Vaba eestlane , August 31, 1982

              VABA TESTU^iE teliipi-eTsl, li. * :.r:j2 — Tu-s^idav, Äiig^js? 31, 1QS2
[HUI lill IIlillil
¥AfiA gimAMi
V A U A A N D J A : O / t ; V-^-ji E a i - k c t , 1955 U s d s St. Doti
' • OuL ]43B 2M3
- ^ TOIMETAJA: HÄnii.&5 Oja
T O I M E T U S E K O L L E E G I U M : K^ri Arro, Hemo Jõ'g, O l e ^ ' T r^
T E L E F O N I D : u:>;rri-irj.ž ^i4«4-^^23, ui::u> /Jeiiinüjžc, ktiü]u0js.ed,
T E L L I M I S H I N N A D K.anada3: ^UL% S45.—. pooia^-ias S24.—
ja vserandaaäta^ 513.—.
T E L L I M I S H I N N A D väljaspool K^nsiiat: a^-^-tas $55.—, pool-aa.
sta% 529.— ja. vesraLüdaa-vLaa $ i '
Aadie-iji müü/jatas 50 c. — Üoikrjurnori hind 60'c. \
P R E i EST I
PubJished by Free Estonian .f^ublisher Ltd.,
1955 Lesde'sL Don Müh, Onl. M3B 2M3
.Arvukas kasvatajate, nende iblistf kaasaaltsjate pere Jõekääru la§tesuvekodu löp€tamis.el Tasta võt­mas
T.E. Naisseltsi esinai-^^:: Kel3"o Novekllt ja juhatuslükmeit Selma Metsalalt tänutäheks antavaid mä-lestus^
esemeid. Fo^o: J . Säägi
a j a k l a e , l a J n i j Fifö-XC'''' avirt-jiti»t:^>; l i i.
EftstäÄ ?^.?v«, MvlU». >,'MM
füsd ŠÄJ;ž n»m.^ ^au:ni('. uMjfi^ui!
ftTudiüiÄ K^yft ni;t»\ii 'Riit;»::*?, ;) »nt».«Ai.5.i
o>lie7a.t v"s
II
Muudatused põllumajanduses 1955-1961
- Järgnev tõlkekatkend pärinebTlomuald Misiunase ja Rein Taagepera raamatust ,.The Baltic States:
Years of Dependence 1940—iffifj". mis ilmub eelseisval talvel.
Niinimetatud ..Sula'' mõyj- ma­jandusele
oli aeglone, s t i ' u.'.'."õe:-
5,Vaba Eestiasfö" eelmise nBmbri' he ekfllfjisoofia esitamisega, . kmd
jöhlkirjas puödata^ime lühidaJt ta te^b .%da säski, kana se€ on
käesoleva aasta itrmiis okirp^eritüd nähtavasti praeguses elnkorras vs*
Eesti ajalehes „Sirp Ja Vassr** fl- jaljk. Ta ütleb/ et ei ttüe
mumod p<Jllimia|andxk^^^^ talo- majanduses Stalini surm
üürL^oni artildeid, mis sisaldavad prjeglikaJe mötlekadiJe, vaSd nüü- küll balti põllumehed an&ta
uute.st küüditamistest., ei pööra.iud
organiseerimine võttis atga
kaasa ülernin-rkurasbjsi.
aeglasemalt tuüd muuriõ^rd
•Kõige-i
i c S t l i
Mõned suuximad. kolhoosid jagati kuna kolhoosnike pensioniplaanid
mitmeks, ja kolhooside esimehed viidi ellu alles a; 1965.
hakkasid tundma, et nad võivad. Uue süsteemi juurutamise ajal
edaspidi kõige tobedan|,aid korral- jäid koLhoosnike paigad. esialgu
Qüsi eirata ja asuda "lahendama edasi madalaks. A. 1&58 oli leedu
tõelisi päevaprobleeme. kolhoosniku keskmiseks aastaseks
Päris-läbimurre toimus aga alles palgaks 680 vana rubla ja 45ö..kg.
a. 1958, kui masin-tralrtorjaamad^Hja,.sellal kui meeste kampsun
maksis 2OO vana rubla.
Paljude kolhoosnike palk oli aHa
poole sovhoositööliste omast. See­tõttu
olenesid kolhoosnikud ära­elamiseks
peamiselt oma õueaia­maast.
ettepianeknid individiiaalsete maa- dfeaegsete inimesse, kes elab i;a , , .. , , • ^ •, i TT
, , , . , , . . • . ' aga korraoealt urnber koir.oosides ule terve N. Liidu kaotati. Kolhoo-kodüde
rajamiseks ja maaj elavate tõotab tänapäeva pollirmajanditse valitsevat ..Tondiöömaja- r . - . r . e t - sid tohtisid nüüd ise masinaid osta
Inimeste eJn ümberorganiseerimi- soitrtootmlses. Samal,ajal ei tähen- lu. (Heino K i i k ' i sellenirnelko ro- ja korras hoida. ^ Balti talunikud
^ks. Kunz IJmar lürissoni mõtted da see kaageltid, et endisest taJö- rnaan. Toira.j ,,Tondiöö.T.üj&- olid juba iseseisvusajal harjunud
(Ml vastnolüs Moskva .senise pörjfl- poegjlköst etost ja elulaadist ei õhustik isegi süvenes, kui Hrjshtv rr.asinaühistustega ja nüüd oüd nad
i J • ^ 1 1 • «J • • • \i: s hov käskis i^al pool maisi kasvata- e.?imeste hulgas varustust ära ost-majandöspoljutikaga,
.sus andsjme õieks midagi võtta, mis tanapae- ^ ^ i ^ T - v n - - Tr- p r J ^ ^ ^ ^ J .. / u - , ,.
. . , , . , . , iT ^- • J , J , kollek-tiivse juntimi:-. ro- m a MTJ-delt, kasutades n i g i poolt Xeed isiklikud abimajandid tootsid
iagejateie parema perspektiivi saa- valgi kasölik Naga seda on olnod hutamine ei ulatanud kolho^.siden:, soodustatud krednti. Mitmel pool näiteks Leedus a. 1959 72^c tervest
miseks iühikese. ülevaate isesei^^a • põUomefae töökoSj armastus ja kus kolhoosnikel pohiud rnidad mujal N. Ludus koheldi esialgu. kartulisäagist ja 80Tc puuviljast.
põfJamehe .seisose armirtust hävita- hool oma kodö vasto, jm.« ^aasa rääldda uute esimeeste .mää- masinaid ostmast. PõUutoodete hin- Aastaks 1965 võis täheldada mär-i3ii.
sest N. Liidus ja p^artei range Kmd lõpoks .selgub, et Jürissooi ^^"^^-^^1- narrim oli, et koi- nasüsteemi lihtsustati. Varem hõi- gatavat paranemist pollumajandu-
% 4^ nt rj " J J . .u .ji ^ti'ji ' I u J . hoosidel'ei tohtinud oUa oma trak- mas see sundmüüki allpooi toot- ses. Sinna suunati rohkem kapitali
Kontrolü alla vüdad kolhooside- artikhd ei ole moeldad amolt mDH -j , ^ , j , t,- ^^ \^ • . . ."^««^ " ' «^ toreid, nu et nad olenesid i&ie.sti miskulusid, madalahinnahst natu- ja varustust. Saa^ü^
sovbofjside süsteemi loomisest gava maakodu propageerimiseks, riiklilce masin-traktorjaamade ar- raaltasu MTJ-dele, ja ülejäägi va- tas sõjaeelse. Eestis ületas vilja-
Käesolevas johtkirjas tsiteerime vaid neil on palja kaögeleolata- rnust. MTJ-del ei lasunud sun'et batahtlLkku müüki märksa, kõrge- toodang sõjaeelse, ehkki põldude
|a vaatleme lähemalt Jürissofii et- vam €e.smärk Maakoda võlusid täita viljanorme, küli aga pidid koi- mate hindadega. Sundmüük kõrval- pindala oli 45% väiksem. Saagikust
tepanekHid, mis tondavad peaRs- ^kirjeldatakse flm.sdt ainult selle "^^^^^^ 'T^l^f^' ' ^^^-^ .^^^^^^^^^j aitas tõsta traktorite ja väetise ka-
, , , „ . , / , " . » . / . V . maksma k a veei MTJ-dele vjjas. tasemel kõrgemale ja hinnavahed sutamine. Väetise kosukaal kahe-kand.
vel vaatlemisel maarahva rao- kaugem^^ ahi saavirtami^ks - ja Kolhooside algatusvõimet . nõrkes- kaotati A. 1958-59 kaotati ka endi- kordistus 1950-ndaü aa^stail ja uues-ootoonset
rügimoonaka ela. paran- selleks sihiks on maakodode kao- tas edasi vahelesegamine igasugus- sed kõrged maksud j a sundmüügid ti 1960-ndail.
dada püüdvate ideeliste ettepane- dö väikeste individuaalmajapida- te rajoonikeslai.sest saadetud voli- isiklikelt abimajandeilt. Kolhoosnike tulud tõusid kõvasti,
kntena, laenates isegi ideid ja mõt- miste asutamine, et päästa seUega "^^^ P^^^- ..Tondiöömajast" väljudes oü Keskmine kolhoosi päevapalk Ees-
A - J ^- . . ., 1 1 J • ü - ^ i M i Tn Esimene kergendus M i .uiunis põllumajandus haledas olukorras, t i s a 1965 o l i 3 7^ m
teid Eesti iseseLSTüse aial õitsele noakogade marksisthkkn pSIlnma- , „ . Z u - i i / i \ •> i- i J I I ' ^^^'^^
, ; i ^ ^ u - 1. A Hrushtshov poUunduskon- Kogutoodang oh langenud kolm- üleliiduhne keskmine oli kõigest
loonod maarahva ja poütmiehe ; jandast praegoselt haca aarelt Ais- verentsil Riias teatas, veerandüe sõjaeelsest,: ja võiboUa
llöö, ela ja mõttemaailmast, kuid ja tirama jmirde tulles kirjutab Jü- et tema nn. „agrolmnade' mõ- niärksa madälaraalegi
jükisteT^d t.sfcÄ-kii^^irt j:<' ji.-itejMi.-
knd „vabmia;j ^i!£]^^.<!;tT)ü*{<:.'v.':/i)^vuj.ate
kompTõniis3ito3-.t ';i5-Ji!:;!:L';?.»;ir: rk<f:- ja
välis-vae'rb*;t«. 'saJ.ai-niHiaJ.žt^. diver­santide
ja bandxitridA mra M d e kä­silaste
V istW\
Raam? tüÄ eiswva-iÄ sJ-tiJite aoto-rite
nimede-?!; s-ülfsii-j. e^t s m rm pea­aegu
S2 j.spTOt5.m(^ilis.«iä te^semist
venelast/;ga. i e M i e h i l t a tilgub •
ka mõni üks-Ik ese-sta n i m i Nii leia­vad
eriti m.ärkimii-.t eestlastest
tshekistli ASÜ Teras. .Alired
Hans.chnii(dt ja Valter Muik.. Võit-hi.
ses ,',bindü'tide''' — sse-e tähendab
metsavendade va.stu langesid
eesti K(^B meestest Peeter Paul.
Eduard Neihaus, Julius Mürse,
Georgi Sehulman. Jaan Põder.
Eduard Sisas, Edgar Uusküla. Hel­muth
Shel ja kümned teised,.
Pähkli:nägi retsensiooni kohaselt
käsitataise raamatus peale võitlus­te
metsavendade vastu ka tshekis-
'Mde panust kod aniise aja tegelaste =
põrandaaluse tegevuse• paljastami­sel,
välismaiste luurajate ja sala­kuulajat^
jiäHtamisel ja kahjutuks
tegerjiise
tude
käsu aste
nisfc Yõib
vendade
Umasõja
. rahvavaenulike kuuiujut-likpdeerimisel
ja fashistide
hävitamisel Eetsensioo-järeldada,
et eesti metsa-tege\
Tis pärast Teise maa-lõppu
oli Eestis tunduvalt
2,5 rubla.
mis lõpuks siiski viivad kõmmu- risson oma artiklis! ^Individuaal-nistliku
partel rappa jooksnud põl- maakodu on vahetas seoses indivi-
Jumajandaspollitika päas^miskatse- duaalse põHamajandussaaduste
te juurde. tootmisega, !seda tänu isiklikule
tet on rakendatud
kaela Ja vigadega.
uiga iüepea- Haritud maa pindala oli tugevas­ti
kahanenud; Lätis oli see veel
a. 1960 ainult pool sõjaeelsest.
Saagikus oli poole madalam sõja­eelsest,
nü et teravilja-saak pidi Mitmed uued seadused
Garanteeritud põhipalk kehtesta­ti
kõigis Eesti kolhoosides juba a.
1964; ülelüduliselt teostus see al­les
a. 1966.
erasektori
Ilmar .lürisson nendib, et endis-, majapidamisele. Pöllamajandns- nid OTDrmafeooM põflimiajaHdiiSsele^ alla poole sõjaeel- kohta aitasid tulusid veelgi tõsta,
te talade asemele on astunud nüüd saaduste kogutoodangust annavad Venemaal ja aflaheidetud riikides, sest. E r i t i kahandas saagikust ül- Erimaks isiklike loomade pealt
sovhoosid ja kolhoosid, vastavalt isiklikud majapidamised NSV Lii- Peene nimega ' individuaahnaa- ^'^^ väetise puudus. kaotati, ja eraisikud tohtisid haka-tootmme,
kuid kõrvuti .s«Ilega ek- diku munadest, lihast, pumast ja mis täidab Iselle ituhmuku, mida ausaid kui ka liiga tõhusaid koi- taseme 360% võrra. Eestis kasvasid
!si.steerib ka talutüübiline väike- köögiviljast ning peaaegu 60 prot- riigimoonakatega majandatavad hoose muudeti sovhoosideks, vas. tulud 1960. ja 1974; a. vahel 280%
tootmine, mille tähtsust rahvama- Senti kartulist Eestis on vastavate kolhoosid ja sovhoosid igal aastal tassuunaline muude pohiud aga lu- Kui a.. 1967 alustati sovhooside
jandoses' ei saavat praega alahin- saaduste osakaalud küll mõnevör- saakide kokkuvõtmisel jätavad. SovhxK)sistamine aeglu.stus isemajandamist üma riigi juurde-i
J." u . , " . . " M J 1 . . 1 1 1 J C l » " u -.1 1960-ndail aastail. Rezhiimi arvates maksuta, viidi kõik Eesti sovhoosid
«ata. Autor tõstatab kusimmse, mis ra vaiksemad, kuid isikükud ma» Sealjuures tundub vo,ka pära- ^.^^^^.^ digitalundid sotsiaUstliku kohe üle uuele süsteemüe. Läti ja
saab endistest taluhoonetest, mil- japidamised annavad meilgi nai- doksina põUumajandusdoktor Jü- omandivormi kõrge Ar- Leedu järgnesid a. 1970. Mujal N.
lest praegu paljad seisavad tühja- tek§ üle 90 protsendi villast ning ri^oni väide, et praegused põUä-. vesse võttes riigi poolt kolhoosidele Ludus said isegi veel a. 1973 alla
dena |a ka.satamata. Ta arvab, et üle 80 protsendi puuviljadest ja majanduse alal töötajad Eestis P&ale pandud kitsendusi, pakkus poole sovhoosidest läbi üma juurde-enamikku
tühjalt seisvatest talu- marjade-st" peaksid eeskuju võtma endise ta- fovhoosistamine teatavaid eeliseid maksuta riigi poolt. 1960-ndate aas-
. , . . , • . - . \ , • 1 . , , 1 . ka talurahvale'—: oh j u sovhoosis tate lõpupoole lähenes Balti vaba-majadest
^ k s kasutada koos kor- JUTLSSOE m smmM feeega oma iupoegliku elu eMaadist, tookn- pi^ev münimumpallc kindlustatud riikides keskmme sissetulek maal
valhoonetega maakoduna, kusjuu- ülevaates avalikult möönma, et in- sest, armastusest |a hoolest oma ka juhul, kui majand töötas kahju- linna omale, tugevas kon^ästis
ffes kõrvalhooned võimaldavad ka dividuaaLsektorfl oo pÕIlumajan- kodu, s.t talu vaistu. Sel puhul miga;S()vhoositöÖlis€d nautisid ka ^olukorraga N. Lüdu muudes osa-
Boomi pidada, duste tootmisel täita oluline osa. jääb ainult küsida, kas praegased ^^^^^ ^^^^^ sotsiaalkindlustust, des.
Jüris.son on veendunud, et maa Ta toonitab, et toitlusprogrammi kolhoosnikud-sovfaoosnikud peak-iufevikku
peaksid kujundama väi- elluviimisel on ja jääb individuaal- sid omaks võtma need elulised
keelamud, kuna maakodu seob sektori osa itõllumajandussaadnste tõekspidamised, mille eest yosti
maaga. Ta väidab, et mõnikord on kogutoodanguis veel pikemaks põllumehed saadeti kommuni^de
kindlasti tarvis paljukorferilisi ajaks vägagi oluliseks. Pole kahtr poolt Siberisse surema? Eas iadi- STOKHOLM (EPL) — Vene rahvusvahelised autotranspordid läbi
ulatuslik im ja mtensüvsem, kui se-da
seni on arvatud. Nü "märgib
Pähklimägi. et hitleriaste käsilaste
ja nende toetajate kulakute natsio­nalistide
õhutusel tegutsesid metsa­des
hane üdijõugud, kelle kallale­tungide
läbL hukkusid paljud kom­munistid
ja kommunistükud noo­red,
valdade partorgid^ täitevkomi­tee
tööta J ad, uus m^ as a a j ad. n aised
ja lapsel^. ^Banditismi vastu astus
koos I julgeolekutöötajatega võitlu­sesse
kogu rahvas," väidab Pähkli­mägi
tshlekistide tegusid õõnsa sõ-navalmgiiga
ülistades.
Kuid niamatus on ka muud ma­terjali
- j muide, pikem artikkel
Viktor Kngissepast, tema pojast
Sergeist, kes oli 1940. aastal Eestis
riikliku julgeoleku rahvakomissari
(KGB ülema) asetäitjaks. Eesti esi­mesest
jieatshekistist Boris Kum­mist
ja teistest. Sergei Kingissepa
eriliseks ülesandeks oli väljaselgi-tada
„paremate töörahva esmdaja-te"
hukkumise asjaolud kodanUku
korra aaitaU. Peidust olevat välja
Viktor Kmgissepa reetja
Lmkhorst,.kes olevat ela-nime
all kusagil Kakvere
Kõveratel teedel" läbi Rootsi
toodud ka
Johannes
nud vale
kandis.
Me ei jtea muidugi, millised on
need i,dolpmendiä", müle alusel
see tshekistide memuaarteos on
kirjutatud. Pähklimägi retsensioo­nist
võib järeldada, et „raamat
mehiste tshekistide võitlusest*' lä­heb
vaikides mööda tshekistide koi-ge
suurimatest >, vägitegudest"
Eestis — eesti rahva massilisest
maamaju, kuid sealjuures tekib lust^et toitlusprogrammi realiseeri- viduaalmaakodu elanikke ei hakka P^ootsi ei toimu kaugeltM kõige otsemaid ja paremaid maanteid pidiv küüditamisest Siberi sunnitö
. . . . . . . 1 ^ ^ T . . i - . . „ .X ^ T ^ . . , . . - . . ^ . . ^ «... ritesse nijig Eesti Vabariigi aegse
ja sõjameeste jultiiast
kirjutab Dagens Nyheter, märkides, et Nõukogude transpordid eelista­vad
„kõveraid teid", sageli sõjaliste seadmete, manöövripürkondade juhtkonna
jne. läheduses.
Rootsis on välismaalastele kõik tarna hakanud moodsaid rootsi pä-maanteed
vabad, samal ajai kui ritoluga veokeid.
näit. N. Lüt o)i transiitüikluse
jaoks kindlaks; määranud teatud
kasutamine on
Nüüd aga tulevad vene autod Soo-
Vene transportveokite puhketun­de
oht, et sTiurte elumajade puhul lü- mise üheks teeks on individuaal- vaevama mõte, et maakodu ja IK-iitatakse
tegelikult maaelust välja maakodu loomine — nü olemas- dividuaabnajapidamise eest või-kasvav
noorsugu, kes varem või olevate talumajade korrastamise ja dakse nad ühel päeval temhcidada
hiljem peaks astuma oma isade- ajakohaseks muutmise kui ka uute kulakuteks, külakumajateks ju rl'-
emade jälgedeis-se. Sealjuures olevat ehitamilse a M , " ütleb Jürisson ja givastasteks, keda ootab Siberi tee-loomalik^
et vanad ioimesed jäa^ lisab, et partei ja valitsus pööra- kond?
vad ükskord edasi elama oma põ- vad maakodu probleemile suurt Oma rumalate ja eluvõõraste teed, kuna teiste
Eskodusse. „Vanad taluhooned on tähelepanu ja on kehtestanud lae- teooriate ohvriks langenud ti'hj?. ^^"S^}^^^^^^^^^-
meie põllumajanduse suur varan- nude ja ehitusmaterjalide andmise de vUjaüsalvede juures sehvad
dus, mille eest tuleb S^oolt kanda, näol mitmeid soodastusi. . kommunistid on kahtlemata kui-
Nad on rajatud meie isade ja va- LõppkokkuvÕtete tegemine Jü- vad ja kahetsusväärsed kujud, kwld
isaisade töö ja higiga — nende rissoni artiklite kohta ei ole raske, ükskord peaks tulema aeg, ins
vaeva ei maksa maha visata,*^ aru- Artiklid kinnitavad, et kommunist- nad peavad vastutust andma neio-tab
Jüri^n. SeUest võib välja lu- lik partei ja kommunistlik rezhiim de inimeste massilise hävitamise rTHtf/pn^^t^lt^lftn^^ J-? i ^ ^ ' " ^ Tt ^'T^^
^ ^ , .J . . J -.. . J , levad nad enmuses mitmeautoüstes on tähele pannud kauba vastuvot-geda
Lsegfl kaud.set etteheidet kom- crtteivad palavlikuliselt kõrvalteid eest, keda poUumajanduSdo-iior ;,onvoides. Muude transportide hui- jad. Igal juhul on julgeolekuvõimud
munistlikule parteile, kes seHe vae- praegusest põllumajanduse kriisi.st Jürisson seab praegustele kolhoos- gas toovad venelased vineeri kasti tähele pannud, et idariikide TIR-va
ja higi tasuks saatis need" isad väljapääsemiseks, kusjuures nad'ei nikele-sovhoosnikele eeskujuks ^-^^^^^^^ Nefab Runemos, milline märgistatud rahvusvahelised trans-:
_ ja vanaisad Siberisse surema. taha — õigemini ei saa — tunnis- nende töökusega, annastusega la ^^^^ venelaste kunde 1969-ndast pordid läbi Rootsi on mitmekordis-
. ^ ^ ^ . . ... -u • 1. I J ^ aastast peale. Venelased, kelle au- tunud:
Jüri^n on ettevaatlik pmiaste tada, et miljomte põllumeeste ja hoolega oma kodu vastu. ^^^^^ primitiivsed ja ilma - Meü ei ole mingeid tõendeid.
. poolt- hävitatud iseseisva poUume- talude hävitamisega oni mad amd» K. A„ lastimisseadmetetä, on nüüd kasu- et nad spioiieerivad,
sõjalise tähtsusega kohtades on
tähele piänntid ka kaitsevägede
staap ning julgeolekupolitsei.
mest üle Haparanta ja olles oma Küsimuseks on, mis on venelastel
kauba Rootsis ära andnud, • mõttes — onv ju palju kergemaid
teevad nad , M s i " sootuks vale ja lihtsamaid viise spioneerimiseks,
suundades. • kommenteerib Säpo.
Läbilõikes tuleb Rootsi kaks vene Vene autojuhtide järele on ilmselt
hävitamisest. Nähtavasti olid vas-tavad
dokjimendid ja arhüvimater-jalid
isegi tshekistidest kirjameeste­le
hermeetiliselt suletud.
Ja lõpulfs jääb selgusetuks, miks
kirjastus ],Eesti Eaamat" sellise
teose vene keeles välja andis. Näh­tavasti
ei juleta selle valede aheli­kuga
eesti rahva ette ilmuda ja
peetakse vajalikuks propagandast
läbiimbunud naiivsete venelaste
silmis eestlasi kõigiti mustata ja
(Järg lk. 3)
gj tundub see kolk olevat rohkem
kui juhuslik,
ütleb Börj^ Johansson kaitsevägede
staabis.
4., 5. ja 6.
dr. A.f
' I I . pliil
dr. M.1
süOdlisi
relvis
advokaat f)!
ma mõrval
omariku
toimus. K l
kuulihaav:
paar tunc
nõuab vali
pärast ja
nikim süüc
hoolimatu,
oma majjj
päeva Vare
relv. Mõn
kuni elu aj 5
Uskuge
suurima vi
ole Poola
ko, kelle
tub SO-niUj
ko on praej
raskustes,
vus vahelise
kokku arutl
se palvet v]
aegade pik|
iele plaiK
Mehhikole
et majandi
nud riiki
kriitUisest
Mehhiko
probleemid I
vaatlusel
seal avastal
tad tagasi
varud, mis
rahva üle
vaist karidi
jatundjad
üheks suuri
jaks, kuna
Jose Lopczj
korda ja
janduslikkul
tootes õlisti
sissetulekul
jardeid dol|
tesse, milh
tiivsed, sai
se. Kuna
deks kauge]
ei' jatkumu
välislaenusl
da pankad)
teks olid
Bank of Mc
nion pank.l
janduskriisi
matu langi
Mehhiko
sident Pori
masassiläil
Ja lahenda]
valitud Mi{
Kuid tel
on erakordi
miljoni eh
^u pooled
test ilma M
va^t elab
gu seda
ka paljud
se mandri
iive on 3
peaks valij
soetama 7J
töökohta,
on ülepääsi
oon on viil
30-protsend|
aastal iscj
määral —
On arusJ
tekita murj
juhtivates
Washingtoi
berriid
raskustest
kos ei ole t(|
ettenähtud
mis juhtub!
kandub
Mehhikosse
da punast
sellega
sumehed ki
hetult Ühe
list võiwrlj
tema nõuaj
vestania.