Vaba eestlane , August 31, 1982

              „yÄBA EESTLANE" on
w<^o<fe eesffasfe ftääfekoncf/a ANE hirnub 2 korda nädalas -
teisipäeval ja neljapäeval
Teisipäeval, 31. augustiM982—Tuesday, August 31, 1982
OOD*
KIREV MAAILM
NEW YORK Kardetav linna­osa
on ka New Yorgi • all-linnas,
Manhattanil, 3—10. tänavate ra­joon,
kus politsei andmeil käib
mitmemiljoniline narkootiliste aine­te
kaubitsemine. Äritsejad on oku­peerinud
20—30. linnale kuuluva
tühja maja, kus avalikult kaubel­dakse
kokaiini ja heroiiniga juba
üle 10 a. Noored teenivad seal kuni
$90 päevas juhatades ostjaid müü­jateni.
Politsei on 215 maja lammu­tamisele
või ümberehitamisele
määranud. Mõned kardavad, et
nende asemele kerkib kalleid kor-terimaju.
"^aesem element on: see­pärast
majade lammutamise vas-
STUTTGART — Kummaline prot­sess
on tekkinud Stuttgardis, Saksa­maal,
andes jiu*istidele palju pea-
• o n a a o a a a a a D a a a a o a a o a a i i a B a o o Q o D o a miiiaviDB V O D D I I O D D O o a i m i i i i i i B f i i i D n a o a o i i B o a a n a o a Q O .:
murdmist. Keegi sakslane avastas, fcä^g^j^ ^^y^^^ p^^^ ^ jj^^j^g
et tema name rikub abielu tema
öisel tööloleku ajal. Kättemaksuks
ta pani kärnkonna voodipadja alla.
Kui name läks armukesega voodi,
ronis konn^ välja. Naine ehmatas
niivõrd, et hammustas kallimal kul­mu
lõhki ja sel tuli minna haig­lasse
sidumisele. Naine nõuab nüüd
lahutust mehe tooruse pärast ja
majasõber omakorda esitas raske
rahaüse nÕudmis6, kuna tema võr-gutüslik
välimus on saanud konna
pärast suures ulatuses rikutud.
Tegelasi Sault Ste. Marie eestlaste suvises telklaagris. Pildil vasakult pr. KaMma,MIen Ott, Anio Am|)el,
Foto: Tommy Tomsön
Laqne-
Kanadqs'!'
Toronto ajalehtede mdmetel Oli sõjakuritegudes siiiidistatud^^^^^ 7 Albert
Rauca vastu tõstetud uusi süiidisti^ leedu jUudi mõrvamisele Teise maailmasõja aastail. A l ­bert
Helmut Raucä viibib praegu Toronfos Don Jail'i vangla haiglas. Ta arreteeriti möödunud juunis
Iniid kohus garanteeris taUe ülekuulamise ja^ 1^ 150.000
NEW YORK Hiaiglapätsienti ^^s^ "^^^^^^^^^ miUest Rauea loobus. ; :
külastades ärge^^^
3S " „ ^ kodanik Sama aasta dfetsembris olevat
ning Bonni valitsus on esitapüd mõrvanud Kaunase lähedal asuvas Või Kanadasse jätmise kohta otsuse
liõudmise tema väljaanctoiiseks, et kindluses 1845 isikut. 1941. aasta 20. septembril. Selleks puhuks ^^^^
tejda Saksamaal vastutusele võtta. 28. oktoobril,olevat ta mõrvanud lebRauca advokaadi införmatsioo-
Rauca saabus 1950. samas kohas 9200 isikut, kes atre- ni kohaselt Torontosse Saksamaalt
aastal ja võttis siin kanada ko- teeritl Kaunases. 1941. aastal sep- tunnistajaid. Rauca vastu tõstetud
dakondsuse, kuid sakslased tembris oleVat ta pöksnud ja lõ- süüdistustes mainitakse, et ta oli
uõuavad^^eUele vaatamata tema püks maha lasknud ühe vangi, kes SS ohvitser ja kuulus Einsätz
väljaandmist. oli peitnud oma riietesse kahvli. Kommando koosseisu. Ta advo-
Raucä vastu esitatud täiendava- Ning 1943. aasta novembris M Raucä ei omanud
süüdistuste alusel mõrvas ta ta aidanud kahel SS ohvitserii kunagi kõrgemat positsiooni ja oli
rican Health":. Sellekohaste uuri­muste
andmetel umbes pooled
haigetest on kahe nädala jooksul
nüvõrd alatoidetud, et nendel või-vad
tekkida tõsised terviserikked.
Paljud haiged kaotavad > haiglas
söögiisu, kuna sealne toit ön hal^
vasti valmistatud. Arstid, kes pat­siente
külastavad, ei omista tava­liselt
erilist tähelepanu alatöitlusta-mise
juhtudele Seepärast viige hai­getele
head kodusvalmistatud toitu,
muidugi nendele haigetele, kes pole
arstide poolt pandud eri dieedile.
BALTIMORE - ,,Vale-prostituu-tidena''
liiguväd B altimores ringi
naispolitseinikud! kes lõksu lange­nud
kundedele teevad protokolli ja
saadavad süs koju kirja: ,,Teie ja
politseiohvitserist naise vahel oli
kõnelusseksuaalsetest kontakti­dest,
mille eest teie olite nõus te­gema
rahalise
Kuna selline aktiviteet on seaduse­vastane,
anname teile käesolevaga
hoiatuse, Järgmisel tabamisel teie
võite saada kuni aasta vangistust."
Hoiatus ise on rohkem kui karis­tus,
kui kiri peaks sattuma asjaosa­lise
naise kätte. '
te
1941. aasta augustis Kaunases juu- mõrvata Shapiro raimelisl meest ainult alluv ohvitser.
Porttandl
esimeheks
. (_ Portlandi Eesti Seltsi aastapea-woosolekul.
oli peale nõutavate
4. juulü tähistati Yancouveris „Kodukiriku" raadiosaadete 20. aniannete ja tegevuskavade kinni-aastapäeva
kont^ert-jumalateeuistusega. Sõnalises osas olid tegevad tamise päevakorras seltsi juhatuse
kompensatsiooni, dr. LaUr Torontost ja E. Meiusi Demverist, mmtisikalises osas Ülo valimine. Kuna juba 2. järku sa-
Lindström ja Raul Pumber Torontost
Kodukiriku raadiosaadete käi- kuna Peeter
gus hoidniiise jõuks peagu
BODEN — Bodeni turul võtsid
kaks noorukit
ootab neid karistus loomapiinamise
eest.
NEW YORK—Järjekordne „alas-ti
naispolitseinik" tekitas meele­härmi
politsei juhtkonnale. 25-aas-tane
politseiohvitser Cibelle Borges
organiseermiisega alustati 1961 tehniline sisseseade, pikaajaline le- i^^^^^^' varahoidja — Paul Na-ja
18. veebruaril, Eesti Vabariik ping raadiojaamaga ja korralik ma^ perenaine •-- -nina^Jolmston-
- gi aastapäeva läheduses tounuš janduslik alus, kus kulud kaetakse J^almann ja sekretär MaUe Kol-esimene
eestikeehie raadiosaade vabatahtlike annetustega. Korral- iom Jiihatuse^^k^^
Mihkel. Talviste Jr. jä AkSta Käi­mas
koosseisus kohusetruult toimi­nud
vana juhatus ei soovinud S
Jääger oli saate kor- enam ametisse jääda, kviteeriti l
sest raldajaks. Lühemat aega oli abUi- tditud tõhusat tööd tämisõ^^
peale on oMüd ; ehitusettevõtja «seks Heino Nõmm. Viimased 10 aplausiga; 1
Paul Lepik, kes koos oma vahes- aastat on peakorraldajaks olnud : S
te abilistega, kuid suure Visaduse- Paul jLepik. Pikkade ;aastate jook- Vastavalt seltsi põhikirjale asuti j
ja järjekindlusega on korraldanud sul on kaastööd teinud paljud va- uue esimehe valimisele. Selleks S
eestikeelseid raadiosaateid Van- bakpguduste jutlustajad. Muusika- seati kandidaadiks ja valiti ühe- l
sigudiku, kes <^ouveris viimase paarikümne aas- lises osas on olnud tegevad nais- häälselt noorema põlve esindaja, l
tuikus ringi ja oli purjus. Sigudik ta jooksul. Raadiosaadete käigus trio, lioorte Mo ja laulukooL^/^J^^^^^^H^^
toimetati ühte tallu, kus konstatee- hoidmine eeldab palju tööd ja se-c Kui 1972. a. Vancouveris hak- ühiskonda Montrealist abidhimise J
riti, et lopinal polnud suurt viga da on P. Lepik koos abikaasa Er- kas tööle uus raadiojaam, siis kat- kaudu juurdevõidetud liige, oreli- •
midagi, välja arvatud kohutav kas- liga teinud. suti kahe ühendamisel anda tun- ja klaverikunstnik. 3
siahastus. On selgimüd, et notsu Ra^^^
lasti turul lahti paari isiku poolt, justas asjaolu, et vaimulikud kü- rahvuslik ja. teine vaimulik, kuid
kes enne seda olid teda vägisi joot- laskaigud Vancouveri saarele olid sealse väikse eestlaskonna tõttu
nud vünaga. Kui nad tabatakse, kulukad ja selle asemel oli sealse- osutus see majanduslikult ülejõu-te
eestlasteni raadio kaudu jõud- käivaks. Alles jäi vaimuük saade,
mine odavam. Oma raadiosaate Praega on olemas ee
Sellejärele valiti juhatus, mille
ametid järgnenud juhatusekoosole-kul
jagunesid: abiesimees —- Leit-mar
Kesküla (eelmise juhatuse esi­mees),
laekur — Arne Kesküla
ftf f ffi RfVono®!
Te muidugi arvate, et Mho ei
kuulu suvelõbude hulka. Vale!
Ikka kuulub, vähemalt meie šu-enam
ei mahu, kui et läheme
vaatama lumakese kanali-lüüsi,
mis on kirjade järele „kõige
viste külaliste — alias rÕõmutoo- kõrgem hüdrauliline lüüs mää-
Jäte ~ üheks ühiseks käiguks ilmas". Ja mõtelge, selle käigu
im kinokülastus koos kõige Juur- juures keegi meie perest ei ko­ta,
mida me kõik oo- mista ega kuku vette, keegi ei
tarne.:-;,
Kui südapäevane päikesepais­te
Just kõige kuumemal ajal on
kraadiklaasi 40—50 pügalat üle
kriimusta oma põlvi ega veris-ta
sõrme või varvast, keegi ei
kaota oma asju ega eksi rahva­murdu
või lüüsi ümbrusse ja nii
nulli kuumutanud, siis on ilma- saabume me kõige lõpuks õhtu-tu
tore jahedas kinos istuda. Lä- hämarikus õnnelikena ja väsi-hedasse
liuna vanaisa Õhujahu- uuiAa koju.
tusega autos kinnosÕit ju nii huU
ei olegi, iseasi aga on, ku! tuleb hulka kuulub Tonnil Ja Tipal
vanaema autot kasutada ~ see eestikeelse juturaamatu lugemi-lausa
lõõmab.
On pühapäeva pärastlõuna,
pooltühjas, jahedas kinos on mõ­nus
istuda, vanaema saab iga
ekraaniltoimuva püssilahingu
vahel tukastädagi, aga ega seal
palju vahet pagütämiste või
lennukimürina vahel polegi, kui
ehk väid slis^ kui laskerelvade
asemel nuge või äiõõkü fcasuta-me,
Aadul seda enam vaja ei
ole ja tema loeb vabatahtlikku­se
alusel ise mõhdaj raamatut>'
sirvib eestikeelset ajalehte või
loeb teistele soravalt ette mõne
muu Jutukese.
Aga see Tõnni-Tipa sunni-raa-mat
on täis tundmatuid liitsõnu
ja lüürilist sõnademängu, tege­vust
on vähe ega ole raamat lu-
B •
o
a a
a
a
n
. B
a
• a '
o.
n
' a
0
0
n
n
a •
a- «•
n
a
0
n
n
D
•B •
. n
B
. B
•••B.
B
"m
B
.
o.
• a ' ,
0
a
a
takse. Peaasi — head võidavad gemiseks sugugi ahvatlev Eel-ja
pahad saavad koledal kombel mišel suvel lugesime samalt au-otsa
või vähemalt karistatud, nii torilt ilMe teist juturaamatut —
on filmil lõpp hea, kõik hea.
Kinoloole kaasaelamisega on
vaatamata maiustuste krõbista-misele
kõhudki tulijaks läinud,
aga pühapäeva iõttu on suur
kaübatsehtniih kinni ja õnnetu­seks
just seal asub see kõige
parem pizzä paik. Peagi aga
leiavad noored silmapaarid tei­selt
tänavalt uue restoram, kus
sama viga või veel hullemgi Ja
nii ei tunne vanaemagi mingit
süümepiina, kui selle lugemine
mõnel päeval vahele juhtub jää­ma
Ja muid tegemisi selle ase­mel
üleliiga palju tikub olema.
Päikest on ju vahest nii ohtralt
jä vesi väga soe, nii et ujumist
tuleb teha enam kui muidu, vee­suusatamiseks
või paadisõididcs
tehtavat maailma kõige paremat juhtub olemia rohkem häid või
jä Äeile on see pizza mahisi või loeme hoopis ühte
kõrval samuti üsna tundmatu
kraam ja sama asi.
Kui siis pärast söömaaega ko­jusõidul
juba terake sõidetud
on, kiljatab äkitsel^Tipa:
>,Rahakott on kadunud! Kül­lap
jätsin k i n n o j a lapsel on
teist huvitavamate lugudega
raamatut. •
Peale muu on sel kpoliraämar
tui imeline vägi ikka ära kadu­da,
kuigi Eesti Kool selle kadu­mise
üle esialgu suurt muret
veel tunda ei tarvitse, sest lõ-nutt
varaks, sest ilus käekott on puks leitakse raamat siiski kas
sümiipäevakingitus siidamesõb- voodi alt, linade vaheli käpi
rait ja peale muu on seal ka ko- tagant^ TV alt vm^^^^
gu järelejäänud varandus — ter- tuli vanaemal teha põhjalik de-velt
18 senti sees.
Vanaisa lubab parkida
ber nurga". Tipa koos
tõttab jooksujalulkmo poole ja
Vanaema tatsab lastele järele.
Tipa rahakotti kinost me ei leia,
ei ole seda ei pesuruumis ega
leitud asjade hulgaski.
,,Võib-olIa homseks keegi toob
ära," trööstib kino kohanäitaja
ja jällegi jopksujalul tõttame
nüüd edasi järgmisse peatuskoh­ta
restoranis. Tipa otsib läbi
läuaumbruse ^ rahakotti ei ole.-
Aga siiski, siiski T-^ keegi on too-dektiivitöö
ning vanu kogemusi
kasutades ilmus lugemisraamat
lõpuks Välja telefoniraa­matute
vahelt.
Mõnel päeval ilmub välja ka
mõni ootamatu külaline, nagu
seda on skünks ehk haisueln-kas,
kelle tegevust tuleb jälgida
Ja rebasel peab tänavu olema
pesa kuskil läheduses, sest ta
mars^-- ei, hiilib — korduvalt
meie garaazhist mööda Ja sör­gib
metsa poole.
Kui ajakulg ja päevade kadu
on jõudnud selleni, et vahaema-a-a
a
a
a •
• a
a
a .
a •
B
a '
a
' a00
•B:
O
•-..D •
- B
n
a
o
o
. D
- 0 ••;
: 0
0
D
• B
D
B'
•K
• B •
B
B
. B
; B
B
- •
; .B .
B
., • ,
- %
"• V-B
. B • ; <»
; ' a -
,. «•
.
a
a
a
'. B •
: a
B ,
o
n
d
n
o
o
B n
D
• B,
a-
B '
• B • :
a
-a '
a
•
•
•
a
. 0
D
0
0
• o-a
D
o :
• •., • • • o -
D
a
: • o
o
0
D
ti
U
0
D
O
0".
D
D
D
B
D
n
B
B
0
'B
:B''
nud selle kassasse: j a õnnelik le rõõmuks ,,laenuna antud lap-lapsuke
saab tänuga oma varan- sed" ära viiakse ja neid ees oo-duse
tagasi. tavad oma-kodu suvituskoht ja
Nüüd aga algab vanaiäa otsi- skaütide-heüakeste metsalaager,
niine. Ta ju lubaš parWda ,,üm-^^^ s^^^ läheb vanaemamajast koos
ber nurga". Igal tänaval on aga lastega ära ka rõõm. Läheb
neli nurka ja isegi see pole mei- Jooksujahil ja vallatledes ja sel­le
selge, missuguse tänava ko- le asemiele hiilib tubadesse, õue^
hai see ümber nurga" nüüd murule ning oja äärde vaikus
olema pi^. Vanaema jääb ühes Ja rahu.
kohas keset nurka valvama, Siiskii midagi on jäänud järe-
Aadu oma pikkade koibadega le! On see vaid mälestus või on
jookseb läbi neid „ümber uur- tuulekohinas ja ojavulmas tõeli-ki",
kuni lõpuks suiireks õnneks selt kuulda endiste päevade ole-
Tõnn meile selle õige nurga juu- vat jutuvada ja rõõmsaid hõi-res
vastu tõttab j a äraeksinM^^^^k^
autoni juhatab. i Kes julgeks väita, et ^^^s^^
; Muud selle päeva seiklusisse nü?
B .
a
0
n
a
o
D .
D .
n
D
. .b.
o
n
o
B
0
D
0
B
D
••B
Ameerika läänerannikul.
OÜ nimelt katted seljast võtnud ja Esimestel aastatel oli saate peami-end,,
eevakostüümis" lasknud pil-^^^i^sl^^ peakõnelejaks
distada seksiajakirja „Beaver" Endel Meiusi. Ta sai peatselt abi­liseks
Heikki
töötas
davas toimkonnas on kuus liiget,
esimees F. Jääger, majandusjuht
P. Lepik, Iselcretäip Erii Lepik,
liikmed Ä. Laur, Pelgunen |a
• .;.Ruth,:Lige.:
sealsel kohal Erich Tõkke Saated toimuvad KARI 550 Klc.
kaudu pühapäeviti kell 4.30—
5.00 p 1. Kuuldavus on kuni 25
miili Vancouveri ümbruskonnas,
ulatudes ka Victoriasse.
Ojamaa. Ühe aasta
Sündmuste kalender
jaoks. Ta oli saanud seUe eest
200 dollarit. Cibelle vallandati, kui­gi
ta ütles, et pildistamine oli toi­munud
enne, kui ta' astus politsei­teenistusse.
NEW YORK — Gäana neegriva-bariigi
diplomaadi poeg Seth Aryee
vägistas New Yorgis 1981. a. jaa­nuaris
40-äästaseearol Holmes'i
ja viis päeva hiljem ühe 26-aästase
naise. Kui Aryee kinni voeti selgus,
et ta kuulub diplomaatliku puutu- graaf dr. Ants Viirese loeng „Eesti
matuse alla ja talle' ei saa midagi rahvakultuuri arengujooni". NICOSIA — Iraani vägede iiifor-teha.
Aryöe sõitis kohe seejärel© «11. ja 12. septembril Jõekäärul matsioonis öeldakse, et nende .
Gaariasse tagasi. Vägistatud naised Kalevi 3 eesti etniline võrkpalli tur- sused ründasid kahte Iraagi eel-esitasid
nüüd kohtusse kahjutasu nür. posti Iraani püri lähedal ja va-nõudmise
ning kohus mõistiski ® 13. septembril algavad Kalev bastasid" kaks strateegiliselt tS^V
Aryeelt tagaselja välja 860.000 dol- Estienne rütmilise võimlemise tun- sat mäge, mis olid seni ohiud Ira:>
lant ühele ja 923'000 dollarit tdsele^m gi valduses, surmates 200 vaenlane
naisele. On aga Idisitav, kas kah- © 13. septembril alustab tegevust sõdurit. Samal ajal Iraak väid Vo,
moodsa riitmilise võimlemise^ M
r.
mann. Revisjonikomisjoni valiti •/. . •- • , wr . . . . -y •. ,
tagasi Gustav Vaga jä Otto K u r - . ^
vits, kuna hiljuti jäädavalt lahku- IndialVällCilldäfr
Dud Karl Naritsa asemele asus B^^irjL^^^s^aM,^
Helmuth Kaimami. pahtseinikke
Üus juhatus energilise esmaise- NEW DELHI •— India ameti­ga
eesotsas "kavatseb eelolevaks te- võimud teatasid, et üle 300 polit-f
evusaastaks mitmekesiseid kui- seiniku on vallandatud pärast suu-,
D B B i i a a b o B B o a o a D n p q i . B B a D D d a a i i a a B i i o B B i i i B o a B a o B a B a i i o a a a B B a D a a Q Da
Eesti feädlased Sõõm©
Lisaks meie lehes varem avalda­tud
teatele prof. Rein Taagepera
abist soome professorite valimisel
©Kolmap.j 8. septembril Tartu ,..o
CoUegeMs Evi Tihemetsa graafika- IfCltilirClCigib
näitus kell 7—llõ. Kell 8 õ.etno- • ••
••);a jõel. Jõujaamade projektiinse-nerina
töötava Leitmar Kesküla Tö«i<fl(rtii)pinM/a
vahendusel võimaldus paarikümnel ^ ««'«««"n<^
tuan- ning meelelahutusüriüisi. remaid politsei rahutusi. Haryanas f J^^^^^^^
Tuba tohnus huvitav õppesõit vä- vallandati 250 politseinikku kaasa-
- ^valeBonneviile tammile Golum- ärv^^
' & i professorite valikul.. Teiste hufgas
on Soome üükoolide rahvusvahelis­se
komiteesse ekspertidena kuulu-
iraasmaa1 la^1l tXut, vudJa ^-jÄou j.^ am^J^ „ . •• . , , nud professorid Hse Lehiste (ling-tammidega
sej^i Mugava^^ p neljapäeval,^ 9. ^ ^ ^^
niigeldunamo sees ja konmti mitu- sept. kell 7.30 Eesti Majas. Tere (Etnograafia) iä Felix Oinas (slaä
kümmend meetrit dlpod Cblumf tulemast kõikidele lauluhuvüistele. *^"^^s (slaa-bia
jõesängi põhja, sünges' ja niis­kes
tunnelis. Samuti jälgiti lõhede
võitlust vooluga kalaredelil, teel
kiidemiskohtadesse jõe ülemjook-vi
keeled, rahvaluule), neist Rähk
ja Oinas paaril korral.
Kuulutamine
jutasusummasid kunagi Gaanast
kätte saadakse. •V,Eitmika".
et tema õhujõud tulistasid
Iraani lenimM.
.ui milleks on ehitatud v^alusedtus toimub: äädrfösil: Helle Merilo
•/aatlusaknad. • t . 1402-1 ŠW Hall Street, Portland,
Eesti Seltsi kirjävahe- OR, 97201.
Dl
oma