",T|
väärtus Kanad
mentaare, paa
lühemaid kirj]
ju jalugejj
BALTIM(j>RJ
SATSIOONID]
113 - 1977.
elurõõm töös
Leinjärve lui
Mvehomsmik"]
koosviibimisi
paar lehäkülgf
K. Le!f>Bku „AJ|
„Eesti iseselsj
B . E . Majas",
seid eesti
,,Kulituu^
lehekülg nooi
jekit etniliste
liikmeist", lõpj
lühiuAim^
Leho L i
JANDÜSE AJi
& EMP. Štc
Ivar Ivask,
kogu luui€tusi|
86; lk.
Karin Saai^j
AASTAAJAD,
tusi. EKKi Lui
^^^^^ Ä
I Teine ikogulu^
63 ük.
Kari Ristikii
VIK. EKK 197
mm
ENN
ÄDVOl
Room 1912.
Toronto D(
Postiaadress: I
Ont. (Bay &|
Telefon
M-tundi telefol
JOHNE.
a Ch£rtered|
725 Don Miil
Don Miil
483-630a