Vaba Eestlane, August 25, 1965

              u K: Lhk 6
' 'Ii' I?r f
h
"
I
J
{
A
Edith Kaarik surnud
STOKHOLM (EPL) — Stokhol-mi- s
suri 14 augustil Serafimeri
haiglas tuntud naistegelane Edith
Käärik 70 a vanuses
Kadunu oli pärit Pärnust Ta
oli abielus Eesti Rilgitrükikoja
juhatajaga Teodor Kaarikuga
kes suri 1940 a
Lähematest omastest jäi kadu-nut
leinama poeg tekn lik Kal-ju
Kaarik perekonnaga
J Looväljale
mälestusmärk
LONDON (EPL) — Cunnerbury
kalmistul Londonis tolmus püha
päeval 8 aug end riigivolikogu
liikme ja Pärnu maavanem Jüri
Loovälja ning tema abikaasa He-lene
kalmul mälestusmärgi pühit
semine Sellest võttis osa peale
omaste ka arvukalt kadunu sõpru
Ja tuttavaid Vaimuliku talituse
pidasid praost J Taul ja ülem-preester
N Hindo
Oma sõnavõtus saadik A Tor-ma
märkis et vabasse maailma
pääsenud meie rahvaesinduse
liikmetest puhkavad kaks Inglis-maa
mullas Ja üks neist on Jüri
Looväli Juba noorena valiti ta
Juhtivale kohale ning oli kõrgelt
hinnatud meie põllumajanduse
eriteadlaste peres Pagulasena
elas ta pikemat aega Inglismaal
eemal suurematest eestlaste kes-kustest
Kui ta hiljem Londoni
üle kolis oli ta tervis Juba halb
ja peagi Järgnes surm Vähe hil-jem
suri ka abikaasa ja nad on
maetud üksteise kõrvale
Mälestusmärk on hallist granii-dist
mille valmistamine läks
maksma 117 naela (umbes $340)
See summa saadi kokku annetus-test
mis laekusid Inglismaalt
USAst Ja Rootsist
Pärandas Eesti
Majale $2000—
STOKHOLM (EPL) — Eesti
Maja Juhatusele Stokholmis saa-bus
teade Lahti notarilt Soomest
et tänavu mais Hispaania turis-mimatk- al
surnud Johan Eck-bau- m
on oma testamendis mää-ranud
ka Eesti Maja üheks päri-jaks
Teate kohaselt on Eesti Majale
langev pärandusosa umbes 32000
Johan Eckbaum oli ka varemalt
Eesti Maja aktsionär omandades
mitu aktsiat
ÜLIKOOLIDE LÕPETAJAID
Simmons kolledzhi Bostonis lõ-petas
sotsiaalteaduste alal ma-gistrikraadiga
Irene Weber Tema
ude Kulrin Weber lõpetas !ama
kolledzhi möödunud aastal ja
töötab praegu kunstiala õpetaja-na
Dostonl keskkoolis
Mihkel Ervart
Jah"
Ema saatis sulle kuivatatud
kala Need on minu rees Ma toon
kohe"
Martin läks oma ree Juurde Ja
kõik järgnesid talle Ree juures
andis Martin kalakoti Valmari
käte Birger alustas uue Jutuga:
Meil on rees ka lähkris kodusaa-re
õlut kas Jooksid Ühe Janu?
„Ei mitte siin sest ma olen
praegu vahipostil lossi ees" vas-tas
sõdur
„Ah nii" vabandas Birger kuid
Jätkas kohe: „Meil ei ole öömaja"
Valmar vastas: Minge siia Pa-lupere
külasse see on lossile kõi-ge
ligemal Küsige küla alguses
talust koheMa saan vabaks Ja kü-sin
luba lossi komandandilt Ja tu
len teid vaatama" Valmar vihjas
käega Peipsi poole lossi ligidal
oleva küla peale ja lahkus hiid-laste
Juurest Meestel oli hea
meel et nad leidsid oma saare
mehe ja sõitsid Palupere külasse
kus said esimesesse tallu öömaja
Kuigi ruumi oli vähe ütles pere-mees:
Jvuhu te ikka lähete aja-me
kitsalt läbi Ja teie hobused
mahuvad lammaste lauta ega
nad suuremad ka ei ole"
õhtul tuli Valmar koos ühe tei
29
PABERIKORVI VISATUD LEPINGUD
Pilk 25 aastat tagasi Balti riikides toimunud sündmustele
Hitleril oli harjumuseks sõlmida lepinguid juba ette tehtud arvestusega neid temale sobival
juhul murda nii et teist lepinguosalist alul uinu tati teatud kindlusetundega mida kergem oU teda
siis hiljem ootamatult vallutada Selle diktaatori kommunistlikud olid juba varem
põhjaliku järjekindlusega kasutanud selliseid meetodeid kuid vähem koleerilisel viisU ja paremini
aeglasema teostamismenetluse läbi Lenini vallutustaktika oli teiste sõnadega
läbimõtlemisega ülesehitatud
Eesti Läti ja Leedu okupeerimise 25 aastapäeval X Ludu poolt on põhjust heita pük nõuko-gude
leplnsupollitika hnastusele milline üldjoontes oli kaunis sarnane kõigi nende kolme maa
suhtes
Pärast võidurikast Eesti Vaba-dussõda
ajastul mil Nõuk Liit
tundis end päris nõrgana sõlmis
ta oma esimese rahulepingu just
Eestiga 2 veebruaril 1920 mille
ga Venemaa tunnustas igasugus-te
tingimusteta Balti riikide rip
pumatust Ja iseseisvust ning loo-bus
vabatahtlikult ja Igaveseks
ajaks kõigist oma suveräänsuse
õigustest nende riikide maa Ja
rahvaste üle"
Nõuk Liidu poolt demonstree-ritud
Intensiivse rahupropagan-da
perioodil sõlmiti Eesti Ja N
Liidu vahel 4 mail 1932 mitte-kallaletungi
pakt koos kokkulep-lahendamisek- s
Selle pakti kestvust pikendati
hiljem kuni 31 detsembrini
1945 s o kauemaks kui Balti
riikide tegelik annekteerimine
aastal 1910
Koos rea teiste riikidega kir-jutasid
Eesti ja Nõuk Liit 3 juu-lil
1933 alla konventsioonile kalla
letungi mõiste
kolme lepingu
sõlmimisega võidi Eesti poolt ar
vata et kõik mõeldavad tagati
sed on saavutatud mõlema naa-berriigi
vahekordade rahulikuks
ja korrektseks arenguks ning
nende vahel ei tekkinud ka min
geid tõsisemaid raskusi enne 1939
aasta sügist s o kohe pärast Tei-se
Maailmasõja puhkemist siis
kui Nõuk Liit leidis aja küpse
olevat oma vallutuspoliitika tege
likuks rakendamiseks
Hitlerl ja Stalini vahel sõlmiti
just enne sõja puhkemist sõprus
leping mille salaklauslite koha-selt
Hitler jättis Balti riigid Sta-lini
mõjusfääri Ja millega Stalin
sai vabad käed nende Iseseisvate
riikide anastamlseks hoolimata
kõigist varem antud pühalikest
lubaduslst Ja lepinguallklrjadest
Mäng algas nüüd n n vastasti-kuste
abistamispaktide pealesu-rumisega
kõigile kolmele maale
millised sõlmiti septembri lõpul
ja oktoobri alul 1939 Tolleaegne
nõukogude välisminister Molotov
ähvardas esimesel läbirääkimisel
eesti välisminister Selteriga päris
selgelt et Nuuk Liitu ei sunni
taks vägivallaga läblvlima seda
mida ta on endale sihiks seadnud
ning lisas Juure et Eesti ei saa
Õnnistatud ja neetud meri
se hiidlasega külalisi vaatama
Nüüd toodi õllelähkrid tuppa
Joodi Ja lauldi kuni kõik lähkrid
olid tühjad Ka samas talus ela-vad
rootsi sõdurid võtsid Jutuaja-misest
osa
Järgmisel hommikul olid hiid-lased
vara lossi Juures Kuninga
hobune seisis väljaspool lossi ole-va
maja ees Ja Uks sõdur hoidis
teda ratsmelst Kui ta hlidlasl nä-gi
hüüdis ta: Kuningas ootab
teid Tulge ruttu"
Neil meest läksid trepist Ulesse
väikesesse kotta ta sealt ühte
suurde ruumi millel oli madalad
Ja väikesed aknad Toas oli lauad
paberite tlndipottide Ja hanesul-gedeg- a
Hiidlased Jäid ukse Juur
de seisma Ja nägid et kuningas
kõndis toas edasi tagasi Tal oli
must mantel seljas Ja pikad nüri-da
ninadega säärsaapad jalas
Mütsi hoidis ta vasaku kaenla all
Ja käes olid tal suured nahkkin-dad
Toas seisis sirgelt kindral
Stenbock Ja teisi kindraleid Hiid-lased
võtsid mütsid peast kõik
vaikisid Kuningas ei pannud
hiidlaste tulekut tähele Ta kõn-dis
ja mõtles Mõtles ja kõndis
Varsti lahkub ta Laiuselt ja kind-lasti
võtab August lahingu vastu
VABA kolmapäeval 25 augustil 1965 — Wednesday Aujust 25 1965
koolmeistrid
maskeeritult põhja-likuma
defineerimise
Eelnimetatud
EESTLANE
arvestada mingit toetust ei Ingli-se
ega saksa poolelt
Xõuk Liit hankis nüüd enda-le
võimaluse Balti maade terri-tooriumile
rajada mereväe baa-se
Jt ehitada teatud arv lennu- -
välju ning sinna paigutada oma Meie valitsuse poliitika on Uldi- -
väeosi selt tuntud ühendriikide rahvas
Samal ajal aga et rahu- - on saagiahnete toimlmlste vastu
leping mittekallaletungi pakt Ja 'ka siis kui need teostata vägi-kokkule- pe
tüliküsimuste rahuli-- i vallaga või selle ähvardusel See
kuks lahendamiseks pidid nagu 'rahvas on samuti ükskõik kui
varem jääma kindlaks põhialu-seks
vastastikustele vahekordade- -
le Ja kohustustele lepinguosaliste] kui nõrga suveräänse siseas- -
vahel Edasi et mllgil tln--' jadesse"
gimusel ei tohtinud paktid puu-dutada
poolte suveräänseid õigu
si majanduslikku süsteemi ega
riiklikku struktuuri need olid
vastupidiselt rajatud osaliste rii-kide
rippumatuse vastastikusele
tunnustamisele
See olukord kestlskl kuni juuni
suuni 1940 mil — üheaegselt
Prantsusmaa kapitulatsiooniga —
Nõuk Liit kasutas momenti esi-tada
riikidele ultimatiivsed
nõudmised et nende valitsused
asendataks uute Moskvale roh-kem
vastuvõetavatega Korraldati
„baltl valimised" millistel polnud
midagi ühist vabade valimistega
demokraatlikus mõttes Kõik
ülalnimetatud lepingud ja paktid
olid muutunud väärtuseta pabe-riks
Lääne maalima diplomaatlikud
esindajad viibisid võimu ülevõt-mise
ajal endiselt Balti pealinna-des
ja võisid vahetus läheduses
sündmuste käiku jälgida
Selle tulemusena avaldasid ka
Ameerika ühendriigid kaks päe-va
pärast mainitud valimisprot- -
seduuri" tolleaegse välisministri
abi Sumner Welles'1 kaudu 23
Juulil 1940 järgmise seisukoha:
Viimaseil päevil on keerutusll- -
kud protseduurid milledega kol
me väikse Balti vabariigi poliiti-line
rippumatus ja territoriaalne
integriteet sihilikult hävitati ühe
nende võimsa naabri poolt jõud
nud Järsule lõpule
peale ncn- - Ja nende hulgas
de vabariikide rahvad saavuta- -
Soovitage
„VABA EESTLAST"
oma sõpradele ja tuttavatele
I kuskil Düüna ääres kaotab
i selle Edasi mõtles kuningas Alek-sander
Suurest Ja pannud ke-dagi
tähele Nüüd kummardas
kindral kuninga poole ja ütles:
„Aeie lajesieei naa luua
Kindral tegi Jälle sügava kum-marduse
kuninga poole Ja jäi sir-gelt
seisma Räägu Martin nägi
kuidas kuninga ees sir-gelt
seisid Ja temale kerkis silmi
ette pUt kodurannast kuidas me-res
seisid sirgelt need postid mil-lede
külge olid kalavõrgud kinni-tatud
Ka tema ajas enda sirgu
Aga kuningas kuulnudki
kindrali ütelust Ta kõndis edasi
ja mõtles: Aleksander oli Aristo
telese õpilane aga ütles kord
Aleksandrile: „Teil on võim mind
tappa"
Kindral Stenbock tegi jällegi
kummarduse poole Ja ütles:
Teie Majesteet nad ootavad"
Nüüd tuli Raudpea nasu kus
kilt kauzelt taeasl iäl HiHiictP
seisma Ta meestele
bastele Kuningas nägi et need
mehed kaugelt väikselt saarelt
kandsid samasuguseid saapaid
nagu temagi Ta kõndis Jälle mõ-ne
korra üle toa Ja jäi uuesti
meeste seisma Siis pöördus
kirjar Nilsoni poole tegi kum-marduse
Ja ütles: Palun kutsuee
tõlk
Aga kindral Stenbock tegi uues- ti kummarduse Raudpea poole Ja
sõnas: „Teie Majesteet neist
räägivad rootsi keelt peale
ühe Ma rääkisin ühega Ja
kindral kummardas Jällegi ku--
sid oma iseseisvuse ja demo-kraatliku
valitsemisviisi
Ühendriikide rahvas sügava ja
osavõtliku huviga jälginud nen-de
imetlemis äärseid edusam-me
iseseisvuse rüppes
rõhutati
võimsa riigi poolt teostatava va-helesegamise
vastu teise ükskõik
riigi
öeldi
Balti
ning
süa"
eile"
Ameerika ühendriigid nagu
Suur-Brit- l Ja terve rida teisi riike
pole siiamaani tunnustanud Balti
riikide annektsiooni Liidu
poolt milline akt osutus varem
sõlmitud kokkulepete selliseks
silmnähtavaks murdmiseks ja
neis stipuleeritud tingimustest
üleastumiseks
President Roosevelt tegi 15 ok-toobril
1940 tähelepanuväärse
avalduse leedu delegatsioonile
kes umbes ühe miljoni USA lee-dulase
esindajana andis talle üle
aadressi ühenduses mõni kuu va-rem
Leedus tolmunud sündmus-tega
Oma vastuses delegatsioonile
tähendas Roosevelt muu hulgas:
Lubage mulle muide tähendada
teie olete end teinud süüdla-siks
kahes eksituses: Esimene
leidub selles mille
äsja mulle üle andsite Selles öel-dakse
Leedu on oma Iseseis-vuse
kaotanud See on ebaõigelt
väljendatud Leedu ei ole kaota-nud
oma Iseseisvust Leedu ise-seisvus
on vald ajutiselt katkes-tatud
See aeg peab tulema kui Leedu
on uuesti vaba ja see ei kestad
vast nii kaua kui teie võibolla
arvate
Teine eksitus tehti ühe teie dele-- J
gatsioonl liikme poolt kui ta vih-- i
Jas Leedule kui väiksele riigile
Vaadake Ladina-Ameerik- a riike
Sellest päevast kui te näete et on
ei
kindralid
ei
ta
la
kolm
on
ei
N
et
aadressis te
et
selliseid millised on väiksemad
kui Leedu kuid millised siiski
elavad vaba ja õnnelikku elu Ei
ole isegi sobiv rääkida Leedu
väiksusest Ka kõigp väikemail
rahvail on sama õigus vabadusele
kui suurimail"
A Linkhorst (EPL)
ninga poole Ja seisis sirgelt
Raudpea küsis: Mis oleks teie
soov?" Birger oli näinud et kõik
kuninga ees kummardasid Ka te-ma
kummardas kuninga ees ja
alustas:
Tele Majesteet oleme Hiiu-maalt
ja tulime Teie Kõrguse et- te palvega sest krahv Axel de la
Gardie on tühistanud kõik vanad
privileegid Ja nõuab meilt suuri
koormusi ja töökohustusl Aga
privileegide põhjal oleme meie
kõigist koormustest mõisa vastu
vabad Tasume ainult renti kasu-- tada oleva maa eest mõisale
Raudpea laskis kõieil meestel
rääkida Martini eest rääkis Bir-ger
Ja soov oli meestel kõieil tihi
ne et kuningas kirjutaks kaitse
kirja Ja kinnitaks nende privilee
gid uuesti Seda kõiki ärakuula-te- s kõndis kuningas jälle
edasi tagasi Siis kummardas ta
kindral Stenbock! poole Ja ütles
ette vaatas Palun laske mu hobune siia uk
ja la puu jai peatuma nende saa-is- e ette tuua:
ette
ta
toas
Kindral tegi uuesti kummardu-se
kuninga poole Ja vastas: „Teie
Majesteet hobune seisab ukse
ees väljas"
Raudpea tegi kindrali poole
kummarduse ja pöördus nüüd
kirjar Nilsoni poole Ta rääkis
sellega saksa keeles millest hiid- -
J lased aru ei saanud SUs tegi ku- - ""'s" 'si iruvic ioas Kummar- duse Ja lahkus kiiresti toast Tre-pi
ees istus ta sadulasse Ja hiidla-sed
nägid läbi akna kuidas ta
kiiresti minema kihntae v„ lid lahkusid toast ning kirjar Xii- -'
Vajate raha mingiks
kasulikuks otstarbeks?
Taotlege laenu
Toronto-Dominio- n pangast
Võrrelge meie maksumäärasid
IGAKUISETE MAHAMAKSUDE TABEL
12
kuud
18
kuud
$500 S43S6 S3004$2309 S1892 S1614
1008791 6007 4617 3783 3228
2O0OJ7581J2Oir 9234 7565 6456
3J0OO 263721802113851 11348 9684
kulud on kuisetele mahamaksudele (uurdearvatud
Valige mahamaksu plaan ja külastage „The Bank'i"
ETE TORONTO-DOMINIO- N jM
millele ametkond annab erilise ilme
PARIM KLIENTIDE TEEXIMIXE
KUI KA SOODSAD UISSXD
pakub teile
HELMUT HUBERTY
VOLKSWAGENI
parandustööd ja korrastamine
824 Danforth Road Toronto Ont
TEL:261-351- 9
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL
1942 Avenu Rd
m
son kutsus mehed oma laua Juur-de
ja seletas neile:
Kuningas ütles et tema ei tea
sellest midagi ja temal on prae-gu
sõjaliselt tähtsad küsimused
lahendada Aga ta käskis minul
kirjutada teie soovist krahv Axel
De la Gardiele Krahv Ise otsus-tab
tele küsimuse Krahv Gardle
sai alles hiljuti Eestimaa kuber-nerlks- "
Alele ei tea seda" vastas Bir-ger
See pole tähtis" ütles kirjar
Nüüd vastake küsimustele mis
ma teile esitan" Ja kirjar kirju-tas
üles kõigi nelja mehe nimed
Ja elukohad nlne veel need kü
lad kus teati saadikute Laiusele
tulekust Kui kõik oli ülestähen
datud siis käskis kirjar meestel
koju tagasi minna Ja lubas kirja
kuninga allkirjaga krahvile saa- ta Mehed lahkusid vaikselt kir-jutustoast
Ja tulid teele kus nen-de
hobused teeääres aia posti
külge seotult seisid Sten küsis:
Mis nüüd saab?"
Birger vastas: Sõidame Hiiu-maale
tagasi Kahju et õlut enam
lamcrls pole Lähme enne Laiuse
kõrtsist läbi ja joome igaüks ühe
väikese mõõdu viina" Sellega
olid kaaslased nõus sest kõltH sn
damed olid rasked Laiuse kõrtsi
ees seoti hobused laslpuu külge ja hiidlased astusid kivist kõrt-sihoones- se Kõrtsis oli Daliu ini-- mesi sest see suure tee ää
res Ja Laiusel oli nüüd naHn mv
lust kuninga Deakorter u
siin HUumaa mehed tellisid vii
na Nad Jõid selle ja soid veel mis
24
kuud
30
kuud kuud
K6ik
ise
asus
sest
Suur valik
Imporditud mmm
Kr 6
Ttl RU 7-57-
67
oli säilunud leivakottides K£r
slst lahkudes paistis raaga 72
vahelt selgesti silma Laiast t
rik Nad Istusid regedele Ja sl
sid tuntud teed tagasi Sakusan
neremees oli Just õues a tusis
hiidlased ära Ta küsis fc!±s
neil õnnestus kuninga Jutule pii
semine Birger vastas: Kõik äü
hästi aga kuninrps anaa c
soovi krahvi enda otsustada
nüüd meil ei ole midagi head-eta"
fialritcaaro nprpmpeS Ti7
pead ja ütles meestele' 0
siin Ja minge hommiKU v- -- -
1 cn„„ nii eiirtiir:3 -v- -
emf uimicni i olid rad f2
maganud Hobused vuai j- -
11 ja peremees andis noa-- "
heinu ega võtnud selle eest tas
kuigi võõrad temale raha F-- 6
sid Perenaine andis ceeff-kausl- ga
piimaga keedetud tarp
suppi ja keedetud caereid K- -
Ilsed sõid Ja läksid pSJoW
magama Järgmisel w—
lahVnelH vrtrtrarf vara p-"- 3"
vast tänades Hiiumaale a£
sõit oli kergem sest teec-- r
nud võeti neid nüüd Xi "5
tnttnvnM vastu Hiidlased p
tasid Laiusel nähtust-kuu- l'
kõik kuulasid seda nurg
tn u„i-- t viirirrast " rice"t1a1 tu"aruxua "mtuu:u7ula7s-id-]"—
rüngast Ja nii Jõudsid sa
!- - ' f-l
— ' 4- - a _
i tnd Vpfd oodati tuf4
nende Laiusele sõit oli F
Ttl Juba teada (JW"
I--