Vaba eestlane , March 22, 1977

              »«amaiaBai,,,.,nBniffmtiiiHiwHfWHiiiiw
Nr. 22
VABADE EESTLASTE HÄiilJ&IEÄNP
MBA
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane^ 135 Tecumseön aTorostas.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
' TOIMETAJA: Hann^ Oja
POSTIAADRESS: P.O. B02 70, Stn.G, Toronto 3, Oflt. M8J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, MutusöJ,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.--; poolaastas $14.50 ja
veeraadaastžš $8.—, kiripostiga aastas $46—, poolaastas $^.50
ja veerasdaiaatas $12.50 ,
TEIiJMISmNNAP välj^ppol Kanadat: aastas |30.—,
tas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s:
$51.-^, poolaastas $^.--ja veerandaastas^^^l^^^
LENNUPOSTIGA ülemere-maafese: aastas $60.—
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 p. — Üksiknumbn hind 35 c
aastas
Publlslsed by Free Estonian Publišher, Ltd., 135 Teounsetb St.,
TprontpS/Ont. M6J2Ji2
IJWHIM U i l IMillUJ
Äsja Torontos toimunud Espa^
da JEtniKse Pressi Föderatsiooni
konyerentsil, millest võttis oss^
etniijste ajalebitede
üle kogu Kajiada, esines
nikele pikema kõneffa Kanada
tööminister John Munro, kelle
ülesaiuiete bulka kuulub ka mitr
mekuliuu!!!lisiise kiiBimusle Sar
ülendamine. Minister Munro tQ&
tis eriti esäe Kanada etöp^
pressi tähtsust nende kanadalaste
informeerimisel, kes ei kuulu
Inglise ega prantsuse rahvusgrup-pidesse
kuid moodustavad siii^i
ligemale iUie kolmanniku Kanada
rahvastikust. Kuid samuti kriip­sutas
ta alla, et etnilisel pressil
on oma kaaluv sõna ütelda Kana*
da üldiste probleemide kohta
ning eriti hoolitseda Kanada kok-kuhoiu
säilitamise eest
Meie teeksime suur® vea W
meie etnilise ajakirjai\diuse ot­sust
ülehindaksime, M d samal
ajal ei saa meie seda ka alahinna­ta.
Kanadas üles kasvanud ja siin
hariduse saanud etniliste gruppi­de
nooremate generatsioonide
liikmed on kahtlemata inglise
keeles niivõrd kodus, et neUe ei
ole vaja üldise informatsiooni
mafeiponi' opa- süimtmaadelt, 'kai- •
na lugejad janunevad imdiste pr
reie sealt, k ^ nad on aündinuil
jaj^aiäyanud. On loomulik, et et^
niiised ajalehed jagunevad kodij-lii^
e^t i|ifc>rmtsiQ(>ni andinisel
põhUise^ kahte gruppi nendel
^alehMe|, mUIede kodim on
suhted ja vahekorrad oma ema>
maade vaütsustegga ja organisat­sioonidega,
kuna nendel etnilis­tele
ajalehtedel, inUIede kodu­maal
valitseb võõras okupatsioo­nivõim,
on põhjust okupatsiooni­võimude
vägivallategusid paljas­tada
ja kodumaal asuvate rahvus­kaaslaste
huvide eest välja astu­da.
See on loomulik Ja vajalik
re(ageerimismiQodus ning sellest
saadakse aru ka Kanadas, kus
antakse toetus meie vabadusvõit­lusele,
milles meie hiljuti võisime
veenduda Ottawas toimunud Bal­ti
õhtul.
Kahtlemata on etniliste! ajar-lehtedel
Kanada probleemide
Suhtes sageli erinevad seisuko­had
kui Kanada inglise- või
prantsuskeelsel ajakirjandusel.
Eriti võib selline hoiak esile ker­kida
Quebeci probleemide käsita­misel,
mida etnilistel ajalehtedel
ühendriikide president Jiimsiy-Gair^ nõus labirääSkiinjsi alustama teatud tingimustelt
Millele kõik jei tehta tänapäeva
ajakirjanduses reklaami? Äiiault
loe, vaata ja imesta! Kui Ühend-rükides
Utah*i osariigis mitme­kordne
mõrvar surma mõisteti Ja
kohtuotsus Mahalaskmise teel täi^
de saadeti, siis korraldasid ajale­hed
ja televisioöiu saatejaamad
enne surmaotsuse täidesaatmist
mõrvariga jutuajaniisi nmg ku­jundasid
miljonite inimeste silmi»
kurjategijast prominentse härra,
kes avaldas rjBšoluutselt oma seisu­kohti
surmanuhtluse kohta ja teis­tes
küsimustes ning ei unustanud
sealjuures reklaami tegemata ka
oma mejnuaaridele, Jiiis pidid il­muma
pärast tema sunaaa.
Nüiid teevad ajalehed samasu-gttst
tohutut reklaami ühele pool­hullule
itaalia seiklejale Lucian®
Porcariie, kes võttis Euroopas üle
ühe Hispaania lennuühingu Ilieria
lennuki ja käsutas lendurit sellega
Euroopas ja Aafrikas ringi sõit
ma. Pereäri meelevalla all oU 1»-
pukš pantvangidena seitsme liik­meline
lennuki meeskond ja 13 reh
sijat, kes kõik tervelt pääsesid kui
shveitsi politseivõimud lenduriteni»
Ziuiclüs lennukile tuüd ja bandiidi
pärast lühikest võitlust vangista-
I
hankimiseks vaja lugeda oma
emakeelseid ajalehti, kliid palju- on võimalik jälgida eräpooletu-dele
vanematesse aastakäikudes­se
kuuluvatele inimestele on oma
ajaleht sageli ainsaks informatsi­ooni
allikaks. Saniai ajal ei tohi
ma pilguga kui Inglise ja prant­suse
päritoluga ajakirjanikel.
Teistel rahvusgruppide! peale
Inglaste' ja prantslaisfte ei ole siin
etniliste ajalehtede toi­metajatel
on kahtlenmta palju
meie aga unustada, et etniline | jagaaa ajalugu ega arutada võite
ajaleht on oluliseks sidepidajaks'ja kaotusi ning seetõttu peaks
lehelugejate ja etniliste gruppide ne^de sihn olema Quebeci küsi-organisatsioonide
ja eluavalduste musele ja kaksikkeelsuse prob-vahel,
hoides elavatena ja tegut-j jteemidele lähenemisel selgem ja
semisVõimelisteiia erinevad rah- erapooletult õiglasem,
vusgrupid ning aidates säilitada
nende keelt ja kultuuripärandit.
Liihidalt: etnilised ajalehed OK murelid ja probleeme, eriti ma-laeed
tugisambad, milledele ba-' janduslikkude raskustega võitle-seerub
Kanada mitmetaütuuriH- j niisel ja halva postiteeniduse all
ne mosaipc ja kui neid sambaid | kannatamise tÖttu, kuid teadmine,
ei oleks, siis oleks meil vaevalt; et nende ajalehtede järele on
põhjust^ rääMda mitmekultuurili suur vajadus erinevates rahvus-sest
Kanadast. ; gruppides annab väljaandjatele
Etniliste ajalehtede eksistentsi Ja toimetajatele energiat oma
juures ei saa mööda minna veel. jõupingutusi jätkata. Nende jõu-ühest
olulisest tegurist — see on phigutuste suurendamisele aitab
sidemete pidamisest oma endiste kahtlemata paJju kaasa ka vallt-kodumaadega.
Iga etniline aja­leht
avaldab o|na lugejatele suu­remal
või vähemal määral infor-süse
tunnustus etnilisele ajaMr-
K. Ä.
„Vaba Eestlane" nr. 18, 8.
mäntsil' 1977 avaldab Kainada
Eesti Voitiejate ühingute Lüdu
(edaapidi KEVÜL) juhatuse sel­gituse,
miks nad ainuikese eesti
organisatsioonina Kaamdas ei
pooidaüüiemaailnl^^ Eesti Päe­vade
kooTraJdamisit Rootsis 1980.
Selgituses püütaikse' põhjendama,
ta väidete ja ebaõigete andmete­ga
eestlaskonnaie selgeks 'teiha, et
nad ei peail^ oma suuipidustusi
korraldama Rootsis, kiiihu need
igati tkuüluvajd juba alguses vas­tuvõetud
rotatsiooniprintsiibi alu­seil.
;
-Lüdu juihatiis ilmseJt aMseptee-rib
endiste sõjameeste Rootsi
esindaja, väiteid ilma igasuguse
kriitikata ja neid ikontrolüimata.
Ei 0I9 õige, ©t Rootsis puuduksid
„E©sti võitlejate ja vabadusvõifcle-jäite
iiäMnguü'' või ei
KEVÜL juihatus Soomepöište
organisatsioone Stokihoilmis ja
Göteborgis ega Eesti Ohvitseride
Kogu Rootsis võitlejate või va­badusvõitlejate
organisatsiooni­deks.
Lisaks eiksisiteerib Stokhol-mis
veal Eesti Politseiametnike
Kogu, kes sõjameeste vüritustde
kindlasti heameelega kaasa ai­taks.
Ka ei ole õige, - et„võitlejait8
ühingud ei saa oma lippude all
vormiriietuses osa võtta üidrong-käigusit".
Rootsi on vanade ja sü-gavaite
damoüiraatlike tradit­sioonidega
maia ja demonstratsi­oonide
ja rongkäilmde feorraida-miseiks
on seal suuremad vabadu­sed,
ikui tõenäoliselit ühelgi teisel
maal maailmas. Rootsi ametivõi­mudega
kontrollntud andmeil ei
ole Eesti Päevade rongkäigust
osavõtjail lippude ja rüetuse
osas mingeid ettekirjutusi võimu­de
poolt, küll pn aga vaja kokku
leppida rongü^äigu marsruudis ja
ajas, et vältida liiklustakistusi.
Jõud, irnis tõukab riigi majan-dusalu
astmete kaupa kõrgema­le,
tuleb aitpöolt tööoskustest,
rahva piolütüisest hoiakust ja ük­sikisikute
käitiunisest. Sellele li-sSiks
veel töötingimustest vabri­kutes,
'taludes, ametiasutustes ja
ülikoolides. Eksitavad valitsuse
sammud võivad nurja ajada rah..
va ilioomuükud energia avaldused,
sest planeerimisest ei ole palju
abi kui majandiuselus on juba
štruktüurllisi noriiusi.
Põhiline eeldus iga eduka ma-janduspoliitil^
itaga, eriti kui
mängus on rahvusvahelised kau­banduslikud
huvid, on kindel TiBg.
haväärtus. See on nurgakivi, rm
omaikorda tagab igaühele võima-iuse
plaanitseda kaugemale ette,
sest raha on ainuke seaduslik
maksuvahend lepingute sõlmimi­sel.
Sele nurgalüvi puudumisel
hakkavad paratamatult mõju
avaldama tegurid, mis soodusta­vad
inflatsiooni kasvii.
Kanadas sai inflatsioon algu­se
sisepoliitiliselt valesammude
rakendamisega majanduselus.
Nende üksikasjalik loetelu oleks
pikk aga neid võib siiski jagada
põhiliselt kahte klassi. Esiteks:
valitsuse kulutusi ei 'tohi finant­seerida
' trükimasinate tarvitami­sele
võtmisega. Teiseiks: lühiaja­lisi
parikade hoiuseid ei tohi ka-sutada
pika-ajalisteks laenudeks.
Kõik pika-ajalised Isapitali, paigu­tamised
peavad olema finanitsee-ritud
rahaturul, s. t., isiklikku­dest
säästusummadest. Kõik va­litsuse
ikulutused peavad olema
tasutud maksudest või laenudest.
Enamikel jiuhtudel saab inflat­sioon
alguse valitsuse ebaprakti-listest
finantsilistest sasnmudest.
Tänapäeval aga sageli ka seetõt­tu,
et sõja ja relvastamise kulud
ületavad kaugelt riigi sissetulekud
mitmesugustest maksudest. Kogu
ajaloo kestel on-olnud inflatsioo­nide
perioode. , '
Ainult mõnel üksikul juhul on
need tekkinud olukordadest.
mis on v^'aspopl inimeste
t(^dmisi võ! kontriplH.
Näiteks .professor Gaetteais <mm
raamatus „Inflatsioan" kirjeldab
Rooma riigi kctkkuvarisemist anit-te
lõbusa elu vaid vase hindade
languse tulemusena, mis d i põh­juseks,*
et vask fcui raha langes
tunduvalt omas ostuvääirtuses ja
ei võimaldanud enam le^ioneid
varustada.
Inflatsiooni arenemine Kana­das
paistab ikõige pahemini suma
Nagu nüüd selgub, oli bandiidil
väga ,,kaaluv" põhjus lennuki iile-võtmiseks.
Ta kü-jutab nimelt ühe
itaalia ajaku-janiku kaasabü raa­matut
ema seiklusrikkast elust
ning raamatul puudus viimane
peatukk ja reklaam. Ning lieed
,,k0)OstÖö" tulemuseks oli, ©t ko-1 mõlemad probleemid lahendas
gu raiiaitagavarade kasv näitas j Porcari lennuki ülevõtmisega,
140.060 dollarüise lunaraha välja
presimisega ia süütute inimeste
itmepäevase terroriseerimisega
ning ringisõitmisega. Kogu maail­ma
ajakirjandus on Porcäri kir­janiku
talendi ja tema teose rek-kui
vaadata Rügipanga poolt tões­tatud
istatiatillsi andmeid. 1965.
aasta alguses oli Kanada rahva­arve
19,5 miljonit,inimest ja töö-tatööliste
hulk ajalooliselt madal,
ainult 3,8 priOtsenti. Käibeloleva
paberi ja metallraha hulk $6.738
miljonit oli löullaldaoe, et raliui-dada
elanikkonna vajadusi.
Tänapäeval, on elanikkonna arv
tõusnud 23 miljonile, seega 18
protsendiline kasv, aga samal
ajavahenül on iraha huik kasva-
• vanud 175%,
ulatudes $18.522 miljonile. See on
olukord, mis ei ole mitte üksnes
terve m d ka äärmiselit hädaoht-
1976. aasta esimesel poolel itõi
tarbijaskonna ebatavaline ostupa^
lavik Kanadas endaga kaasa tun­duva
kredüdi laienemis©, vaata­mata
sellele, et tõus produktsioo­ni
osas oli ainult mõõdukas. Sa­muti
jätkusid irügi rahadišed
nõudmised suurejoonelises skaa­las
ja samuti õli nimetamisväär­seid
nõudmisi summade jäirele
erasektori poolt. Eriti sitoiapais-tev
nõudmine tuli asutuste poolt,
mis paiguitavad v kapitali pikaaja­listesse
, väärtpaberitesse. Seetõt­tu
protsendimäärad jäid Kanadas
kõrgele tasemele, eriti kui seda
võrrelda ühendriikides valitseva-to
normidega. Osaliselt,on meie
lõunanaabri olukord seietatov
sellega, et nõudmine krediidi jä­rele
oli seal palju nõrgem ja hin­dade
tõus palju väiksem kui Ka^
keskmise tempoga kasvu ja ^ a -
vutas isegi ühe lühiajalise seisa-iku
septembris ja oktoobris.
ŠUÜKEMÄD' LAENAJAD '
Nõudniine ikapMi järele oli t a ­gasihoidlik
1975. aasta alguses, [ laamimisel väga helde ning kui see
aga sama aasta teisel poolel raamat ükskord päevavalgust
nõudmine tugevnes tunduvalt ob- näeb, süs on tasuta reklaam teinud
ligatsioonide osas. 1975. aasta suure eeltöö suureks läbimüügiks
viimase ja 1976. aastia esimese Jä hea äri tegemiseks,
poole laenatava rahasumma hulk Oleks kindlasti palju ausam ja
tõusis 17.5 miljardi dollarile, mii- õig^Ei kui bandüdite „kirjandus5i-line
summa di $45 miljardit pwsi loomingust" ajalehtedes üldse
suurem kui aasta tagasi. Samal ning nende mälestü
ajavahemikul aga tegelik tõus täielikult ignoreeri
toodangu osas oli väikie. RahM-P^se. Kuid läänemaailmä^^^^^a
sed touiutušed ületasid mitme-] ^«'^«^«s^ janu sensatsiooni järele on
kordselt era- ja riigisektori vaja- P " " ^ ' ^^^^ sensatsioon toob kaasa
dused. See näitab, et raha kuluta. Hugejaid ja sellega ka roh-ti
peamiseiU öotsiaalohide ja ha-1^®'^^^^^'^'^^^^***
ridusolude parandamiseks.
Siin sammusid esirinnas mit^
mesuguste omavalitsuse poolt
tehtud laenud, millised kõik
reklaami isegi
mõrvaritele. .
..bandütidele. " ja
Lääneriikide rahamehed ja pan-kpkku
moodustasid enam kui 1 gahärad on hakanud viimasel ajal
50 protsenti kogu laenatud ka- tõsiselt mõtlema, kas tuleks haka-pitalist.
ta piirama krediitide andmist N.
Sammu selles suhtes jõudsid pi- Liidule ja teistele kommunistlikku-dada
ainult laenud tarbekaupswle Uel© rüiudele, kuna punaste võla-ostmisefes
ja Mpöteeklaenud. | summad kapitalistlikule maailma
le kasvavad kiiresti. Läänemaail
mai on kahtlemata võimalusi oma
lahkete andide piiramiseks, kuid
olukord on hoopis teistsugune aila^
iieidetud riikides ja satelliitrüki
des, kus venelased isegi ei Miss
vaid lihtsalt võtavad. Ja kahtlema­ta
on ühel Tshehhi disšidendjst
HELSINGI — Moskva hoteMil majandusteadlasel täielik õigus
„Rossija" tulekahju ümber on ikj^ kui ta märgib: ,,Meie oleme Mosk"
ka veel müstilisi /kuuldusi ning ei va kolooniad ja nagu kõik koloo-öle
aktsepteeritud N. Liidu tea- niad peame meie hoolitsema ja
Tassi seletust, et pmgutamä selle eest, et venelased
tulökahju tekkis liftimootoris elaksid hästi.**
tehnilise vea tõttu. Lrfitid cn teh- Enne 1975. aastat said satelliit
tud Soomes A/S Kone tööstuses, rügid N. Liidust õli odavamate •
neid on hotellis koklm 36, kuid hindadega kui see maksis maäO-nende
hooldamise eest süski on
olnud vasitutavad venelased.
Turistide seletuse järgi levis
nadas. Seetõttu on "arusaadav, ©t tuli eriti küresti jmid korruse-
Eeltoodut arvestades ei saa ma
kuidagi leppida KEVÜL selgituse
viimase lausega, et ,,Esto 80 vii­misega
Rootsi oleks Eesti sõja­meeste
organisatsioonid pidustus­test
välja lülitatud.'* Hoopis vas­tupidi
—• sõjameestel on seal sa­ma
häid võimalusi oma ;üritusi lä-bi
vüa :kui kusagil mujal.
Endise sõduri ja tõsise rahvus­lasena
pean sügavalt kahetsema,
et or^niseeritud endiste sõja-^
meeste juhtkond Torontos iim-selit
ei leia ühist keelt eestlaskon­na
teiste organisatsioonidega ja
seda mitmetes küsimustes palju­de
vümaste aastate jooksul. Taht­matult
tuleb meelde üldtuntud
nali noorsõdurist, kelle oma lei-dis,
et ainult tema poeg astub õi­get
jalga, imiia ülejäänud rühm
käib kõik valesammu.
ENDINE SÕDÜRIPOXSS
paljud, kes tahtsid sel iperiõodii
raha laenata, tegid oma laenud
Ameerika või Euroopa rahaturgu­del.
Vaatamaita sellele laenati ka
Kanadas nimetamisväänie sum­ma
$11.4 miljonit, mis tundiuvaät
tõstis uute laenude paigutamise
kiirust.
Möödunud aasta esimese kuue
kuu jooksul erapanfcade hoiuste
ja -üldine rahvahulga kasv näitas
väga tugevat tõusu (lahtiste ja
kontrollitavate ajrvete kogusum­ma
oli juunis $55.539 müj onit,
ületades püri, mis on vastulpetav
Riigipangale.
Rahahulga kasvu määraks oli
arvestatud 10 protsenti aastas
kuidmitte 15 prots. nagu see
tegelikult toimus.
Pank reageeris sellele koheselt,
hoides rangelt feinni erai)anlcad)ele
määratud reserv-hoiuste määrast;
Otseselt mõjus see lühiajaliste
laenude .peale. Samaaegselt 'tõs­tis
ka pank oma laenude intressi­määra
9y5
valvurite rahuükkuse tõttu suu­deti
välitida paanika. Praeguseni
pole ikka veal saadud kindlalt
teha kui .palju on hufclcunuid, kas
20, 30 või isegi 50-60 vahel. Ve­nelased
ütleva, et täpseid and­meid
ei lanta enne ifcui lõplik uu­rimine
on tehtud.
Moskvas olevad Kone esinda­jad
imestavad, .kuidas võis tuli
tekkida lifti mootoriruumis ja
levida sealt nü küresti laiali. Nad
arvavad^ -et sellist juhtiunit ei
saa ola. Tulol^ahju puhul pde ka
võetud 'ühendust Kone juhataja­ga
ega itemalt midagi küsitud. Ta
ei suuda uskuda, et tule levimine
liftikäikude kaudu pärast sütti­mist
liftiruumis võinuks nii kure
olla, küna lifti materjalid on tule­kindlad
ja järelvailve dtiituse pu­hul
on väga hoolü^. Kuna tuli
lukus ülevalt alapoole, siis näi­tab
see, et li£tikäigud,pole selli­selt
tulekindlale tehtud nagu
läänemaailmad, ikus nende vahel
on tulekindlad uksed.
maturul, kuid 1975. aastal lõid ve­nelased
.oma õlihinnale ootamatuH
otsa 130 protsendüise hinnatõusu,
millele möödunud aiastal lisandus
veel 8 protsentL Arvatakse, et
1978. aastal peavad N. Liidu liitla­sed
ostma venelastelt õli sama
hinna eest, mida praegu võtavad
Araabia riigid.
Kuid samal ajal peavad Ida-E«
roopa riigid saatma N. Liitu uha
suuremal arvul oma tarbekaupu, et
maksta õli eest. Ning nendelt nõu­takse
N. Liidus suurte investeerin­gute
tegemist, et aidata rajada ve­nelastele
uusi tööstusprojekte. Ja
Jnti-essimäärad nende investeerin­gute
eest on tunduvalt madalama!
kui maailinaturu intressinormid.
Kui mujal maailmas k.oloniaal-impeeriumeid
palavUkuliselt lam­mutatakse
siis N. Liidu mõjusfää­ris
toimub praegu sellise impee­riumi
süsteemiküide! iilesehitami-ne
ja sealjiusres tarvitatakse nii
peeneid trikke ja võtteid, et endis-aegised
/kolomaab^ükide rajajad
võivad hauas ümber pöörata ja
imestada Moskva koloniaalvõimu
suurt leidurivaimu.