Vaba eestlane , February 22, 1979

              LASTE AASTA
HONG KONG Hiina' ja. Vietnami.võitliiste käigra kohta on' viimaste plievade keste! avaldatud vas^W"
käivaid teateid. .Mõnede' teadete kohaselt on hiinSased lõpetanud oma vägede'edasitungi Ja tõmhuvaj
liagasi mina---VietiiäM piirile • kuna teist® andmete kohaselt jatkiivad vihased võitlused Ä g hiMase^
üritavad uute Vietn?tmi aSade vallutamist. Ohvrite arv mõlemal peol on suur ning hiinlaste andmfjei
®ü Vietnam kaotanud Surnute ja haavatutena juüja 10.000 meest. Tipiadulp, et andmed Miniast© taaidö-
. liaüsest aenie pealetiHlg jatoh en^^
Sõjategevusel kohta cfi rasfke saa­da
salgöt ülevaadet, kuna kommu­nistlikud
võimud keelduvad era­pooletute
maade ajakirjanike lask-miisest
võitluste piirkonda nlig
nende oma informatsioon on sihi-
Mõlemad pooled ^ilistaväi oma
vägede edu Ja vallutusi, mis sa»
geii on tõest väga larageS.: .
Iteisipäeval ja 'kolmapäeval võit­lustandrilt
saadud aidmete põhjal
võib siiski okitada, et esialgsed
teated hiinlaste tagasitõmbumisest^ Pekingis teateid, milleds kohaselt
ei vasta tõele ning, et Hiina ar-1 Hiina välisministri abi Ho Yiag on
mee, mille koosseisu arvestataks'maininud^^^^^e^^ Hiiaa hakkab oma
150.000 mehele, jätkab raske ka­hurväe
toetusel Vietnami põhja­piirkondades
laial rindel oma pea-
Hiinlastel õnnestus vallutada ka
vägesid tagasi tõnibaina lähtepo-sitsioomdeie.
N. Liidu feommiinist-ifei
partei keskkomitee hääl^nd-ja
„Pravda" mainib, et Hiina ja
ühendriikide vahel vaditsevad suu­red
lahkhelid Hiina sissetungi pä
suuremat Vietnami FÄ^rset j,ast Vietnami. Samal ajal aga mai
linna Lao €ai'd, milleks tehti et­tevalmistusi
raskekahurite
ms president Cart^ Mantas.peer
-, tüd sekku
kahe Aasia riigi — Vietnami ja
Hiina välismMsteerium, - eitas Hiina sõjalisesse konflikti
Punased nSucivcid mmh
TEHERAN — Ajato]Iah'IOiome|nl kommnmisMde kontroll
ai oleva Rahva Fedayeenl <Fedaye(5n tähendab ajraabia keeles
võitlejat) vaheE on piihkeaimd tõsised lahkhelid, inma. Khomeini
silmetas kommunistlikke gerüjasM avalikult „is!ami vastasteks
oportunistideks*'. Khomeini kinnitas ühtlasi, et ta ei võta vastE
Eahva Fedayeenl esindust, kes kavatsseb osrganiseerida suuremat
meeleavaldust, et siõida en^e süäwsmBld 'õigissi Ja võSMipSis\&
Iraani vsMtsemlseIšs.' • /
Imani revblutsiooniiEse valitsu-s0
rmgfeondadiast mažn^taikse, et
yaJItsüiS a-õusb Mm^kcst välja
.,ähailiia Moihaimmed pesa PaihMvi
^ peab iv^tut^t sindzim oms.
kuritegude eest. Shaiüi viibib tea-vastl
Btookos 'kuningas Hassani
MUalisöna. .
Shahh saabus Marokosse smn-irel
tema käsuituses oleval reisi*
lemmkü, mille lennuki mees­kond
möõdunad teisipäeval Ma^
rokos Marrakeshi lennuväljal
, Me võttis Ja , TeheraMi tagasi
toimetas.
iraani sõjaväe uuefes staiibiüle-msiks
on nimetatud kin(i?'al Mo-hahHn
®d,Wi.C^
ajakifjaiidusele, et olukord sõja?
väiss ei ole iückagl veel stabilisee­runud
ning sõjaväelaste ridades
on imärgata rahutut meeleolu.
Ta ütles ühtilasi, et puhastus-operatsioonid
sõjaväe Juhtkon­nas
Jätkuvad kuid kui sõjalised
Jõud seie all liiga palju kanna­tavad,
süs ohustab see Iraani
iseseisvust Ja territoriaalset
Vabariigiaastapäeva j>uhul, hei-satakise
Toronto Raekoda e&s les-del,
23. v^Tjnuaril keWW:hmm'
pidulikult Eesti Isppf S A Jääb li^
pumasiti Idivima Vabariigi aasta»
päövafes. LipuiheisikamisiS tsere-mooniaiks
on oma k a ^ b i IsMcelt
aaMud Toronto toavolinik Tony
EuppeoM, kes on saatmid eesti
sdtskomm esindajale Vabariigi
aastapä€(vaiks soojasõnalise IsHdi-
Jeut .tervituse, -ipaludiss neid (kogu­ma-
•1^3U!ihelskkafeöle.---2^p!iSh©^
kamiseiks >koguneitaks^ reedel kell
9.45 Raekojas linnavolinik Tcny;
Rupredhti kabinetis.
S
Lääifi@"Sciksamci€il
BONN Pärasit seda kui Ida-
Saksatmaa julgeolekuteenistuse
ülemieitnant Werner Stiller. koos
abikaasa ja lapsega Ida-Berlünist
Lääne-Berliini põgenes ja Lääne-
Saiksamaa ipoliitseivõimudele kom­munistlike
agentide koihta and­meid
andis, on Lääne-Saksamaal
teostatud terve rida arreteerimi­si.
Politsei cai arreteerinud üliek-sa
kaiiitlusalust, ikuna kolm taga­otsitavat
on põgeneaiud ning näii-tavasti
siirdunud Ida-Saksamaa-le.
Arreteeritute hulgas on ka üks
ajaikirjanik ja terve rida. isikuid^
kes on seotud Lääno-Saiksamaa
energia probleemidega.
09 0
Toronto Eesti Rahvatantsijate Rühm „Kungla" tähistas möödm-aud
laupäeval oma tegevuse 30. aasitapäeva lühikese aktuslilm
osaga Ja selleSe Järgneva rahvatantsulavastusega „Tedrekünka
tütred**. Pildil moment avamisest: „Kung!a" esimees Toomas
Kütti- kõnelemas, 'temast vasakul Mpuvalves Elo Valdsaar,.. PauS
Mngsepp jalBigridKüti '^/^^ , ^'Foto;.Vaba.Eestlane:
SAUSBURY ~ Rodeesia võitlus-lennukid
pommitasid juba teist
korda kolme päeva jooksul Mo-sambiikis
asuvaid mustade terro­ristide
laagreid. Arvatakse, et need
rünnakud-on tühedalt seotud april­lis
Rodeesias toimuvate valimiste­ga,
millega tahetakse võim valge­telt
üle anda mustadele. Rodeesias
sõjajõudude ülemjuhataja kmdral
Peter Vaalis maiais, ^ tema sõja­jõud
opereerivad ka väljaspool Ro­deesia
piire, et kindlustada vali^
miste kordamiiekut.
Laulab koguduse segakoor, solist AVO KTTTASK
^@ellisfiif Ä K f ü S
LEPIK ®
KOHVILAUD
Eeloleval laupäeval, 21 veebra möödub 6 1 aastat Eesti Vabariik ja Etöti ^ ^ ^ ^ ^ ^ w
kuulutamisest; miiiät päeva täMstätakse kogu vabas maailmas eestlaste aktustega,
tega ja jiamalateeindstustega. Vabas Eestis toto^ sel päeval suuremates keskustes söjampaiase
de, Biüledest suurem oüpeaSinnas Tallinnas. Käesoleval seni avaldamata fotol iw^e pr^dentl^
koos' sõjavlfecd© üleinjiitetaja MadMM. Mdoeeirfga- BS^ aasta Vaba^^ Taa-
Q & d}
Qtmio Eesti Seltsi Täienduskool tähistas Eesti Vabariigi
'istapäeva Käesoleval aastal 38 kooli lõpetajat
Esmaspäeva^õhtMi^kogiiines T.E. 'Seltsi Täien4u^o9Ü.pe;ro'koqS;.õma;y^n^
Aaftis^i^owÄöfe-e Ei^tl Vabariigi 61,- äastapSievä. .Ö^iiäspere^kjji^ "Ä: iaad^^lg^^;^^
3omist laulsid Mulaulu* vandudes elada isade maale.
Kõik teretulnud!
Öpiiskoor laulis Lydia Aruvalla
juliatBel hoogsalt ja kõlavalt
„Veel kõlab meie laul" ja ,,Siffld
am^Siian, Eesti", misjärel kooliju-hat|
ja H. Ründva ütles avasõna,
kuna loölikomit^ esimees H. Lupp
poiil saanud liaiguse tõttu kofaile
tulli KoolijuJiataja avaldas oma
heatelt, et lastevanemad tähista-vad|
bos lastega Eesti Vabariigi
61. Uastapäeva ja moodustavad
suui}€ eesti pere, kel on ühine mi­nevik
olevik ja ühine tulevikusoov.
on ühine võitlus oma vaen-
' laöe,, js^iBj^^^^ Venemaa
• .'vaitu, •
See |i karda meie autosid, ilusaid
ma jitega kiireid mootorjmate, kuid
see |ardab eesti vaimu, mis on
meid organisaitsiooiiides^ meie
kofkklitüjjeikuil nagu tänane. Ta kar­dab
^riti teid, kes räägite eesti
keelt, kes teavad oma iiiaast ja
rahvast ning tunnevad ülekohut,
mis sneie mafale tÄtud. T
et kustuksime võõra, rahva hulka,
aga „Veel Wab meie laul", me
elame ja nõuame" õigust, seda mis
kuulub meilQ, et vaenlane taganoks
meie, isamaa flusast^^^r^^^ nagu
ütlesid teie vanaivanemad, kui nad
61 aastat tagasi Eesti eest võitle­sid^
V- ,
.Aktusekõne •pidas Ermi Soo­met,
öeldes noortele, et tänasel
päeval piijiitseme Eesti Vabariigi
61. sünnipieväv See Minriipäev on
tulnud päevast- mil eesti rahva ju­hid
'kiiulutasid välja, et'nüüd ^^^^^^
Eesti riik vaba. Aga naabrid ei
'aiktsepteerinud seda ja tuli võidel­da
selle vabaduse eest.
Siris-must-valge on eesti rahvnš-ja
riigilipp. Seal aga kifhu see
lipp kuMlub, ei tohi see praegu
väljas ega toaski olla, vaid seda
tahetakse. Igati •surmata.,
Tallinnas on suur loss T^m-pea,
kus olid iseseisvuse ajal valit-
-suse asutused ja te valvet pidas
sõjaväeline vahtkond. EV Soomet
rääkis, et temagi oli sõjaväeteenis­tuses
olles laks kuud teemnud; va-
.hipataljönis^ ja on korduvalt roni­nud
Pika Hermani torni"
kauemaks tööle jäädes . peeti ta
uute võimumeeste poolt kinni ja ta
oli tunnistajaks selMe, kui vaht­kond
pidi oma relvad ära andma
ja üks äravõtjate käsilaši tõi Eesti
lipu tornist aUa.
Ta seadis küsimuse; mis on Ees­ti
Vabariik ja seletas, et selles on
kolm elementi. Esünejseks maa­ala,
mis. on esimesefes tingiiÄu-seks;
teiseks rähv^,. kes suures
osas praegu on veel kodumaal ja
kolmandaks valitsus; Eesti on mit­me
rügi poolt veel jurüdiliselt tun­nustatud
Pöördudes noorte poole
ta essitas küsimuse: miks olete tä­na
siin? Ja seletas, et teie vane­mad
on osalt juba väljasjKwl kodu­maad
sündinud. Kui nad tahavad,
et oleksite üks lüli sellest rahvast
kuhu nad kuuluvad ja et rahvas
elaks edasi.
Te peate teadma. Mis on Eesti
ja tundma eesti keelt.
Teie peale ön pandud lootusi. Va­nemad
tõid sealt maalt vaimsuse,
nüüd on tähtis, et see vaimsus
edasi püsiks; Teie-vanemad taha­vad
(teist kasvatada tugevaid isik­susi,
et te mitte ei kaoks siinsesse
massi, sest ükskord tuleb'see aeg,
mil vabadus saabub Eestile, ükski
m.
sõnadega, mis kirjutatud Tallinna
raekoja ukse kohale: õigus jääb
püsima, õigust ei saa maha täHa.-
u
Järgnevalt kinnitasid õpetajad
Amuei Saks ja Hella Leivat igale lõ­puklassi
õpilasele rmda hõbedase
feooUmär^. -
Tänavu Ott kooli 27. lend kuhsü
kuulub 38 lõpetajat.
Tähestikulises järjekorras tulid
Leonhard Abe, Mark Holmberg,
Kalli Hubel. Cindy Härm, Mihkel
Jürima,: Karin Jiürman, Monika
Kask, Karl Konze, AHan Kruuv,
Anne K£^d, Mart Laagüs, Glen
Leis, Toomas Loite, Kristi Lüdig,
Desü^ Medri, Allan Meiusi^ Allan
Mcks, Johan Moks, Maimu Nõm­mik,
Robert Paju; Toomas Paloj
Paul Pede, Sara Pihel, Elina Pil-vet,
^ i n a Rehnan, Robert Roosi­puu,
Ellen Ruberg, Ronnie Saarna,
Kristina Sermat, Peter Sommer,,
Erik Spirka, Martin Sõmermaa,
IÄO Säägi, Tomas Sä^i, Glifforö
Süld, Erik ^tallmeister, Monika
Tamm ja Lisa Väihi märke saama,
mile lõpul l^oolijuhätajaH. Ründ­va
ütles: „Hoidike seda märki ja
hoidke au sees!"
Aktus lõpetati Eesti hümniga,
juurriik pole igavesti püsinud; Ta j mille järel jagati õpilastele kätt©
lõpetas oma kaas^aarava kõne!I poolaasta tunnistused.
jippu heiskamä, päikseloojakul se-da
langetama. Eestis oli seisukoht,
et kellie; lipp seal lehvib, see valit­seb
ka inaäd. 1940. a. oli ta töökoht
veidi
EBTLÄSTE KISKNÕUKOGU KA^N^^^
pühd^äeyd, 4. inä
siiures Sotil is
koostöös Eesti Kunstide Keskusega ja teiste organisatsioonidega.
SÕNALISES OSAS esinevad:^^ p^^ PUHM, aupe^konsn!
L HEINSOO, EKN esimees U. PETERSOO ja äMesiniees H .
LUPP, Eesti Liidu Kanadas esimees A. TRUUVERT, Toronto
Eesti Võitlejate ühingu esimees A. KALA ja Eesti Skautide Ma-
7 leva esindaja slan.E/^A
KONTSERTOSAS: Esimese Eesti Muusikakonverentsi võistluste
talendid: EVI VALGE, RÖSEÄRIE LINDAU, TARMO TENG
Ja JAAN M D R L ÕED'LINDAUD ja PEJETRIKÜRIEU NOORTE
KOOR ,,LOOTUS".
Eesti Kultuurfondi laureaatide ja stipencUäatide auhindade välja­kuulutamine
- - P R O F . JAAN tIMUSK ja S T E L L A KERSON
Pääse $3.—«pensionäridel $2^