Vaba eestlane , August 31, 1982

              VABA EESTLANE teisipäeval, 31. augustil 1982 — Tuesday, August 31, 1982 Nr. 65
Parimad ujujad Jõekäärul
Suve jooksul toimusid Jõekäärul kahed ujumisvõistlused j& jpidey
islumistreening, mille tulemBste põhjal anti ujmnisjuhtide poolt välja
järgmised amMiiiiiadl;
10 medalit eesli masteritele
14/15. aug. toimusid Ottawas Kanada ning ühtlasi Põhja-Amee-rikaMasterite
Kergejõustiku MeistrivõisÜMsed, milledest võttis osa ka
iheksa Toronto eestlast. Eestlaised võistlesid kol&u alal ja tegid
ühes vanuseklassis Maailmarekordi ja tõid kaasa 9 esimest, 10 teist ja
ühe kolmanda koha!
Vanuseklasside järjekorrass __17,2 — II. Kaugus — 3.49 —
^ . AA \ ^ L Kõrgus—1.10— II. Kohnik.'
Reet Roos (40-44 a^) 5000 L 7.31 - I. Kuul - 8.76 - ' I ,
m kõndimine - 32 31,8 II koht. ^^^as - 26.08 - L
Jaan Roos (45—49 a.) — 5000
m kõndimine — 23.01,8, I koht
16,0 (uus Jõekääru rekord, eehni- ja uus vanuseklassi maailmare- jSekCiäriia
ne aeg 17,5), 2. Linda Värve 20,3, kord. B^ ^ A Ä r . i i # Ä l r « ^ n i.
3. Piia Pihl 25,2. Jaan Lents (55-59 a.) - Koi- SöSteSUVekOÖM
14—15 a.: ' l . Tiina Kiudorf mikhüpe — 8.78, — II. Teivas- IcgsbetulemUSed
POISID:
5® m vabalt?
8—9 a.: 1. Peter McGonnon
48.3, 2 Dayid Hogg 1:16,2, 3. 23^; Wt Küng*2478/3. Ma"i= h ü p e - 2 . 5 5 ^ II. Kuul - 11.45 ^ ^ ^. ..^
Tarmo Saks 1:20,0. mu Palumäe 29,5 ^' — Jõekääru suvekodus oh üheks
, 10—11 a.: 1.- Toomas Olvet ^Om.selilli: ' " Uno Limit (60—64 a.) — 800 tegevusalaks laskmine, kus noored
43,7 2. Ivo Tanner 47,9. ^. Katrüna Küng m — 2.54,7 — II. 1500 m enmsiastliku juhi Endel. Rubergi
. ^^~Z^^ ^* 1:08,4, 2. Aliss-a Puhm 1:23,0. 5.44,5 - IL 5000 m kõnd. ^ juhendusel saavutasid silmapaist-
2. Andres Nurm 41,4, 3. Mardi 10_j.11 ä • 1 Kia Puhm 46 7 31 14 9 — I Oda — 21 16 y väd tulemusi. Laskmised tounusid ^It^tf' . . 1 n. n r iV V..i1a ^""^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^' Antoni Truuvert (60^64 a.) ^ H^ar Heinsoo ja Hugo Lateri au-
. nn' ^^"^'^J^'^^ ka Roose 59,8, 3. Erika Verret KUUI - 13 01 - I Ketas - pindadele.
42.4, 2. Jaan Taagepere 45,9, 3. |.Q3 fofii^i Paistest tuü esimeseks Indrek
Tenno Andra46,2. 14—15 a- 1 Tiina Kiudorf ' , Lusik, kes lasi võimalikust 100-st
25 m. liklikujumine: ^üng 54,1, 3. Silvi ,0^/ ^ W tr.n ~" 1^'^' ^
• . > ^ Kuul — 10.65 — IV. Ketas — ••A: Tp.hnn Andra lOn TdV Imlman-
IFRED LIMBERG
ISAMAA EEST •
Eesti Vabariigi sSjajõudud©
organisatsioon ja juhtkond.
leiab sellest rffiaaatMt IMS vta^ kedft l i « e t o teBddb
küsimus: bdra n&d 01^ Jiiind? U g l mM ii«M M t M nalw
te^oiiBfi IGpetaand WSnei, <m Mytiiwid tooi BeitI
rühliku iseseisYasega. Settes ruMlis on tikai meie fOJim««i-tost
leitbAid sel vüsfi tegMfcotffltti nmnMI.
$18.00 pliass saatekulu 70 centi
M Ü Ü G I L V A B A EaESTLASE TAUTWÄS
12—13 a.: 1. Andres Nurm
22,1, 2. Andrus Küng 24,5, 3.
Matsoo 1:33,6.
50 m. stnnuli:
jäi Tenno Andra 100 (4), kolman-
33.30 — IV. Vasar — 28.36 - ^^^^ jaan Taagepera 100 (0).
Mardi Nukk 35,0. « o T AV P n W i . 7 8 i nL RRaasskkuusshheeiiddee —- 88..558« —- IIVV. TTüüddrruukkuuiisstt oollii ppaarriimm MMaaiimmuu
14—15 a.: l.Hendrik Vasila 18,6, . rT^.f-* M.ri« ^rmo Külman (65-69 a.) ^ palumäe 100 (5), teine Urve Voitk
.2. Tenno Andra 21,3, 3, Jaan f\ ^^^^^^X^T^^ ^' ^^^^ 400 m — 84,6 sek. — IV. 800 m lOO (1), kolmas Linda Värve 98,
Taagepera 25,0. iTln i vio Pniim 1 — 3 min. 40 sek. — IL Oda -~ neljandad Katrin Verret 98 ja Tii-
2. Erik Silmberg 1:18,6.
B. Piirik (70—74 a.) — Kuul Tüdrukute ja poiste segavõistlu-ses
oli toelt laskmises parim Mart
(uus Jõekääru rekord), 2. Linda
rCl~.MiZM.U 43,1. ^^«752 6, 3. Urve Voitk 550
14-15 a.: 1. Hendrik VasUa , 1 4 - 1 5 a: . Tuna Kmdo f
47,7, 2. Jään Taagepera 51,0,.3. H»'2- ^-Y"
TeMo Andra 53,9. ^an der Veen 1:20.
Jd) m.irinnuli:
8—9 a.: 1. Peter McConnon
1:09,1, 2. Kristjan Loosberg
1:46,3.
10—11 a.: 1. Ricky Hiir 59,9,
2. Alarik Nurm 1:02, 3. Erik
Sihriberg 1:08.
12—13 a.: 1. Andres Meil 52,0,
2. Andres Nurm 1:14, 3. Mardi
Nukk ja Andres Küng 1:31,9.
14—15 a.: 1. Hendrik Vasila
48,8, 2. Tenno Andra 50,7, 3.
Erik Valter 1:0|,1.
TÜDRUKUD:
50 m. vabalt:
8—9 a.: 1. Katrüna Küng
1:08,2, 2. Maia Linask 1:37,6.
10—11 a.: 1. Kia Puhm 41,2,
2. Mbnica Roose 50,6, 3. Taali
Rooneem 1:08,1.
12—13 a.: Valia.Reinsalu 35,9
(uus Jõekääru rekord), 2. Linda •
Värve 40,3, 3. Tima Pihl 44,9.
' 14—15 a.: 1. Rutt Küng 46,1,
2. Tiina Kiudorf 53,2, 3. Marina
Van der Veen 55,6.
25 m. liblikinjumine:
12—13
J.Sgi
Kari Tr^i (70—74 a.) — 100 m Mätsoo 100 (6), 2) Monika Roose
_ 100 (3), 3) Raivo Ling 100 (4), 4)
Peeter Ling, 5) Kain Tanner, 6):
Tarmo Saks; viis viimast lasksid
kõik võrdsed tagajärjed 100 silma.
ÄNDRfS KÜNG
MIS TOIMUB SOOME
Kirjastus VäUs^Sesti & BMP
111 lk. Hind $14.60 br. + saateksda m
Eest» a)akir)aiiika teos põhine lajMiasde aOllauitarJalis. Uu
fuialfiüdib Soome sise- ja vfiüsi^elfiakal, riigi UbUfIrast tlo-toda
ja stiuada» Nõi&ogaäe UiAi Sofiie^paBitfkat» SMÜ» ndft-sffist
ps^esidaidist parteieluDi Ja palja MBWI, tmiea S<i«Bie
sest huvitatud Ifigejalte pidja lad aate^
Müügil Vaba Eestlase talituses
Värskemad uudisedl loeto
„VABÄ EESTLASEST"
Prof. FELIX OINAS
..KALEVIPOEG KÜTKES
ja muid esseid eesti rahvaluulesi
mütoloogiast ja kirjandusest"
aadaval VABA EESTLASE talituses
Hind $13.— + saatekulu $1.—
Jõekääru ja SeedriorM ühisel suvepäeval oli üheks osaks iBJnmisvõistlusei. Pildil moment kui väiksemad
a.: 1. Valia Reinsalu end kummMmgastel seavad võistlemiseks. Foto: T. Koger
EKK Kultuurifondi auhinnaga kroonitud
IVAR IVASK-i poeem
VERANDARAAMAT
Luuletaja kaheksas luuleraaJat on pühendatud oma suimud
vanemaile „kelle vaimust ja vaimustusest gündisid veranda ja
verandaraamatu autor". .
Hind $7.00 pluss SO eenti postikulu
Müügil VABA EESTLASE talituses
iiwiiiniitiiRiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiHiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHnin
ESIMENE PILK ' •
ÕNNELEEIJ^ ;
Reisikava järgi, mis me Inturisti
Pariisi osakonnas olime kavanda­nud,
oli meü veel neli päeva aega
Venemaal veeta ennekui Lenin­gradist
Öerliini pidime lendama.
Kuid me elune õnnetud ja ülimalt
segaduses ega soovinud ülejäänud
nelja päeva enam Venemaal vee­ta.
Meie südamed olid tinarasked,
kõik illusioonid purunenud ja me
olime sügavalt nördinud.
Minu reisikaaslane Crane oli
välja uurinud, et lennuk, kus mei­le
kohad olid reserveeritud, teeb
vahepeatuse Tallinnas ja kui me
nüüd otsekohe rongile läheme,
võime sama lennukiga Tallinnast
edasi sõita. •
^ „Tallinn!" hüüdsin ma. „Mia
koht see on? Ma pole seda nime
enne k:uulnud. Oled sina?"
„01en. Kuid ma ei tea sellest
paigast mitte kui midagi. Linna ni­mi
oli Varemalt Reval, see oli en­ne
sõda. See peab.asuma kuskil
Baltikumis.";
„ 0 n seal midagi näha? Leidub
seal mõni korralik hotell?"
„Ma ei tea, kuid me ei peatu
seal pikalt. Me saabumisele järg­neval
päeval lendame^ sealt mh^
ma.";::^^;•-^•^^;••V.:..,
Ma olin ettepanekuga muidugi
nõus, kuid seesmiselt ikkagi eruta­tud.
Olin oma lühiajalistest Vene­maa
kogemustest maadligi litsutud
ning minna kuskile tundmatusse
paika, millest mul kõige algelisem-gi
kujutlus puudus, tundus kui ru-suvraskusest
kukkumme tühjusse.
Kuid samas mõtlesin, et Tallinnas
elavad ometigi inimesed, sest kui­das
muidu oleks seal lennuväli ja
kõikjal, kus elavad inimesed peab
ka minul olema võimalik Veeta
päev v6i paar. Nii astusin ma, il­ma
igasuguste eelarvamisteta ja
eelteadmisteta, vastu ühele oma elu
kaunimale kogemusele.
Rong oli .nagu euroopa rongid
ikka. Kitsast koridorist pääses, raa-gamiskupeedesse,
need olid puh­tad,
kuid kaugeltki mitte luksusli­kud.
Kuigi reisisime esimeses klas­sis,
meenutasid kupeed kontinen-taalrongide
kohnandat klassi. Al­les
hiljem saime teada, et sõitsime
rongis, mis kuuliis Eesti riigile ja
mida Eesti riik ka otseselt majan­das.
•
Päev hakkas pimenema kui me
rongi läksime ning ma ei näinud
Õieti midagi läbi väikese kupee-akna.
Sedalaadi rongis ei ole või­malik
näha oma kaassõitjaid, on
tunne nagu sõidaksid läbi õhu,
ning isegi siis, kui ma oleksin
maastikku saanud läbi akna jälgi­da,
oleks ümbrus olnud mulle
võõras. Mul oli tegu, et Crane'i
eest oma koduigatsust varjata.
Ma teadsin, et parim arstim nii­suguste
hingeliste madalseisude pu­hul
on toit! Me olime ennast toi-dupakiga
varunud ja ma tõmbasin
akna juures oleva väikese lauakese
üles. Meil oli külmi kanalõike,
juustu ja salatilehti, musta leiba ja
tomateid. Grane tellis teenrilt kuu­ma
teed, mis saabus koos väikeste
kuklikestega. Niime siis sõime jä
meie väike kupee muutus sellest
tubhsti kodusemaks. ;
Kupee muutus külmaks ja ma
otsustasin riietes magama heita.
See oli hea otsus, sest öö muutus
järjest külmemaks. Keegi kopmas
mu uksele ning teener tõi mulie
kõhn või neli lisätekki. Mul Hak­kas
soe ja uni tuli varsti. Magasin
'rahulikult kuni uus koputus uksele
mind äratas, Crane seisis koridoris
ja näis ägedalt vaidlevat nelja vor-mirüetuses
mehega.
Olime ületamas Vene-Eesti püri
ning need mehed olid tolliametni­kud;
andsin ära ka tollideklaratsi­ooni,
kuid ometigi paistis, et kõik
ei ole korras. Meie pässides puu­dus
Eesti viisa, sest kui me Intu-ristist
oma piletid olime ostnud, ei
olnud meil kavatsust Eestit külas­tada,
Crane oli arvamisel, et kuna
meie lennupilet tagasi on makstud;
siis pole meil viisat vaja. Vaidle-mme
koridoris oli meie kõrvalku-peest
kaks meest äratanud, nad
tulid ka koridori, kuulasid, mis
Crane ütles ja mis ametmküd talle
ütlesid ning sekkusid siis õmalt^
poolt paari lühikese autoriteetse
lausega vaidlusse. Nad rääkisid
meile täiesti võõrast keelt. Kuid
nende jutt mõjus ning ametnikud
•jätsid meid rahule jä hakkasid
teisi sõitjaid kontrollima.
Meie uued sõbrad olid mõle­mad
hea välimusega, pikakasvuli-j:,
3d ja valgejuukselised. Ma ei osa­nud
nende rahvust määrata, aga
nii palju ma teadsin, et nad pidid
olema kas rootslased, soomlased,
sakslased või koguni taanlased,
kuigi neis mõlemis oli ka midagi
venepärast. Grane rääkis nendega
saksa keelt oma tavalisel sõbrali­kul
viisu ja tõmbas ka imnd vest-li,
isse.
Tänasime neid 'nieile osutatud
iibi eest ning Crane küsis, mis
keelt nad tolliametnikega rääkisid.
„Eesti keelt", vastas neist see,
kes paremini inglise keelt kõneles.
„Kas see on üks vene dialekt?"
„Jumala pärast — ei!" hüüdsid
r-nd mõlemad rõhuga.
,,Aga see pole ka saksa dialekt,"
^itles Crane. „Kas see on rootsi?
Või skandinaavia?" , v
^ „Ei, • eesti keel," vastasid nad
kindlalt ning naeratasid, kuid nen­de
hoiak oli kummaliselt uhke ja
kangekaelne. Me mõlemad tundsi-nie,
et meid on rumalaks arvatud.
Nad kõnelesid meiega inglise
keelt, aeglaselt ja täpselt ning nen­de
aktsent meenutas shoti oma.
Hiljem saime teada, et see rahvas
pidi võitlema ja surema selle õi­guse
eest^ et kõnelda oma ema­keelt,
nus oli vana ürg-pärsia kee-lelähk
ja mis eraldas neid saksla­sist,
venelasist ja skandinaavlasist
ning nende keel oli suguluses soo­me,
ungari ja iraani platoo keelte-'
ga, kust nad kiviaja algupoolel' olid
tulnud. Tsaari-Venemaa, kes oli
Eesti viimane võõras valitseja, oli
teinud kõik, et nendö keelt välja
suretada: — seda ei tohtinud rää­kida
koolides, kirikuis ega kohtu­tes,
ning isegi need said karistada,
kes seda tänaval omavahel rääki­sid.
Kuid kõigest hoolimata eest­lased
kõnelesid seda siis ja kõne­levad
seda ka praegu; Oma keele­ga
nad-nagu kinnitaksid iga päev
jälle ja jälle oma iseseisvust ja m-dividuaalsust.
Kõik see oli peide­tud
meie kahe sõbra sinistesse sil­madesse,
kuigi nad seda meile ei
ütelnud. See uhkus ja enesetead­vus
peitus nende laiades Õlgades,
nende hästiarenenud lõugaäes
ning nende peagu et sõdurlikus
hoiakus. ••'^]\'^;
Crane, nagu mina isegi, oli
tundlik meeleolu mutuses ega rää­kinud
enam nende keelest. Ta esi­tas
meile nii tavaliseks saanud -kü-siniusi:
Kas Eestis on suur tööpuu­dus?
Missugune on riigi majandus?
Missugune on nende valitsussüs-teem?
Nende vastused rabasid
meid. Nad ütlesid, et Eestis pole
mingit tööpuudust, vaid vastupidi.
Ja majandus on kõigiti rahuldav
ning muutub iga aastaga aina pa­remaks.
Välitsussüsteem on demo­kraatlik
yäbariik valitud presiden-diga.
„Millega te seletate oma riigi
jõukust?" küsis Crane. /'^v^
„Eeamiselt meie ko-operatiivi-dega',"
vastasid nad. Ntiüd h Ä a -
sin mina elama. Olen Pasadena
ühistegeliku Seltsi liige Kalifomias
ning absohiutseit veendunud, et
ühistegelik Hikumine aitab meid
välja nieieniajanduslikest rasku­sist.
Ma ütlesin lieile seda: Mõle­mad
härrad tõid esile oma nime­kaardid
jä ulatasid need meile.
Nad olid Tallinna Ühistegeliku
Hulginiüügi Seltsi änietnikud,^^ü^^
nimi oli Hans Peetrimägi, töise
Vidrik Saluste. Nüüd olime korra­pealt
tõelised sõbrad, nagu see
ühistegelaste juures olema peab.
Rongikbridoris seistes ning sak­sa
ja inglise keelt segamini rääki-des
märkasin aknast hiigelehitist,
viie või kuue korrusega, ning val-gusjoad
paiskusid välja suure maja
igast aknast. Hoone ise aga seisis
pimedal väljakul nagix loitev tule­torn.
':l'Ay
. „Mis see on?" Bisisin.
Härra Šalustb vastas, et see on
Euroopa suurim tekstiilivabrik
ning on praegu käibel 24 tundi
järjest kohne vahetusega. See oli
Kreenholmi puuvillavabrik.
»Paari minuti pärast oleme
Narva jaamas," ütles ta, ,,ning
meil oleks hea meel kui te eine­lauas
meiega tassi kohvi jooksite."
Astüširtie hästivalgustatud puh­tasse
j aamahöonesse. Seal oli roh­kesti
inimesi, kõik hästiriietatud,
rõõmsameelsed, nad jõid kohvi,
suitsetasid ja ajasid juttu. Üle hui.
ga aja kuulsime jälle naeril.
<y
II
on valvel ee^laskonna
üldhuvide eest!
<D<>«>»o«n>o«ii>»tn>o«iiH>ca»^^